X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vaadata vaie läbi
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tahemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 27. oktoobril 2025 Tartu Vanglale pöördumise nr 2-2/2-25/6098-1, milles ei nõustu Tartu Vangla kodukorra teleri kasutamise regulatsiooniga ning distsiplinaarkorras teleri kasutamise keelamisega. Teler peab olema kambris kohustuslik ese ning teleri kasutamise keeldu tohiks kohaldada kuni 14 ööpäeva nagu kartserikaristuse puhul.
2.Tartu Vangla käsitles pöördumist märgukirjana ning vastas kaebajale 14. novembril 2025 kirjaga nr 2-2/2-25/6098-2. Vangla selgitas, et ei saa enda tegevuses minna vastuollu kehtiva õigusega ning välja anda seadusega ettenähtud distsiplinaarse mõjutamise vahendeid keelavaid haldusakte. Vangistusseaduse § 63 lg 1 p 11 alusel võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamist kuni 45 päevaks.
3.Kaebaja esitas 20. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide nr 1-8/2-25/245-1 seoses 14. novembri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/6098-2. Kaebaja selgitas, et 27. oktoobri 2025. a pöördumine ei olnud märgukiri. Kaebaja soovis esitada vaiet taotlusele nr 6-7/2-25/2732-1. Teleri keelamine ei tohiks olla distsiplinaarkaristus või siis maksimaalselt kuni 14 ööpäeva.
3-26-97 Kambris peaks teler olema kohustuslik ning seda ei tohiks ära võtta. Kaebaja palub eelmise vastuse vead parandada ning asi sisuliselt läbi vaadata.
4.Tartu Vangla tagastas 12. detsembri 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/245-2 kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 p 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu. Kaebaja pöördumine nr 22/2-25/6098-1 on õigesti liigitatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 alusel märgukirjaks. Kaebaja teeb ettepanekuid vangla töö korraldamiseks seoses isikliku televiisori keelu kasutamisega distsiplinaarkaristusena. Pöördumisest ei nähtu, et kinnipeetav oleks ise avaldanud soovi selle muud moodi menetlemiseks. Märgukirjale vastamine ei ole haldusakt. Märgukirjale vastamisel on järgitud seadust ning selgituste andmisega ei ole rikutud vaid esitaja õigusi. Vastusega mittenõustumine ei ole vaide esitamise aluseks.
5.Kaebaja pöördus 16. detsembril 2025 Tartu Vangla poole, et 12. detsembri 2025. a otsus nr 1-8/2-25/245-2 sisuliselt läbi vaadataks.
6.Tartu Vangla käsitles kirja märgukirjana ning selgitas 17. detsembri 2025. a vastuses nr 22/2-25/7130-2, et vangla ei lähtunud pöördumise nr 2-2/2-25/6098-1 liigitamisel üksnes pealkirjast. Vangla vaideotsuses nr 1-8/2-25/245-2 on piisavalt põhjendatud pöördumise märgukirjaks lugemist.
7.X esitas 11. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla
12.detsembri 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/245-2 vaide tagastamist. Vangla oleks pidanud vaide sisuliselt läbi vaatama ning esitatud nõuded kindlaks tegema. Kinnipeetavalt ei saa oodata põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni. Vangla ei tohi vaiet tagastada, kui kinnipeetavale ei ole antud võimalust oma pöördumist täpsustada. Kaebaja esitas taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.Tartu Vangla esitas 19. jaanuaril 2026 vastuseks kohtunõudele kaebaja pöördumised, vangla esitatud vastused ja vaideotsuse nr 1-8/2-25/245-2.
KOHTU SEISUKOHT
9.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et Tartu Vangla vaataks kaebaja 20. novembri 2025. a vaide nr 1-8/2-25/245-1 sisuliselt läbi. Tegemist on kohustamisnõudega HKMS § 37 lg 2 p 2 mõttes.
10.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga (vt Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2021. a määrus asjas nr 3-21-1180).
2
3-26-97
11.MSVS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et kaebaja 27. oktoobri 2025. a pöördumine nr 2-2/2-25/6098-1 oli märgukiri MSVS § 2 lg 1 tähenduses. Pöördumises on esitatud üksnes abstraktsed nõuded ning ettepanekud teleriga seotud regulatsiooni ning distsiplinaarkaristuse muutmiseks. Pöördumisest ei nähtu nõudeid ühegi konkreetse otsuse tühistamiseks või vaidlustamiseks. Lisaks on kaebaja dokumendi ise pealkirjastanud kui märgukirja. Seega käitus Tartu Vangla õiguspäraselt, kui liigitas kaebaja pöördumise märgukirjaks, mitte vaideks. HMS § 71 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse vaie, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Kohus nõustub vaideotsuses esitatud seisukohaga, et vaide võib HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada ka juhul, kui vaidemenetlus on asjas välistatud või kui vaidluse objekt ei saa olla vaidemenetluse esemeks. Märgukirjale vastamine ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, sest sellega ei otsustata isiku õiguste ning kohustuste üle. MSVS ei anna õigust esitada vaiet märgukirjale vastamise korral. Märgukirjale vastamine saab olla vaidemenetluse esemeks üksnes juhul, kui haldusorgan on haldusmenetlust läbiviies rikkunud isiku õigusi. Kaebaja märgukirjale on korrektselt vastatud ning kohtule ei nähtu menetluses vigu, mis tooks endaga kaasa isiku õiguste rikkumise. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda märgukirjale vastamisel kindla sisuga või endale meelepärast vastust. Haldusmenetlus on läbi viidud ilma kaebaja õigusi rikkumata. Seega tagastas Tartu Vangla kaebaja vaide õiguspäraselt, sest märgukirjale vastamine ei saa olla vaidemenetluse esemeks.
12.HMS § 87 lg 1 kohaselt isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Kaebaja vaie tagastati, mitte ei jäetud rahuldamata. Seega saab kaebaja pöörduda kohtusse üksnes juhul kui vaidemenetluse läbiviimisega on isiku õigusi rikutud. Kuna Tartu Vangla on vaidemenetluse korrektselt läbi viinud ning vaide õiguspäraselt tagastanud, siis ei ole vaidemenetluse läbiviimisega isiku õigusi rikutud.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seoses kaebaja ilmselge kaebeõiguse puudumisega, sest vaide tagastamisega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
15.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.