Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Q.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik – Q.W (sünniaeg XX.XX.XXXX; Eritrea kodanik) Puudutatud isiku esindaja – Nora Kurik
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 28.08.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt. Anda luba Q.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.09.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil koos puudutatud isiku esindajaga tuleb määrust puudutatud isikule viivitamatult tutvustada.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Isiku Eestisse saabumise ja esmase kinnipidamise asjaolud on kokkuvõtlikult järgmised: 29.07.2026 kontrollis politsei eelinfo põhjal Süda hostelit aadressil Süda tn 7, Tallinn. Ühes toas viibis isik, kellel ei olnud esitada mitte ühtegi dokumenti enda isiku või Eestis viibimise aluse tuvastamiseks. Enda sõnade kohaselt on ta sündinud Eritreas. Isik peeti 29.07.2026 kell 23:25 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3, 6 alusel, ning toimetati menetlustoiminguteks kinnipidamiskeskusesse. Taustakontrolli käigus andis isik ametnikele teada, et soovib Eestis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse ja seega peeti isik 30.07.2026 kell 18:39 kinni välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p 1, 2 alusel. Samuti andis isik taustakontrolli käigus teada, et ta on sündinud 04.11.2010 ehk on alaealine (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 4-10).
2.31.07.2026 määrusega asjas 3-26-2336 rahuldas Tallinna Halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotluse ning andis loa Q.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2026 (kaasa arvatud) (dtl 49).
3.13.08.2026 edastas PPA tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile (dtl 91). Läti Vabariigi ametivõimude vastus registreeriti 19.08.2026, milles Läti vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele (dtl 94).
4.16.08.2026 on vanuse hindamise komisjon Q.W-ga viinud läbi intervjuu ja visuaalse hindamise. Kogutud tõendite alusel langetas komisjon otsuse, et isiku vanuseks on 22-25 aastat, seega isik ei ole alaealine (dtl 98).
5.27.08.2026 tegi PPA Q.W-le Rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsus nr 12607300027-1 (dtl 105 jj). Esindaja kinnitas 27.08.2026 kell 13:26 et on otsuse kätte saanud (dtl 118).
6.27.08.2026. registreeriti Tallinna Halduskohtus uus PPA taotlus Q.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 66 lõike 2 alusel ja VSS § 23 lõikes 7 sätestatud korras, VRKS § 65 lõike 1 tingimusi arvestades ja § 65 lõike 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alusel. PPA taotluse põhimotiivid on kokkuvõtvalt järgmised: Isiku puhul esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 6 ́8 punktile 6. Isik sisenes ebaseaduslikult Lätti välispiiri ületades, ning liikudes sealt ebaseaduslikult Eestisse. Lätis ega esialgu ka Eestis, isik ei avaldanud soovi taotleda rahvusvahelist kaitse, olles seega ebaseaduslikult liikmesriikides viibiv kolmanda riigi kodanik. Isik alles siis, kui oli allutatud politseikontrollile, avaldas soovi Eestis rahvusvahelisele kaitsele. Isik oli majutusasutuses, planeerides võimalikke järgmisi samme edasi liikumiseks. PPA on arvamusel, et tegelikkuses ei olnud isikul plaani esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus. Kui ta oleks seda tahtnud, oleks ta saanud seda esitada juba varasemalt. Suure tõenäosusega esitas isik asüüli taotluse ainult sellepärast, kuna politsei teda kinni pidas. Lisaks sellel on isik valetanud PPA-le oma vanust, öeldes korduvalt ametnikele, et ta on sündinud 04.11.2010 ja et ta on alaealine, raskendades seeläbi ametnike tööd ja raisates ressursse. Isegi vanuse kindlaks määramise komisjonile, kuhu oli kokku kutsutud mitmed eriala spetsialistid, väitis isik, et on sündinud 04.11.2010. Samuti on isik varjanud oma kodakondsust. Selline käitumine näitab, et isik ei ole orienteeritud õiguskuulekale käitumisele. Isik justkui ühest küljest soovib Eestis rahvusvahelist kaitset, aga teisalt ei soovi ta ametnikega koostööd teha ja valetab. On tõenäoline, et uuesti vabadusse pääsemisel jätkaks isik võimaluste otsimist edasi liikumiseks talle sobivasse liikmesriiki. Samuti on tõenäoline, vabaduses olles ei täidaks isik talle Läti Vabariigi ametivõimudele üleandmisega seoses tekkivat väljasõidukohustust.
7.PPA taotluse arutamiseks toimus 28.08.2026 istung.
7.1.Esindaja rõhutas istungil järgmist. Isik on andnud õige sünnikuupäeva ja ta ei nõustus selle otsusega, mis on tehtud tema suhtes. Otsuses on puudused. Vastavalt EL asjakohase määruse artikli § 25 lõikele 1 ei tohi taotleja vanust hinnata üksnes välimuse või käitumise põhjal. Vestluses olid küsimused rahvusvahelise teekonna kohta ja on tavapärane, et esimese vestluse korral isik kõike ei mäleta ja vastused võtavad aega. Ei vasta tõele, et isik oleks varjanud oma kodakondsust. Isik on vabatahtlikult nõustunud enda saatmisega Lätti ja on mõistnud enda rahvusvahelise kaitse taotleja õigusi ja kohustusi. Ei nõustu ka kinnipidamise võimaliku tähtajaga – kaks kuud on liiga pikk aeg.
7.2.Q.W selgitas istungil, et tema sünniaeg on 04.11.2010. Ta ei ole pikka aega oma perekonnaga lähedane olnud. Nad kõik (ema, isa, vend, õde) elevad Eritreas. Neil ei ole tema Euroopasse saabumise kohta informatsiooni ja nad ei tea sellest. Sellest ajast alates kui oli 14 kolis kodust välja ja elas Etioopias. Euroopasse hakkas liikuma umbes 15 aastaselt. Sõber ühendas agendiga, et Euroopasse jõuda. See ei olnud tasuta ja maksis. Ühe osa selleks sai ta sugulastelt ja teise osa emalt. Ema müüs oma kulla ja saatis talle kõik oma raha. Tal on sõbrad Valgevenes. Nad läksid lahku, kui Valgevenes piiri ületasid. Kinnipidamiskeskuses telefoni saab kasutada. Ta ei ole Valgevenest alates kellegagi suhelnud, pereliikmetel ei ole ligipääsu internetti ja ei ole nendega ühenduses olnud. Kui kohus tema täna vabastaks, siis ta järgiks talle antud juhiseid. Teiste isikute vanust, kellega koos Euroopasse tuli ei tea, kuna keskendunud teekonnale, mitte üksteise vanusele. Tal ei ole nende inimeste kontakte alles, aga üks sõber on, kes on samas kinnipidamisekskuses. Kinnipidamiskeskuses koheldakse hästi.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.PPA võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2). PPA on tuvastanud, et varasemalt kohtu poolt lubatud kinnipidamise alus on ära langenud ja seega tuleb esitada uus taotlus uuel alusel.
9.PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 67 lg 1).
10.Esmalt käsitleb kohus Q.W kinnipidamise lubatavust.
vanuse tuvastamisega seotut ja hindab seejärel jätkuva
Vanuse hindamine
11.16.08.2026 on vanuse hindamise komisjon Q.W-ga viinud läbi intervjuu ja visuaalse hindamise ja kogutud tõendite alusel langetas komisjon otsuse, et isiku vanuseks on 22-25 aastat, seega isik ei ole alaealine (dtl 98).
11.1.Kui PPA-l tekib põhjendatud kahtlus taotleja vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, hinnatakse taotleja vanust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 25 sätestatud korras (VRKS § 22 lg 4). Määruse (EL) 2024/1348 art 25 lõike 1 kohaselt, kui taotleja ütlustest, olemasolevatest dokumentaalsetest tõenditest või muudest asjakohastest märkidest tulenevalt tekib kahtlusi, kas taotleja on alaealine või mitte, võib menetlev ametiasutus korraldada mitut valdkonda hõlmava hindamise, sealhulgas psühhosotsiaalse hindamise, mille viivad läbi kvalifitseeritud spetsialistid, et teha taotluse läbivaatamise raames kindlaks taotleja vanus. Vanust ei või hinnata üksnes taotleja füüsilise välimuse või käitumise
põhjal. Vanuse hindamisel loetakse olemasolevad dokumendid õigeks, kui ei ole vastupidiseid tõendeid, ning alaealise ütlusi võetakse arvesse. Määruse (EL) 2024/1348 artikli 25 lõike 6 kohaselt võib lapse esindaja keeldumist meditsiinilisest uuringust vanuse kindlaksmääramiseks käsitada üksnes ümberlükatava eeldusena, et taotleja ei ole alaealine.
11.2.Vanuse kindlaksmääramise hinnangut saab vaidlustada üksnes koos haldusakti või toiminguga, mille tegemisel vanus kindlaks määrati (VRKS § 67 lg 3). VRKS seletuskirja (831 SE) kohaselt vanuse määramist kui toimingut ja PPA otsustust vanuse kohta olukorras, mil vanuse määramise hinnangu järel on jäänud kahtlus, saab vaidlustada ainult koos rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega. VRKS sätte sõnastus ei seo kohtule nähtuvalt vanuse vaidlustamist üksnes koos rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega. Saatjata alaealise puhul võib kinnipidamine olla tema parimates huvides üksnes siis, kui see tagab tema turvalisuse. Sama põhimõte tuleneb direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 13 lõikest 2, mille kohaselt alaealisi üldjuhul kinni ei peeta ning kinnipidamine on lubatud vaid erandlikult ja viimase abinõuna. EIK on leidnud, et vanuse hindamine kuulub EIÕK art 8 kaitsealasse ja vanuse hindamise menetlusega peavad kaasnema piisavad menetluslikud tagatised (21.07.2022, Darboe and Camara v. Itlay, p-d 153-157). Kohtu hinnangul tuleb VRKS § 67 lõiget 3 mõista selliselt, et ka kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlusele vastuvaidlemisel on õigus isikul esitada vastuväited tema vanuse tuvastamise otsusele, kuivõrd vanusest sõltuvad otseselt konkreetsed kinnipidamise tingimused ja tagatised (VRKS § 69).
11.3.PPA on esitanud asja juurde vanuse tuvastamise otsuse (dtl 98) ja vanuse tuvastamise juhised ühes selle aluseks olevate EL soovitustega (dtl 130 jj). PPA ei ole säilitanud komisjoni poolt isikuga peetud vestluse protokolli.
11.4.Määruse (EL) 2024/1348 põhjenduspunkt 37 selgitab, et „igal juhul tuleb vanuse hindamine läbi viia nii, et kogu protseduuri vältel võetakse eelkõige arvesse lapse huve. Vanuse hindamine tuleks läbi viia kahes etapis. Kõigepealt peaks toimuma mitut valdkonda hõlmav hindamine, mis võib hõlmata psühhosotsiaalset hindamist ja muid mittemeditsiinilisi meetodeid, nagu vestlus, füüsilisel välimusel põhinev visuaalne hindamine või dokumentide hindamine. Selleks et hinnata mitmesuguseid tegureid, nagu füüsilised, psühholoogilised, arengu-, keskkonna- ja kultuuritegurid, peaksid sellise hindamise läbi viima vanuse hindamist ja lapse arengut puudutavate eksperditeadmistega spetsialistid, näiteks sotsiaaltöötajad, psühholoogid või lastearstid. Kui mitut valdkonda hõlmava hindamise tulemus ei ole kindel, peaks menetleval ametiasutusel olema teises etapis võimalik paluda viimase abinõuna meditsiinilist läbivaatust, austades täielikult isiku väärikust. Kui võib järgida erinevaid protseduure, tuleks meditsiinilisel läbivaatusel enne invasiivsemate protseduuridega alustamist eelistada neid, mis on kõige vähem invasiivsed, võttes vajaduse korral arvesse varjupaigaameti juhiseid. Kui pärast vanuse hindamist jäävad tulemused ikka ebaselgeks, peaks menetlev ametiasutus eeldama, et taotleja on alaealine.“. VRKS seletuskirjas (831 SE) on § 22 lõike 4 kontekstis antud samasulised selgitused.
11.5.Komisjoni koosseis vastab kohtu hinnangul määruse (EL) 2024/1348 art 25 lõike 1 nõuetele, kuna komisjoni on mitut valdkonda hõlmav, see hõlmab ka psühhosotsiaalse hindamise ja selle viisid läbi kvalifitseeritud spetsialistid (psühholoog, lastekaitse ekspert, PPA ekspert ja Tallinna Rändekeskuse ekspert).
11.6.Tõendiks haldusmenetluses võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2). Menetlustoiming protokollitakse, kui toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile (HMS § 18 lg 1 p 3). Protokolli nõuded sätestavad HMS § 18 lõiked 2-3. Kohus on seisukohal, et kui isiku seletusega soovitakse tõendada asjaolusid, millest asja lahendamine (vanuse määramine) olulises osas sõltub, on PPA-l kohustus
seletuste andmine protokollida ja protokoll säilitada HMS § 19 lõike 1 alusel. Praegusel juhul ei ole PPA isiku seletuste protolli säilitanud, mistõttu on raskendatud vanuse kohta tehtud otsuse lõppjärelduse kontrollimine. Tegemist on menetlusnõude rikkumisega vanuse määramisel.
11.7.Kohtu hinnangul kohaldub põhimõte, et tuleb hinnata kas rikkumine võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58 analoogia). Praegusel juhul on otsuses kirjeldatud küsimuste formaati ja teematikat (dtl 98), mis haakub vanuse hindamise juhendis (dtl 130 jj) ja EL juhendis väljatoodud küsimustega (dtl 200 jj). Hindamisel ei ole tuginetud üksnes füüsilisele välimusele või käitumisele. Puudutatud isik ei ole tuginenud sellele, et otsuses oleks tema seletuste kokkuvõte vääralt kajastatud (dtl 98), vaid esindaja on üldsõnaliste seletuste andmist põhjendanud sellega, et on tavapärane, et esimese vestluse korral isik kõike ei mäleta ja vastused võtavad aega. Q.W andis oma elu ja reisteekonna kohta seletusi ka 28.08.2026 kohtuistungil, mida on võimalik varasemalt antud seletuste kokkuvõttega kõrvutada.
11.8.Arvestades komisjoni toodud põhjendusi koostoimes isiku poolt 28.08.2026 istungil antud selgitustega, puudub kohtul kahtlus ei komisjon on jõudnud isiku vastuse osas õigele järeldusele. Isiku vanust saaks aidata kindlaks teha tema perekonnaga seotud asjaolud, samuti oleks perekonnaga kontakti saamisel võimalik küsida dokumente ja muid tõendeid, mis isiku vanust kinnitaks. Isiku väide on, et perekonnaga ei ole enam lähedased suhted ja kontakti ei saa. Samas on isik 28.08.2026 seletustes märkinud, et rahalised vahendid Euroopasse jõudmiseks sai ta just perekonna käest. Ka 09.08.2026 seletuses (dtl 95) selgitas isik, et raha sai ta sõprade ja perekonna käest. Isik on varasemalt väitnud, et soovib ka pere Eestisse tuua (dtl 15). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus perekond on märkimisväärselt panustanud isiku Euroopasse jõudmiseks, et ole selle eesmärgi saavutamisel isikul nendega enam mingisugust kontakti. Perekonna kontaktide andmata jätmise eesmärgiks on praegusel juhul tõenäoliselt eesmärk takistada isiku tegeliku vanuse tuvastamist. Kokkuvõttes on PPA käsitanud isikult õigesti täisealisena ja isiku seletuste protokollimata jätmine ei mõjutanud lõppjärelduse õigsust. Kinnipidamise jätkamise lubatavus
12.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamisel VRKS § 65 lõike 2 punktile 7, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 14.mai 2024, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (Määrus nr 2024/135) artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.
13.Määruse 2024/1351 art 44 punkt 2 sätestab, et kui on olemas põgenemise oht või kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks, võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas käesoleva määrusega, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
14.Täidetud on määruse 2024/1351 artikli 45 lõike 1 nõue, et kui isik on juba kinnipidamisel, tuleb vastuvõtutaotlus esitada hiljemalt 2 nädala jooksul taotluse registreerimisest (dtl 91).
15.Üleandmismenetluse eeldus on täidetud. 11.08.2026 edastas PPA tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile. Läti Vabariigi ametivõimude vastus registreeriti 19.08.2026. 27.08.2026 tegi PPA puudutatud isikule PPA rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsuse nr 12607300027-1 (dtl 105).
16.VRKS § 65 lõike 3 punkti 1 kohaselt sisustakse põgenemisohtu väljasõidukohutuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 sätestatuga. PPA tugineb taotluses põgenemiseohu
sisustamisel VSS § 68 punktile 6, mille kohaselt isiku suhtes esineb põgenemisoht kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtu hinnangul on alust käesoleval juhul Q.W põgenemisohtu jaatada. Isik on saabunud Eestisse läbi Valgevene ja Läti (dtl 95) ebaseadusliku rände korraldamise raames. Isik oli korraldanud enda elamise majutusasutuses (dtl 25), mis viitab selgele tahtele hoida kõrvale ametivõimudest. Isikul puuduvad Läti ja Eestiga igasugused sidemed ning Eesti on olnud isiku jaoks seega üksnes transiitriik. Isik on kasutanud varasemalt võltsitud dokumente (dtl 95). Isiku istungil antud seletuste usaldusväärsust selles osas, et ta ei ole enda Lätile üleandmise vastu vähendab asjaolu, et isik väidab end jätkuvalt olevat alaealine. Ühtlasi on isiku 28.08.2026 istungil antud seletused vastuolulised seoses sellega, kas ja mil määral perekond on teadlik tema Schengeni alale liikumisest, mistõttu ei ole usutav ka see, et isikul tegelikult perekonnaga seoses kontaktandmed täielikult puuduvad. Kokkuvõttes kinnitab põgenemisohu prognoosi praegusel juhul puudutatud isiku käitumine, mis viitab sellele, et ta on suure tõenäosusega sihipäraselt ennast varjanud, et läbi Läti ja Eesti jõuda Schengeni alale ja sealt ebaseaduslikult edasi enda sihtkohta. Kirjeldatud käitumine näitab isiku valmisolekut kasutada oma eesmärgi saavutamiseks viise, mis võimaldavad ametivõimude eest varjuda ja kontrollist kõrvale hoida, kuivõrd tal on selleks ka praktiline kogemus ühes vastavate kontaktidega.
17.VRKS § 67 lõige 1 sätestab, et PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi (kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine – VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus) kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus (VRKS § 67 lg 1). Arvestades Q.W-l sidemete puudumist Eestis, isiku valmidust Schengeni alale ebaseaduslikult siseneda ja siin edasi olla, isiku soovi ennast Eestis varjata ametivõimude eest, isiku tegelikku vanust, ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks.
18.Määruse 2024/1351 artiklis 44 punkt 4 sätestab, et määruse artikli 44 artikli kohaselt kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Direktiivi 2024/1346 artikli 11 punkt 3 sätestab muu hulgas, kui kinnipidamiseks on korralduse andnud haldusasutus, siis näevad liikmesriigid ette kas kinnipidamise õiguspärasuse kiire kohtuliku läbivaatamise ametiülesande korras või taotleja taotlusel või mõlemad. Ametiülesande korras teostatav läbivaatamine viiakse lõpule iga juhtumi asjaolusid arvestades võimalikult kiiresti, hiljemalt 15 päeva või erakorralistel juhtudel 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest. Kui esimeses lõigus osutatud kohtulikku läbivaatamist ametiülesande korras ei viida lõpule 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest või kui taotleja esitatud taotlusel teostatavat läbivaatamist ei viida lõpule 21 päeva jooksul pärast asjakohaste menetluste alustamist, vabastatakse asjaomane taotleja viivitamata. Isikule toimetati vastutavale liikmesriigile üleandmise otsus kätte 27.08.2026. Taotlus on tähtaegne.
19.Määruse 2024/1351 art 45 lõike 3 punkti a kohaselt erandina artiklist 46, kui isik on kinni peetud, toimub selle isiku üleandmine üleandvalt liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile niipea kui tegelikkuses võimalik ja viie nädala jooksul alates kuupäevast, mil vastuvõtmispalve rahuldati või tagasivõtmisteade kinnitati. Läti Vabariigi ametivõimude vastus saabus 19.08.2026, milles Läti teatas, et isik kuulub tagasivõtmisele. Seega selleks, et kinnipidamine oleks õiguspärane, peab puudutatud isiku Läti Vabariigile üleandmine toimuma hiljemalt 23.09.2026 ning kinnipidamine taotletud alusel on võimalik kuni selle ajani.
Kokkuvõte
20.Kohus rahuldab PPA taotluse osaliselt ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.09.2026 (kaasa arvatud) (VRKS § 66 lg 2, § 65 lg 2 p 7 ning HKMS § 264 lõiked 1 ja 3).
21.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 artikkel 12). Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
22.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).
23.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünnikuupäev tähemärkidega (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 9 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.