lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-421/6

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-421/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-421

Haldusasi

Politseija kinnipidamiseks paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Triin Tähtla Puudutatud isik – N.F (Somaalia Liitvabariigi kodanik; sündinud xx.xx.xxxx)

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 14. veebruari 2026 kohtuistungil

Piirivalveameti taotlus N.F-i ja kinnipidamiskeskusesse

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba pidada N.F (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2026.
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb puudutatud isikule vajadusel määrust ja selle edasikaebamise korda täiendavalt selgitada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Tõlkida määruse põhjendav osa ja resolutsioon puudutatud isikule somaali keelde.

ASJAOLUD JA ESITATUD TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1.Somaalia Liitvabariigi kodanik N.F (edaspidi ka puudutatud isik) on Lätis rahvusvahelise kaitse taotleja. Lätist lahkus puudutatud isik 12.02.2026 rongiga Eestisse, et liikuda siit samal päeval edasi laevaga Soome. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) märkas Tallinna Sadama D-terminalis autode check-in juures, et veoautode sissesõidu väravast soovivad Soome väljuvale laevale liikuda kaks isikut. Isikud esitasid kontrollimisel Läti ID-kaardid ning üks nendest osutus N.F-iks, kelle Läti ID-kaart oli väljastatud kehtivusajaga 26.09.2025–25.09.2026. Puudutatud isikul oli laevapilet Soome, kus tema

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

kodakondsuseks oli märgitud Läti. Isik peeti 12.02.2026 tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluste kontrollimise eesmärgil kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel kell 19.00.

2.Läti ametivõimud kinnitasid 13.02.2026, et puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kes lahkus Läti rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud keskusest 12.02.2026. Seejärel muutis PPA puudutatud isiku kinnipidamise alust ning ta peeti 13.02.2026 kell 9.35 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 361 lg 2 punktide 3, 4 ja 7 alusel.
3.PPA esitas 13.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks (2) kuuks, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36 1 lg 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alus. Puudutatud isiku eesmärgiks oli liikuda Soome ja puudub alus arvata, et vabaduses sooviks isik vabatahtlikult korraldada enda naasmise Lätti, sel põhjusel on vajalik tema kinnipidamine üleandmiseks Lätile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrusele (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublini III määrus). Isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna ta lahkus loata Läti pagulaskeskusest, sisenes Eestisse õigusliku aluseta ning kavatses siit liikuda edasi Soome. Tema väidetav reisiplaan 30 euroga ja ilma majutuseta on eluliselt ebausutav ning viitab tegelikule soovile jätkata liikumist järgmisesse liikmesriiki. Varasem ebaseaduslik liikumine näitab nii praktilist oskust kui ka valmisolekut immigratsioonireeglitest kõrvale hoida. Lisaks puuduvad tal Eestis elukoht, piisavad rahalised vahendid ja reisidokument. VRKS § 29 alusel rakendatavad leebemad järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad sama eesmärgi – isiku kättesaadavuse ja üleandmise – tagamiseks.
4.Kohtuistungil jäi PPA esindaja taotluse juurde.
5.Puudutatud isik taotlusele vastu ei vaielnud, kuid avaldas soovi saada määruse tõlge somaali keelde.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.PPA taotleb puudutatud isiku kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS § 362 lg 2 alusel kuni kaheks (2) kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alus.
7.Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnipidamine lubatav VRKS § 36 1 lg 2 punktis 7 sätestatud alusel ehk tema üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kuna isiku suhtes esineb põgenemise oht. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (punktid 6 ja 9).
8.Kohus nõustub PPA-ga, et isikut ei saa pidada usaldusväärseks ning arvestades tema küsitlemisel Soome külastamisega seotud vastuseid, siis on ilmne, et isiku väide puhkusereisist ei ole tõene. Vastavalt Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse reeglistikule ei olnud puudutatud isikul õigust Lätist lahkuda, kuid ta tegi seda siiski. Sellist käitumist ei õigusta ka asjaolu, et väidetavalt puudutatud isik ei saanud aru, et Läti ID-kaart ei anna õigust reisimiseks ning et tal on kohustus Lätis viibida. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et puudutatud isik soovis lahkuda Lätist soovimata sinna naasta ning ID-kaarti väljastades selgitati talle ka kohustust viibida kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpuni Lätis. Et isik oli teadlik sellest, et tal puudub õigus Läti ID-kaardiga reisida, kinnitavad ka puudutatud isiku laevale liikumise asjaolud. Kui puudutatud isik oleks soovinud heausklikult 2

Soome turismireisile minna, siis ei oleks olnud põhjust valetada laevapiletite ostmisel enda kodakondsust ning loogiline oleks sellisel juhul liikuda laevale ka jala reisijatele mõeldud liikumiskoridori pidi. Samuti oleks olnud loogiline, et puhkusereisiks valmistudes mõtleb isik läbi ka reisi eesmärgi ning selle, kus ta ööbida kavatseb. Kahtlust, et puudutatud isik ei soovinud Lätti naasta kinnitab mh asjaolu, et isikul puudusid tagasisõidu piletid, tal oli ning tema ütlustes esinevad vastuolud. Arvestades puudutatud isiku liikumisteekonda Euroopasse, siis on ilmselge, et ta on võimeline kasutama ebaseaduslikke võimalusi Schengeni alal liikumiseks, sh leidma isikuid, kelle abi selleks kasutada. Eeltoodu põhjal nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku varasemat käitumist arvestades esineb tema põgenemise oht VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 punktide 6 ja 9 mõttes. PPA järeldus, et põgenemisoht on reaalne ja tegelik ning see ei ole üksnes hüpoteetiline ega piirdu seaduses sätestatud aluse olemasoluga, on põhjendatud.

9.VRKS § 29 alusel võib PPA kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemaid meetmeid. Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, näiteks elamist kindlaksmääratud asukohas. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda ja Euroopas ringi liikuda. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, tuleb piirata tema liikumisvabadust Eestis. Selleks tuleb isik kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse.
10.PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks. Võttes aluseks Dublini III määruses sätestatud üleandmise tähtajad, siis on sellise pikkusega kinnipidamise tähtaja määramine põhjendatud ja proportsionaalne. PPA on kohtule selgitanud, et isiku Lätti tagasisaatmise korraldamine nõuab aega, mh ei ole Lätil kohustust vastata PPA päringule kiiremini kui kahe nädala jooksul ning pärast seda on isikul õigus üleandmisotsust 10 päeva jooksul vaidlustada. Kohus märgib, et kui asjaoludest tulenevalt on PPA-l võimalik korraldada puudutatud isiku tagasisaatmine kiiremini kui kahe kuu jooksul, siis on PPA-l kohustus seda teha.
11.Isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel, mh ei ole alust pidada seda vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isikul puuduvad teadaolevalt sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ning perekonnaliikmeid.
12.Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (14.04.2026).
13.Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3) (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja