Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
26.01.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-38
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-38.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-38 muutmata.
3.Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Xle (puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX, XXX kodanik) anti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 29.07.2022 otsusega nr 62207290028-1 ajutine kaitse kuni 29.07.2023, mida pikendati 25.05.2023 otsusega nr 72305220076-1 ning 01.07.2024 otsusega nr 72404110047-1, viimati kuni 03.03.2025.
2.Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistati puudutatud isik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse
3-26-38 aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 5-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu. Lisakaristusena mõisteti isikule Eesti Vabariigist väljasaatmine ning kohaldati Eesti Vabariiki sissesõidukeeld tähtajaga 5 aastat. Kohtuotsus jõustus 01.10.2025.
3.PPA pidas puudutatud isiku 01.10.2025 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Tartu Halduskohus rahuldas 02.10.2025 määrusega nr 3-25-3208 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, kuid mitte kauemaks kui 02.12.2025 (k.a).
4.Puudutatud isik esitas 31.10.2025 taotluse ajutise kaitse pikendamiseks. Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 31.10.2025 määrusega nr 3-25-3887 VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025, mida pikendati 22.12.2025 määrusega kuni 23.04.2026.
5.PPA tegi 31.12.2025 otsuse nr 62510310013-1, millega keeldus ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa andmisest VRKS § 57 lg 1 p 5 alusel.
6.Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 05.01.2026 kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel.
7.PPA esitas 06.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja 6 ning § 362 lg 3 alusel kaheks kuuks. Puudutatud isik on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX KarS § 184 lg 2 p 1 alusel narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis. Isikule mõisteti karistuseks 5aastane vangistus. Isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise kaitse menetlus ning välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Isiku põgenemise oht on põhjendatud VSS § 68 p-de 4, 6 ja 10 kohaselt. Isiku lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Isikule on kohaldatud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on väljasaatmise vältimiseks taotlenud ajutist kaitset ning kui isik sai teada, et tema suhtes tehakse ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, esitas ta väljasaatmise takistamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku tausta ja eelnevat käitumist arvestades kujutab ta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale. Kokku oleks isiku poolt käideldud narkootilistest ainetest piisanud narkojoobe tekitamiseks 12 000 inimesele. Seega on isik toime pannud tahtliku esimese astme kuriteo, kuriteo episoodid olid korduvad ja põhjalikult planeeritud, kuritegelik käitumine kestis mitu kuud. Isiku tegevuse motiiviks oli rahalise kasu saamine narkootiliste ainete turustamise teel ning narkootiliste ainete hankimine isiklikuks tarbeks. Isik pole Eestis viibides omanud stabiilset töökohta, mis suurendab uue õigusrikkumise toimepanemise tõenäosust. Isik ei valda eesti keelt, mistõttu on tema toimetulek tööturul ning laiemalt Eesti ühiskonnas raskendatud. Isiku antud selgitustest nähtub, et tal olid probleemid narkootiliste ainetega ka YYYs. Isiku sõnul on ta viibinud vähemalt 13 aastat sõltuvusravil arstliku järelevalve all. Sõltuvusravil viibimine ei ole aidanud tal sõltuvusprobleemidega toime tulla. Asjaolusid kogumis arvestades on isikust tulenev oht ühiskondlikule turvalisusele tõsine ja reaalne.
2(6)
3-26-38 VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tegu on avalikku korda ohustava isikuga. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik toime panna uusi korrarikkumisi. Samuti esineb põgenemisoht. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isik ei pruugi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Arvestades isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis ei saa isiku kinnipidamist pidada ülemääraseks.
8.Puudutatud isik vaidles 07.01.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Isik ei ole saanud seoses kinnipidamiskeskuses viibimisega taotleda uut YYY passi. Isikut ei tohi välja saata riiki, kus ei ole tagatud tema edasine metadooniravi (s.o YYYsse). Isikul ei ole kavatsust põgeneda ega uusi kuritegusid toime panna. Ta on kuritegu kahetsenud ja vajaks Eestist lahkumisel näiteks Euroopa Liidu biomeetrilist passi, mida tal hetkel ei ole. YYYsse minna ta ei soovi, kuna tema kodukoht on Venemaa okupatsioonivõimude kontrolli all ja tal puudub teine elukoht. Isiku isa vajab tema abi igapäevaste asjade (eriti panganduses) ajamises ning ilmselt toimub tal veebruaris 2026 tõsisem operatsioon. Seetõttu soovib isik teda abistada enne ja pärast operatsiooni, mis oleks võimalik selliselt, et isik elaks Valkas ja isa Valgas.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a). Taotlus on põhjendatud. Isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise kaitse menetlus ja välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (VRKS § 36 1 lg 2 p 4). Puudutatud isik on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust (VSS § 68 p 4). Isiku puhul esineb põgenemise oht VSS § 6 8 p 10 kohaselt, kuna välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldati isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Samuti esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 kohaselt. PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Väljasaatmise vältimiseks on isik taotlenud ajutist kaitset. Kui isik sai teada, et tema suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, kirjutas ta avalduse, et taotleda rahvusvahelist kaitset ning sellega takistada oma väljasaatmist YYYsse. Samuti väljendas isik kohtuistungil selgelt, et ta ei soovi minna YYYsse, kuna tema kodu QQQ on Venemaa okupatsioonivägede kontrolli all oleval YYY territooriumil. Veelgi enam – isik selgitas, et tegelikult sooviks ta minna Lätti, et jätkata sealt oma isa eest hoolitsemist, kuid ei saa seda teha reisidokumendi puudumise tõttu. Eeltoodust nähtub üheselt, et isik soovib vältida enda Eestist YYYsse väljasaatmist jõustunud kohtuotsuse sundtäitmise korras. Vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult Schengeni alalt, vaid üritaks suure tõenäosusega ennast varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. PPA on seisukohal, et puudutatud isik ei ole usaldusväärne ja ta väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi, et lahkumiskohustust edasi lükata või väljasaatmist vältida. PPA seisukoht on põhjendatud taotluses toodud põhjustel. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et vältida enda väljasaatmist koduriiki (VRKS § 361 lg 2 p 5). Kohtuistungil tõi isik eraldi välja, et ta saab Eestis talle vajalikku metadooniravi ja YYYs seda talle ei pakutaks ning esitas taotluse, et tema tervisliku seisukorra hindamiseks määratakse kõikehõlmav ekspertiis ja alles selle järelduste põhjal saab otsustada, kas talle anda rahvusvaheline kaitse või mitte. Vastavaid väiteid ei esitanud isik varasemas ajutise kaitse taotluse menetluses, kus 3(6)
3-26-38 isik tõi peamiste Eestist mittelahkumise põhjustena välja soovi hoolitseda isa eest, soovi jääda Euroopa Liitu ja YYYs oleva kodu asumise sõjapiirkonnas. Seega võib alles käesolevas kohtumenetluses esitatud raviteemalisi argumente pidada otsituks ja esitatuks eelkõige lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks. Täielikult tõendamata on isiku väide, et YYYs viibides ei oleks tal ka vastava näidustuse olemasolul võimalik jätkata metadooniravi. Vastavad asjaolud tuleb PPA-l välja selgitada edasises haldusmenetluses. Isiku tausta ja eelnevat käitumist arvestades ei ole välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale (VRKS § 361 lg 2 p 6). Uimastitega seotud kuriteod ei ole põhjuseta loetud ühiskonnale ohtlikuks ja statistika näitab, et nende toimepanijad sooritavad sarnaseid kuritegusid sageli korduvalt. Isiku puhtsüdamlik kahetsus on positiivne, kuid ei anna alust seada kahtluse alla PPA seisukohti vastavas küsimuses. Edasises haldusmenetluses saab PPA vastavate asjaolude ilmnemisel anda uue hinnangu ohu tõsiduse osas, lähtudes isiku käitumisest ja näiteks kaasaaitamisest enda dokumenteerimisel. Puudutatud isiku käitumine kinnitab PPA järeldust, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad, et tagada isiku kättesaadavus ja ühiskonna ohutus. Puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Isik kinnitas kohtuistungil, et ta saab ka kinnipidamiskeskuses jätkuvalt metadooniravi ja sellega ei ole tal probleeme.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Puudutatud isik palub 14.01.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Isiku kinnipidamine on lubatud ainult individuaalselt tuvastatud asjaolude olemasolul. Halduskohus ei tuvastanud konkreetseid ja aktuaalseid asjaolusid, mis viitaks puudutatud isiku reaalsele põgenemisohule või kinnitaks uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus piirdus vaid viidetega varasemale kuriteole. Halduskohus ei kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalust. Üksnes rahvusvahelise kaitse taotlemise fakt ei ole õiguse kuritarvitamine ega saa olla kinnipidamise iseseisev alus. Puudutatud isik on alates 2010. a-st metadoonasendusravil. Teostatud ei ole arstlikku ekspertiisi ega antud hinnangut pikaajalise kinnipidamise mõjule terviseseisundile. Samuti pole käsitletud ravivõimalust väljaspool kinnipidamiskeskust. Puudutatud isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks.
4(6)
3-26-38
13.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isik on esitanud 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse, ning selle menetlus, mille lõpule viimiseks on aega 6 kuud, on alles algusjärgus. Seetõttu on ilmne, et on vajalik puudutatud isiku esitatud andmete õigsuse, väidete usutavuse ja muude asjaolude kontrollimine.
14.Kuna kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, pole vaja kontrollida, kas lisaks on see vajalik VRKS § 361 lg 2 p-de 5 ja 6 alusel.
15.Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-31-93-16, p 13).
16.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et puudutatud isiku osas esineb VSS § 68 p-dest 4, 6 ja 10 tulenev põgenemisoht nende sätete koosmõjus. Puudutatud isik on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Puudutatud isikule on ülalviidatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõistetud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui sai teada ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusest. Asjaolude pinnalt on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik on halduskohtu 07.01.2026 istungil väljendanud selgelt soovimatust minna tagasi YYYsse ning selgitanud, et sooviks minna Lätti, et tegeleda sealt Eestis elava isa eest hoolitsemisega, mis pole aga võimalik reisidokumendi puudumise tõttu. Isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 07.03.2026 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isik kinnitas halduskohtu istungil, et ta saab kinnipidamiskeskuses jätkuvalt metadooniravi. Väidet metadooniravi jätkamise võimatusest YYYs saab hinnata PPA rahvusvahelise kaitse menetluse raames. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks ega tagaks sama tõhusalt isiku kättesaadavust (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). 5(6)
3-26-38
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.