Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik: E.C (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kinnisel kohtuistungil, 29.06.2026
E.Ci tähtaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda PPA-le luba E.Ci kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.11.2026 (kaasa arvatud).
2.Jätta PPA taotlus haldusasjas nr 3-25-3208 Tartu Halduskohtule ja haldusasjades nr 325-3887 ja 3-26-38 Tallinna Halduskohtule esitatud tõendite käesoleva haldusasja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
3.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
4.Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde.
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.C (sündinud XX.XX.XXXX) on Ukraina kodanik. PPA andis talle 29.07.2022 ajutise kaitse kuni 29.07.2023, mida pikendati esmalt kuni 01.07.2024 ning seejärel kuni 03.03.2025.
2.Tartu Maakohus tunnistas 15.09.2025 otsusega nr X-XX-XXX puudutatud isiku süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks viis aastat vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 5- aastase katseaja vältel toime uut kuritegu. Lisakaristusena mõisteti isikule Eesti Vabariigist 1(8)
väljasaatmine ning kohaldati Eestisse sissesõidukeeld viieks aastaks. Kohtuotsus jõustus 01.10.2025.
3.PPA pidas puudutatud isiku 01.10.2025 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Tartu Halduskohus rahuldas 02.10.2025 määrusega asjas nr 325-3208 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kuid mitte kauemaks kui 02.12.2025 (k.a).
4.Puudutatud isik esitas 31.10.2025 taotluse ajutise kaitse pikendamiseks. Isik peeti kinni ning Tallinna Halduskohus andis 31.10.2025 määrusega asjas nr 3-25-3887 loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025, mida pikendati 22.12.2025 määrusega kuni 23.04.2026.
5.PPA keeldus 31.12.2025 otsusega puudutatud isikule ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa andmisest kuni 11.06.2026 kehtinud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmsie seaduse (edaspidi VRKS v.r) § 57 lg 1 p 5 järgi.
6.Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 05.01.2026 VRKS v.r alusel kinni. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a). Kohtumäärus jõustus 17.02.2026.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.03.2026 määrusega asjas nr 3-26-38 PPA taotluse ning pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.07.2026.
8.PPA esitas 26.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 4 alusel ja VSS § 23 lõikes 7 sätestatud korras, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 punktides 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused ja VRKS § 65 lg 1 nimetatud tingimused. PPA ei pidanud vajalikuks kõiki varasemaid asjaolusid korrata ning viitab varasematele taotlustele ning kohtumäärustele. Lisaks nähtuvad taotlusest järgmised (uued) asjaolud ja põhjendused.
8.1.PPA 25.05.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega loeti puudutatud isiku taotlus põhjendamatuks VRKS § 20 lg 1 alusel, kuna taotlejaga läbiviidud vestlusest ning tema rahvusvahelise kaitse taotlusest ei selgunud, et taotleja kardaks võimalikku tagakiusu Ukraina ametivõimude või mitteriiklike ühenduste poolt. Taotleja on välja toonud, et ta soovib olla Eestis koos oma isaga ning on esitanud isa haigestumist tõendavad dokumendid, kuid antud asjaolu ei mõjuta taotlejale rahvusvahelise kaitse andmist, kuivõrd see ei tõsta ega vähenda tagakiusu või tõsise kahju ohvriks langemise tõenäosust Ukrainas.
8.2.E.C ei tunnustata ka täiendava kaitse saajana, kuna esinevad VRKS § 22 lg 3 p 2 ja 4 sätestatud täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavad asjaolud. PPA ei ole leidnud informatsiooni, mis kinnitaksid taotleja väiteid justkui oleks metadoonasendusravi käesoleval ajal Ukrainas kättesaamatu või et sõltuvusravi patsientidele ei pakutaks selle puudumisel alternatiive. Vaatamata Ukrainas toimuvale sõjategevusele leiab PPA, et taotleja ei vasta VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse saaja mõiste määratlusele, kuivõrd tema puhul esinevad täiendava kaitse andmist välistavad asjaolud. Vastavalt VRKS § 22 lg 3 p 2 on raske kuriteo toimepanemine täiendava kaitse saajana tunnustamist välistav asjaolu.
8.3.Isik esitas 25.05.2026 kaebuse PPA otsusele, mistõttu on ta jätkuvalt taotleja staatuses. Kaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel.
2(8)
8.4.Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 6 8 p 4 kohaselt, kuna isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. 15.09.2025 mõistis Tartu Maakohus kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX isiku süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja isikule mõisteti karistuseks viis (5) aastat vangistust.
8.5.Isiku puhul esineb põgenemise oht VSS § 68 p 10 kohaselt, kuna välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. 15.09.2025 Tartu Maakohus kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX kohaldati isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat.
8.6.Isiku põgenemise oht esineb ka VSS § 68 p 6 kohaselt, kuna PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Samuti väljendas isik 06.01.2026 Tallinna Halduskohtuistungil haldusasjas nr 3-26-38 selgelt, et ta ei soovi minna Ukrainasse. Isikule on kohaldatud kohtuotsusega Eesti Vabariigist väljasaatmine ja oma väljasaatmise vältimiseks on isik taotlenud ajutist kaitset. Saades teada, et tema suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, siis isik esitas avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks väljasaatmise vältimise eesmärgil.
8.7.Tulenevalt VSS §-st 17 on viibimisaluseta Eestis viibiv välismaalane kohustatud lahkuma või ta saadetakse välja: 1) tema kodakondsusjärgsesse riiki; 2) transiidiriiki Euroopa Liidu või kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt või 3) kolmandasse riiki tingimusel, et välismaalane soovib sinna lahkuda ja ta seal vastu võetakse. Kolmas riik tähendab riiki, mis ei kuulu Euroopa liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna koosseisu.
8.8.VRKS § 65 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui isik on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks. Isik peeti kinni 01.10.2025 VSS alustel. Isik esitas enda väljasaatmise vältimiseks ajutise kaitse taotluse 31.10.2025. Teada saades, et tema suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, kirjutas isik avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Sellega soovis isik edasi lükata enda lahkumiskohustuse täitmist ja vältida väljasaatmist.
8.9.VRKS § 65 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. PPA hinnangul ei ole isiku tausta ja eelnevat käitumist (sh kinnipidamisekeses määratud distsiplinaarkaristus) arvestades välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale.
8.10.Euroopa Kohus on ohtu avalikule korrale käsitledes leidnud, et oht peab olema tõeline ja piisavalt tõsine selleks, et olulisi õigusi piirata. Rahvusvahelise kaitse isikute vastuvõtu nõuete direktiivi 2013/33EL kontekstis on Euroopa Kohus sisustanud mõistet „oht avalikule korrale“ 15.02.2016 kohtuasja lahendis C601/15PPU ja selles viidatud lahendites. Kohtuotsuse punkti 65 kohaselt eeldab mõiste „avalik kord“ igal juhul lisaks ühiskondliku korra häirimisele ehk igasugusele seadusrikkumisele ka seda, et esineb tõsine, vahetu ja piisavalt tõeline oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Avaliku korra ohu mõiste võib hõlmata näiteks vägivalla ennetamist suurlinnades, võitlust varastatud sõidukitega kaubitsemise vastu, müntide vermimise õiguse kaitset, inimväärikuse austamist või 3(8)
näiteks võitlust uimastikaubanduse vastu.
8.11.Tartu Maakohtu 15.09.2025 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX tunnistati isik kokkuleppemenetluses süüdi tahtliku esimese astme kuriteos. Kokku oleks piisanud isiku poolt käideldud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks vähemalt 12 000-le inimesele. Eestis aga algab kriminaalvastus juba sellisest narkootilise või psühhotroopse aine kogusest, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega ületas isik kõnealuse piirkoguse lävendi 1200-kordselt. Eeltoodust tulenevalt oli isiku tegevus suunatud ka olulise kahju tekitamisele rahvatervisele, mis ilmestab tema tegevuse ühiskonnaohtlikkust. Isiku poolt sooritatud kuritegu oli tahtlik, episoodid korduvad ja põhjalikult planeeritud ning kuritegelik käitumine kestis mitu kuud. Isiku tegevuse motiiviks oli rahalise kasu saamine narkootiliste ainete turustamise teel ning narkootiliste ainete hankimine isiklikuks tarbeks. Seejuures pole isik Eestis viibides omanud stabiilset töökohta ning tal ei ole seda ka praegu. Stabiilse töökoha puudumine aga suurendab PPA hinnangul uue õigusrikkumise toimepanemise tõenäosust.
8.12.Riigikohus on viidanud, et kuritegude toimepanemise jätkumise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, eriti nende kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi juba iseenesest suur (nt narkokuriteod). Isiku poolt antud selgitustest nähtub, et tal olid probleemid narkootiliste ainetega ka Ukrainas. Enda sõnade kohaselt ta on viibinud vähemalt 13 aastat sõltuvusravil arstliku järelevalve all, kuid kohtuotsuse kohaselt anti isikule narkootikumide käitlemise eest nii raha kui ka narkootilisi aineid isiklikuks tarbeks. Eeltoodust võib järeldada, et isegi Eestis sõltuvusravil viibimine ei aidanud isikul sõltuvusprobleemidega toime tulla, millest ajendatuna pani ta Eestis toime raske kuriteo. Antud asjaolusid kogumina arvesse võttes leiab PPA, et isikust tulenev oht ühiskondlikule turvalisusele on piisavalt tõsine ja reaalne.
8.13.PPA on seisukohal, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik kohaldada, kuna tegu on avaliku korda ohustava isikuga. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik panna toime uusi korrarikkumisi. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isikuvarasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).
8.14.PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud kinnipidamise alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki (nt Lätti). Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. Ka see, et tema isa vajab abi, ei vähenda tema suhtes põgenemisohtu. Isiku isa on abielus ja esmane abistaja peaks olema tema abikaasa, mitte poeg. Asjaolu, et puudutatud isiku vanemad ei ela kooselu, kuid pole lahutatud, on olnud vanemate enda valik. See ei tähenda, et kohustus hoolt kanda oleks ära langenud. Samuti pole esitanud tõendeid selle kohta, et isiku isa oleks taotlenud ja Tartu linn oleks keeldunud isikule sotsiaalteenuste osutamisest. Isiku senine käitumine annab PPA-
4(8)
le aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud kinnipidamise alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja väljasaatmisest.
8.15.Isiku viibimine kinnipidamiskeskuses on vajalik avaliku korra kaitsmise huvides, kuna vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude sooritamist ja olla jätkuvalt ohtlik avalikule korrale Eesti Vabariigis. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu tagamaks isiku kättesaadavus tema rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks ja hilisemaks võimalikuks väljasaatmise menetluseks.
8.16.Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, juhendatud tegevus ja on võimalus viibida värske õhu käes.
9.Taotlust arutati 29.06.2026 toimunud kohtuistungil. Kohus kuulutas samal istungil kohtuistungi kinniseks ning võttis asja juurde puudutatud isiku esitatud kirjalikud seisukohad.
9.1.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
9.2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole taotlusega nõus ja vaidleb sellele vastu. PPA on isikust tuleneva ohu hindamisel arvestanud ainult eelnevat kriminaalkaristust. Isegi kohus ei pidanud isikut sedavõrd ohtlikuks, kuna määras talle tingimisi karistuse. Ei ole viiteid, et isik oleks jätkuvalt ühiskonnale ohtlik. Isiku staatus ei vasta sellele, et ta peaks edasi kinnipidamiskeskuses viibima. PPA viitab sellele, et uusi asjaolusid ei ole, aga see ei vasta tegelikkusele. Pärast viimast Tallinna Halduskohtu määrust on tekkinud mitu uut asjaolu. Kohtul ei olnud võimalik neid hinnata. Isiku isa tervislik seisund on halvenenud, tal on vähk. Teda ootab ees südame sondeerimine ja operatsioon, mis lükati edasi, kuna otsustati, et kõigepealt vajab kasvaja opereerimist. Arstid on viidanud ja kindlad, et isa vajab igapäevast hoolt ja järelevalvet. Isiku tervisliku seisundi kohta on uued dokumendid, mis kinnitavad sõltuvust ja asendusravi vajadust. Need on kõik uued asjaolud, mis tekkisid peale eelmist otsust. Sellepärast ei saa nõustuda PPA väitega, et asjaolud ei ole muutunud. PPA ei ole neid asjaolusid ja dokumente analüüsinud ja on teinud valejärelduse. Asjaoludele ei ole antud individuaalset hinnangut. Selleks, et pikendada kinnipidamist, ei piisa PPA poolt esitatust. PPA-l on kohustus kinnitada, et kinnipidamine on vajalik ja tõestada, et seda ei saa vähempiiravate meetmetega tagada. PPA taotluses ei ole sisulisi fakte ja põhjendusi välja toodud. Tingimisi karistus vähendab ohtu ühiskonnale.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada.
11.VRKS § 65 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg 2 alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult VSS § 23 lõikes 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
5(8)
Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 66 lõikes 2 sätestatud tähtaega nelja kuu kaupa, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alus.
12.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas puudutatud isiku puhul esinevad endiselt VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks.
13.PPA on taotluses tuginenud VRKS § 65 lg 2 punktidele 5 (Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada, kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks) ja 6 (Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks).
14.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamise eeldused jätkuvalt täidetud. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta oli kohustatud Eestist lahkuma ning sai teada ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusest. Seega on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2026 ja 25.03.2026 määrusi käesolevas asjas). PPA on taotluses põhjalikult analüüsinud puudutatud isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale. Kohus nõustub nende seisukohtadega ning ei pea nende kordamist vajalikuks. Olukorras, kus kohus on kohaldanud lisakaristusena väljasaatmist, ei nõustu kohus puudutatud isiku väitega (kohtuistungi protokoll 00:17:07), et määrates vanglakaristuse üksnes tingimisi, on kohus möönnud seda, et isik ei kujuta ohtu avalikule korrale.
15.PPA hinnangul ei võimalda põgenemisohu esinemine ka leebemate meetmete (vrd VRKS § 60 lg 1 ja § 67 lg 2) kohaldamist. PPA leiab, et puudutatud isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 punktidest 4, 10 ja 6.
16.VRKS § 65 lg 3 järgi käsitatakse põgenemisohuna teiste seas seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VSS § 68 sätestatud välismaalase põgenemisoht esineb muu hulgas juhul, kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4); välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (p 6); välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele (p 10). Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb lisaks vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
17.PPA on põgenemisohtu sisustamisel viidanud järgmistele asjaoludele: -
15.09.2025 tunnistas Tartu Maakohus kriminaalasjas nr X-XX-XXX isiku KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi ja mõistis karistuseks viis aastat vangistust;
-
viidatud kriminaalasjas tehtud otsusega kohaldati isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 5 aasta pikkuse sissesõidukeeluga;
-
isik väljendas 06.01.2026 kohtuistungil selgelt, et ta ei soovi minna Ukrainasse. Isikule on kohaldatud kohtuotsusega Eesti Vabariigist väljasaatmine ja oma väljasaatmise vältimiseks on isik taotlenud ajutist kaitset. Saades teada, et tema suhtes tehakse ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, siis isik esitas avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks väljasaatmise vältimise eesmärgil.
6(8)
18.Arvestades PPA taotluses märgitut ning 29.06.2026 kohtuistungil selgitatut, nõustub kohus PPA hinnanguga põgenemisohu jätkuvast esinemisest. Vaidlust ei ole selles, et isik on pannud toime kuriteo, mille eest on mõistetud karistuseks vangistus, samuti ei ole vaidlust selles, et lisakaristusena kohaldati tema suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist. Haldusasjas esitatud tõendid viitavad sellele, et puudutatud isik on järjepidevalt püüdnud enda väljasaatmist takistada (nt taotledes esmalt tähtajalist elamisluba ajutise kaitse alusel ning seejärel esitades rahvusvahelise kaitse taotluse). Lisaks on puudutatud isik korduvalt, viimati ka 29.06.2026 kohtuistungil (kohtuistungi protokoll 00:35:21) kinnitanud, et ta ei soovi Ukrainasse naasta. Üksnes isiku väide, et kinnipidamiskeskusest vabanemise korral läheks ta Tartusse oma isa juurde, ei viita põgenemisohu puudumisele.
19.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates on PPA seisukoht põgenemisohu esinemisest põhjendatud.
20.PPA selgitas kohtuistungil (kohtuistungi protokoll 00:36:56), et metadoonasendusravi küsimust on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuses hinnatud ning kuna see otseselt ei mõjutaks isiku väljasaatmist, siis ei ole PPA seda täiendavalt käsitlenud. Ka on PPA asjakohaselt viidanud, et puudutatud isiku isa haigus ei ole aluseks andmaks isikule rahvusvahelist kaitset. Seega ei ole puudutatud isiku väide justkui poleks PPA isikuga seotud asjaolusid individuaalselt hinnanud, põhjendatud.
21.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi isikut on erinevatel alustel kinnipidamiskeskuses kinni peetud juba alates 01.10.2025, ei saa üksnes sellest järeldada kinnipidamise ebaproportsionaalsust. Isiku kinnipidamise alused ei ole ära langenud ning tema kinnipidamine on jätkuvalt vajalik. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
22.Eeltoodud põhjendustel tuleb PPA taotlus rahuldada ja pikendada E.C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.11.2026 (kaasa arvatud).
23.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 71 lg 1).
24.PPA on palunud võtta asja juurde PPA poolt haldusasjas nr 3-25-3208 Tartu Halduskohtule ning haldusasjades nr 3-25-3887 ja 3-26-38 Tallinna Halduskohtule esitatud tõendid. Kuivõrd ka PPA 26.06.2026 taotlust menetletakse haldusasja nr 3-26-38 raames ning Tallinna Halduskohus on 03.03.2026 määrusega juba PPA poolt asjades nr 3-25-3208 ja 3-25-3887 esitatud tõendid käesoleva haldusasja (s.o haldusasja nr 3-26-38) juurde võtnud, ei ole nende täiendavalt asja juurde võtmine põhjendatud ega vajalik. Seega jääb PPA taotlus viidatud määruste asja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
25.Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
7(8)
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 07.07.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.