Balti Audit OÜ ja O.U kaebus avaliku võimu kandjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebajad Balti Audit OÜ ja O.U, esindaja vandeadvokaat Kaupo Kask Vastustaja Rahandusministeerium, esindaja Heili Jaamu Tallinna Halduskohtu 3. mai 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahandusministeeriumi apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lugeda Balti Audit OÜ ja O.U kaebus esitatuks seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. mai 2024. a otsus ning lõpetada asja menetlus.
3.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot Balti Audit OÜ arvelduskontole nr EE427700771003193133. Selgitusse märkida: „Kaebus asjas nr 3-23-1434.“
4.Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) tunnistas 15. jaanuari 2019. a otsusega nr 488 Balti Audit OÜ tegevusloa kehtetuks ja võttis vandeaudiitor O.Ult ära vandeaudiitori kutse.
Balti Audit OÜ-le ja O.Ule toimetati AJN-i otsus kätte 16. jaanuaril 2019.
3-23-1434
3.Balti Audit OÜ ja O.U esitasid 15. veebruaril 2019 kaebuse halduskohtule, milles nõudsid AJN-i otsuse nr 488 tühistamist (haldusasi nr 3-19-292).
Riigikohus tühistas 10. novembri 2022. a otsusega asjas nr 3-19-292 AJN-i otsuse nr 488.
5.Balti Audit OÜ ja O.U esitasid Rahandusministeeriumile 31. märtsil 2023 taotluse AJN-i õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Balti Audit OÜ taotles saamata jäänud tulu hüvitamist 193 703 eurot, viivist 24 523,84 eurot ja kasu saamise võimaluse kaotamisest tekkiva kahju hüvitamist 96 852 eurot. O.U taotles mittevaralise kahju hüvitist 50 000 eurot.
6.Rahandusministeerium hüvitas 29. mai 2023. a käskkirjaga nr 106 audiitorbüroole varalise kahju 54 715 eurot.
7.Balti Audit OÜ ja O.U esitasid halduskohtule 27. juunil 2023 kaebuse mõista Eesti Vabariigilt (Rahandusministeeriumi kaudu) välja hüvitis AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest ning viivis.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 3. mai 2024. a otsusega O.U kaebuse osaliselt ja mõistis talle mittevaralise kahju eest välja hüvitise 25 000 eurot koos viivisega alates 27. juunist 2023 kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 2). Halduskohus rahuldas Balti Audit OÜ kaebuse osaliselt ja mõistis talle välja varalise kahju hüvitise 206 525,13 eurot koos viivisega alates
27.juunist 2023 kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 3).
9.Rahandusministeerium esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 3. mai 2024. a otsuse peale.
10.Tallinna Ringkonnakohus määras otsuse avalikult kuulutamise ajaks 30. jaanuari 2026.
11.Tallinna Ringkonnakohus uuendas 27. jaanuari 2026. a määrusega asja menetluse ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad kaebetähtaega puudutavas küsimuses.
12.Balti Audit OÜ ja O.U on vastuses seisukohal, et kaebus esitati tähtasegselt, alternatiivselt taotlevad nad kaebetähtaja ennistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebetähtaega tuleb asuda lugema Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsusest asjas nr 3-19292, sest selle otsusega tühistas kohus AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsuse nr 488. Vastustajad ei teadnud kuni selle hetkeni, kas otsus nr 488 on õigusvastane. Kaebajad said kahju tekkimisest teada alles Riigikohtu otsuse kättesaamisest. Pärast Riigikohtu otsust esitati kaebus kolme aasta jooksul; 2) analoogia korras tuleb kohaldada jätkuva haldustoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegu; 3) põhiseaduse (PS) § 25 pole kooskõlas see, kui kaebajad ei saa nõudakahju hüvitamist ; 4) kaebajad peaksid välja makstud hüvitise haldusorganile tagastama ja paneks nad raskesse majanduslikku olukorda; 5) kaebetähtaeg tuleb ennistada, sest kahju tekitamine ei olnud kaebetähtaja möödumise hetkeks lõplikult selge. Kahju tekkimise õiguslik hinnang sõltus pikast kohtumenetlusest ja kaebus polnud perspektiivitu. Kaebajad tegutsesid pärast Riigikohtu lahendi avalikustamist viivitamatult. Tegemist poleks PS § 25 proportsionaalse riivega. 2(5)
3-23-1434
13.Rahandusministeerium taotleb vastuses kaebetähtaja ennistamata jätmist, sest puudub mõjuv põhjus. Kaebajad olid juba otsuse nr 488 vaidlustamisel seisukohal, et see on õigusvastane ja nad pidid aru saama, et neile tekib kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (HKMS § 124 lg 1). Kui halduskohus on menetlenud kaebust sisuliselt ja langetanud kaebuse kohta otsuse olukorras, kus kaebus pole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaja ennistamise alused puuduvad, on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega. Viimati märgitud olukorras oleks halduskohtul tulnud menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Ka ringkonnakohus ei saa tähtaja rikkumisega halduskohtule esitatud kaebust sisuliselt lahendada (TlnRngKo 28.03.2019, nr 316-871, p 25; 23.01.2020, nr 3-18-1396).
15.Kaebuse lubatavust tuleb kontrollida kogu kohtumenetluse ajal. HKMS § 124 lg-ga 1 pole vastuolus, kui tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest kontrollib ringkonnakohus apellatsiooniastmes kaebetähtaja küsimust halduskohtu asemel (HKMS § 2 lg 2, § 185 lg 1). Ringkonnakohtul on võimalik oluline menetlusnormi rikkumine kõrvaldada, ilma et asi tuleks saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 199 lg 3; vt ka TlnRngKm nr 3-18-1396, p 19).
Ringkonnakohtu hinnangul on hüvitamiskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.
17.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi 29. mai 2023. a kahju hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise otsuse teatavaks tegemisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2).
18.Kahju hüvitamise kaebuse võib halduskohtule isik esitada üksnes siis, kui ta on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast (HKMS § 47 lg 1 teine lause; vt ka RKHKm 3-21-2395, p 12). Kui isik pole kahju hüvitamist haldusorganilt tähtaegselt nõudnud, siis ei saa ta ka kohtusse kaebust esitada hoolimata nt sellest, et haldusorgan on kahju hüvitamise nõude tähtaja jätnud tähelepanuta ning talle esitatud nõude osaliselt rahuldanud. Seega oleks kaebuse esitamine halduskohtule õiguslikult lubatav, kui kahju hüvitamise taotlus oleks vastustajale (s.o Rahandusministeeriumile) esitatud selleks ettenähtud korda järgides ehk seaduses sätestatud tähtaja jooksul (vt RKHKm 3-16-519, p 11).
19.Kaebajad esitasid kahju hüvitamise nõude Rahandusministeeriumile 31. märtsil 2023 ehk pärast RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega.
20.Kahju hüvitamise nõue tuleb haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud 3(5)
3-23-1434
sündmusest arvates (RVastS § 17 lg 3). Normi kohaselt hakkab nõude esitamise tähtaeg kulgema sellest hetkest, kui isik sai kahju tekkimisest ja selle põhjustanud isikust teada (RKHKm 3-22-717, p 11.1). Tähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas kannatanu teab kahju täpset ulatust (RKHKm 3-16-519, p 13). Kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta kuidagi kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamine (RKHKm 3-22-717, p 11; 3-3-1-20-15, p 19). Kaebaja väited, et kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsusest haldusasjas nr 3-19-292, ei ole seega õiged.
21.Kahju tekitamiseks või põhjustamiseks tuleb RVastS § 17 lg 3 rakendamisel lugeda tegu (tegevust või tegevusetust), mille kaebaja on näidanud ära kaebuse alusena, mitte teo kahjulike tagajärgede hilisemat ilmnemist (RKHKm 3-22-717, p 11.1). Kaebuse kohaselt on kaebajatele kahju tekitatud õigusvastase AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsusega nr 488. Kaebajad nõuavad kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel.
22.Balti Audit OÜ pidi varalise kahju tekkimisest teada saama AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsusest teatavaks saamisest alates ehk 16. jaanuaril 2019 (vt haldusasjas nr 3-19-292 esitatud kaebuse p 1.5). Selle otsusega võeti Balti Audit OÜ-lt tegevusluba ja O.Ult vandeaudiitori kutse ning nad ei saanud audiitorteenust pakkuda ja tulu teenida.
22.O.U pidi mittevaralise kahju teadasaamisest hiljemalt 22. veebruaril 2019, kuna ta sidus kaebuse punktis 5.4 mittevaralise kahju tekkimise AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsuse avaldamisega AJN-i kodulehel ja Google`i otsingumootoris 22. veebruaril 2019.
23.Kaebajate viited Riigikohtu lahenditele, mis puudutavad jätkuva haldustoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegade arvutamist, ei seondu praeguse vaidlusega. Kaebajatele ei tekitatud kahju jätkuva haldustegevusega (nt vabaduse võtmine teatud perioodiks). Kaebajatelt võeti tegevusluba ja vandeaudiitori kutse ühekordse aktiga ja sellest tekkis neile kahju. Kahju täpse ulatuse hilisem teada saamine ei muutnud seda tegevust jätkuvaks haldustegevuseks.
24.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
25.Kahjunõude esitamist ei takistanud see, et kaebajad ei teadnud kahju lõpliku ulatust, kohus menetles haldusasjas nr 3-19-292 AJN-i otsuse nr 488 tühistamiskaebust ning kaebajad asusid pärast Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsust viivitamatult tegutsema. Ükski nendest asjaoludest ei takistanud kaebajatel esitada kahju hüvitamise nõuet tähtaegselt ja seda ka siis, kui kohus menetles tühistamiskaebust. Teises kohtuasjas kohtulahendi jõustumise ära ootamist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, ennistamaks kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega (vt RKHKm 3-19-519, p 14).
26.Kaebajate viited Riigikohtu 27. novembri 2024. a otsusele asjas 3-18-830 ei too siinses asjas kaasa kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja ennistamist. Praeguse vaidluse asjaolud erinevad viidatud kohtuasja asjaoludest. Viidatud asjas soovis isik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust. PRIA keeldus 19. septembri 2012. a otsusega toetuse andmisest, mille kohus tühistas ja saatis taotluse PRIA-le uueks lahendamiseks (3-12-2513). PRIA jättis 5. juuli 2013. a otsusega toetuse taotluse uuesti rahuldamata, mille kohus tühistas ja saatis taotluse PRIA-le uueks lahendamiseks (3-3-1-4-17). PRIA jättis 22. detsembri 2017. a 4(5)
3-23-1434
otsusega toetuse taotluse kolmandat korda rahuldamata ja seda seekord põhjusel, et toetuseks ette nähtud raha oli ära kulutatud ja uue programmperioodi raha ei olnud lubatud kasutada eelmise programmperioodi väljamaksete tegemiseks (vt RKHKo 11. august 2020 otsus nr 318-830). Viimati viidatud asjas ennistati kahju hüvitamise nõude tähtaeg põhjusel, et kohus tühistas 2012. ja 2013. a PRIA keeldumisotsused ning selle tõttu valitses kahju tekitamise küsimuses ebakindlus kuni 2017. aastani, mil tehti lõplik otsus toetuse andmata jätmise kohta. Kuni 2017. a-ni oli kaebajal võimalik PRIA-lt toetust saada, sest programmperiood ei olnud selleks hetkeks veel lõppenud. Haldusorgani eksitava tegevuse tõttu esines kahju tekkimise küsimuses ebaselgus. Praeguses asjas ei taotlenud kaebajad toetust, mille andmisest oleks korduvalt keeldutud ja viimast keeldumist oleks põhjendatud sellega, et programmperioodiks ette nähtud raha on otsas. AJN võttis kaebajatelt õiguse tegeleda nende soovitud tegevusalal. AJN pole sarnaselt PRIA-ga kaebajad korduvalt eksitanud ja nad pole haldusorgani eksitava tegevuse tõttu jäänud taotletud toetusest ega kahju nõude esitamisest ilma. Juba AJN-i otsuse nr 488 tühistamiskaebuse esitamise ajal (s.o 15. jaanuaril 2019) olid kaebajad seisukohal, et tegemist on õigusvastase otsusega ja nad teadsid, et nad ei saa enda valitud tegevusalal jätkata. Kahju tekkimine oli seega kaebajatele selge.
27.Kahju hüvitamise nõude tähtaja ennistamata jätmine ei riku PS § 25. Tegemist pole absoluutse põhiõigusega, vaid seda on lubatud nõude esitamise tähtaja normidega piirata. RVastS § 17 lg 3 ja sellekohane kohtupraktika on pikaajaline. Nõude esitamise tähtaja ennistamist ei tingi ka kaebajate väide, et vastustaja võib neilt välja makstud hüvitise tagasi küsida. See ei ole praeguse vaidluse esemeks.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb asja menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 3 ja § 152 lg 1 p 2) ja tühistada halduskohtu otsus (HKMS § 200 p 5). Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud kaebuselt tasutud riigilõiv 2100 eurot, mis tuleb tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4, § 108 lg 4 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.