Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

ASJAOLUD

praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimist ja seeläbi kaitsta vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. PPA toob välja, et Groznõi linna Baisangurovski rajoonikohtu 21.06.2016. a otsuse nr 150/201634 kohaselt isikut mõisteti süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemise eest (VF KrK § 228.1 lg 3 (b)) ning karistati 8-aastase vangistusega. Isik viibis vanglas 6 aastat ja 10 kuud, ta vabanes 05.02.2024. Uimastitega seotud kuriteod ei ole põhjuseta loetud ühiskonnale ohtlikuks ja ka statistika näitab, et nende toimepanijad sooritavad sarnaseid kuritegusid sageli korduvalt. Eestis käsitatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist tõsise ja ühiskonnaohtliku kuriteona, mille kriminaliseerimise peamine eesmärk on rahvatervise kaitse, kusjuures rahvatervisena käsitatakse kollektiivset õigushüve, mis hõlmab kogu ühiskonna toimimist ja määratlemata isikute tervist ning on seetõttu õiguskorra poolt kaitstav. Groznõi linna Baisangurovski rajoonikohtu 21.06.2016. a otsusest tuleneb, et isikut peeti kinni 2,4 g hašišiga. 2,4 hašiši kogusest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks 24 inimesele. Vastavalt KarS § 184 lg 2 p 1 on Eestis analoogse kuriteo eest ettenähtud karistus kolm kuni viisteist aastat vanglakaristust. Seega on nii taotleja poolt toimepandud tegu kui ka talle selle eest Venemaal mõistetud karistus Eesti seaduse kohaselt käsitletav esimese astme kuriteona. Groznõi linna Baisangurovski rajoonikohtu 21.06.2016. a otsuse nr 1-50/201634 kohaselt kriminaalmenetluse raames kogutud ütluste kohaselt A. X.X on ise öelnud, et ta on narkootikume tarvitanud ning tema käes ülejäänud osa puhul otsustas ta selle edasi müüa, kuna vajas rahalisi vahendeid. Riigikohus on 27.02.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-14 leidnud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud. Narkokuriteo toimepanemine teises riigis osutab, et X.X on juba varem eiranud teise riigi seadusandja poolt kehtestatud normistikku, seda enam, et kuritegu oli pandud toime riigis, kus isikul oli tugivõrgustik ja võimalus töötada sugulase juurde, kuid sellest hoolimata otsustas isik kuritegelikul teel müüa narkootilisi aineid. Tähelepanu pööramist omab ka asjaolu, et on X.X-i reaalsest vangistusest möödas vähem kui kaks aastat ja Eestis vabaduses viibides oleks tal keeruline seaduslikul viisil rahalisi vahendeid hankida ja endale ajutist elukohta organiseerida, arvestades perekondlike sidemete ja rahaliste vahendite puudumist. See omakorda tähendab seda, et isiku puhul esineb risk, et isik võib veelkord ebaseaduslikult käituda rahaliste vahendite leidmiseks. Käesoleval juhul on isiku suhtes tehtud tagasilükkav otsus ning isik on soovinud selle vaidlustamist, esitades selleks riigi õigusabi saamiise taotluse. Kohus on isiku poolt esitatud RÕA taotluse 02.01.2026 rahuldanud (haldusasi nr 3-26-3). PPA on seisukohal, et on vajalik, et isik oleks PPA-le kättesaadav kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse jõustumiseni ja vältimatult vajalik, et ta oleks kättesaadav tulevikus võimaliku sunniviisilise väljasaatmise teostamiseks. X.X on varasemalt väitnud (nii 03.12.2025 RVK vestlusel, kui ka 19.12.2025 toimunud kohtuistungil), et Venemaal tehtud süüdimõistva kohtuotsuse puhul on tegemist fabritseeritud asjaga. Asjaolu, et isik ei võta endiselt varasemat karistatust omaks kinnitab, et teda ei saa piisavalt usaldada, et ta kinnipidamiskeskusest vabastada. PPA peab oluliseks välja tuua, et ei nõustu ka varasemalt samas haldusasjas toodud RÕA esindaja etteheidetega menetluse vähese efektiivsuse osas. Esiteks, VRKS § 181 lg 1 sätestab, et taotlus vaadatakse läbi mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist ning antud juhul PPA on teinud isiku suhtes otsuse enne VRKS § 181 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist. Teiseks, rahvusvahelise kaitse menetlus on mitmeetapiline ega piirdu üksnes taotluse vastuvõtmise, vestluse läbiviimise ja otsuse tegemisega. Menetlus hõlmab mh taotluse põhjalikku sisulist läbivaatamist, vestluseks ettevalmistamist, tõlgi kaasamist, sõna-sõnalt vestluse protokollimist käsitsi, päritoluriigi kohta kogutud teabe analüüsimist ja selle 3(12)

seostamist konkreetse taotleja asjaoludega ning vastuväidete ja arvamuse esitamise vestluse korraldamist koos selle protokollimisega, millele alles järgneb otsuse tegemine. Rahvusvahelise kaitse menetluses on PPA leidnud, et isik ei ole esitanud ühtegi otsest või kaudset tõendit, mis kinnitaks, et tema on relvajõududes teenimist ja sõjapiirkonnast viibimist, samuti ei teadnud oma üksuse nime ega numbrit, ei osanud öelda, kus tema üksus Ukrainas paiknes ning ei suutnud veenvalt selgitada, kuidas tal õnnestus oma üksuse juurest põgeneda ning kuidas see täpsemalt välja nägi. Olukorras, kui isik ei saa tõendamismaterjali esitada ning isiku ütlused on väga üldised ja napid, pidi varjupaigataotluse lahendamisel tähtsust omavate tõendite kogumisega tegelema PPA. Arvestades, et isiku taotluse ekslikul tagasilükkamisel võivad olla taotleja jaoks tõsised tagajärjed, siis eeldab rahvusvahelise kaitse menetlus põhjalikku ja individualiseeritud hindamist ning otsuseid ei saa teha kergekäeliselt ega üksnes menetluse kiirusele keskendudes. Iga taotlus tuleb läbi vaadata sisuliselt ja konkreetse isiku asjaolusid arvesse võttes, kuna just individuaalsed põhjused võivad tingida rahvusvahelise kaitse andmise vajaduse. Kolmandaks, käesoleval juhul ei ole vabaduse piiramine tingitud haldusmenetluse käigust või kiirusest, vaid riskitegurite kogumist, sealhulgas puudutatud isiku tõendatud kriminaalsest minevikust, tema ebaseaduslikust sisenemisest Schengeni alale ning piiratud koostööst politseiga menetlustoimingute läbiviimisel. Sellest tulenevalt PPA asub arvamusele, et RÕA esindaja etteheide rahvusvahelise kaitse menetluse mitteefektiivsuse osas ei ole asjakohane. PPA hinnangul esineb X.X-i suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega ning PPA on seisukohal, et praegusel juhul esineb põgenemisoht VSS § 68 punktide 4, 6 ja 8 alusel. VSS § 68 p 4 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. X.X-i puhul on tegemist teise alternatiiviga, sest ta on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus. Sealjuures oli tegemist 8-aastase vangistusega, mis annab aimu kuriteo raskusest. VSS § 68 lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X.X-ile on 12.12.2025 otsusega nr 12506280003-1 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni. Arvestades, et isik on varasemalt rahvusvahelise kaitse menetluse jooksul väljendanud vastumeelsust Venemaale naasmise suhtes ja väidetavalt on tal Austrias sugulased, võib eeldada, et praeguses olukorras ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja võib selle vältimiseks üritada Eestist lahkuda. VSS § 68 p 8 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X.X ületas Venemaalt Eestisse tulles riigipiiri ebaseaduslikult. Isikul ei ole kaasa ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA peab oluliseks välja tuua, et kaebaja on ise selgitanud, et sattus Eestisse juhuslikult ja võimaluse korral sooviks minna Austriasse, kus viibivad tema sugulased (Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungi protokoll 00:19:08). Isik on varasemalt avaldanud, et Saksamaal elab tema kaugsugulane ning Prantsusmaal tema isa nõbu. Perekondlike ja sotsiaalsete sidemete puudumine Eesti Vabariigis võib suurendada isiku motivatsiooni Eesti Vabariigist lahkuda. Lisaks võib olemasolev tugivõrgustik kaugemate sugulaste näol pakkuda isikule elukohta või teisi võimalusi liikuda sellistesse paikadesse, kus tema leidmine ametivõimude poolt oleks raskendatud. Seega, lähtuvalt puudutatud isiku varasemast tegevusest ja soovist jõuda Austriasse/või teise liikmesriiki, ei pea PPA eluliselt usutavaks, et vabaduses viibides asuks isik PPA-ga koostööle enda võimaliku väljasaatmise täide viimiseks. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks. 4(12)

Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõni muu seaduslik viis Eestisse saabumiseks. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda ühest liikmesriigist või mujale Euroopasse. Seda riski suurendab Schengeni alal puuduv riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumise lihtsus, mis võib viia olukorrani, kus isik kõrvale hoiab ja ei ole ametivõimudele kättesaadav. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis: ebaseaduslik piiriületus ning narkokuriteo toimepanemine on PPA arvamusel, et isiku puhul esineb vabaduses viibides oht avalikule korrale. Isiku suhtes esineb ka suur põgenemisoht ja tema jätkuv kinnipidamine on õigustatud kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse jõustumiseni ja tulevikus võimaliku sunniviisiliseks väljasaatmiseks. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku viibimine kinnipidamiskeskuses on vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise huvides, kuna vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude sooritamist ja olla jätkuvalt ohtlik avalikule korrale Eesti Vabariigis. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis on PPA arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et tagamaks isiku kättesaadavus tema rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks ja hilisemaks võimalikuks väljasaatmise menetluseks. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalused, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.

põhinevaid reaalseid riskihinnanguid. Vastasel juhul on tegemist pelgalt subjektiivse käsitlusega, millele tuginedes ei saa pidada põhjendatuks isiku pikaajalise vabaduse piiramist. Puudutatud isik ei nõustu PPA-ga selles, et asjaolu, et isik ei võta endiselt varasemat karistust omaks kinnitab, et teda ei saa piisavalt usaldada, et ta koheselt kinnipidamiskeskusest vabastada. Puudutatud isik on ära kandnud reaalse vangistuse ja kogu karistuse täielikult, mistõttu ei saa tõsiselt rääkida sellest, et isik ei võta endiselt karistust omaks. Ka isiku süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et isik ei ole täielikult eitanud oma tegevuses igasuguse süüteokoosseisu puudumist ja tunnistas süüd osaliselt. Viidatud otsuse on ka märgitud, et „Ta arvab, et tema tegevuses on toime pandud narkootilise aine soetamise abistamise koosseis“ (dtl 274). Puudutatud isik esitas kohtule täiendava tõendi, milleks on dokumendi foto, mida anti isikule karistusest vabanemisel (dtl 430). Tegemist on isiku ainukese dokumendiga. Viidatud tõendist nähtub, et isikul on sõjaväekohustus ning et isik on kandnud oma reaalse vanglakaristuse ära juba 2020. a. Pärast seda oli isik paigutatud avavanglasse (dtl 435-438), kus isik oli kaks aastat ning 2022. a vabanes isik ennetähtaegselt (dtl 439-440) registreerimise kohustusega, mis kehtis kuni karistuse täieliku ära kandmiseni ehk 2024. a. Kuna isiku vanglakaristus oli asendatud kergema karistuse liigiga, siis on isiku käitumist hinnatud positiivselt, ta on käitunud eeskujulikult, ta on näidanud üles kahetsust ja vastutustunnet, tema suhtumine kuriteosse ei kujuta ohtu, karistuse eesmärgid on suures osas saavutatud ja teda peetakse sobivaks leebemaks õiguslikuks kohtlemiseks (dtl 435-438). Isik vabanes avavanglast ennetähtaegselt ning seda reguleerib Venemaa Föderatsiooni Kriminaalkoodeks § 79 lg 1, mille kohaselt isik, kes kannab karistust distsiplinaarses sõjaväeosas viibimise, sunnitöö või vabadusekaotusena, kuulub tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kui kohus tunnistab, et tema parandamiseks ei ole vaja kanda ära kogu kohtu poolt määratud karistust ning ta on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju (täielikult või osaliselt) kohtuotsusega kindlaksmääratud ulatuses. See tähendab, et juba 2022. a isiku karistuse eesmärgid olid täielikult täidetud (dtl 439-440). Puudutatud isik soovib rõhutada, et reaalse karistuse kandmise ajal on tal kokku 20 tunnustamist eeskujuliku käitumise eest ning kuna ta oli edukalt õppinud ja töötanud vanglas (dtl 443-448 ja 456-460). Isik omandas hariduse ja töötas kinnipidamisasutuses õmblusmasinate tööstuses kolm aastat ning tal on diplom kolmeaastase kogemuse ja positiivsete hinnetega. Kinnipidamise ajal oli isikul vaid üks distsiplinaarkaristus, kuna isik magas valel ajal. Kõik asjaolud kogumis tõid kaasa selle, et isikule määrati kergemat karistust (avavangla). Ühtlasi nähtub isiku vabanemisel antud tõendist (dtl 430), et isikul varasemad karistused puuduvad. Praegusel juhul on PPA keskendunud vaid karistatuse faktile ning ignoreerib isikuga seotud asjaolusid kogumis, sh eelkõige neid, mis iseloomustavad isikut positiivselt. PPA esitatud asjaolude pinnalt ei ole alust järeldada ohu märkimisväärsust kui VRKS § 36 1 lg 2 p 6 kohaldamise eeldus. PPA arvamus korduva kuriteo toimepanemise ohu osas, kuna isikul puudub tugivõrgustik, on spekulatiivne, kuivõrd sellise ebaproportsionaalse eelduse saaks luua iga välismaalase puhul, kes Eestis rahvusvahelist kaitset taotleb. Puudub igasugune info, et isik oleks näiteks rikkunud korda kinnipidamiskeskuses või muul viisil väljendanud hoiakuid, millest tulenevalt võiks sarnaseid järeldusi teha. Sellest tulenevalt on vastav PPA argument pelgalt otsitud ja paljasõnaline. Puudutatud isik rõhutab, et VRKS § 361 lg 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada. PPA loataotlusest ei nähtu põhjendusi, milles seisneb vältimatu vajadus kui isiku jätkuva kinnipidamise eeldus. PPA on seisukohal, et on vajalik, et 6(12)

isik oleks PPA-le kättesaadav kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse jõustumiseni ja tulevikus võimaliku sunniviisiliseks väljasaatmiseks on vältimatult vajalik. PPA põhjendus on liiga tulevikku vaatav ja ebaproportsionaalne, kuivõrd teoreetiliselt on võimalik, et rahvusvahelise kaitse kohtuotsuse jõustumiseni võib minna mitu aastat, mille vältel ei pruugi ka säilida isikul taotleja staatus, mistõttu VRKS sätestatule tugineda ei saa. Samuti ei ole VRKS-is ette nähtud isiku kinnipidamise eesmärgina võimalik väljasaatmine ega pole mõeldav isiku hoidmine kinnipidamiskeskuses pelgalt selle tõttu, et isik otsustas vaidlustada rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsuse kohtus. Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei esine sellist põgenemisohtu, mis õigustaks tema jätkuvat kinnipidamist. Puudutatud isik on seisukohal, et lahkumiskohustuse täitmise mittesoovimist ei ole praegusel juhul avaldatud viisil ja määral, mis annaks alust eeldada isiku põgenemissoovi. Praegusel juhul leiab puudutatud isik, et põgenemisohu järeldamine on ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isik ei ole kinnipidamiskeskuses viibimise vältel väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust kinnipidamiskeskusest vabanedes Eestist lahkuda või ebaseaduslikult üle piiri minna. Isiku väidetavat põgenemisohtu ei ole kohane põhjendada sellega, et isikul on kategooriline vastuseis Venemaa naasmise suhtes olukorras, kus Venemaa on isiku päritoluriik, mille eest isik rahvusvahelist kaitset taotlebki ning kuhu naasmise korral oleks isiku elu selgelt ohus (dtl 466-470, 473,475). Puudutatud ei nõustu PPA-ga VSS § 68 p 8 kohaldatavuse osas. Olukorras, kus puudutatud isiku eesmärk oli põgeneda tagakiusuohu eest ning ta kaalus Eestisse muul viisil sisenemist, oli tegemist praktilise ja realistliku kaalutlusega, mis ei tähenda, et isikul oleks soov Eestist põgeneda või asuda ennast siseriiklikult varjama. Riigikohtu kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Puudutatud isikul puudusid dokumendid (välipass), mis on vajalikud piiri ületamiseks. Isik selgitas 19.12.2025. a istungil, et kõik dokumendid on föderaalvägede käes ning kehtib päritoluriigist lahkumise keeld nii selle tõttu, et ta on sõjaväekohustuslane kui ka süüdimõistetu, mida kinnitavad Venemaa Föderatsiooni ametlikud kanalid (dtl 478- 482). Sellest tulenevalt ei olnud puudutatud isikul muud võimalust kui ületada piiri ebaseaduslikult, sest vastasel juhul sattuks ta koheselt Venemaa võimude huviorbiiti. Puudutatud isik ei üritanud ennast varjata. Esimesel kokkupuutel PPA-ga avaldas isik koheselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning muud võimalikud sündmuse ahelad on vaid teoreetiline/hüpoteetiline käsitlus ja spekulatsioon. Puudutatud isik on seisukohal, et PPA ei ole piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et isik võiks ilma kinnipidamiseta põgeneda. Puudutatud isikul ei olnud kunagi plaani või kavatsust põgeneda, kuna tema eesmärk oli jõuda kohta, kust oleks võimalik kontakteeruda Eesti võimudega ning kui politsei neid tabas, siis rääkis puudutatud isik koheselt soovist taotleda varjupaika. Kõik toimunu peaks puudutatud isikule teadaolevalt olema fikseeritud ametnike vormikaameratega. Seega on vormikaamera salvestis ja eelviidatud asjaolud käesolevas asjas olulised, kuivõrd PPA on olnud seisukohal, et puudutatud isiku puhul esineb väidetav põgenemisoht, mis on üks peamistest põhjendustest isiku kinnipidamise ja kinnipidamise pikendamise vajaduse põhistamisel. Vormikaamerate salvestised omavad tähtsust põgenemisohu hinnangu kontekstis. Eeltoodust tulenevalt esitas puudutatud isik kohtule tõendite kogumise taotluse ja palus nõuda PPA-lt välja puudutatud isiku kinnipidamisega seotud vormikaamerate salvestisi, mille kohus istungil ka rahuldas. Puudutatud isikule meenus vormikaameratega seotud info kohtumenetluse käigus, mistõttu sai vastav tõendite kogumise taotlus esitatud 24.11.2025. a Riigikohtu menetluses. Puudutatud isikul oli põhjendatud lootus, et vastava taotluse lahendab Riigikohus kiiremini, kuid käesoleva aja seisuga ei ole Riigikohus antud taotlust lahendanud, mistõttu esitab puudutatud isik tõendi kogumise taotluse korduvalt halduskohtule.

7(12)

Käesoleval juhul sisustatakse väidetavat põgenemisohtu mh ka isiku enda ütlustega, mis on fikseeritud rahvusvahelise kaitse menetluse protokollides. Rahvusvahelise kaitse menetlusel ja kinnipidamise pikendamise menetlused on omavahel tihedalt seotud. Puudutatud isik soovib vestluste salvestiste abil tõendada, et ta ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse raames andnud ütlusi, millest võiks järeldada põgenemise ohtu (nt Austriasse liikumise asjaolud) ning selle jaoks on vaja võrrelda vestluste protokolle ja helisalvestisi. Samuti tõendavad antud salvestised, et puudutatud isik on teinud PPA-ga igati koostööd, sh vastanud kõikidele küsimustele nii nagu küsimuse püstitus eeldab ning andnud täielikku ja tõele vastava info endaga seotud asjaolude kohta, mistõttu puudub igasugune alus pidada isikut ebausaldusväärsena, millele PPA oma loataotluses rõhutab. Puudutatud isik palub kohtul nõuda PPA-lt välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viidud vestluste salvestised. Kui PPA peab võimalikuks salvestiste edastamist ilma, et kohus peaks lahendama käesoleva taotluse sisuliselt, siis võib PPA need esitada omal algatusel.

KOHTU SEISUKOHT

arvestades kuriteo iseloomu ja X.X-i isiklikku olukorda, on temast lähtuv oht avalikule korrale piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne.

selgelt oht saada välja saadetud Venemaale (eriti selgelt pärast 12.12.2025 PPA otsust keelduda isikule rahvusvahelise kaitse võimaldamisest). VSS § 68 p 8 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlus puudub selles, et X.X ületas Venemaalt Eestisse tulles riigipiiri ebaseaduslikult ja käesoleva otsuse tegemise ajaks on talle keeldutud rahvusvahelise kaitse võimaldamisest koos ettekirjutusega tema väljasaatmiseks kodakondsuse järgsesse riiki, kuhu ta ei soovi selgelt tagasi minna. Kuigi eraldivõetult ei saa ainult ebaseadusliku piiriületuse asjaolust järeldada põgenemisohtu, on see kogu muu X.X-i kohta teadaoleva info valguses asjaolu, mis siiski viitab põgenemisohu olemasolule.

Vene sõjaväkke võtmise ja sealt põgenemisega. Kohtu arvates on asjakohane välja tuua, et isik sisuliselt vältis kohtuistungil vastamist kohtu küsimustele andes alles pärast kohtu korduvaid küsimusi väga üldsõnalisi vastuseid oma sõjalisest ettevalmistusest ja osalemisest varasemas Tšetšeenia sõjas. Kohus märgib, et lisaks on isiku haldusmenetluses antud ütlused eelkõige huvitatud osapoole ütlused ehk nendesse tuleb paratamatult suhtuda teistmoodi, kui neid ütlusi kinnitavatesse tõenditesse. Kohus märgib, et isikul oli võimalik esitada oma ütlusi tõendavaid tõendeid sisuliselt poole aasta jooksul, kuid ta esitas need sisuliselt alles pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist. Sellist tegevust võib pidada teadlikuks ja isegi pahatahtlikuks ning suunatuks menetluse võimalikule venitamisele. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et esitatud tõendid ei kata sisuliselt isiku väiteid vene sõjaväes teenimisest ja sealt põgenemisest. Hetkel jäävad vastavad väited ainult kaebaja ütluste põhiseks ja ükski muu tõend neid ei kinnita.

võimalik ka PPA enda poolne isiku kinnipidamiskeskuses ümbervaatamine ilma kohtu poolse otsustuseta.

kinnipidamise

otsuse

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.