Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-25-2126 Taotluse kohaselt tabasid PPA ametnikud XX.XX.XXXX Setomaa vallas kaks inimest, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja siin viibida. Nad rääkisid vene keelt ja on enda sõnul pärit Tšetšeeniast. Isikud võisid kahekesi ületada ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Piiriületuse koht ja asjaolud polnud selged. Puudutatud isik esitas tabamisel suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik võib olla Venemaa Föderatsiooni kodanik, ent isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puudusid. Isiku sõnul soovis ta kiiresti Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta. Isik tuvastati tema ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ei ole isik esitanud ega PPA veel leidnud isiku telefoni läbivaatuse käigus ühtegi koopiat isikut tõendavast dokumendist, mis aitaks tuvastusprotsessiga edasi minna. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab intervjuud kaitse taotlejaga, tõendite ja telefoni läbivaatamist ning päritolumaa teabe kogumist. Isikuga tehti 19.08.2025 intervjuu. Isiku jätkuv kinnipidamine kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna temaga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ning menetlus on pooleli. PPA peab kontrollima intervjuul saadud teavet ning võrdlema seda päritolumaa teabega. Peale seda on vaja teha isikuga täiendav intervjuu, et isik saaks tuua välja vastuväited PPA argumentidele. Esmasel vestlusel isik andis üldsõnalisi seletusi ega esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad täpsustamist, sest tema esialgsetest ütlustest nähtub, et ta lahkus Venemaalt ja on viibinud sõjarindel, kuid ütlused on üldsõnalised – isik ei oska mainida, kus ta baseerus, ei oska nimetada väeosa, kuupäevi ega seda, mis suunas ta sõjatsoonist põgeneda tahtis. Isiku hoiakust nähtub, et tema soov oli pigem lahkuda Austriasse, sest isiku enda sõnade kohaselt oleks ta sinna läinud, kui Austria vaid oleks lähedal olnud. Pärast täiendavat vestlust peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte toimetama. Esineb alus isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 6 järgi, arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis: ebaseaduslik piiriületus, sõjatsoonis viibimine ja kaevikute kaevamine ning karistuse kandmine Venemaa vanglas. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil reageerida välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele ning seda eriti olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta avalikku korda, et tagada ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitse. Isik on rahvusvahelise kaitse intervjuu raames öelnud, et viibis sõjaliinil ning teda saadeti kaevikuid kaevama. Isik väidab, et pärast kaevikute kaevamist oleks teda edasi saadetud rindele, sest Tšetšeenias oli käsk, et kõik süüdimõistetud saadetakse rindele, kuid isiku sõnade kohaselt õnnestus tal järgmisel päeval baasist põgeneda. PPA-le teadaolevalt on isik toime pannud kuriteo (narkootikumide levitamine), mille eest mõisteti talle XX.XX.XXXX X-aastane vangistus range režiimiga XXX koloonias XXX. Isik viibis vanglas X aastat ja X kuud, vabanes XX.XX.XXXX (isiku sõnade kohaselt vabanes ta ennetähtaegselt). PPA-le teadaolevalt pannakse range režiimiga kolooniasse isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegu puudub PPA-l võimalus veenduda puudutatud isiku antud ütluste usaldusväärsuses. Esineb põgenemise oht, sest isik on rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuul kinnitanud, et ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda, kus tema sõnul ootab teda surm. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibida. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta on viibinud vangistuses (oma sõnutsi koloonias) narkootikumidega seotud kuriteo eest. Vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Arvestades puudutatud isikuga seotud asjaolusid 2(7)

3-25-2126 kogumis, on tema põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne. Isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani teadlikult ellu viinud. Isik ei suuda või ei soovi kindlalt ja täpselt rääkida, kus ta täpselt oli, millega tegeles okupeeritud alal ja kuidas täpsemalt liikus ning kuhu soovib minna ning kes teda selle käigus aitasid. Isiku sõnade kohaselt on ta varem toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, mille ta olevat ära kandnud. Samuti on isik oma ütlustes rääkinud, et on ennast varem juba ametivõimude eest varjanud ja teadlikult teinud tegusid, mis raskendavad ametivõimudel temaga kontakti saada. Lähtuvalt isiku varasemast tegevusest ja soovist jõuda Austriasse, ei pea PPA usutavaks, et vabaduses viibides jääb ta menetluse lõpuni Eestisse ja on valmis võimalikuks väljasaatmiseks. Varem pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületada riikide piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmesriiki. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata, et varasem käitumine võib tõenäoliselt korduda. Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul pole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ei ole välistatud, et isik võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda tema põgenemise ohtu, lisaks pole isikul Eestis elukohta.

3-25-2126 kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud. On tõenäoline, et vabaduses viibides võib isik nt rahaliste vahendite puudumise tõttu panna toime uusi süütegusid, et saada varalist kasu. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tema enda sõnul tal rahalised vahendid puuduvad. Karistuse kandmisest range režiimiga koloonias pole möödunud ka palju aega. Asjaolu, et isiku kinnipidamisel arvestatakse muu hulgas tema varasemaid tegusid, ei tähenda topeltkaristamist, vaid kinnipidamine on üksnes ennetav korrakaitsemeede. Tegemist ei ole lisaks sedavõrd ammuse karistusega, et oleks põhjust rääkida sellest, et isiku karistamise fakt ei tohiks saata teda kogu elu. Arvestades kuriteo iseloomu ja toimepanemise aega, on isikust lähtuv oht avalikule korrale seega piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema käitumisest tulenevalt põhjendab tema kinnipidamist põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 4, 6 ja 8. Puudutatud isikut on karistatud kuriteo toimepanemise eest 8-aastase vangistusega. Arvestades isiku üldist olekut ning tema väljendatud vastumeelsust Venemaale naasmise suhtes, ei ole eluliselt usutav, et ta jääks Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Samuti on usutav, et tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jääks rahuldamata. Seda kinnitavad rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel ning ka kohtuistungil tehtud avaldused, et ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt alust. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Puudutatud isikul puuduvad dokumendid ja sidemed Eestiga. Tal ei ole rahalisi vahendeid, mis võimaldaks leida endale Eestis elamispinna. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Mingeid etteheiteid KPK-s viibimise kohta ei esitanud isik ka kohtuistungil. Puudutatud isik on KPK-s praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus kuud ning ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega viivitanud. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline KPK-s viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-25-2126 paigutatakse Venemaal ainult isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. PPA-l ja halduskohtul on puudulik info selleks, et kontrollida kuriteo raskust ning sellest tulenevat riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise vajadust. Väide, et isik võib rahaliste vahendite puudumise tõttu panna toime uusi süütegusid, on lihtsalt oletus ja spekulatsioon, mille puhul jääb täiesti arusaamatuks, mis asjaoludele või tõenditele see tugineb. Esmasel kinnipidamisel ei tuginenud PPA VRKS § 361 lg 2 p-le 6, ehkki asjaolud olid samad. Puudutatud isiku karistatus ei anna alust automaatselt jaatada põgenemisohtu. Isik on oma varasemate süütegude eest karistused ära kandnud. Samuti on kuriteo toimepanemisest möödunud aeg äärmiselt pikk. Kohus ei ole võtnud arvesse teo iseloomu ja asjaolusid, vaid üksnes karistust. Arvesse tuleb mh võtta, et üldiselt isikute kriminogeensus aja jooksul langeb. Mistahes teoreetiline põgenemisoht ei tähenda automaatselt, et esineb vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks. Väidetavat põgenemisohtu ei ole kohane põhjendada sellega, et isikul on kategooriline vastuseis Venemaale naasmisele olukorras, kus Venemaa eest isik rahvusvahelist kaitset taotlebki. PPA ega kohus ei ole isegi välja toonud, millisesse riiki võiks isik hüpoteetiliselt põgeneda, kui selline oht on väidetavalt olemas. Riigikohus on selgitanud, et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Puudutatud isik ei üritanud ennast varjata. Esimesel kokkupuutel PPA-ga avaldas isik kohe soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning muud võimalikud sündmuste ahelad on vaid teoreetiline/hüpoteetiline käsitlus ja spekulatsioon. Puudutatud isik ei ole menetluse jooksul ja KPK-s viibimise vältel väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust vabanedes Eestist lahkuda või ebaseaduslikult üle piiri minna. Leebemad meetmed on võimalikud ning täidaksid eesmärki. Alternatiivina kinnipidamisele on võimalik määrata isikule järelevalvemeetmed, nagu elamine kindlaksmääratud kohas (sh nt varjupaigataotlejate majutuskeskuses), kohustus ilmuda määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimiseks, ilmumine PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine elukoha muutumisest jms. PPA võiks rakendada kõiki neid eelnimetatud meetmeid korraga. Pikemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud, mida aga pole võrreldes eelmise loa andmise menetlusega esile toodud.

Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Isikut on tarvis kinni pidada menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik ei ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit ning seetõttu saab vaid tugineda isiku ütlustele. Samuti on põhjendatult tuginetud isiku varasemale käitumisele. Kuna isik ise ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, siis on PPA on pidanud tuginema pikendamise loa taotlemisel piiratud teabele. Isiku napisõnalisus rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuul on tekitanud olukorra, kus isikusamasuse ja kinnipidamisega seotud asjaoludega kontrollimine on raskendatud. Isik kaldus intervjuul PPA küsimustele vastamisest kõrvale, kui sooviti asjaolusid täpsustada. Isiku vastumeelsus takistab rahvusvahelise kaitse menetlust. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-14 käsitletud asjaolud erinevad oluliselt siinse juhtumi asjaoludest. Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isik ise on selgitanud, et sattus Eestisse juhislikult ja võimaluse korral sooviks minna Austriasse, kus viibivad tema sugulased. Samuti on oluline märkida, et Saksamaal või Austrias elav sõber andis isikutele plaani, kuidas Euroopasse pääseda. Isiku elama suunamine majutuskeskusesse ei vähendaks tema põgenemise ohtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-25-2126

6(7)

3-25-2126 Jõustunud Riigikohtu 02.07.2026 määruses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.