Evecon Püssi OÜ kaebus Elering AS-i 04.02.2025 otsuse tühistamiseks ja Elering AS-i kohustamiseks Evecon Solar 437 OÜ kaebus Elering AS-i 05.02.2025 otsuse tühistamiseks ja Elering AS-i kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Evecon Püssi OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ, esindajad v.adv Ramon Rask ja v.adv Kristiina Padu Vastustaja – Elering AS, esindajad v.adv Anton Sigal ja v.adv Kristi Traagel Kaasatud haldusorgan – Kliimaministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Elering AS-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Elering AS-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.09.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Võtta menetlusse Elering AS-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.09.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 peale.
3.Jätta Elering AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.09.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Määruse p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Evecon Püssi OÜ (varasem ärinimi Evecon Solar 431 OÜ) ja Evecon Solar 437 OÜ on taastuvenergia projekte arendavad ühingud.
3-25-560
2.Evecon Solar 437 OÜ ja Elering AS sõlmisid 01.07.2022 liitumislepingu, et ühendada põhivõrguga Lihula akupank Lääneranna vallas. Lepingu muutmisel 02.12.2022 asendati akupank hübriidpargiga ning 16.08.2023 asendati hübriidpark akudeta päikeseelektrijaamaga.
3.Evecon Püssi OÜ ja Elering AS sõlmisid 22.08.2022 liitumislepingu, et ühendada põhivõrguga Paemurru akupank Lüganuse vallas. Lepingu muutmisel 08.11.2022 asendati akupank päikeseelektrijaamaga.
4.Evecon Püssi OÜ esitas 22.08.2024 Elering AS-le taotluse liitumispunkti tehnoloogia muutmiseks (taotletav toomistehnoloogia – tuuleenergia). Elering AS vastas 26.08.2024, et elektrituruseaduse (ELTS) § 871 lg 5 kohaselt on liitumistaotluses märgitud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmine keelatud, sh ei saa muuta kehtivas liitumislepingus olevat tehnoloogiat. See tähendab, et esmalt on oodata liitumispunkti valmimist, seejärel on vaja paigaldada tootmisseade, see pingestada ja sünkroniseerida ning alustada tootmisega.
5.Evecon Solar 437 OÜ esitas 22.08.2024 Elering AS-le taotluse liitumispunkti tehnoloogia muutmiseks (taotletav toomistehnoloogia – tuuleenergia). Elering AS vastas 26.08.2024, et vastavalt ELTS § 871 lg-le 5 ei tohi liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta. Sama liitumispunkti taha saab ühendada uut tehnoloogiat, kui varem kokkulepitud tehnoloogiaga tootmismoodul on täies mahus valmis ehitatud ja võrguga ühendatud.
6.Evecon Püssi OÜ esitas 04.02.2025 Elering AS-le taotluse: „Esitame taaskord taotluse liitumispunkti tehnoloogia muutmiseks. Taotletav tootmistehnoloogia – tuuleenergia. Manusesse lisatud KOV EP algatamise otsus“.
7.Elering AS vastas Evecon Püssi OÜ-le 04.02.2025, et vastus jääb samaks nagu augustis. ELTS § 871 lg 5 kohaselt on liitumistaotluses märgitud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmine keelatud, sh ei saa muuta juba kehtivas liitumislepingus olevat tehnoloogiat. Viimases ELTS-i muutmise seaduse eelnõus on ettepanek, et tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine. Praegu ei ole seadusemuudatust veel vastu võetud.
8.Evecon Solar 437 OÜ esitas 04.02.2025 Elering AS-le taotluse: „Esitame taaskord taotluse liitumispunkti tehnoloogia muutmiseks. Taotletav tootmistehnoloogia – tuuleenergia. Manusesse lisatud KOV EP rahastamise leping ning ala 3 eelvaliku otsus.“
9.Elering AS vastas Evecon Solar 437 OÜ-le 05.02.2025, et vastavalt ELTS § 871 lg-le 5 ei tohi liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta. Sama liitumispuntki taha saab uut tehnoloogiat ühendada, kui varem kokku lepitud tehnoloogiaga tootmismoodul on täies mahus valmis ehitatud ja võrguga ühendatud.
10.Evecon Püssi OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 06.03.2025 kaebuse Elering AS-i 04.02.2025 ja 05.02.2025 keelduvate otsuste tühistamiseks või alternatiivselt nende otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti taotlesid kaebajad vastustaja kohustamist lubada muuta tootmistehnoloogiat kaebajate taotluses märgitud viisil või kohustada vastustajat tootmistehnoloogia muutmise võimaldamist uuesti otsustama. Kaebustes esitati taotlus tunnistada ELTS § 871 lg 5 ja § 1113 lg 13 põhiseaduse (PS) §-dega 10–12, § 13 lg-ga 2 ning §-dega 31 ja 32 vastuolus olevaks ning jätta need kohaldamata. Vastustaja otsustel on avalik-õiguslik iseloom. Riik täidab tehnoloogia muutmise keelu kaudu seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Lepingupooltel ei ole õigust tootmistehnoloogias teisiti kokku leppida. Seega tuleb vaidlused lahendada halduskohtus. Kaebajatel on kaebeõigus. Vastustaja otsused on adresseeritud kaebajatele ja otsustega piiratakse nende 2(7)
3-25-560 õigusi elektrienergia tootmiseks sobiliku tootmistehnoloogia kasutamisel. Otsused on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja PS-ga. Vastustaja 04.02.2025 ja 05.02.2025 otsuseid tuleb pidada haldusaktideks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 ja HKMS § 6 lg 1 tähenduses, või alternatiivselt toiminguteks HMS § 106 lg 1 ja HKMS § 6 lg 2 tähenduses. ELTS-i normistik on ebatäpne ja tekitab segadust. Kaebajad on esitanud konkreetsed liitumisi puudutavad taotlused, mille kohta vastustaja on teinud keelduvad otsused ja keelanud tootmistehnoloogia muutmise kaebajate liitumislepingutes. Tootmistehnoloogia muutmise keeld takistab taastuvenergia projektide arendamist ning vähendab võimalusi projekte muutuvas keskkonnas ja konkurentsivõimeliselt ellu viia.
11.Tallinna Halduskohus võttis 18.03.2025 määrusega menetlusse: 1) Evecon Püssi OÜ kaebuse tühistada Elering AS-i 04.02.2025 otsus, millega Elering AS keeldus liitumislepingus nr 1.1-4/2022/317 kokkulepitud tootmistehnoloogiat muutmisest, ning kohustada Elering AS-i lubama muuta Evecon Püssi OÜ-ga sõlmitud liitumislepingutes kokkulepitud tootmistehnoloogiat, jättes rakendamata ELTS § 871 lg-s 5 ja § 1113 lg-s 13 sätestatud keelu; ning 2) Evecon Solar 437 OÜ kaebuse tühistada Elering AS-i 05.02.2025 otsus, millega Elering AS keeldus liitumislepingus nr 1.1-4/2022/00 kokkulepitud tootmistehnoloogia muutmisest, ning kohustada Elering AS-i lubama muuta Evecon Solar 437 OÜ-ga sõlmitud liitumislepingutes kokkulepitud tootmistehnoloogiat, jättes rakendamata ELTS § 871 lg-s 5 ja § 1113 lg-s 13 sätestatud keelu.
12.Elering AS palus 05.05.2025 vastuses jätta kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt lõpetada menetlus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse menetlemise korral palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata. ELTS-i muudatustega kehtestati tehnoloogia muutmise keeld eesmärgiga lõpetada arendajate „skeemitamine“ liitumistaotlusega ning vabastada tühjalt broneeritud liitumisvõimsused. Mõlema kaebaja tegevus on olnud selline, mille ärahoidmiseks tehnoloogia muutmise keeld kehtestati. Kaebajad on teinud mõlema projekti puhul pikalt ettevalmistusi tuuleparkide rajamiseks, kuid on esmalt esitanud liitumistaotlused akuparkide rajamiseks, et broneerida endale liitumisvõimsus ning võita aega oma tegelike plaanide elluviimiseks ja liitumistaotluste eeltingimuste täitmiseks. Eeltoodu põhjal ei ole kaebajatel sellist kaitstavat õigustatud huvi, mille kaitseks kohtusse pöörduda. ELTS on PS-ga kooskõlas. Kaebajad on sõlminud Elering AS-ga liitumislepingud. Elering AS-l on kaebajatega tsiviilõiguslik lepinguline suhe, mis ei allu halduskohtu kontrollile. Liitumislepingule kohaldatakse võlaõigusseadust (ELTS § 83 lg 3). Vaidluse all on liitumislepingute tingimuste muutmine. Ka liitumislepingu p 9.2 kohaselt lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Harju Maakohtus. Liitumislepingus kokku lepitud tootmistehnoloogia on üks lepingu tingimus. Kaebajad püüavad saavutada tsiviilõigusliku lepingu tingimuse muutmist (või selleks kohustamist) läbi halduskohtu, olles loonud selleks endale kunstlikult kaebeõiguse lepingu muutmiseks taotluse esitamise kaudu. Seaduse alusel ei ole võimalik sellist taotlust esitada. Seega tuleks kaebus jätta läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Taotlus esitati infosüsteemi vahendusel sisuliselt informatiivse teavituse või taotlusena. Tegu ei olnud ametliku juhatuse liikme allkirjastatud taotlusega. Elering AS-i kirjad ei ole haldusaktid. Tegemist on kaebajatele saadetud vastustega, milles üksnes viidati sättele, mis keelab tootmistehnoloogiat muuta. Kirjadel ei ole regulatiivset iseloomu. Ka Elering AS-i kirjadeta ei oleks kaebajatel lubatud tootmistehnoloogiat muuta. Elering AS-i kirja tühistamisel ei saavuta kaebajad oma eesmärki. Seega tuleks jätta kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.
3(7)
3-25-560 Kaebetähtaega on ületatud. Kaebajad esitasid esmased taotlused tootmistehnoloogia muutmiseks 22.08.2024 ning Elering AS vastas neile 26.08.2024. Kui eeldada, et 26.08.2024 kirjad on haldusaktid, siis kaebajad ei vaidlustanud neid ning need on kehtivad ja jõustunud. Seejärel esitasid kaebajad 04.02.2025 täpselt sama sisuga taotlused. Vastustes viitas Elering AS oma varem antud vastustele. Kui Elering AS-i kirjad on haldusaktid, siis on kaebetähtaeg nende vaidlustamiseks HKMS § 46 lg 1 kohaselt möödunud. Samuti on HKMS § 46 lg 2 alusel möödunud kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg. Uue samasisulise taotluse esitamisega ei saa kaebajad tekitada uuesti kaebeõigust. Õiguslik või faktiline olukord ei ole vahepealsel muutunud. Kui kohus ei pea kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendatuks, tuleks menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel tühistamis- ja kohustamisnõuete osas lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu.
13.Evecon Püssi OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ leidsid 01.09.2025 vastuses, et vaidluse all ei ole liitumislepingu tingimused. Tootmistehnoloogia muutmise keeld tuleneb otseselt seadusest, on imperatiivne ja pooltel puudub võimalus selles teisiti kokku leppida. ELTS § 871 lg 5 ei piira ühegi taotluse esitamist. Ebaõige on vastustaja käsitus, et liitumislepingute pst 10.1 tulenevalt võis liitumiste e-keskkonna vahendusel esitada üksnes informatiivseid taotlusi. Vastustaja aktsepteeris kaebajate taotlusi ja vastas neile. Vastustaja keelduvad otsused tuleb tühistada, sest need on antud põhiseadusevastase sätte alusel. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Vaidluse all on vastustaja 04.02.2025 ja 05.02.2025 haldusaktid. Tegemist on uute keelduvate otsustega. Vastustaja pole kaebaja taotlusi tagastanud, vaid on need lahendanud. Tegemist on iseseisvate haldusaktidega, millega vastustaja annulleeris 26.08.2024 haldusaktide regulatiivse toime. Vastustaja väited kaebajate eesmärkide kohta liitumistaotluste esitamisel on väärad.
14.Tallinna Halduskohus jättis 24.09.2025 määrusega rahuldamata Elering AS-i taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni p 1) ja menetluse lõpetamiseks (resolutsiooni p 2). Asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajal ei ole kaebaja taotluse lahendamisel diskretsiooni otsustada, kas taotlus rahuldada või mitte. Taotluste rahuldamisele seab õiguslikud piirangud seadus. ELTS § 87 1 lg 5 ei välista ühegi taotluse esitamist. Vastustaja otsuste regulatiivne toime seisneb kaebajate taotluste rahuldamisest keeldumises. Kaebajad saavadki kaebuse eesmärgi saavutada üksnes seeläbi, et kohus tunnistab keeldumise aluseks oleva normi PS-ga vastuolus olevaks ning tühistab vaidlustatud otsused. Liitumislepingute p 10.1 ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt oli ekeskkonna kaudu võimalik esitada üksnes informatiivseid avaldusi. Poolte vahelises praktikas on e-keskkonda kasutatud erinevate taotluste esitamiseks ja menetlemiseks. Vaidlusalused otsused on haldusaktid. Seega jääb rahuldamata vastustaja taotlus jätta kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-16-812, et olukorras, kus haldusorgan on sama küsimuse juba otsustanud, tuleb sama sisuga taotlust mõista menetluse uuendamise taotlusena. Sellise taotluse saamisel on haldusorganil võimalik tuvastada, et esinevad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alused menetluse uuendamiseks ja menetlus uuendada või selgitada, et HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluste puudumise tõttu menetlust ei uuendata ja haldusakti kehtetuks ei tunnistata. Samuti on haldusorganil võimalik uuendada menetlus omal initsiatiivil. Menetluse uuendamine ei pea toimuma selge sõnaga. Menetlus tuleb lugeda uuendatuks, kui haldusorgan asus uuesti taotlust sisuliselt läbi vaatama ja asjaolusid hindama. Ringkonnakohus selgitas, et asjaolust, et haldusorgan jättis asja uue läbivaatamise tulemusena oma varasemas kirjas toodud otsuse muutmata, ei saa järeldada, et menetlust ei uuendatud.
4(7)
3-25-560 Siinses asjas on vastustaja selgitanud kaebajatele taotluste rahuldamisest keeldumise aluseid, märkides, et need ei ole võrreldes 26.08.2024 vastustega muutunud. Vastustaja ei põhjendanud keeldumist asjaoluga, et kaebajad on samas küsimuses juba tema poole pöördunud. Vastustaja vastas kaebajatele sisuliselt, viidates ühtlasi kavandatavale normistiku muudatusele. Seega uuendas vastustaja menetluse ning vaatas kaebajate taotlused uuesti sisuliselt läbi. Sel põhjusel tuleb kaebus lugeda tähtaegseks. Seega jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks tühistamis- ja kohustamisnõuetes.
15.Evecon Solar 437 OÜ esitas halduskohtule 07.10.2025 teate liitumislepingu lõpetamise kohta ning avaldas soovi jätkata menetlust tuvastamisnõudega. Teate kohaselt oli kaebaja sunnitud liitumislepingu lõpetama, kuna selle täitmine ei ole tootmistehnoloogia muutmise keelu tõttu enam võimalik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
16.Elering AS esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 24.09.2025 määrus ning uue määrusega rahuldada taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt tühistamis- ja kohustamisnõuete osas menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kohus on liiga kergekäeliselt allutanud halduskohtu pädevusele vaidluse tsiviilõigusliku lepingu üle. Elering AS-i 04.02.2025 ja 05.02.2025 kirjad ei ole haldusaktid. Halduskohus ei ole Elering AS-i väiteid kaalunud. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Halduskohus leidis, et Elering AS on menetluse uuendanud ja langetanud uue otsuse. Selline seisukoht on ebaõige, põhjendamatu ja loob ohtliku pretsedendi. Erinevalt halduskohtu viidatud asjast nr 3-16-812, ei ole Elering AS esitanud oma kirjas täiendavaid või uusi põhjendusi või muul moel märku andnud, et taotlust kaaluti ja hinnati uuesti. Kaebajate 2024. a augustis ja 2025. a veebruaris esitatud taotlused olid identsed, sh sinna lisatud dokumendid. Kaebajad ei ole esile toonud mingeid uusi põhjendusi ega aluseid, mis oleks saanud tingida menetluse uuendamise. 04.02.2025 kirjast ei nähtu ühtegi viidet sellele, et Elering AS oleks taotlusi uuesti kaalunud või sisuliselt menetlenud. Kui asuda seisukohale, et vastustaja kirjad on haldusaktid, on kaebetähtaeg nende vaidlustamiseks HKMS § 46 lg-te 1 ja 2 kohaselt möödunud. Õiguslik ega faktiline olukord ei ole vahepeal muutunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I 24.09.2025 määruse resolutsiooni p 1
17.HKMS § 203 lg 1 näeb ette, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib halduskohtu määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole määruskaebuse esitamine lubatud, kui HKMS seda ette ei näe ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust.
18.HKMS § 155 lg 5 kohaselt võib määruskaebuse esitada haldus- või ringkonnakohtu määruse peale, millega jäetakse kaebus läbi vaatamata või millega menetlus lõpetatakse. See säte ei anna õigust vaidlustada kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmist (nt Riigikohtu 17.01.2019 määrus nr 3-17-911, p 21). Halduskohus jättis 24.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata Elering AS-i taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. Seega ei
5(7)
3-25-560 ole halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustatav. Halduskohtu määruse edasikaebamise korras toodud eksitav selgitus ei tekita kaebajatele määruskaebuse esitamise õigust.
19.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus halduskohtu 24.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
20.Määruskaebuse eespool viidatud osas tagastamise tõttu ei võta ringkonnakohus siinses määruses seisukohta, kas vaidlus on avalik-õiguslik. II 24.09.2025 määruse resolutsiooni p 2
21.Määruskaebuse halduskohtu 29.09.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 4, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
23.Halduskohus võttis 18.03.2025 määrusega menetlusse kaebajate tühistamis- ja kohustamisnõuded, leides, et ELTS § 871 lg-s 5 toodud tootmistehnoloogia muutmisest tulenevad vaidlused on avalik-õiguslikud ja kuuluvad lahendamisele halduskohtus, vastustaja keelduvad otsused on haldusaktid ning kaebus on tähtaegne. Vastustaja taotles 05.05.2025 vastuses tühistamis- ja kohustamisnõude osas menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Halduskohus jättis 24.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 2 selle taotluse rahuldamata.
24.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46 lg 2). Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult (HKMS § 46 lg 5).
25.Mõlemad kaebajad esitasid vastustajale 04.02.2025 taotlused muuta liitumislepingus kokku lepitud tootmistehnoloogiat. Elering AS vastas Evecon Püssi OÜ taotlusele 04.02.2025 ja Evecon Solar 437 OÜ taotlusele 05.02.2025. Kaebajad pöördusid 06.03.2025 halduskohtusse Elering AS-i 04.02.2025 ja 05.02.2025 otsuste tühistamiseks ja Elering AS-i kohustamiseks või alternatiivselt otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajad halduskohtu 18.03.2025 määrusega menetlusse võetud nõuete puhul HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kaebetähtaegu ületanud. Vastustaja 26.08.2024 otsuseid ei ole kaebajad praeguses asjas (ega ka üheski varasemas kohtuasjas) vaidlustanud.
26.Tühistamis- ja kohustamisnõue on tähtaegsed sõltumata sellest, kas kaebajate 04.02.2025 taotlusi saab käsitada taotlustena menetluse uuendamiseks HMS § 44 tähenduses või korduvate taotlustena. Menetluse uuendamist ei välista iseenesest see, kui puuduvad HMS § 44 lg-s 1 nimetatud menetluse uuendamise asjaolud, sest haldusorgan võib menetluse uuendada ka omal algatusel ja muudel alustel. Kaebajate 04.02.2025 taotlustest ei nähtu siiski, et nad oleksid soovinud menetluse uuendamist. Pigem oli tegemist uute (korduvate) taotlustega, sest kaebajad ei ole esitanud vastuväiteid Elering AS-i 26.08.2024 otsustele ega taotlenud nende kehtetuks tunnistamist. ELTS ega muud õigusaktid ei sätesta piirangut, et liitumislepingus liitumispunkti tehnoloogia muutmist võib taotleda üksnes ühe korra. Korduva 6(7)
3-25-560 taotluse võib haldusorgan jätta läbi vaatamata. Asja materjalide põhjal on õige halduskohtu seisukoht, et siinsel juhul ei jätnud Elering AS kaebajate 04.02.2025 taotlusi läbi vaatamata, vaid on need 04.02.2025 ja 05.02.2025 otsustega sisuliselt lahendanud. Pole määravat tähtsust, et Elering AS-i 26.08.2024 otsuste ning siinses asjas vaidlustatud otsuste põhjendused on sarnased, kuna faktiline ja õiguslik olukord ei olnud oluliselt muutunud. Kui haldusorgan vaatab korduva taotluse sisuliselt läbi ja annab välja uue haldusakti, tuleb kaebetähtaega arvestada korduva taotluse kohta tehtud haldusakti kättetoimetamisest. Seega jättis halduskohus õigesti rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada tühistamis- ja kohustamisnõuete osas menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu.
27.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.09.2025 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. III
28.HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4 alusel avaldatakse ringkonnakohtu määrus pärast jõustumist arvutivõrgus. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda määrus selliseid detailseid andmeid, mida kaebajad käsitlesid kaebuse p-s 239 enda ärisaladusena ja mille osas halduskohus tunnistas 18.03.2025 määrusega menetluse osaliselt kinniseks. Menetlusosalistel on siiski õigus esitada ringkonnakohtule HKMS § 175 lg-tes 4 ja 5 ettenähtud korras põhjendatud taotlus avaldada määrus osaliselt või jätta see avaldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.