Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

akupank/Vatla tuulepark). Projektid on aktiivses ettevalmistuse etapis ning tehtud on suures mahus ettevalmistustöid ja investeeringuid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukoht

muutmise keelamine on kaebajate õigusi kahjustav, kuna tegemist on kaebajate õiguste teostamise piiranguga. Seega oleks kaebajad tulnud igal juhul ära kuulata. Rikutud on ka põhjendamise kohustust (HMS § 56 ja § 108). Lisaks ei sisaldu keelduvates otsustes viidet selle vaidlustamise korrale (HMS § 57, § 109). Seega on vastustaja 04.02.2025 ja 05.02.2025 keelduvad otsused formaalselt õigusvastased. 7.3 Enne ELTS Muudatuste jõustumist kehtinud õiguse, samuti vastustajaga sõlmitud liitumislepingu kohaselt puudus liituja jaoks keeld liitumistaotluses või liitumislepingus märgitud tootmistehnoloogiat muuta. Praktikas tootmistehnoloogia muutmist ka kasutati. Näiteks muutsid ka kaebajad liitumislepingutes kokkulepitud tootmistehnoloogiat asendades aku päikeseenergiaga. 7.4 Tootmistehnoloogia muutmise keeld piirab arendaja võimalusi saada kasu tehnoloogilisest innovatsioonist ja erinevate tootmistehnoloogiate integreerimisest. Taastuvenergia tootmistehnoloogiad on hetkel aktiivses arengus, kus igal aastal lisandub uusi ja veelgi efektiivsemaid tootmistehnoloogiaid. Need arengud on arendaja jaoks liitumistaotluse esitamise ajal ette prognoosimatud. Samas, liitumiste väljaehitamine koos võrgutugevdustega võtab aega kuni 5 aastat. Selles ajaraamistikus muutub erinevate tehnoloogiate konkurentsivõime märkimisväärselt ning alustatud projekt võib olla mõistlik ja vajalik ümber profileerida hoopis teisele tehnoloogiale. Samuti võib ettevõtjast olenematutel põhjustel olla võimatu realiseerida algsel tehnoloogial põhinevat projekti õigeaegselt. Arvestama peab ka kohaliku kogukonna ja valla huvidega. Eesti energiasüsteemil ei ole vaja 2700MW päikeseparke, kuid käesoleval juhul sunnitakse kaebajaid sisuliselt pargid siiski täielikult päikesetehnoloogiale põhinevalt välja ehitama. Samas on puudu muid tehnoloogiaid, mis päikese puudujääke täiendaksid. Eeltoodust tulenevalt piirab tootmistehnoloogia muutmise keeld kaebajate võimalusi rajada kõige efektiivsemale viisile vastavad tootmismoodulid, aga ka reageerida arendamise käigus selguvatele negatiivsetele muutustele. Seega vähendab tootmistehnoloogia muutmise keeld ühelt poolt taastuvenergia võimsuste turule toomist ning teiselt poolt suurendab taastuvenergia tootmisega seotud riske. Lisaks toob see kaasa elektrienergia hinna suurenemise. 7.5 Taastuvenergia tootmine sõltub paljuski ilmastikutingimustest. Päikeseparkide aasta keskmine kasutustegur on hinnanguliselt ca 11-12% koguajast ja tuuleparkidel on sama näitaja ca 30-35% koguajast. Samas päike + salvestus hübriidlahenduse korral oleks rajatud võrguühendus rakendatud täismääral ca 25% koguajast ja tuul + salvestus hübriidlahenduse korral ca 50% koguajast (sõltuvalt salvestuslahendusest). 7.6 Tootmistehnoloogia muutmise keeld halvendab Eesti turul tegutsevad taastuvenergia tootjate konkurentsivõimet ning takistab investeeringute toomist Eesti taastuvenergia projektidesse. Olukorras, kus teistes riikides ei kehti taolisi piiranguid, on Eesti taastuvenergia tootjad halvemas konkurentsiolukorras ning neil on keerulisem leida investoreid, kes oleksid nõus siin teostatavatesse taastuvenergia projektidesse investeerima. 7.7 Tootmistehnoloogia keeld ei oma tähendust elektrivõrku edastava energia suhtes ning on vastuolus tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega. Elektri tootmisel ei ole vahet, kas elektrit edastatakse võrku tuulikust, päikesepaneelist või akujaamast. EL’i Komisjoni määruse 2016/631 („RfG“) kohaselt ühenduvad mittesünkroonsed tootmisseadmed nagu akud, päikesepatareid ning ka tuulikud võrku tootmiseks läbi inverterite. See tähendab, et inverterid, mille vahendusel toimub võrku ühendumine peavad vastama samadele võrgu tehnilistele suutlikkustele (PQ, LFSM-O, LFSM-U, FSM jne), kuid mingit tähendust ei oma see, milline on inverteri „taga“ olev primaarenergia allikas. Kokkuvõttes ei ole elektri tootmistehnoloogia muutmise keelamisel sügavamat tähendust kui see oleks tarbimistehnoloogia muutmise keelamisel. 7.8 Antud juhul on ELTS § 871 lg-s 5 sätestatud tootmistehnoloogia muutmise keeld vastuolus Euroopa Liidu õigusega, sh nii määruste kui direktiiviga, ja tuleb jätta seega kohaldamata. See tähendab, et vastustaja ei oleks tohtinud ELTS § 871 lg-le 5 tuginevalt keelduda tootmistehnoloogia muutmisest. Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni 3(18)

artikkel 194 lõike 1 alapunkt c näeb ette, et Euroopa Liidu energiapoliitika üheks eesmärgiks on edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist. Nimetatud eesmärki aitavad saavutada mitmed Euroopa Liidus kehtestatud määrused ja direktiivid. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta ei erista tootmismooduleid energiaallika järgi (nt tuul, päike jne), vaid selle järgi, kas tootmismoodul on sünkroonne või mittesünkroonne. Nimetatud määruse artikkel 40 lõike 2 kohaselt peab tootmisüksuse omanik juhul, kui ta kavatseb muuta tootmismooduli tehnilisi näitajaid nii, et see võib mõjutada tootmismooduli vastavust selle määruse nõuetele, enne muudatuste tegemist teatama asjaomasele võrguettevõtjale. Seega võib ka nimetatud Euroopa Komisjoni määruse kohaselt tootmisüksuse omanik tootmistehnoloogiat muuta ning üksnes juhul, kui muudatus võib mõjutada tootmismooduli vastavust selle määruse nõuetele, peab ta eelnevalt tehtavast muudatusest üksnes teavitama asjaomast võrguettevõtjat, tal ei ole vaja saada võrguettevõtja luba muudatuse tegemiseks. ELTS § 871 lg 5, mis näeb ette tehnoloogia muutmise absoluutse keelu, on määruses sätestatuga vastuolus ega võimalda ettevõtjal määrusega ettenähtud võimalusi kasutada. Samuti tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 3 punktist c liikmesriikidele kohustus tagada, et elektrituru turureeglid soodustaksid paindlikuma tootmise arendamist, säästvat, vähese CO2-heitega tootmist ja paindlikumat pakkumist. . Määruse artikli 3 p d näeb ette, et tarbijatel on võimalik saada kasu turuvõimalustest. Seega ei ole tehnoloogia muutmise keeld kooskõlas Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärkidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 6 lõike 2 kohaselt võib põhi- ja jaotusvõrguettevõtja keelduda andmast võrgule juurdepääsu, kui tal puudub vajalik võimsus. Keeldumist tuleb põhjendada, pidades silmas sama direktiivi artiklit 9 ja võttes aluseks objektiivsed ning tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud kriteeriumid. Direktiivi artikli 9 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma institutsioonilise korra alusel ja subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes, et elektriettevõtjad tegutseksid selle direktiivi põhimõtteid järgides konkurentsivõimelise, turvalise ja looduskeskkonda säästva elektrituru loomise nimel ning et ettevõtjaid ei diskrimineeritaks õiguste ega kohustuste osas. Järelikult ei luba Euroopa Liidu õigus keelduda võrgule juurdepääsu andmisest muul põhjusel, kui vajaliku võimsuse puudumine. Direktiivi sätted (art 6 lg 2 ja art 9 lg 1) omavad antud juhul otsest õigusmõju vastavalt Euroopa kohtu väljatöötatud tingimustele. Seadusandja ei ole direktiivi art 6 lg-t 2 ja art 9 lg-t 1 korrektselt üle võtnud. Hetkest, mil seadusandja võttis vastu ja jõustas ELTS § 871 lg 5 ja sellest tuleneva tootmistehnoloogia muutmise keelu, rikkus seadusandja direktiivi nr 2019/944 artikli 6 lõike 2 ja artikli 9 lõike 1 ülevõtmise kohustust ja muutis selle ülevõtmise valeks. Direktiiviga soovitud tulemust ei ole enam siseriikliku õiguse alusel võimalik saavutada. Artikkel 6 lg 2 ja artikkel 9 lg 1 on sisult tingimusteta ja piisavalt täpsed, kuna näevad ette üksnes piiratud juhud, mil võrguettevõtja võib keelduda võimsuse andmisest. Need ei näe seejuures ette õigust keelduda võrguvõimsuse tagamisest siis, kui ettevõtja soovib seda kasutada muule tehnoloogiale tuginevalt. Direktiivi sätted ei näe liikmesriikidele ette kaalutlusõigust. Antud juhul tuginevad kaebajad direktiivile riigi vastu. Kokkuvõttes on ELTS § 871 lg-s 5 sätestatud tootmistehnoloogia muutmise keeld vastuolus Euroopa Liidu määrustega nr 2016/631 ja 2019/943 ning direktiiviga nr 2019/944 artikli 6 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 1. Seega on vastustaja keelduvad HMS § 54 või § 107 lg 1 kohaselt õigusvastased. 7.9 Vastustaja keelduvad otsused on õigusvastased tulenevalt vastuolust Eesti Vabariigi põhiseadusega. Elektrituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (696 SE) seletuskirja kohaselt on eelnõu keskne eesmärk „kiirendada taastuvenergiale üleminekut“. Seega on kehtestatud piirangute edasisel hindamisel oluline pidada silmas just eeltoodud eesmärki – kas konkreetne meede kiirendab taastuvenergiale üleminekut. Antud asjas on rikutavateks põhiõigusteks, ettevõtlusvabadus (PS § 31), omandipõhiõigus (PS § 32, § 113) ning õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtted, sh vacatio legis (PS § 10, § 13 lg 2). Ka seadusandja on kinnitanud, et 4(18)

tootmistehnoloogia muutmise keeld piirab turuosaliste, sh kaebajate ettevõtlusvabadust. Kehtestades seadusega tootmistehnoloogia muutmise keelu, on avalik võim sekkunud ettevõtlusesse ja muutnud taastuvenergia tootmisega tegelevate ettevõtjate võimalusi sobiva ja kõige optimaalsema tehnoloogia valimisel ebasoodsamaks. Tootmistehnoloogia muutmise keelu tagajärjel ei ole neil ettevõtjatel võimalik saada osa tehnoloogia vahepealsest arengust. Tootmistehnoloogia muutmise keeld riivab kaebajate omandipõhiõigust. Olukorras, kus avalik võim on tootmistehnoloogia muutmise ära keelanud, on avalik võim asunud oluliselt piirama liituja võimalusi talle antud võrgu ressursi kasutamiseks, kuna liituja valikuid, millise tootmistehnoloogia kaudu seda teha, on kitsendatud. Siit tulenevalt ei ole liitujal võimalik kasutada kõige soodsamat ja kasulikumat tehnoloogiat ning ta kannab kahju tulenevalt ebamõistlikuma tootmistehnoloogia rajamisest ja selle hilisemast väljavahetamisest. Kokkuvõttes riivab tootmistehnoloogia muutmise keeld kaebajate võimalust neile antud võrguressursi kasutamisel ning võib põhjustada nii juba tehtud kui tulevaste investeeringute väärtust. Seega riivab tootmistehnoloogia keeld kaebajate omandipõhiõigust. Lisaks riivab tootmistehnoloogia muutmise keeld juba sõlmitud lepingute puhul (ELTS § 87 1 lg 5, § 1113 lg 13) kaebajate kui liitujate õiguspärase ootuse põhimõtet, mis on seotud nii ettevõtlusvabaduse kui omandipõhiõigusega. Kuna kaebajad olid juba vastustajaga liitumislepingud sõlminud ning nende sõlmimise ajal ei kehtinud tootmistehnoloogia muutmise keeldu, vastupidi tehnoloogia muutmine oli võimalik, siis riigi poolt tehnoloogia muutmise keelu kehtestamisega on riik muutunud kehtivat regulatsiooni kaebajate jaoks ebasoodsamaks. Kaebajad täitsid kõik enda poolsed lepingutest tulenevad kohustused ning neil oli põhjendatult tekkinud õiguspärane ootus, et seadusandja ei muuda juba kehtivatele lepingutele seadusest tulenevaid tingimusi ühepoolselt ebasoodsamaks ning seda veel tagantjärele. Seega riivab tootmistehnoloogia muutmise keeld kaebajate suhtes õiguspärase ootuse põhimõtet. Tootmistehnoloogia muutmise keeld ELTS § 871 lg 5 ja § 1113 lg 13 alusel ei ole proportsionaalne abinõu seatud eesmärgi saavutamiseks. Kuigi ühelt poolt võib tootmistehnoloogia muutmise keeld esmapilgul tagada erinevaid tehnoloogiaid kasutavate tootjate võrdsustamise liitumistaotluse esitamisel, on selline loogika äraspidine. Teada on, et tuulepargi rajamine on ajaliselt oluliselt mahukam protsessi kui nt akusalvestuse või päikesepargi rajamine. Tuulikute rajamine on kallim, nende keskkonnamõju on suurem ning lubade taotlemine keerulisem, mistõttu võtab see kauem aega. Tootmistehnoloogia muutmise keelamine ei aita võrguressurssi vabastada. Tootmistehnoloogia muutmise keeld kohustab liitujat sisuliselt arendama tootmismoodul välja algselt liitumistaotluses ja liitumislepingus nimetatud tootmistehnoloogia põhiselt. Seega liituja, kes arendab tootmismooduli välja ja ühendab selle võrku, hakkab talle broneeritud võrguressurssi ka kasutama. Seega võrguressurss keelu tulemusel ei vabane. Tootmistehnoloogia muutmise keelamine ei aita taastuvenergiat kiiremini kasutusele võtta. Tootmistehnoloogia muutmise keeld seab vastupidiselt, taastuvenergia tootmise arendamisele ebavajalikud piirangud, mille tulemusel taastuvenergia turule toomine hoopis aeglustub. Seejuures on oluline tähele panna, et riik on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Tootmistehnoloogia muutmise keeld võib taastuvenergia tootmise muuta ka kallimaks, seda juhul, kui valmisehitatud tootmismudel tuleb tehnoloogilistest lahendustest lähtuvalt ümber ehitada või vanale tootmistehnoloogiale rajatud mudel on vähem efektiivne. Olemuslikult on tegelikult küsimus selles, kas tootmistehnoloogiaid saab muuta või mitte, vaid selles, et tuuleparkide rajamine oli seadusandlikult muudetud äärmiselt keerukaks. Selle asemel, et tuuleparkide rajamist kohe vajalikul määral lihtsustada, asus seadusandja muudel tehnoloogiatel põhinevat taastuvenergia tootmist piirama. Kui abinõu pidada isegi sobivaks, ei ole see siiski vajalik. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Tootmistehnoloogia muutmise keelu järele puudub seletuskirjas toodud eesmärkide saavutamisest lähtuvalt igasugune vajadus. Kehtestatud tootmistehnoloogia muutmise keeld on äärmiselt piirav ning loob ebavajaliku 5(18)

tõkendi taastuvenergia arendamisele, samuti muudab projektid ja seeläbi toodetava elektrienergia hinna oluliselt kallimaks. Lähtudes võrguressursi vabastamise eesmärgist, oleks sobivam alternatiiv olnud tootmistehnoloogia muutmise keelu kehtestamata jätmine. Arvestades muid ELTS Muudatusi, sh deposiiti (ELTS § 87 1 lg 1), tähtajalist tootmiskohustust (ELTS § 87 1 lg 4) ja kasutamata tootmisvõimsuse tasu (ELTS § 87 1 lg 6 ja lg 7), siis ainuüksi need tagavad selle, et kõik liitujaid, kes ei plaani reaalselt hakata taastuvenergiat tootma, loobuvad liitumisvõimsustest ja vabastavad võrgu. Lähtudes turuosaliste võrdse kohtlemise eesmärgist, oleks seadusandja võinud tootmistehnoloogia muutmise keelu kehtestamise asemel näha tuuleparkide suhtes ette lihtsamad liitumistingimused, mis seaksid tuuleparkide arendajad võrdväärsesse olukorda liitumistaotluste esitamisel. Või vastupidi, võimalik oleks olnud akusalvestusele rangemate piirangute kehtestamine. Isegi see oleks kehtestatud absoluutsest keelust olnud leebem, kuid taganud sama eesmärgi. Täiendava võimalusena oleks võinud tootmistehnoloogia muutmise täieliku keelamise asemel saanud seda piirata osaliselt ja seeläbi turuosaliste õigusi vähem riivata. Samuti oleks võinud tootmistehnoloogia muutmise keelu rakendamises jätta võrguettevõtjale kaalutlusruumi, mis oleks võimaldanud juhtudel, mil tootmistehnoloogia muutmine võimaldab saavutada suurema efektiivsuse taastuvenergia tootmisel, tehnoloogiat siiski muuta. Samamoodi oleks keeldu olnud võimalik leevendada ka seeläbi, et absoluutse tehnoloogia keelu muutmise asemel oleks võimaldatud tehnoloogiat vähemalt lisada. Isegi, kui pidada abinõu sobivaks ja vajalikuks, ei ole see mõõdukas. Meelevaldne on akusalvestite kontekstis rääkida seaduse nõuetest kõrvale hiilimisest olukorras, kus seadusandja ei ole akusalvestite kontekstis esitanud nõuet, et liitumispakkumise saamiseks peab arendajal olema kehtiv planeering ja keskkonnamõjude hindamine. Siit tulenevalt ei saa olla ka piirangute eesmärgil, millega soovitakse eelkirjeldatud väidetavad skeemitamist ja nõuetest kõrvale hiilimist takistada, olla mingisugust legitiimset eesmärki ega piirangut pidada mõõdukaks. Teiseks ei ole kehtestatud piirang, mis lähtub tuuleparkide arendamise vajadustest ja loogikast, kõikide turuosaliste suhtes sõltumata nende poolt algselt valitud tehnoloogiast mõõdukas, kuna tänase seisuga on leevendatud tuulepargi rajamiseks liitumistaotluse esitamise tingimusi. Keeld ei olnud kaebaja ja teiste turuosaliste suhtes mõõdukas. . Keeld takistab nende võimalusi saada ja luua innovatsioonist tekkivat kasu, mh takistab hübriidparkide rajamist, mis on tänaseks tõendatult kõige efektiivsemaks viisiks taastuvenergia tootmisel. Neljandaks märgivad kaebajad, et seatud piirangud ei ole mõõdukad ka seetõttu, et seadusandja on lähtunud tegelikkuses äraspidisest loogikast, st et kui kellegi olukord turul on halb/ takistatud (tuuleparkide arendajatele kehtestatud ranged tingimused), siis tuleb need meetmed teha kõikide jaoks sama rangeteks, sõltumata sellest, et muudel tehnoloogiatel põhinevate taastuvenergia parkide rajamine on olemuslikult lihtsam. Ka ei ole tegemist mõõduka riivega ka seetõttu, et see on ebavajalik tulenevalt ELTS Muudatuste terviklikust mõjust ja asjaolust, et deposiidi, tähtajalise tootmiskohustuse ja kasutamata tootmisvõimsuse tasu, samuti deposiidi ja tasu maksmata jätmisel liitumisvõimsuse minetamisega (ELTS § 87 1 lg-d 1, 4, 6, 7 ja 9) on niikuinii tagatud seadusandja poolt seatud eesmärkide täitmine, so võrguressursi vabastamine ja seeläbi taastuvenergia kiirem turule toomine. Tootmistehnoloogia muutmise keeld rikub õiguspärase ootuse põhimõtet (ELTS § 87 1 lg 5 ja § 1113 lg 13 vastuolu PS §-dega 10 ja 13 lg 2). ELTS § 87 1 lõikes 5 sätestatud tootmistehnoloogia muutmise keelu vacatio legis’e sätestab ELTS § 1113 lg 13. ELTS § 1113 lg 13 kohaselt rakendatakse ELTS § 871 lõikes 5 nimetatud keeldu rakendatakse enne ELTS § 1113 lg 13 jõustumist sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 2023. aasta 1. augustist. Seega turuosalised, kellel olid juba liitumislepingud sõlmitud, pidid otsustama tootmistehnoloogia muutmise vajaduse ja selle muutmise ellu viima kõigest 4,5 kuud jooksul. Tegemist on ebamõistlikult lühikese tähtajaga. ELTS § 871 lg 5 ja § 1113 lg 13 ei näe ette piisavat vacatio legis’t, kuivõrd see ei arvesta tootmistehnoloogia muutmiseks kuluva ajaga, samuti mitte ELTS muudatustega kehtestatud piirangute ja koormiste omavahelist seotust ega kõnealuse valdkonna keerukusega, projektide ulatuslikkuse ja suure investeerimisvajadusega. Samuti ei saanud turuosalised keskenduda üksnes tootmistehnoloogia muutmisele, vaid samal ajal tuli kohaneda ja äriplaane muuta tulenevalt ka 6(18)

muudest ELTS muudatustest. Piisav vacatio legis oleks olnud, kui juba sõlmitud liitumislepingute puhul oleks tehnoloogiat võimaldatud muuta kuni liitumise valmimiseni. ELTS § 871 lg 5 ja § 1113 lg 13 on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõtte ja tagasiulatuva jõu kohaldamise keeluga. ELTS Muudatuste näol on tegemist oluliste uute kohustuste ja piirangutega, milliseid liitumislepingute sõlmimise ajal ei eksisteerinud ning mida kaebajatega sõlmitud liitumislepingud ei käsitle. Keelu kohaldamine olemasolevatele liitumislepingutele kujutab endast ebaehtsat tagasiulatuvat jõudu, kuna see puudutab liitujate varem kavandatud ja juba alustatud tegevust ning tehtud investeeringuid. Tootmistehnoloogia muutmise keeld rikub säästva arengu ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõtet (vastuolus PS §-ga 5). Tootmistehnoloogia muutmise keeld ei toeta keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist. 7.10 Alates 13.06.2025 esitatud liitumistaotluste suhtes tootmistehnoloogia muutmise keeld tühistatakse. Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelõuga (892 SE) muudetakse ELTS § 871 lõiget 5 selliselt, et alates 13.06.2025 esitatud liitumistaotluste puhul on tootmistehnoloogia muutmine lubatud ilma igasuguse tehnoloogiapiiranguta, tingimusel et muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine. Enne 13.06.2025 esitatud liitumistaotluste (sh kaebajate omad) suhtes jääb kehtima piiratum režiim, kus tootmistehnoloogiat on lubatud muuta ainult kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhineva elektritootmise suunas. Muudatus on üldjoontes tervitatav ja kinnitab, et tootmistehnoloogia muutmise keeld ei ole olnud põhjendatud. Ometi on arusaamatu miks kaebajatele ning kõigile teistele enne 13.06.2025 liitumistaotluse esitanud tootjatele jäetakse kehtima piiratum režiim. Kui seadusandja eesmärk on soodustada tootmisvõimsuste optimaalset turule jõudmist, siis ei ole arusaadav, milles seisneb õiguslikult oluline erinevus enne ja pärast 13.06.2025 rajatavate ning võrku liidetavate tootmisvõimsuste vahel. Mõlemad kasutavad sama võrku, teenivad sama turgu ja aitavad saavutada samu taastuvenergia eesmärke. Tegemist on PS §-12 sätestatud võrdsuspõhiõiguse riivega Vastustaja seisukoht

iseenesest tähendab, et tuulepargi rajamine on oluliselt ajamahukam ja keerulisem kui näiteks akupargi või päikesepargi rajamine, mis võib olla võimalik pelgalt projekteerimistingimuste alusel. Ka keskkonnamõjude hindamise osas otsuse esitamise nõude eeltingimus muudab just tuuleparkide kui suuremate mõjudega rajatiste rajamise keerulisemaks ja ajamahukamaks. Just seetõttu sõlmisidki kaebajad liitumislepingud esmalt akuparkide liitumiseks, mida nad aga tegelikult ilmselt kunagi arendada ei plaaninud, üksnes selleks, et saavutada varasema liituja eelis, kavatsedes tegelikult ehitada hoopis tuuleparke. Selline liitumisvõimsuse „broneerimine“ tekitas ebavõrdsust erinevate energiaprojektide arendajate vahel. See omakorda seadis elektrienergia tootmise kui ühiskonnale vajaliku ressursi tehnoloogiate lõikes ebavõrdsesse olukorda. tuuleparki arendav isik oli regulatsiooni järgi kohustatud enne liitumistaotluse esitamist saavutama planeeringu kehtestamise, sh viima läbi keskkonnamõju hindamise, mis võib võtta ajaliselt mitu aastat. Samal ajal sai aga akupargi rajamisest huvitatud arendaja esitada liitumistaotluse juba projekteerimistingimuste saamisel, mis on oluliselt lihtsam ja kiirem protsess ega nõua arendajalt tuulepargi rajamisega samaväärset ajalist ega ressursilist panust. Tootmistehnoloogia muutmise keelu puudumine võimaldas arendajatel asuda seejärel hiljem tootmistehnoloogiat muutma. See omakorda võimaldaski arendajatel “broneerida” endale akupargi rajamise ettekäändel liitumisvõimsus olukorras, kus arendajate tegelik huvi ja soov oli algusest peale rajada tuulepark ning asudagi seejärel ajalise surveta tuulepargi arendamiseks vajalikke samme astuma. Seeläbi esmalt justkui akupargi rajamiseks esitatud liitumistaotlus ja sõlmitud liitumisleping hiljem muudeti. Lisaks eeltoodule kujunes välja muster, kus algselt akupargi liitumistaotluse esitanud arendajal tegelikku huvi arendusprojekti elluviimiseks ei olnudki, vaid “broneeritud” liitumisvõimsustega asuti sisuliselt kauplema ja liitumisi edasi võõrandama, mis moonutas liitumisvabadust ja tekitas olukorra, kus arendajad hakkasid avaliku ressursi pealt tulu teenima. 8.4 ELTS’i muudatuse eelnõu (696 SE) seletuskirjades selgitas seadusandja, et liitumistaotluses toodud tehnoloogia mitte muutmise lubamine positiivset mõju elektriturule ning muudab tootjate võrguga liitumise läbipaistvamaks ning ausamaks. 8.5 Kaebajate tegevus tundub olevat täpselt sellist laadi, mida seadusandja takistada püüdis. Lihula projekt: kaebaja Evecon Solar 437 esitas 28.01.2022 liitumistaotluse ja sõlmis 01.07.2022 liitumislepingu, määrates tootmistehnoloogiaks akupark. Samas oli kaebaja või temaga seotud isikud enne liitumistaotluse esitamist astunud samme tuulepargi rajamiseks. 24.10.2022 esitas Evecon Solar 437 tehnoloogia muutmise taotluse ja 02.12.2022 kokkuleppega muudeti tehnoloogiaks akupark ja päikesepark maksimumvõimsusega 169MW. 22.08.2024 esitas Evecon Solar 437 taotluse tehnoloogia muutmiseks tuuleenergiaks. Eeltoodu kinnitab üheselt, et kaebaja on teinud juba alates 2021. aastast ettevalmistusi Lääneranna valda tuulepargi rajamiseks, sh on kaebaja astunud samme nii planeeringu kehtestamiseks kui maakasutusõiguste saamiseks. Sellest on ilmne, et kaebajal on juba enne liitumistaotluse esitamist olnud selge soov rajada tuuleparki, mitte akuparki ega aku- ja päikesepark. Püssi projekt: kaebaja Evecon Püssi (endise nimega Evecon Solar 431) esitas 25.03.2022 liitumistaotluse ja sõlmis 22.08.2022 liitumislepingu, määrates tootmistehnoloogiaks akupark. Liitumistaotluse järgi soovis Evecon Püssi rajada Paemurru kinnistule akupark tootmissuunalise võimsusega 200 MW. Samas oli kaebaja või temaga seotud isikud enne liitumistaotluse esitamist astunud samme tuulepargi rajamiseks. 03.10.2022, st vaid poolteist kuud peale akupargi rajamiseks liitumislepingu sõlmimist esitas Evecon taotluse Püssi liitumislepingus tehnoloogia muutmiseks päikesepargi rajamiseks. 08.11.2022 kokkuleppega muudeti Püssi projekti tehnoloogiaks päikesetehnoloogia tootmisvõimsusega 81MW. 22.08.2024 esitas Evecon Püssi taotluse tehnoloogia muutmiseks tuuleenergiaks. Kaebaja on teinud juba alates 2021. aastast ettevalmistusi Lüganuse valda tuulepargi rajamiseks, sh on kaebaja astunud samme nii planeeringu kehtestamiseks kui maakasutusõiguste saamiseks. Sellest on ilmne, et kaebajal on juba enne liitumistaotluse esitamist olnud selge soov rajada päikese- ja tuuleparki, mitte akuparki ega ka lihtsalt päikeseparki. Asjaoludest on ilmne, et juba 2023. aastal teadis kaebaja, et ei raja algses muudatustaotluses märgitud päikeseparki, vaid et tegelik soov on rajada mh tuulepark. Ka kaebajate poolt 8(18)

väljatoodud EL-i õigusaktid ei anna alust ega õigust liitumisvõimsuse broneerimiseks ega nõudeõigust tootmistehnoloogia muutmiseks. 8.6 Kehtiv regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas. Elering on vaidlusaluses olukorras seaduse rakendaja, mitte seadusandja, ning Eleringil oli ja on jätkuvalt kohustus kehtivat seadust rakendada. Eleringil ei ole alust jätta kehtivat seadust omal algatusel kohaldamata. Eleringi hinnangul on seadusandja seaduseelnõu menetluses piisavalt ja adekvaatselt põhjendanud regulatsiooni põhiseaduspärasust. 8.7 Põhimõtteliselt on õige, et tehnoloogia muutmise keeld võib riivata turuosaliste ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust, kuid seadusandja on leidnud, et see piirang on proportsionaalne. Piirangu legitiimsus: seadusandja selgitas muudatusettepanekute vastuses, et piirangu eesmärk on võimaldada võrdseid võimalusi potentsiaalsetele elektrienergia tootjatele ja takistada liitumiste „broneerimist“. Regulatsiooni puudujäägi tõttu tekkinud ebavõrdne olukord erinevate energiaprojektide arendajate vahel, mis seab elektrienergia tootmise, kui ühiskonnale vajaliku ressursi, tehnoloogiate lõikes ebavõrdsesse olukorda. Piirang aitab võrdsustada võrguressursile ligipääsu uutel, mittediskrimineerivatel tingimustel. Riigikohus on asjas nr 5-24-22 (p 78-80) hinnanud ELTS § 871 regulatsiooni eesmärki võrguressursi vabastamiseks ka laiemalt, leides, et tegu on legitiimse eesmärgi ja piiranguga. Sobilikkus, vajalikkus, mõõdukus: kaebajad on ette heitnud, et tehnoloogia muutmise keeld ei ole sobilik, vajalik ega mõõdukas. Riigikohus on asjas 5-24-22 selgitanud, et abinõu on sobiv, kui see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Abinõu sobivus ei tähenda, et see peab tagama eesmärgi saavutamise igas olukorras. Abinõu on sobimatu siis, kui see üldse ei aita eesmärgi saavutamisele kaasa. (RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 180.) Eleringi hinnangul ei saa eelneva pinnalt isegi tõusetuda küsimust regulatsiooni sobilikkusest. Elering rõhutab, et tehnoloogia muutmise keelu vajalikkust on eelnõu menetluses hinnatud ning abinõu vajalikkus on seadusandja poolt läbi mõeldud – sh on kaalutud võimalust jätta tehnoloogia muutmise keeld seadusest välja. Kaalumisele vaatamata on siiski jõutud järeldusele, et tehnoloogia muutmise keeld on seaduse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja toetab tootmisvõimsuste vabastamist. Nagu juba ka eelnevalt märgitud, on muudatusettepanekute vastustes viidatud, et regulatsiooni väljatöötamisel ei viinud alternatiivsete võimaluste kaalumine ja konsultatsioonid turuosalistega mõne teise turuosalisi vähem koormava abinõuni. Elering ei nõustu ka kaebajate väidetega, et tehnoloogia muutmise keeld ei ole mõõdukas abinõu. ELTS § 871 regulatsiooni legitiimse eesmärgi olulisust on Riigikohus sealjuures juba asjas 5-24-22 ka hinnanud (p 86), leides, et tootmiseks mittekasutatava võrguressursi võimalikult kiire vabastamine põhimõtteliselt oli oluline avalik huvi ja kaalukas legitiimne eesmärk. Eleringi hinnangul ei ole muudatus selline, mis tooks kaasa kaebajate õiguste ülemäärase riive. Nagu viidatud, ei too see kaebajatele kaasa kohustust varem esitatud liitumistaotluses märgitud tehnoloogia väljaehitamiseks. Kaebajatel on võimalik liitumine lõpetada. Samamoodi on kaebajatel võimalik esitada uus liitumistaotlus, mis vastab reaalselt soovitavale tootmistehnoloogiale ja on kooskõlas tegelikkusega. Seega ei ole tegu olukorraga, kus kaebajad ei saakski oma projekte ellu viia. Praegusel juhul on just kaebajad need, kes ei soovi enam oma algses liitumistaotluses välja toodud ja liitumislepingus kokkulepitud tootmistehnoloogiat ellu viia. Sealjuures on kaebajad ise oma vabal valikul tootmistehnoloogia algselt määranud. Kaebajad ise esitanud liitumistaotluse akupargi rajamiseks selliselt, et tegelikkuses tegeleti taustal aktiivselt hoopis tuulepargi rajamise ettevalmistamisega. Mõistagi ei tekita tehnoloogia muutmise keeld (jm abinõud) iseenesest ressurssi juurde, kuid nendega vabastatakse tarbetult kinnipeetud. Ressurss, mida lähiajal elektri tootmiseks kasutama ei hakata. Sama leidis ka Riigikohus (5-24 22/16, p 80). Regulatsioon ei riku õiguskindluse põhimõtet. Kaebajad kui professionaalsed turuosalised on olnud seadusemuudatusest teadlikud eelnõu menetluse algusest ning on ka menetluses aktiivselt osalenud (vt nt kaebuse p 15). Kaebajatel on selgelt olnud keeluga kohanemiseks ning vajadusel 9(18)

korrektuuride tegemiseks piisavalt aega ja võimalusi, kuid kaebajad ei ole neid lihtsalt kasutanud. Samuti jääb selle taustal endiselt arusaamatuks kaebajate sedavõrd hilinenud kohtusse pöördumine, kui asjakohane seadusemuudatus jõustus juba 17.03.2023. Turuosalistel on võimalik liitumisest loobuda ja taotleda uut liitumist. Samamoodi ei toeta loodusressursside säästvat kasutamist ka see, kui võrguettevõtjal (Elering) tuleb võrku täiendava võimsuse vastuvõtmiseks paralleelsete liinide, alajaamade, juhtimissüsteemide ja muude komponentidega laiendada, sest kogu tootmisvõimsus on „igaks juhuks“ broneeritud, kuid tegelikkuses seda tootmisvõimsust ei kasutata. 8.8 07.10.2025 teatas Evecon Solar 437 OÜ kohtule, et tema liitumisleping Eleringiga on poolte kokkuleppel lõppenud, kuna Evecon Solar 437 OÜ ei soovinud rajada liitumislepingus ette nähtud päikeseparki, vaid soovis ehitada akusalvestusega tuulepargi. 8.9 Evecon Püssi OÜ sõlmis Eleringiga 22.12.2025 liitumislepingu nr 1.1-4/2025/462, mis asendas käesoleva vaidluse esemeks oleva varasema liitumislepingu nr 1.1-4/2022/317. Uue liitumislepinguga muutis Evecon Püssi OÜ tootmistehnoloogiat ning määras uueks tehnoloogiaks akusalvestuse (tootmisvõimsus jäi samaks – 90 MW). Tehnoloogia selline muutmine sai võimalikuks seoses 14.05.2025 vastu võetud ELTS-i muudatusega (eelnõu 556 SE), millega käesoleva asja esemeks olev ELTS § 871 sõnastati ümber selliselt, et see ei keelanud tehnoloogia muutmist, kui uueks tehnoloogiaks on kütuse põletamine, vesinik või salvestus. Evecon Püssi OÜ kasutas ka võimaluse lisada olemasolevale liitumisele uue tehnoloogiana tuulepargi võimsusega 90 MW, tuginedes ELTS § 871 lõikele 51-s (tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine). Kirjeldatud muudatuste tagajärjel arendab Evecon Püssi OÜ nüüd akuparki võimsusega 90 MW ning tuuleparki võimsusega 90 MW. Mõlema pargi kombineeritud tootmisvõimsus on siiski piiratud 90 MW-ga, s.t korraga saab energiat võrku maksimaalselt sellises ulatuses. Kuna Evecon Püssi OÜ soovitud muudatused ei tinginud varasema lepingu alusel välja ehitatud liitumispunkti ümberehitamist või võrgu tugevdamise töid, siis uue liitumislepingu liitumistasu piirdus toimingutasuga summas 12 800 eurot. Kirjeldatud muudatuste tagajärjel arendab Evecon Püssi OÜ nüüd akuparki võimsusega 90 MW. ning tuuleparki võimsusega 90 MW. Mõlema pargi kombineeritud tootmisvõimsus on siiski piiratud 90 MW-ga, s.t korraga saab energiat võrku maksimaalselt sellises ulatuses.Kuna Evecon Püssi OÜ soovitud muudatused ei tinginud varasema lepingu alusel välja ehitatud liitumispunkti ümberehitamist või võrgu tugevdamise töid, siis uue liitumislepingu liitumistasu piirdus toimingutasuga summas 12 800 eurot. Seega on hetkel ebaselge Evecon Püssi OÜ huvi edasise menetluse vastu. Kaebuses palus Evecon Püssi OÜ „kohustada Elering AS-i lubama [Evecon Püssi OÜ-l] muuta sõlmitud liitumislepingu[s] kokkulepitud tootmistehnoloogiat, jättes rakendamata ELTS § 871 lõikes 5 ja § 1113 lõikes 13 sätestatud keelu.“ Tänaseks on Evecon Püssi OÜ liitumislepingus algselt kokku lepitud tootmistehnoloogiat juba muutnud. Ei ole teada, kas ja kuidas ta soovib seda veelkord muuta. 8.10 Kaebajad ei võta omaks, et neil pole kunagi olnud tegelikku kavatsust akuparkide rajamiseks liitumislepingutes toodud mahus. Samas ei ole kaebajad esitanud mis tahes tõendeid või täpsemaid selgitusi, mille pinnalt saaks veenduda, et neil oli tegelik kavatsus rajada liitumislepingutes toodud akuparke. Poolte tegelik vaidlus seisneb selles, kas ELTS-i regulatsioon enne tehnoloogia muutmise keelu jõustumist kohustas Eleringi pakkuma tehnoloogianeutraalseid broneeringuid või mitte. Kui Elering ei pidanud selliseid broneeringuid pakkuma, siis ei mõjutanud ELTS-i muutmine kuidagi kaebajate õigusi. Tehnoloogia muutmise keelu põhiseaduspärasusest saaks põhimõtteliselt vaidlustada vaid selline liituja, kes esitas Eleringile heas usus tõesed andmed oma äriplaani kohta, kuid oli hiljem sunnitud objektiivsetel põhjustel senist äriplaani muutma. Kaebajad ei ole kummutanud kahtlusi, et nemad sellisteks liitujateks ei ole. Kaebajate majanduslik huvi on arusaadav. 2022. aastal sõlmitud lepingu järgi oli Evecon Püssi OÜ liitumistasu 90 MW pealt 1,4 mln eurot. Täna oleks sama tootmisvõimsuse liitumistasu 3,8 mln eurot. Liitumise 10(18)

varasem broneerimine tooks kaebajatele selge majandusliku eelise. Oma tegeliku probleemi lahendamiseks oleksid kaebajad aga pidanud nõudma hoopis tuuleparkide „liigkõrgete nõuete“ põhiseadusvastasuse tuvastamist, esitades Eleringile taotluse tuulepargi liitumiseks enne planeeringu kehtestamist ning vaidlustades Eleringi keelduvat otsust. Tehnoloogia muutmise keeld ei saa olla põhiseadusvastane põhjusel, et see pani kinni ühe võimaluse tuuleparkide „liigkõrgetest nõuetest“ mööda hiilimiseks. Kaasatud haldusorgani seisukoht

kõikidele soovijatele jätkunud ei oleks ning kõik sellised liitumised, mille käigus küll liitumispunkt välja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei ühendata, oleks jäänud võrguressurssi blokeerima. Eelnevast lähtuvalt pidas Kliimaministeerium kõnesoleva piirangu eesmärki legitiimseks. Päikeseelektrijaamade planeering ja eeltöö enne investeerimisotsuse tegemist on oluliselt lihtsam ja kiirem, kui näiteks tuulepargi ehitamisel. Seetõttu on tõhusaim viis suunata liitumispakkujaid liitumistaotlust tegema siis, kui on selge, kas küsitava tehnoloogiaga saab kõnealuses asukohas elektrienergiat tootma hakata. 9.5 Lisaks eelnevale kaaluti nimetatud piirangu kavandamisel selle potentsiaalset vastuolu õiguskindluse põhimõttega, mis mh sisaldab õiguspärase ootuse põhimõtet ja vacatio legis põhimõtet. Antud juhul, võttes arvesse piirangu kahetist eesmärki – elektrienergia tootmise turul võrdsete võimaluste loomine ning võimalikult kiiresti elektrienergia tootmises ja kasutamises taastuvenergia osakaalu suurendamine – on avalik huvi kõnesoleva regulatsiooni suhtes hinnanguliselt suur. Vacatio legis põhimõte tähendab, et õigusnormi kehtestamisel peab selle adressaadile jätma piisavalt aega õigusnormiga tutvuda ja sellest aru saada, samuti valmistuda muutunud õiguskorraga kohanemiseks. Antud juhul oli eelnõu tekstis (ELTS 1113 lg 13) rakendussättega ette nähtud üleminekuperiood, mille kohaselt võis varasemalt sõlmitud liitumislepingute puhul liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta kuni 2023. aasta 1. augustini ehk eelnõu järgi ELTS § 871 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendati enne selle lõike jõustumist (see tähendab enne 2023. aasta märtsi) sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 2023. aasta 1. augustist. Tähtaega peeti piisavaks neile, kes olid arvestanud, et liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat saab muuta ning on selles suunas ka juba vajalikke samme astunud. Seega mõeldi üleminekuperioodi seadmisel neile, kes olid nimetatud protsessiga juba alustanud, st väljaminekuid tehnoloogia muutmiseks teinud. Turuosalised, kes soovisid oma sel ajal kehtinud liitumispakkumises või liitumislepingus toodud tehnoloogiat muuta ning kes olid juba esimesi samme selles suunas teinud, said üleminekuaega kasutades oma tehnoloogia muutmise lõpuni viia.

KOHTU PÕHJENDUSED

tarbimiseks ja 2000 MW lõuna ning põhja suunas riikidevaheliseks elektrikaubanduseks. Võrguga liituda soovivate elektritootjate maht on aga viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks ületab see märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale aina suuremahulisema võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Põhivõrgus on levinud praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja selle liitumispunkti taha tootmisseadet. Kõik sellised liitumised, mille käigus küll liitumispunkt välja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei ühendata, jäävad võrgu ressurssi blokeerima. Hetkel puudub motivatsioon tühjalt seisva liitumispunkti kiireks kasutusele võtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele, kuna uute liitujate liitumistasud on ammendunud ressursi tõttu kasvanud ebamõistlikult suureks. Samas on hädasti vaja rohkem taastuvenergiatootjaid turule saada, mis aitaks kaasa elektrihinna talitsemisele. Analüüsitud on erinevaid võimalusi olukorra parandamiseks ja konsulteeritud ka turuosalistega, eesmärgiga lahendada kirjeldatud probleem terviklikult ehk selliselt, et adresseeritud oleks mitte ainult tulevikus sõlmitavates, vaid ka juba varasemalt sõlmitud võrgu- ning liitumislepingutes potentsiaalselt kasutamata jäävad võimsused. Ühtlasi sätestatakse, et tootmistehnoloogiat liitumismenetluse käigus muuta ei saa. Sellega lahendatakse tootjaliitumistega skeemitajate probleemi, kes püüavad hiilida kõrvale nõudest, kus oleks vaja esitada liitumispakkumise saamiseks kehtivat planeeringut ja keskkonnamõjude hinnangut nagu seda tuulepargi puhul tegema peab. 12.10.2022 toimunud eelnõu esimese lugemise seletuskirjas (vastustaja 05.05.2025 vastuse lisa 2) on selgitatud, et: Tootmissuunalise liitumise lepingutingimuste sätte lisandumine elektrituruseadusesse mõju on positiivne nii fantoomliitumiste piiramiseks, võrguressursi mõistlikuks kasutamiseks, kui ka rohkemate taastuvenergiatootjate võrguga liitmiseks. Nõue liitumistaotluses toodud tehnoloogia mitte muutmiseks aitab ära hoida liitumistega skeemitajad, kes püüavad hiilida kõrvale nõudest hankida projektile kehtiv planeering ja keskkonnamõjude hinnang, mis on vajalik esitada näiteks tuulepargiga liitujal. Sellist ”seaduseauku” on hakatud usinalt ära kasutama ja viimase aasta jooksul on tehtud väga palju akusalvestitele liitumise taotlusi (sest erinevalt tuulepargist ei pea need ootama planeeringu järgi liitumistaotluse esitamiseks). See on üks põhjuseid, miks elektrivõrgu ressurss on täiesti ammendanud. 01.02.2023 toimus eelnõu teine lugemine, mille käigus täiendati tehnoloogia muutmise keeldu § 1113 lõigetega 11-14, millega mh anti üleminekuaeg tehnoloogia muutmiseks kuni 01.08.2023. Teise ligemise seletuskirjas (kaebuse lisa 27 lk 3) märgiti: Turult on konkreetseid näiteid, kus toimub ressursiga ehk võrgu liitumistega kauplemine. Kui tehnoloogiat muuta ei saa, siis selline kauplemise võimalus kaoks ja suure tõenäosusega sellised võrgu broneeringud vabanevad, sest kaob tulu teenimise viis, kuna liitumistaotluses toodud tehnoloogia pole majanduslikult tasuv. Regulatsiooni vastavust põhiseadusele on analüüsitud muudatusettepanekute loetelus (kaebuse lisa 26, alates lk 8).

teise

lugemise

jätkamise

haldusorgan on selgitanud, et praktikas broneeriti kiirema menetlusajaga liitumistaotlustega mitmekordselt üle elektrivõrgu võimekus samal ajal kui pikemate menetlusaegadega projektidel puudus võimalus liitumistaotluste esitamiseks. See tähendas, et praktikas võisid tekkida olukorrad, kus tuuleparki arendav ettevõte pidi vastavalt kehtivale regulatsioonile enne liitumistaotluse esitada saamist tegelema pikkade planeeringute ja ehitusloa menetlustega, kuid vahepeal broneerisid samas asukohas soodsama liitumise isikud, kel juba olid valitud tehnoloogiast lähtuvalt (näiteks päikesepaneelid) võimalik vastavad load ja otsused (nt projekteerimistingimused) kiiremini kätte saada ning liitumistaotlustega edasi liikuda. Seeläbi tekkis ebavõrdne olukord erinevate energiaprojektide arendajate vahel, mis seadis elektrienergia tootmise, kui ühiskonnale vajaliku ressursi tehnoloogiate lõikes ebavõrdsesse olukorda.

selle kaudu, et isikud, kes olid tootmissuunalise liitumislepingu sõlmimisega reserveerinud võrgumahu, kuid kes energiat ei tootnud, vabastaksid reserveeritud võrgumahu. Energiamajanduse korraldamise seaduse (EnKS) § 321 lg 1 kohaselt peab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt aastaks 2030 riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 65%. Seejuures elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama 100%. Taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, viimaks ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu tulemusel sõlmitud Pariisi 2015. a kliimakokkulepet (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. a direktiiv 2018/2001 (direktiiv 2018/2001), põhjenduste p 2). Teiselt poolt tagatakse sellega energiavarustuskindlust, mis väljendub eeskätt taskukohases jätkusuutlikus energias, tehnoloogia arendamises, uuendustegevuses ning tehnoloogia ja tööstusalase juhtpositsiooni edendamises (direktiiv 2018/2001, põhjenduste p 3). Elektrienergia tootmine ja võrgu läbilaskevõime on omavahel seotud. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 696 SE seletuskirjas (lk-d 3 ja 14) selgitatakse, et Eesti elektri põhivõrk on dimensioneeritud ligikaudu 3000MW võimsuse edastamiseks. Seletuskirjas märgitakse lisaks, et võrguga liituda soovivate elektritootjate taotletav maht 2022. a jooksul oluliselt suurenes ja ületas märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust (Elering AS oli 29. augustil 2022.a seisuga lubanud välja võrgu tootmissuunalise ressursi 11 470 MVA ulatuses). Seletuskirja kohaselt tingis see igale järgnevale liitujale aina suurema võrgu ümberehitamise vajaduse ja kõrgema liitumistasu. Seletuskirjast võib seega järeldada, et mida suuremad on tootmissuunalise liitumislepingu sõlmimisega kaasnevad võrgu väljaehitamise kulud, seda väiksem on tõenäosus, et leidub neid, kes soovivad hakata tootma taastuvenergiast elektrit. Seadusandja eesmärk ELTS § 871 ja § 1113 lg 14 loomisel oli tagada, et isikud, kes on liitumislepingu sõlminud, kas asuksid elektrienergiat taastuvenergiast tootma või vabastaksid võrgu tootjatele, kellel on reaalne kavatsus elektrienergiat võrku toota. Kolleegiumi hinnangul on legitiimne seadusandja eesmärk vabastada võimalikult kiiresti taastuvenergiale ülemineku tagamiseks see võrguvõimsus, mida tootmiseks ei kasutata. Lõppastmes teenib asjassepuutuv norm seda, et Eesti riik vähendaks CO 2 heidet ja tagaks energiavarustuskindluse.

jõutud järeldusele, et keeld on vajalik ja toetab tootmisvõimsuste vabastamist. Samuti ei muuda regulatsiooni hilisem muutmine varasemat regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks.

kohanemiseks ja oma tegevuses korrektuuride tegemiseks, kuid kaebajad ei ole seda võimalust kasutanud.

MENETLUSKULUD

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.