Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – E.C
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Edasikaebamise kord
04.03.2026, Tallinn, lihtmenetlus
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada E.Ci kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.07.2026 (kaasa arvatud).
2.Võtta haldusasja juurde haldusasjas nr 3-25-3208 ja haldusasjas 3-25-3887 Politsei- ja Piirivalveameti esitatud tõendid.
3.Kohus ei võta täiendavalt haldusasja juurde Politseija Piirivalveameti taotletud haldusasja nr 3-26-38 materjale.
4.Kuulutada menetlus kinniseks.
5.Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis E.Cile (sündinud XX.XX.XXXX, X kodanik) 29.07.2022 otsusega nr 62207290028-1 ajutise kaitse kuni 29.07.2023, mida pikendati 25.05.2023 otsusega nr 72305220076-1 ning 01.07.2024 otsusega nr 72404110047-1 kuni 03.03.2025. 1
2.Tartu Maakohus tunnistas 15.09.2025 otsusega nr X-XX-XXX puudutatud isiku süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks viis aastat vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 5- aastase katseaja vältel toime uut kuritegu. Lisakaristusena mõisteti isikule Eesti Vabariigist (edaspidi Eesti) väljasaatmine ning kohaldati Eestisse sissesõidukeeld viieks aastaks. Kohtuotsus jõustus 01.10.2025.
3.PPA pidas puudutatud isiku 01.10.2025 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Tartu Halduskohus rahuldas 02.10.2025 määrusega nr 3-25-3208 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, kuid mitte kauemaks kui 02.12.2025 (k.a).
4.Puudutatud isik esitas 31.10.2025 taotluse ajutise kaitse pikendamiseks. Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 31.10.2025 määrusega nr 3-25-3887 VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025, mida pikendati 22.12.2025 määrusega kuni 23.04.2026.
5.PPA keeldus 31.12.2025 otsusega nr 62510310013-1 puudutatud isikule ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa andmisest VRKS § 57 lg 1 p 5 järgi.
6.Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 05.01.2026 kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a). Kohtumäärus jõustus 17.02.2026.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 27.02.2026 PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskesk uses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 , 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks, otsuse koostamiseks ja isiku võimalikuks väljasaatmiseks koduriiki. Isik ohustab avalikku korda. Isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Samuti väljendas isik Tallinna Halduskohtu 06.01.2026 istungil, et ta ei soovi minna Xsse. Tartu Maakohus kohaldas 15.09.2025 otsusega nr X-XX-XXX isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eestist väljasaatmise koos Eesti sissesõidukeeluga. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid tõhusalt, kuna esineb põgenemisoht ja isik ohustab avalikku korda. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik panna toime uusi korrarikkumisi või võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja väljasaatmisest.
8.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Isikule on 27.02 tõlgi abiga PPA käesolevat taotlust tutvustatud. Isiku kinnipidamise pikendamine on vajalik põgenemisohu vältimiseks ning avaliku korra tagamiseks. Isik ise on esitanud rahvusvahelise kaiste taotluse, et ta kardan naasta Xsse, siis sellises olukorras ei saa PPA isiku eest saatkonda passi asjus pöörduda. See ei ole ka loogiline, et isik kardab Xsse naasta, kuid pöördub X saatkonda X passi järgi. Passi saamisest ei sõltu isiku Eestist väljasaatmine. Kõigepealt tuleb lõpule viia rahvusvahelise käiste menetlus, sh viia läbi vestlus. Kui otsus on negatiivne, saab küsida X saatkonnalt tagasipöördumistunnistuse, selle saab 1-2 päeva jooksul.
2
9.E.C vaidles PPA taotlusele vastu. VRKS § 15 annab võimaluse leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks. VRKS § 36 järgi on vabaduse võtmine äärmuslik meelde. Viitas ka põhiseaduse §-le
22.Ta on esitanud taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ja teeb võimuorganitega koostööd. Ta esitas täna ka taotluse X passi saamiseks (oli täna saatkonnas). Tema põgenemisohtu ei saa sisustada eelmiste rikkumistega. Viitab Euroopa Inimõiguste Konventsioonile. Saadi vs Ühendkuningriik asjas viitas Euroopa Inimõiguste Kohus, et varjupaigataotleja kinnipidamine on lubatud vaid proportsionaalsuse printsiibi kinnipidamisel. Palub arvestada humaansete asjaoludega, tema isal on metastaasidega vähk, käib vähiravil haiglas. KPK-s viibides ta ei saa oma isa eest hoolitseda. Palub rakendada alternatiivset järelevalvemeedet registreerimiskohustust ja kohustust kohale ilmuda ja kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Passi ei saanud varem taotleda, kuna tal ei olnud telefoni, mille rakenduse kaudu passi tellimine käis. Telefoni saamisest 2 nädala jooksul esitas ta X passi saamise taotluse. Kohtu põhjendused
10.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg-st 2 võtab kohus haldusasja juurde haldusasjas nr 3-25-3208 ja haldusasjas nr 3-25-3887 PPA esitatud tõendid.
11.Kohus ei võta täiendavalt haldusasja juurde haldusasja nr 3-26-38 materjale, kuivõrd ka 27.02.2026 esitatud PPA taotlust menetletakse haldusasjas nr 3-26-38. Kohus arvestab PPA taotluse lahendamisel kõigi eelnevate haldusasjas esitatud tõenditega.
12.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRSK § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt pikendab halduskohus § 362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 36 1 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
13.Kohus kontrollib, kas esinevad endiselt VRKS § 36 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks (VRKS § 362 lg 5). VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et kohaldatav meede (isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine) on proportsionaalne.
14.PPA on taotluses leidnud, et esineb VRKS 36 1 lg 2 p-des 4 , 5 ja 6 sätestatud alused, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Eelnevalt nimetatud tingimused on täidetud. Tartu Maakohus kohaldas 15.09.2025 otsusega nr X-XX-XXX isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eestist väljasaatmise. Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse peale seda, kui ta oli kohustatud Eestist lahkuma.
15.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on teada andnud või kui tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtud on puudutatud isiku põgenemise ohtu korduvalt tuvastanud haldusasjades nr 3-25-3208 ja nr 3-25-3887. Kohtud on leidnud, et puudutatud isiku hoiakud ja käitumine kogumis annavad aluse arvata, et ta ei soovi täita lahkumiskohustust. Viimati leidis Tallinna Ringkonnakohus 26.01.2026 määruses nr 3-26-38, p-s 16, 3
et: „Puudutatud isik on Tartu Maakohtu 15.09.2025 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Puudutatud isikule on ülalviidatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX mõistetud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui sai teada ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusest. Asjaolude pinnalt on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik on halduskohtu 07.01.2026 istungil väljendanud selgelt soovimatust minna tagasi Xsse ning selgitanud, et sooviks minna Lätti, et tegeleda sealt Eestis elava isa eest hoolitsemisega, mis pole aga võimalik reisidokumendi puudumise tõttu. Isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.“ Kohtu hinnangul on ka praegusel ajal ringkonnakohtu järeldused aktuaalsed ning kohus nõustub nendega.
16.Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2023 määrus nr 3-23-1235, p 8).
17.Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isikut ei saa senise käitumise ja hoiakute põhjal pidada usaldusväärseks ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks ilmselt võimalik tõhusalt kohaldada. Puudutatud isik selgitas 20.02.2026 PPA-le, et ei soovi Xsse naasta, kuna tema kodupiirkond (Y) on okupeeritud. Puudatud isik soovib jääda Eestisse, kuna on ainus, kes saab oma vähihaiget isa Eestis aidata. Lisaks on tal vajadus saada Eestis metadoon-asendusravi. PPA kinnitas taotluses, et puudutatud isiku isa on abielus, mistõttu on kohus PPA-ga ühel meelel, et isa esmane abistaja peaks olema tema abikaasa. Samuti on asjakohane PPA hinnang, et vajadus isa aidata ei heidutanud puudutatud isikut selliste õigusrikkumiste, mille eest võidakse määrata vanglakaristus, toimepanemisel.
18.Lisaks eelnevale karistas PPA 12.02.2026 käskkirjaga nr 15.7-19/3 puudutatud isikut distsiplinaarkaristusega, mis näitab, et puudutatud isik ohustab jätkuvalt avalikku korda. Eeltoodu kinnitab, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja Eestist Xsse väljasaatmisest.
19.Kuigi isikut on VRKS-i ja VSS-i alusel peetud kinnipidamiskeskuses kinni juba alates 01.10.2025, ei saa isiku kinnipidamist lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS-i ja VSS-i alusel kinnipidamise tähtaegasid ei summeerita ning uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega käivitus kinnipidamise tähtaja arvestus uuesti (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 9; 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p 10). Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 03.07.2026 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust. Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Metadoonasendusravi ei välista isiku kinnipidamist, see on tagatud talle ka KPK-s.
20.Seega on täidetud VRKS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused, mistõttu rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab VRKS § 362 lg 5 alusel loa E.Ci kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja 4
pikendamiseks kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.