STACC OÜ ja REGIO OÜ kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maaja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) 21.11.2025 otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati MINDTITAN OÜ pakkumus edukaks, ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.12.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 278-25/286764 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad): ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Kadri Matteus ja vandeadvokaadi abi Merily Tamm Vastustaja (hankija): Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Mihkel Rääk Kolmas isik: MINDTITAN OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista STACC OÜ ja REGIO OÜ-lt MINDTITAN OÜ kasuks välja menetluskulud 2800 eurot.
3.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1(20)
Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avaldas 21.02.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ viitenumbriga 286764 hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD). Vaidluse seisukohast on oluline RHAD Hindamismetoodika kirjeldus (edaspidi HK). HK näeb ette, et pakkumuse kogumaksumuse eest on maksimaalsed väärtuspunktid 20 ning projektiplaani eest on maksimaalsed väärtuspunktid 20 (p 1). Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte, järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (20 punkti). Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "20". Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma (p 5). Projektiplaani hinnatakse kahe alakriteeriumi alusel ning kahe alakriteeriumi alusel omistatud väärtuspunktid liidetakse. Projektiplaan eest on võimalik kahe alakriteeriumi lõikes saada kokku maksimaalselt 20 punkti. Projektiplaani kirjeldus Peab sisaldama: ⦁ pakkuja visiooni, metoodika ja tegevuste kirjeldust; ⦁ projekti ajakava nädala täpsusega, koos etappide ja vastutajatega; ⦁ meeskonnaliikmete rollide kirjeldust; ⦁ projekti eelarvet, mis selgitab kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa (p 6).
6.1.Alakriteerium: Projektiplaani kirjeldus Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. 2(20)
Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Maksimaalne väärtuspunktide arv 15. Projektiplaan on tellija vaates üldiselt ratsionaalne ja realistlik ning olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud. Projektiplaani tegevus- ja ajakavas võib esindada väheolulisi, mittesisulisi puudusi või küsitavusi konkreetsete etappide ja (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses või meeskonnaliikmete panuses erinevates etappides. Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Aja- ja tegevuskavas esinevad pisidetailide osas üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole sisulised. Projekti eelarve on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/ või etappide kaupa. Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Maksimaalne väärtuspunktide arv 10. Projektiplaan on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh - esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te) kirjelduses; - ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete panust erinevates arenduse etappides. -aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood. Projekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa. Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Maksimaalne väärtuspunktide arv 5.
6.2.Alakriteerium: Riskianalüüs (maksimaalselt 5 punkti) Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus ette tulla võivad probleemid. Riskide kirjeldus on põhjalik ja arusaadav (st argumenteeritud), hinnatud on riskide esinemise tõenäosust. On leitud viisid, kuidas riske maandada ning nende valik on põhjendatud, lisatud on vastutavad isikud. Tellija on pakkumuse põhjal veendunud pakkujapoolses võimekuses tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Maksimaalne väärtuspunktide arv 5. Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus esineda võivad probleemid. Hinnatud on riskide esinemise tõenäosust. Välja on toodud riskide maandamise meetmed koos põhjendustega ja vastutavad isikud.. Projektiplaani ajakava ja 3(20)
tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik või vastuoluline või pakkuja poolt põhjendamata. Riskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise. Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Maksimaalne väärtuspunktide arv 3. Projekti aja- ja tegevuskavaga kaasnevad võimalikud riskid on välja toodud, kuid hankija hinnangul ei hõlma kirjeldus ammendavat loetelu. Riskide maandamise meetmeid on kirjeldatud üldiselt või puudulikult ja/või ei ole hinnatud riski esinemise tõenäosust. Kõikide tegevuste juurde ei ole lisatud vastutavaid isikuid. Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud. Riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu nõuetekohast täitmist. Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Maksimaalne väärtuspunktide arv 1.
2.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.04.2025 esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas MINDTITAN OÜ ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ.
3.Hankija tunnistas 06.06.2025 otsusega edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks. Hankija hindas STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumust kokku 84,37 punktiga, MINDTITAN OÜ pakkumust hindas hankija 80,27 punktiga (RHR materjal, 05.08.2025 VAKO kiri, asi nr 3-252542, lk 2). STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse hind on 306 680 eurot. Edukaks tunnistamise otsuse lisa 1 kohaselt hindas hankija STACC OÜ ja REGIO OÜ hinda 14,3721 punktiga. Projektiplaani hindas hankija 20 punktiga, sh projektiplaani kirjeldus 15 punkti ja projektiplaani riskianalüüs 5 punkti, proovitööd 30 punktiga ja projektimeeskonna kogemust 20 punktiga (RHR materjal, lk 3). 14,3721+20+30+20=84,37. MINDTITAN OÜ pakkumuse hind on 291 600 eurot. Edukaks tunnistamise otsuse lisa 3 kohaselt hindas hankija MINDTITAN OÜ hinda 15,2654 punktiga. Projektiplaani hindas hankija 18 punktiga, sh projektiplaani kirjeldus 15 punkti ja projektiplaani riskianalüüs 3 punkti, proovitööd 27 punktiga ja projektimeeskonna kogemust 20 punktiga (RHR materjal, lk 5). 15,2654 +18+27+20=80,27. Pakkumustele andis punkte hindamiskomisjon (04.06.2025 hindamiskomisjoni protokoll, RHR materjal lk 9 kajastab hindamiskomisjoni põhjendusi STACC OÜ ja REGIO OÜ ja MINDTITAN OÜ projektiplaani põhjendustele). MINDTITAN OÜ projektiplaani põhjendused olid järgnevad: Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga. Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid). Metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust 4(20)
ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. Samuti hindas komisjon kõrgelt pakkumuse loovat lähenemist (üks segmentatsioonimudel teede, veekogude ja hoonete tuvastamiseks väidetavalt targem ja mitte silmaklappidega), kuigi lähenemine tekitab hankijas kõhklusi ajakava täitmise osas ja mudeli rakendamise etapis (edasi treenimise ja täiendamise keerukus pärast projekti lõppu). Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (EHR, PÄA), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja
1.aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata. Riskianalüüsis on määratud vastutajad. Riskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele (Lisa 7 Väljavõte komisjoni hindamiseprotokollist STACC ja REGIO vs Mindtitan - 11.08.2025 hankija vastus kaebusele, asi nr 3-25-2542).
4.MINDTITAN OÜ esitas 16.06.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele MINDTITAN OÜ pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel. Kaebaja vaidlustas hankija antud hinnet 27 punkti proovitööle (täpsemalt hindamise kriteeriumi „Proovitöö“ alakriteeriumi „Mudeli kood“ (Koodi kriteerium) puhul andis hankija kaebaja pakkumusele 10-st punktist 7) ja hinnet 5 punkti projektiplaanile (täpsemalt hindamise kriteeriumi „Projektiplaan“ alakriteeriumi „Riskianalüüs“ puhul andis hankija kaebaja pakkumusele 5-st punktist 3).
5.VAKO jättis 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 150-25/286764 vaidlustuse rahuldamata. VAKO otsuse kohaselt hindas hankija õiguspäraselt kaebaja pakkumise osaks olnud proovitööd. VAKO leidis, et olukorras, kus hankija ei ole eksinud proovitöö hindamisel, ei oleks vaidlustajal võimalik saavutada oma pakkumuse edukaks tunnistamist isegi juhul, kui hankija oleks tema proovitööd valesti hinnanud. Seetõttu ei analüüsinud VAKO kaebaja etteheidet projektiplaani hindamisele.
6.MINDTITAN OÜ (kaebaja) esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule (asi nr 3-25-2542) Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.05.2025 otsuse ning VAKO 22.07.2025 otsuse tühistamiseks.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.09.2025 otsusega kaebuse ning tühistas hankija 16.05.2025 otsuse ja VAKO 22.07.2025 otsuse. Kohtuotsus jõustus 26.09.2025. Tallinna Halduskohus selgitas otsuse p-des 11-12, mis põhjusel eksis hankija, kui hindas kaebaja proovitööd hindega 27. Tallinna Halduskohus selgitas otsuse p-s 13, miks on hankija eksinud projektiplaani hindamisel hindega 18. Riskianalüüsi kriteeriumi osas on Hindamiskomisjon punktisumma 3 andmist (maksimum oli 5 punkti) põhjendanud: „Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli põhjal ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimelust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalse rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata.“ 5(20)
Kohus märgib, et Hindamismetoodika kohaselt projekti aja- ja tegevuskava mõistlikkust ja objektiivsust hinnati alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ all (kaebaja sai maksimumpunktid ‒ 15), mistõttu alakriteeriumi „riskianalüüs“ raames pole võimalik kaebajalt maha võtta punkte põhjendusel, et ajakava ei ole (teatud osas realistlik). Riskianalüüsi tingimuse raames tuli pakkujal esitada projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud. Kaebaja on välja toonud ja selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja esitatud pakkumuses riskianalüüsi osas on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena, mistõttu selles osas ei saa väita, et riskianalüüs oleks ajakava riski osas puudulik. Vastava riski osas on kaebaja esitanud nii mõjuhinnangu, esinemise tõenäosuse kui ka maandamismeetmed. Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija maksimumpunktid.
8.Vastustaja viis kohtuotsuse järgselt läbi uue pakkumuste hindamise ja tunnistas 21.11.2025 otsusega edukaks pakkujaks MINDTITAN OÜ hindepunktidega 85.02 ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ jäid teisele kohale hindepunktidega 84.08. Pakkumustele andis punkte hindamiskomisjon (19.11.2025 hindamiskomisjoni protokoll).
9.Hindamiskomisjon esitas 19.11.2025 järgmised MINDTITAN OÜ projektiplaani põhjendused: Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga. Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid).Metoodika on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (Ehitisregister, Päästeamet), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit). Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada. Riskianalüüsis on määratud vastutajad. Riskianalüüs vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele. Hindamiskomisjon andis kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele maksimaalsed punktid, st 20 punkti (15+5)
10.Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ esitasid 01.12.2025 VAKO-le vaidlustuse vastustaja 21.11.2025 otsusele tunnistada edukaks MINDTITAN OÜ pakkumus.
11.VAKO jättis 19.12.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 278-25/286764 ühispakkujate vaidlustuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis ühispakkujate vaidlustusmenetluse kulud nende enda kanda (resolutsiooni p 2) ning mõistis ühispakkujatelt MINDTITAN OÜ kasuks välja esindajate kulud 3080 eurot käibemaksuta (resolutsiooni p 3). Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (kaebaja) esitasid 29.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.12.2025 otsuse nr 278-25/286764 kehtetuks 6(20)
tunnistamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.11.2025 otsuse osas, millega tunnistati MINDTITAN OÜ pakkumus edukaks, kehtetuks tunnistamiseks.
KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
12.Kaebajate tühistamisnõue põhineb sellel, et vastustaja on hindamisel eksinud, omistades kolmanda isiku pakkumusele põhjendamatult palju hindepunkte. Kolmanda isiku pakkumuse puudused on järgmised: 1) Projektiplaanis ei ole välja toodud konkreetseid etappe ja (ala)tegevusi nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega; 2) Kajastatud ei ole kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid; 3) Projektiplaani dokumendis ei ole selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos vastutusega; 4) Pakutud ajakava ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik; 5) Projekti eelarve ei ole esitatud detailselt ega kajasta selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa; 6) Projektiplaanis on märgitud justkui etapid, kuid need ei ole seotud eelarvega ega lähtu ka hankelepingus märgitud loogikast, mistõttu ei saa projektiplaan vastata hankija ootusele.
13.Hankija on tuvastanud hankemenetluse käigus mitmed puudused kolmanda isiku projektiplaanis (06.06.2025 otsus), kuid on need tähelepanekud 21.11.2025 otsusest ilmselt kohtumenetluse mõjul eemaldanud. Küll aga ei ole puudused kadunud pakkumusest endast. Pakkumus ei ole kahe otsuse (06.06 ja 21.11) vahel muutunud – muutunud on üksnes hindamiskomisjoni põhjendused. Kaebaja esitab tabelina erinevused hindamiskomisjoni põhjendustes 06.06. ja 21.11 otsuste puhul
7(20)
Sisuliselt on hankija seega kahe hindamise ja kolmanda isikuga pika peetud vaidluse vahel ümber mõelnud ning eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu poolt asja 3-25-2542 punktis 13 viidatud) puudused leides, et tegemist on maksimaalseid hindepunkte väärt pakkumisega.
14.Projektiplaani reguleerivad RHAD HK ja Vastavustingimus. Vastavustingimuse kohaselt: Tehnilisele kirjeldusele vastav pakutava teenuse projektiplaani kirjeldus peab sisaldama selgelt eristatavaid osi, mis on aluseks pakkumuse vastavuse kontrollimisel, pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele:
1.Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist, kirjeldab pakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks.
2.Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei tohi olla tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st projektiplaan peab olema muudetav vastavalt tegelikele lepingu täitmise kuupäevadele.
3.Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa;
5.Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud.
15.Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus ning VAKO peab kontrollima sisuliselt kolmanda isiku pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, 8(20)
kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi, kuid kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest. Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse. Käesoleval juhul on hankija muutnud hindamisel varasemalt tuvastatud puudusi ning kopeerinud tegelikult hindamismetoodika lihtsalt protokolli ja määranud maksimaalsed hindepunktid. Sisuliste põhjenduste asemel on lakoonilised kinnitused hindamismetoodikale vastavuse kohta. Kohtupraktika kohaselt, mida subjektiivsem hindamiskriteerium, seda suurem on ka hankija põhjendamiskohustus.
16.Esimene tõsine puudus esitatud projektiplaanis puudutab eelarvet. Nimelt ei ole kolmanda isiku pakkumusest võimalik tuvastada eelarvet selliselt, et see selgitaks selgelt kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa. Seda aga eeldab 15 hindepunkti saamiseks hindamismetoodika: „Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa.“ Hankija põhjendus otsuse väljavõttes on hindamismetoodika kopeerimise tulemusel järgnev: „Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik.“ Kolmanda isiku projekti eelarve on järgnev (lk 28 dokumendist „Projektiplaan“ lisas 5): Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h. Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks 2*24*20h=960h. Valemis tähistab “2” kahte meeskonnaliiget ning “24” kuude arvu. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR. Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Gantt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all. Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 57*40h/nädalas=2280h. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR. Sellest lähtuvalt on projekti kogueelarve 86400 EUR+205200 EUR= 291600 EUR Sellest eelarvest ei ole võimalik tuvastada selget kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Projektiplaanis puuduvad selgelt struktureeritud etapid ja verstapostid, mis on iga mahukama projekti elementaarne osa. Ehk sellega seoses pole välja toodud ka projekti detailset eelarvet projekti etappide või tegevuste kaupa. Nt projektiplaani tekstis öeldakse, et etappe on neli (4), kuid Ganttilt nähtub, et neid on pigem seitse (vaidlustuse lisa 6). On ilmne, et selline segadus ei võimaldanud tegelikult kolmandal isikul nõutud viisil eelarve esitamist ja seeläbi ka hankijal selle usutavuse kontrollimist. Tegemist on üksnes tunnihinna korrutamisega kuude ja töötundidega vastavalt meeskonnaliikmete arvule ja Gantt-tabelile. Seda aga hankija ei küsinud ei vastavustingimuse 9(20)
raames ega pidanud piisavaks ka maksimaalsete hindepunktide saamiseks hindamisel. Oluline on ka tähele panna, et riigihanke alusdokumentide kohaselt oli vajalik komplekteerida 3liikmeline meeskond, kuid kolmanda isiku projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, mis on vastavalt ka eelarve korrutises märgitud. Seega pidanuks hankija juba ainuüksi selle eest hindepunkte vähendama. Tegemist on eelarvega, mis ei ole esitatud üleüldse mistahes tegevuste või etappide kaupa, vaid hoopis rollipõhiselt. Ühtlasi, eelarve ei ole üksnes sisult ebaselge, olles laialivalguv mitte üksnes projektiplaanis, vaid mitme erineva pakkumuse koosseisus esitatud dokumendi vahel. Samuti esineb mitmeid vormistuslikke puudusi, mis takistavad eelarve mõistmist, näiteks on projektiplaanis viidatud Gantti veergudele C jne, aga neid tähiseid Ganttil endal ei ole. Gantti graafiku ja eelarve struktuur loovad pildi, kus ainult ühe meeskonnaliikme töö (või hoopis tegevuse) on detailides ajastatud, samal ajal kui ülejäänud meeskonna panus on fikseeritud ja projekti tegevustega otseselt seostamata. Ganttis on näidatud tegevuse kogutöömaht andmeteadlasele, st 57 töönädalat ehk 2280 tundi. See tähendab, et ainult andmeteadlase aeg on Gantti ajakavas konkreetsete etappidega üheselt seotud vastavalt hindamismetoodika eeldusele. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht ei ole Ganttis tegevuste lõikes nähtavalt ajastatud. Nende kulu on fikseeritud keskmiselt 20 tunnile kuus läbi kogu 24-kuulise projekti (sh 3 puhverkuud), moodustades kokku 960 tundi. Kuna nende tundide maht on fikseeritud ja ühtlaselt jaotatud, ei ole võimalik Gantti põhjal hinnata, millal ja kui palju nad tegelikult panustavad igasse konkreetsesse tegevusse ja etappi. Ühtlasi ei arvesta projektiplaan ka andmeteadkase puhkusega - 24 kuud miinus 3 kuud (puhver) töötada ilma igasuguste pausideta 40 tundi nädalas, sh ka pühade ajal, ei ole usutav ega kooskõlas töö- ja puhkeaja reeglitega.
17.Teine puudus, mis on ka eelarvega tihedalt seotud, puudutab projektiplaani kirjeldust ja asjaolu, et Gantt ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab. Gantt kajastab ainult ühe andmeteadlase tegevusi ja ruumiandmete eksperdi puhul pole näidatud konkreetselt, milliste ülesannete täitmisel ta osaleb. Samuti puudub igasugune informatsioon andmeinseneri kohta (mainitud vaidlustuse lisas 5 oleva projektiplaani lk 3 „vajalike andmete ettevalmistamine“ alajaotuses), sh mis on tema roll ja ülesanded, millal ja mille eest projektis vastutab ning kes ta isiklikult on. Niisiis ei selgu üheselt ja iga projekti meeskonna liikme kohta eraldi, millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib (vaidlustuse lisas 5 oleva projektiplaani lk 15 käsitleb seda osa projektiplaanist pinnapealselt). Projektiplaan kirjeldab mitmeid tegevusi, mis on ühistöö, kuid mida Ganttis kajastatakse ainult andmeteadlase tööajana. Näiteks andmete ettevalmistamine (sh vajalike andmete ettevalmistamine) on kirjeldatud kui andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö. Kuid Ganttis on sellega seotud tegevustel (nt andmete puhastamine ja ühtlustamine) märgitud tundide kulu ainult andmeteadlasele. Ruumiandmete ekspert on kaasatud andmete ettevalmistusel, tulemuste analüüsil ja järeltöötlusel, kuid tema panus neis etappides ei ole Ganttis ajaühikutes kajastatud. Projektijuht on kaasatud küll kõigis tegevustes, tagades tegevuste edu ja kõrvaldades takistusi, kuid tema töömahtu ei ole samuti detailsete tegevustega seostatud. Kokkuvõtlikult on hankija läbivalt VAKO menetluses selgitanud, et: „on viidatud meeskonnaliikmete vormile“, „Eelarve viitab GANTT tabelile“, „projektiplaanis on tehtud arvutused viitega GANTT tabelile“, „mis on taandatav tundidele“, „Täiendavalt tuleb eelarves arvestada“ jne. Ehk sisuliselt kinnitab hankija, et hankekomisjon pidi täiendavalt tegema aktiivseid tuletusi, et oleks võimalik siis lõpuks tuvastada mitme erineva dokumendi peale kokku, kas projektiplaanis nõutu on olemas. 10(20)
See viitab ilmselt ja otseselt faktile, et projektiplaan ei olnud ühtne ja terviklik, vaid selles oli minimaalselt ikkagi väheolulisi küsitavusi, mille ületamiseks pidi hankekomisjon aktiivselt analüüsima ka muid pakkumuse koosseisus olevaid dokumente, teostama ise arvutusi, tegema taandusi jne. Hankekomisjoni kohustuseks ei ole aktiivselt ise pakkumuse koosseisust vajalikud faktid tuletada, eriti olukorras, kus projektiplaani sisu reguleeris ka kohustuslik vastavustingimus. Projektiplaanina esitletav dokument pidi sisaldama ja seega ülevaate andma ammendavalt kõikide vastavustingimuses nr 5 märgitud asjaolude kohta ning seda nimetatud dokument kolmanda isiku pakkumuses ei teinud. Kui andmeteadlase 57 töönädalat (umbes 14,25 kuud) lõppevad enne projekti 24-kuulist perioodi, siis projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulu on eelarvestatud kogu 24 kuu peale, sealhulgas puhverkuude eest. Kuna projektijuhi ülesanne on muu hulgas tagada, et andmeteadlase töö ei oleks pärsitud, ja andmeteadlase töö lõppeb varem, ei ole puhveraja jooksul nende kahe rolli tegevused Ganttist või projektiplaanist selgelt välja loetavad, kuid nende kulu on eelarvestatud. Küll aga on mõistetav, et projektijuhil võib ka mõningaid ülesandeid puhverajal olla, erinevalt ruumiandmete eksperdist, kelle sisuline töö ei saa olla teostamisel puhverajal. See tähendab, et fikseeritud eelarve ei ole puhveraja osas seotud spetsiifilise ajastatud tööga Ganttis, seda enam, et puhvri mõte on kaitsta projekti lõpptähtaega ning sinna ei peakski olema tegevusi planeeritud meeskonna sisulise töö teostajatel. Puhvri mõte on kaitsta projekti tähtaega, aga kui kolmas isik planeerib sinna mingeid tegevusi (nt ruumiandmete eksperdi tööd), siis ta tegelikult tühistab puhvri funktsiooni. VAKO leidis aga otsuse p-s 13, et puhveraeg ei tähenda seda, et sel ajal tegevusi toimuda ei saaks. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu. Projektiplaanis kasutatud puhveraeg on ajavaru, mis on planeeritud võimalike ettenägematute viivituste või probleemide puhuks. See aeg ei ole seotud konkreetsete tööülesannetega ega tähenda täiendavate tööde tegemist. Puhveraja eesmärk on tagada, et projekt saaks valmis kokkulepitud tähtajaks ka juhul, kui mõni tööetapp võtab oodatust rohkem aega. Tegemist on tavapärase projektijuhtimise praktikaga ning ühelgi juhul ei ole tegemist varjatud tööajaga ega täiendavate kohustuste täitmise ajaga, vaid ajalise reserviga, mida kasutatakse ainult juhul, kui projektis tekivad ootamatud asjaolud.
18.Eelnevast tulenevalt on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 117 lg 1 ja RHS § 3 osas, tehes hindamisel ilmsed vead, mis tõid omakorda kaasa sellise pakkumuse edukaks tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim. Hankija ei ole olnud hindamisel läbipaistev ja hindamise tulemuste kujunemine ei ole kontrollitav. Vaidlustusmenetluses on esitatud kolmanda isiku poolt hulgaliselt täiendavaid selgitusi ja põhjendusi, kuid VAKO-l on nendele tuginemisel jäänud sisuliselt analüüsimata, kas hankekomisjon nendega ka otsuse tegemisel arvestas. Kolmanda isiku projektiplaanis esinevad puudused, mida hankekomisjon pidanuks vähemasti tuvastama ja hindama mitte kõrgemalt kui 10 hindepunkti vääriliselt vastavalt hindamismetoodikale. Projektiplaanis ei ole hankija seatud maksimaalsete hindepunktide eeldustel nõutud andmeid selgelt ja üheselt arusaadavalt esitanud, kusjuures osa andmeid on puudu ja osa andmeid pidi hankekomisjon kogu pakkumuse koosseisust tuletama. Tegemist on vähemalt selliste (pisi)puudustega, mis eristavad ideaalset tööd keskmiselt heast tööst.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
19.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Vastustaja 06.06.2025 otsus, millega vastustaja tunnistas edukaks kaebaja pakkumuse, ei puutu asjasse. Tallinna Halduskohus tühistas kohtuotsusega 3-25-2542 vastustaja otsuse, 11(20)
millega vastustaja tunnistas algselt edukaks kaebaja pakkumuse. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 3-25-2542 otsusest tuli vastustajal pakkumuste hindamine riigihankes 286764 sätestatud hindamismetoodika alusel uuesti läbi viia.
21.Vastustaja viis pakkumuste hindamise uuesti läbi ning tunnistas 21.11.2025 õiguspärase otsusega kolmanda isiku pakkumuse edukaks. Vastustaja 21.11.2025 otsuse põhjendused on leitavad otsuse juurde kuuluvast hindamiskomisjoni protokollist. Vastustaja pidi hindama pakkumusi sisuliselt uuesti ning selles pole midagi ebatavalist, et pakkumuste uue sisulise hindamise käigus hindamismetoodika alusel muutuvad mõneti hindamiskomisjoni põhjendused, seda enam kui vastustaja ka ise möönab, et kohaldas algselt hindamismetoodikat ebaõigesti.
22.Hindamiskomisjon ei tuvastanud kolmanda isiku projektiplaanis puuduseid, mistõttu puudub lähtuvalt hindamismetoodikast alus kolmanda isiku pakkumuse puhul projektiplaani osas punkte vähendada. Seetõttu andis komisjon kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele maksimaalsed 20 punkti (15+5).
23.Vastustaja esitas kõikidele pakkujatele hindamiskomisjoni põhjendused, mis olid aluseks hindepunktide andmisele.
24.Kolmas isik on esitanud vastustajale projektiplaani riigihanke alusdokumentides (RHAD) nõutud tingimuste kohaselt. Hindamiskomisjon on omistanud pakkumustele punkte enda seatud hindamismetoodika alusel. RHAD ei välista projektiplaani koostamist ja vastustajale esitamist nii, et projektiplaani peamises dokumendis viidatakse muudele pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidele, mis moodustavad samuti osa projektiplaani tervikust. Vastustaja üheks oluliseks menetlustoiminguks riigihanke menetluse läbiviimisel ongi tutvuda ja hinnata sisuliselt pakkujate esitatud pakkumusi.
25.Kolmanda isiku ehk eduka pakkuja pakkumuses ja projektiplaanis: 1) on välja toodud konkreetsed etapid ja tegevused nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud GANTT tabelile); 2) on kajastatud on kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile); 3) on selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos vastutusega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile); 4) pakutud ajakava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik; 5) projekti eelarve on esitatud detailselt ja kajastab hankijale selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (projektiplaan lk 28, detailse info saamiseks viidatud GANTT tabelile).
26.Projektiplaani eelarve peatükis (lk 28) sisaldub eelarve kirjeldus, mille järgi on vastustajal võimalik aru saada kulude tekkimise aluseks olevatest ühikutest, eelarve koostamise valemitest ning kulude tekkimisest tegevuste ja etappide kaupa. Eelarve on detailne ja piisavalt liigendatud. Vastavustingimustes (vastus kaebusele lisa 9) oli nõutud, et projektiplaan sisaldaks eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa. Ajakava osa esitamine eraldi dokumendina ei ole RHADi kohaselt keelatud, tegemist on samuti osaga projektiplaanist.
27.Kolmas isik on täitnud vastavustingimustes oleva nõude, sest eelarve kujunemise kohta on võimalik saada piisava detailsusega infot projektiplaani kirjelduse leheküljelt 28 ja GANTT tabelist, kust on võimalik näha tegevuste ja etappide ajakulu ning ainsa muutuva teguri (andmeteadlase töö ajakulu) väärtusi tegevuste lõikes. Seega on võimalik arvutada maksumus iga tegevuse ja iga etapi kohta. Tegemist ei ole kõrgema matemaatikaga. 12(20)
Tegemist on tavapärase üldteada tehtega, mida polegi võimalik muud moodi välja arvutada. Selliste tehete teostamine on vastustajale jõukohane ja eelarve kujunemine nii tegevuste kui etappide kaupa arusaadav, mistõttu ei olnud hindamiskomisjonil alust kolmanda isiku eelarve tõttu punkte maha võtta. Eelarve on koostatud tunnipõhiselt ja sisaldab kõikide meeskonnaliikmete töötasusid ning hinnangulist töömahtu tundides.
28.Kolmas isik on pakkumuses selgitanud projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi rolle ja ülesandeid ning kirjeldanud nende tööd etappide üleselt. Kolmanda isiku projektiplaanis tuleb selgelt välja, et andmeteadlase roll meeskonnas on keskne, projektijuht ja ruumiandmete ekspert on kaasatud pidevalt, kuid nende töö projektis on pigem andmeteadlast toetav. Kolmas isik on kõik arusaadavalt projektiplaanis lahti selgitanud ja põhjendanud ning etapid ajakavas vastavad projektiplaanis kirjeldatule. Tunnid on üheselt mõistetvalt GANTT tabelis näha. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht on keskmistatud. GANTT tabelis on kolmas isik seega välja toonud andmeteadlase töömahu ning teise kahe rolli töömaht on arusaadavalt välja toodud keskmistatult ja arvutatud kokku kogu projekti peale ning puudub vajadus nende töömaht GANTT tabelis etapiviisiliselt välja tuua.
29.Kaebaja peamine ja asjasse puutumatu etteheide on kolmanda isiku projektiplaani vormistusele. Kaebaja soovib jätta eksliku muljet, justkui kolmas isik on esitanud projektiplaanis killustatud info. See ei vasta tõele. Kolmas isik on esitanud projektiplaanis tervikliku ja arusaadava info ning on kasutanud ka viiteid pakkumuses esitatud dokumentidele, mis vähendab info dubleerimist.
30.Vastustaja täpsustas 12.01.2026 menetlusdokumendis kolmanda isiku pakkumust järgmiselt: 1) Meeskonnaliikmete rolle 2) GANTT tabeli sisu. Meeskonnaliikmete rollid olid järgmised. Projektijuht vastutab, et: a. andmeteadlane panustab täies ulatuses b. andmeteadlase töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu (Projektiplaani). Projektijuht vastustab: Mudeli ja koodi dokumenteerimine Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu) Muu dokumentatsioon ja lõputegevused Projekti tulemusi tutvustav esitlus (GANTT tabel) Andmeteadlane vastutab kõikide tegevuste eest GANTT tabelis ning kokkuvõttes tegevuse edu eest. Ruumi-andmete ekspert vastutab: Andmete puhastamine ja ühtlustamine. Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega). Mudeli valideerimine ja täiustamine. Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine. Vastuses kaebusele punktis 2.5 on vastustaja selgitanud, et "Vastustaja hindamiskomisjon 13(20)
hindas seda, kas ja kui arusaadavalt on pakkujad selgitanud meeskonnaliikmete rolle ja panust. Kolmanda isiku puhul on vastav info olemas ja arusaadav.". Kui rollide ja vastutuse jaotus on projektiplaanis lahti selgitatud, siis ei ole alust punktide vähendamiseks. Hindamismetoodika kohaselt projektiplaani kirjelduse alakriteeriumis ei hinda hindamiskomisjon panust ega töömahtu kvantitatiivselt. Sinise taustaga kastid on ajaperiood, millal tegevused toimuvad ning selle perioodi jooksul on andmeteadlase töökoormus nädalate kaupa näidatud numbriga veerus "töö maht nädalates". "Andmete täpsustav kaardistamine" nõuab andmeteadlase poolt ühe (1) nädala tööaega, ja ta teeb seda tööd kolme nädalase perioodi jooksul, aga mitte 100% tööajast sellele projektile pühendudes ehk näiteks ühenädalane töömaht võib jaotuda mitme nädala peale. Näiteks ka tegevus „Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)“ puhul on maht kaks (2) nädalat (80 tundi), ent see maht jaotub põhimõtteliselt terve ajakava peale (nädalad 6 kuni 76 ehk 71 nädalat) ning iganädalane maht on väga väike. Vastav info tuleb kolmanda isiku projektiplaanist üheselt mõistetavalt välja ning hindamiskomisjonile ei jäänud kõnealune info ebaselgeks. Kolmanda isiku projektiplaani leheküljel 28 on selgitatud, et „Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all.“. 57 nädalat tuleb tulba “töö maht nädalates” ülalt alla summeerides. Töökoormuste kokku summeerimise tulemus on 57 ning see on üheselt arusaadavalt GANTT tabelis välja toodud real “Kokku andmeteaduse töö-nädalaid”. 57 nädalat tuleneb sellest, et sellise töömahu on kolmas isik ette näinud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
31.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Eelmine otsus on asjassepuutumatu
32.Eelmine vaidlus (milles vaieldi teiste kriteeriumide üle) on käesolevas vaidluses asjassepuutumatu, kuna see on Tallinna Halduskohtu poolt tühistatud. Otsus on jõustunud. Kui kaebaja soovis jätkata vaidlust eelmise hindamisotsuse üle, oleks kaebaja pidanud esitama apellatsioonkaebuse halduskohtu 15.09.2025 otsusele. Nagu VAKO on õigesti selgitanud: „Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmanda isikuga, et eelmise pakkumuste hindamise põhjendused ei oma mingit tähendust käesolevas vaidlustusasjas, sest seisukoht tuleb võtta selles, kas 21.11.2025 Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks on õiguspärane.“ Tõepoolest, halduskohus selgitas kohtuotsuse p-s 15: „Hankijal tuleb pakkumuste hindamine uuesti läbi viia.“ Halduskohus ei kohustanud jõustunud otsuses vastustajast kindlasisuliste põhjenduste esitamiseks. See ei olekski võimalik, sest kohus ei teosta hindamist hankija eest. Halduskohus tuvastas vaid selle, et eelmine hindamine oli õigusvastane. Kaebaja pakkumus on asjassepuutumatu
33.Kaebaja on „erinevate asjaolude tõendamiseks“ esitanud kohtule enda poolt esitatud projektiplaani (kaebuse lisa 1). Kaebaja projektiplaan on asjassepuutumatu ja see tuleb eemaldada kohtuasja materjalidest või lihtsalt tähelepanuta jätta. Kaebaja pakkumus pole vaidluse all. Sel põhjusel jättis VAKO vaidlustusmenetluses rahuldamata kolmanda isiku taotluse väljastada talle kaebaja projektiplaan: „Vaidlustuskomisjon jätab selle taotluse rahuldamata. 14(20)
Selles vaidlustusasjas on vaidlus eelkõige selles, kas kolmanda isiku pakkumust on ühe hindamiskriteeriumi alusel hinnatud õigesti, st vaidlus ei puuduta vaidlustaja pakkumust. See, kuidas vaidlustaja on hindamismetoodikast aru saanud ei oma ka vaidlustuse lahendamisel mingit tähtsust, sest vaidlustuskomisjon kontrollib hankija otsuse, millega kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistati, õiguspärasust ja lähtub sellest, kas hankija on hindamismetoodikat ja hindamiskriteeriumi õigesti kohaldanud. Mitte sellest, kuidas vaidlustaja on hindamismetoodikat mõistnud.“ Vastustaja pole rikkunud põhjendamiskohustust
34.Vastustaja ei ole rikkunud RHS § 47 lg 4 p-st 3 tulenevat põhjendamiskohustust. Hindamiskomisjon esitas hankemenetlusest osavõtjatele kolmanda isiku pakkumuse hindamise põhjendused (hindamiskomisjoni protokolli väljavõte).
35.Vastustaja ei ole üksnes piirdunud hindamismetoodika sõnastusega, kuigi ka sellest piisaks. Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub nimelt sellest, kui üldine on hindamismetoodika. Projektiplaani kirjelduse kriteeriumi metoodika on väga detailne: „Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad. Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“ Kui hankija annab pakkumusele 15 punkti, iseloomustavad esitatud pakkumust kõik eelviidatud laused. Isikut soodustava haldusakti motiveerimisnõuded oluliselt madalamad kui isikut koormava haldusakti nõuded. Kuigi riigihangete läbiviimine ei ole haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2), kohaldatakse analoogia korras hankija otsustele HMSis haldusakti kohta sätestatut.
36.Riigikohus on selgitanud, et hindamisotsus ei pea olema üdini detailne. Piisab sellest, kui sealt nähtub, millisele alusele hankija otsustus tugineb. Vaidluse korral saab hankija oma otsuse põhjendusi täpsustada. Seadus ei nõua hankijalt hindamisotsuse põhjendamist sellise detailsusega, nagu ta arusaadavalt teeb vaidlustusmenetluses. Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik vabadus
37.Kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi. See mõjutab kohtuliku kontrolli ulatust nii kaalutlus- kui hindamisotsuste korral. Samale Riigikohtu praktikale on otsuses viidanud ka VAKO. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume. Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ei sisalda väidetud puudusi
38.Vastustaja ei tuvastanud kolmanda isiku projektiplaanis ühtegi puudust, mis õigustaks punktide vähendamist. Ainuüksi sellest, et kaebaja esitab kolmanda isiku pakkumuse kohta rea ebaõigeid väiteid, mida on seejärel vastustajal vaja vaidlustus- ja kohtumenetluses hakata ümber lükkama, ei tulene, et projektiplaanis on küsitavused.
39.Kolmanda isiku projektiplaanis on selgitatud, milline on tunnihind, ekspertide igakuine tundide maht ning summaarne tundide arv ja kulu (vaidlustuse lisa 6, lk 28). 15(20)
Meeskonnaliikmete tegevused ja vastutusalad nähtuvad mh meeskonnakirjeldusest (vaidlustuse lisa 8). Tegevuste sisu nähtub etapiti ja detailselt projektiplaanist, kus on täiendavalt selgitatud erinevate spetsialistide ülesandeid (vaidlustuse lisa 6). Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis (vaidlustuse lisa 7). Seega on kolmas isik esitanud ammendavad andmed, mis võimaldavad selgelt mõista kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (kuigi hindamismetoodika nõuab üht või teist). Kolmanda isiku pakkumusest ei saa jääda mingit ebaselgust selles, kuidas eelarve kujuneb. VAKO on otsuses õigesti tuvastanud, et kolmanda isiku eelarve kujunemine on selge.
40.Ka kaebuses heidab kaebaja pidevalt ette, et andmed eelarve kohta on esitatud erinevate dokumentide peale.27 See etteheide on selgelt otsitud. Pakkumusi hindab hankija, kelle jaoks oli projektiplaan esitatud arusaadaval kujul. Hindamismetoodika ei keela ristviidete kasutamist, see on praktikas mahukate dokumentide puhul tavapärane.
41.Kaebaja heidab ette, et GANTT tabelis on esitatud üksnes andmeteadlase aeg ja seega pole ülejäänud meeskonna töömaht tegevuste lõikes ajastatud.30 Kaebaja eksitab kohut teadlikult. Nagu kolmas isik on korduvalt selgitanud: GANTT tabelis on andmed üksnes andmeteadlase kohta põhjusel, et tema panus projektis on muutuv. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kohta on esitatud keskmine igakuine tundide maht, kuna nad on projekti kaasatud läbivalt. Tegevused, mida see tundide maht hõlmab, on esitatud projektiplaani etappides ja meeskonnaliikmete vormil.
42.Ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Ainus ajakavaga seostatav väide on kaebaja etteheide n-ö puhveraja kohta: kuna projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus 20 tundi kuus on arvutatud kogu lepinguperioodiga, on tegevused planeeritud ka puhveraega, mis tühistab puhveraja mõtte. Kuigi kaebusest pole tegelikult aru saada, millise hindamismetoodika punkti kohta see etteheide käib, ei ole etteheide igal juhul õige. Ühtegi põhitegevust pole puhveraega planeeritud. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus hõlmab puhveraega seetõttu, et puhverajal võib tekkida vajadus toetada projekti lõpetamisega seotud tegevusi. Puhveraja mõtte tühistaks hoopis olukord, kus viimasel kolmel kuul ei ole kellegi tööd eelarvestatud ega ressurssi planeeritud. See tähendaks, et puhveraega tegelikult polegi, kuna meeskonnaliikmed niikuinii kättesaadavad pole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
43.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest vastustaja 21.11.2025 otsuse ja VAKO 19.12.2025 otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastustaja pole rikkunud põhjendamiskohustust
44.Vastustaja hindamiskomisjon hindas pärast Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 otsust asjas nr 3-25-2542 uuesti pakkumusi ja jõudis järeldusele, et kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele saab anda 15 punkti ja projektiplaani riskianalüüsile 5 punkti, seega kokku 20 punkti. Vastustaja esitas hindamiskomisjoni põhjendused kaebajale (vastus kaebusele lisa 13), mistõttu ei saa rääkida otsuse põhjendamiskohustuse rikkumisest. Vastustaja on pakkumuse hindamisel põhjendatult lähtunud pakkumuse koosseisus olevatest dokumentidest ja võtnud aluseks RHAD dokumendid
16(20)
45.Kohus nõustub VAKO-ga selles, et hindamiskomisjon lähtus kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele hindepunktide andmisel põhjendatult pakkumuse koosseisus olevatest järgmistest dokumentidest (VAKO otsuse p 12): 1) Projektiplaan; 2) Andmed meeskonna liikmete kohta;
3) GANTT.
VAKO veendus nende dokumentide olemasolus ja kontrollis hindamiskomisjoni tegevust ja hankija esitatud põhjendusi kolmanda isiku pakkumuse hindamisel. Kohus tegi läbi samasuguse kontrolli (need 3 dokumenti on kättesaadavad VAKO toimikust, vaidlustuse lisad 5, 6, 8, dtl 57-84, 85, 89-99). Kohus nõustub VAKO-ga, et neid kolme dokumenti tuli hinnata koosmõjus, sest kolmas isik oli oma pakkumuse selliselt üles ehitanud ning selline kolmanda isiku pakkumus on kooskõlas RHAD dokumentidega HK ja Vastavustingimus.
46.HK p 6.1 näeb ette, et Projektiplaani kirjeldust hinnatakse maksimaalselt 15 punktiga, kui: Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad. Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Hindamiskomisjon esitas järgmised põhjendused (põhjenduste väljavõte, vastustaja vastus kaebusele lisa 6): Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit). Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik. Ajakava ja tegevuskava hindamine on õiguspärane
46.1.Seega on hinnatud pakkumuse ajakava ja tegevuskava ning leitud, et see on objektiivselt põhjendatud. „Objektiivselt põhjendatud“ tähendab ühtlasi, et hindamiskomisjon on hinnanud projektiplaani läbimõeldust ja kirjeldatust. Tegevuskava tähendab meeskonnaliikmete rolle, tegevusi ja vastutus projekti konkreetsete etappide osas. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et vaidlustuse korral on vastustajal võimalik VAKO ja kohtumenetluses anda lisaselgitusi selle kohta, kuidas on toimunud tegevuskava hindamine. Kohtule on hindamiskomisjoni hinnang tegevuskavale arusaadav, sest see tuleneb välja kogumis pakkumuse 3 dokumendist: 1) Projektiplaan; 2) Meeskonnaliikmete vorm 3) GANTT tabel. Projektiplaani dokumendi lk 15 koos GANTT tabeliga annavad ülevaate projekti etappidest ja vastutajatest. Vastutaja esitas sellest koondi 12.01.2026 menetlusdokumendis: 17(20)
Projektijuht vastutab, et: a. andmeteadlane panustab täies ulatuses b. andmeteadlase töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu (Projektiplaani). Projektijuht vastustab: Mudeli ja koodi dokumenteerimine Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu) Muu dokumentatsioon ja lõputegevused Projekti tulemusi tutvustav esitlus (GANTT tabel) Andmeteadlane vastutab kõikide tegevuste eest GANTT tabelis ning kokkuvõttes tegevuse edu eest. Ruumi-andmete ekspert vastutab: Andmete puhastamine ja ühtlustamine. Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega). Mudeli valideerimine ja täiustamine. Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine. Kohus kontrollis, et nimetatud tegevused vastavad dokumentidele Projektiplaan (lk 15) ja GANTT tabelile. Järelikult ei ole hindamiskomisjon eksinud tegevuskava hindamisel. Ajakava osas on välja toodud viide puhvrile, mis oli projekti puhul nõutav. Eelarve hindamine on õiguspärane
46.2.Projekti eelarve hindamise aluseks oli tegevused ja/või etapid. Kolmanda isiku projekti eelarve on kogumis välja toodud Projektiplaanis ja GANTT tabelis. Projektiplaanis lk 28 on järgmine põhjendus: Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h. Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks 2*24*20h=960h. Valemis tähistab “2” kahte meeskonnaliiget ning “24” kuude arvu. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR. Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all. Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 57*40h/nädalas=2280h. Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR. Sellest lähtuvalt on projekti kogueelarve 86400 EUR+205200 EUR= 291600 EUR. Seega on esitatud detailselt eelarve kujunemine. GANTT tabeli osas on asjakohane vastustaja 12.01.2026 selgitus: Sinise taustaga kastid on ajaperiood, millal tegevused toimuvad ning selle perioodi jooksul on andmeteadlase töökoormus nädalate kaupa näidatud numbriga veerus "töö maht nädalates".
18(20)
"Andmete täpsustav kaardistamine" nõuab andmeteadlase poolt ühe (1) nädala tööaega, ja ta teeb seda tööd kolme nädalase perioodi jooksul, aga mitte 100% tööajast sellele projektile pühendudes ehk näiteks ühenädalane töömaht võib jaotuda mitme nädala peale. Näiteks ka tegevus „Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)“ puhul on maht kaks (2) nädalat (80 tundi), ent see maht jaotub põhimõtteliselt terve ajakava peale (nädalad 6 kuni 76 ehk 71 nädalat) ning iganädalane maht on väga väike. Vastav info tuleb kolmanda isiku projektiplaanist üheselt mõistetavalt välja ning hindamiskomisjonile ei jäänud kõnealune info ebaselgeks. Kolmanda isiku projektiplaani leheküljel 28 on selgitatud, et „Andmeteadlase eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all.“. 57 nädalat tuleb tulba “töö maht nädalates” ülalt alla summeerides. Töökoormuste kokku summeerimise tulemus on 57 ning see on üheselt arusaadavalt GANTT tabelis välja toodud real “Kokku andmeteaduse töö-nädalaid”. 57 nädalat tuleneb sellest, et sellise töömahu on kolmas isik ette näinud. Järelikult ei ole hindamiskomisjon eksinud eelarve hindamisel.
47.Projektiplaani kirjelduse hindamine on hindamisotsus, see tähendab kvaliteedi hindamine. Riigikohus selgitas 11.12.2020 otsuses, et kohtul tuleb kontrollida, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (kolleegiumi otsus nr 3-20-924/24, p 31; otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23). Kohtu hinnangul toimus kolmanda isiku pakkumuse koosseisus oleva projektiplaani kirjelduse hindamine RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). Kohtu jaoks on hindamiskomisjoni põhjenduste ja vastustaja vaide- ja kohtumenetluses antud selgituste alusel kõrvaldatud kahtlus, et kolmanda isiku projektiplaani kirjelduse hindamine ei olnud õiguspärane. Kokkuvõte
48.Kolmas isik on õigesti märkinud, et nii kaebaja kui ka kolmanda isiku projektiplaani kirjeldust hindas hindamiskomisjon maksimaalsete punktidega. Seega sai otsustavaks pakkumuse maksumus, mis oli kolmandal isikul madalam. Järelikult tunnistas vastustaja 21.11.2025 otsusega õiguspäraselt edukaks pakkumuseks kolmanda isiku pakkumuse. Eelmine hindamine
49.Tallinna Halduskohus tühistas 15.09.2025 otsusega asjas nr 3-25-2542 hankija varasema 06.06.2025 otsuse ja kohustas kohtotsuse p-s 15 hankijat uuesti pakkumusi hinnata. Halduskohus ei andnud hankijale suuniseid pakkumuste hindamisel. Halduskohtu otsuse p-s 13 toodud põhjendusest nähtuvalt eksis hindamiskomisjon eelmisel korral selles, et hindas valesti 6.2. Alakriteerium: Riskianalüüs (maksimaalselt 5 punkti). Riskianalüüsile hindepunktide andmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Vaidluse esemeks on 6.1. Alakriteeriumile: Projektiplaani kirjeldus hindepunktide andmine ja põhjendused. Kohus nõustub vastustajaga, et uuel hindamisel oli tal õigus oma varasema otsuse põhjendusi muuta. Kuna langes ära hindepunktide vähendamine ajakava riski teemal (15.09.2025 kohtuotsuse p 13), siis oli hindamiskomisjon õigustatud uuel hindamisel 19(20)
tõdema, et Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit).
Järelikult ei mõjuta hindamise põhjenduste muutmine 21.11.2025 otsuse õiguspärasust. Kaebaja projektiplaani kirjeldus ei ole asjakohane
50.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et vastustaja 21.11.2025 otsuse õiguspärasuse hindamisel ei saa kasutada võrdlevat meetodit. Järelikult ei ole kaebaja esitatud tema projektiplaani kirjeldus asjakohane dokument ja kohus jätab selle tähelepanuta.
51.Eeltoodud põhjustel on vastustaja 21.11.2025 otsus ja VAKO 19.12.2025 otsus õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud
52.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuivõrd otsus tehakse kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku menetluskulud (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-663, punkt 23). Kolmas isik taotles 19.01.2026 kaebajalt 2046 eurot õigusabikulude käibemaksuta väljamõistmist ning 26.01.2026 täiendavate seisukohtade osas lisaks 1342 eurot väljamõistmist. Kohus möönab, et kolmas isik esitas täiendavad seisukohad vastusena kaebaja 19.01.2026 seisukohtadele. Kuid nagu ka vastustaja, leiab kohus, et täiendavad seisukohad ning seega ka vastus neile on osaliselt varasemate seisukohtade kordamine, mistõttu ei ole nende tervikuna kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on kaebajalt välja mõista kolmanda isiku menetluskulud 2800 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.