Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16568 XXXX hagi KÜ XXXX vastu kulude hüvitamise nõudes 1577,30 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kindlaksmääramine
ja
menetluskulude
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX (isikukood XXXX, XXXX, XXXX, telefon: XXXX, e-post:XXXX); Hageja lepingulised esindajad: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, Tallinn 10116, telefon: 660 1240, 501 0437, e-post: [email protected]) ja Jelena Tkatsjova (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, Tallinn 10116, telefon: 5662 2525, e-post: [email protected]); Kostja: KÜ XXXX (registrikood XXXX, XXXX, XXXX, telefon: XXXX; e-post: XXXX); Kostja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX, telefon: XXXX; e-post: XXXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu menetluses on XXXX hagi KÜ XXXX vastu kulude hüvitamise nõudes. Hageja esitas 09.01.2017 kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja märkis, et peale menetlusdokumentide kättetoimetamist kostjale, viimane võttis ühendust hagejaga telefoni teel eesmärgil arutada võlgnevuse tagastamise viise. 05.12.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, millega teatas, et kostja kustutas oma võlgnevuse hageja ees täies ulatuses. Kirjale oli manustatud ka vastav maksekorraldus. Selle kohaselt on kostja tasunud hagejale 1577,30 eurot. Hageja märkis, et praeguseks hetkeks hageja põhinõue kostja vastu on eelpool nimetatud ülekandega rahuldatud. Hageja avaldas soovi loobuda hagist põhjusel, et tema nõue kostja vastu on rahuldatud. Kuna kostja rahuldas hageja nõude peale hagi esitamist, siis palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palus lõpetada kohtumenetlus. Hageja palus oma 11.01.2017 kirjas kohtule välja mõista kostjalt tema kasuks menetluskulude nimekirjas näidatud summa 1281 eurot vastavalt hageja 24.11.2016 menetluskulude nimekirjale. Hageja õigusabikulud olid 1056 eurot ning hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot. Hageja tõi välja menetluses tehtud menetlustoimingud ning toimingutele kulunud aja. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja tema ei ole käibemaksukohuslane. Kostja märkis oma 23.01.2017 menetlusdokumendis, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ega ole vajaliku ulatusega ning ei vasta töö keerukusele ja mahule. Kostja ei pidanud põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 8,05 tundi, mis kulus konsultatsioonideks volitajaga, esitatud dokumentide analüüsiks, kohtupraktikaga tutvumiseks, seisukohtade kujundamiseks, hagi koostamiseks ja kooskõlastamiseks volitajaga, selgituste andmiseks ja hagi täpsustamiseks. Kostja leidis, et viidatud ajakulust on põhjendatud vähemalt 5,5 tundi lühem aeg, seega 2,5 tundi, millele vastab menetluskulu 300 eurot (koos käibemaksuga). Kostja märkis, et ta ei pea põhjendatuks ega vajalikuks ajakulu 0,75 tundi, mis kulus 15.11.2016.a kohtumäärusega tutvumiseks ning selle selgitamiseks volitajale. Kostja märkis, et 15.11.2016.a kohtumäärus on tavaline kohtumäärus, kui hagiavaldus on võetud menetlusse ning selgitus kliendile on esindaja otsene kohustus, aga mitte tasuline õigusabi. Kostja leidis, et käesolev kohtuvaidlus ei ole olnud sisult niivõrd keeruline, kõrge keerukusastmega ega mahukas, mis põhjustaks ja õigustaks töötundide hulka kokku 8,8 tundi. Kostja leidis, et teatud toimingute ajalised kestused ning vastavad kulud on liialdatud ega vasta töö keerukusele ega mahule. Kostja palus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada kostja põhjendustega ja vähendada hageja esindaja kulusid vähemalt 6,3 tunni ulatuses. Kostja leidis, et põhjendatud õigusabikulud on 2,5 tundi/300 eurot (koos käibemaksuga). Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas esitati hagiavaldus 02.11.2016 (menetlusse võetud 15.11.2016). Kuna kostja rahuldas hageja nõude 05.12.2016 (toimiku lk 40) pärast hagi esitamist, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) on kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning seega on tegemist mõistliku ja põhjendatud tunnihinnaga. Kohus aga leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja neile vastav ajakulu on osaliselt põhjendamatud. Hageja esindaja 24.10.2016 konsultatsioonidega kaasnev kulu ei ole käsitletav menetluskuluna, mille hüvitamist saaks nõuda kostjalt, kuna viidatud konsultatsioonid toimusid enne hagi esitamist (02.11.2016) ning
toimikust ei saa järeldada, milleks vastavad konsultatsioonid seoses käesoleva menetlusega vajalikud olid. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse (toimiku lk-d 1-5) ja selle lisade mahtu, on ülepaisutatud hageja esindaja 25.10.2016 ja 03.11.2016 toimingute ajakulu 5,5+1,3=6,8 tundi hagiavalduse koostamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks. Kohus leiab, et viidatud toimingutele vastab hageja esindaja põhjendatud ajakulu 5 tundi. Kohus leiab, et hageja 15.11.2016 ajakulu määrusega tutvumiseks on põhjendatud, arvestades kohtu 15.11.2016 määruse (toimiku lk-d 34-35) mahtu. Kohus aga leiab, et puudus vajadus volitajale eelviidatud määrust selgitada ning seega ei ole hageja esindaja 16.11.2016 toiminguga kaasnevad menetluskulud vajalikud ega põhjendatud. Kokku on hageja esindaja ajakulu seega põhjendatud 5+0,25=5,25 tunni ulatuses, millele vastab hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 5,25*120=630 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on vastavalt hagihinnale 1577,30 eurot tasunud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi menetluses riigilõivu kokku summas 225 eurot. Kuna hageja loobub hagist, siis on hagejal käesoleva määruse jõustumisel õigus taotleda kohtult tagasi hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 225/2=112,50 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja menetluses tasutud riigilõiv üksnes 225-112,50=112,50 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 630+112,50=742,50 eurot. Seega tuleb välja mõista kostjalt KÜ-lt XXXX hageja XXXX’i kasuks põhjendatud menetluskulud summas 742,50 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.