F.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2025 otsuse nr 22412190090-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – F.H Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.11.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.H apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta F.H riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Tagastada F.H apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 28.11.2025 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale.
3.Jõustunud kohtumäärus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja ja Q nimed on asendatud tähemärgiga ning otsuses halli taustavärviga tähistatud osad jäävad avaldamata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.F.H (kaebaja) saabus XX.XX.XXXX Valgevenest Tartu Ülikooli õppima. 13.04.2023 esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas 08.11.2023 otsusega nr 12304130067-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2 alusel tagasi, koostas ettekirjutuse Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmistähtajaga 15 päeva alates viibimisaluse lõppemisest (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse
3-25-2462 (VSS) § 72 lg-de 1, 11 ja 4) ja kohaldas sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 2 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (VSS § 74 lg 1).
3.Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2024 otsusega rahuldamata F.H kaebuse PPA 08.11.2023 otsuse peale (haldusasi nr 3-23-2635). Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.09.2024 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 12.11.2024 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4.F.H
esitas 27.11.2024 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.
5.Politsei- ja Piirivalveamet luges 26.06.2025 otsusega nr 22412190090-1 kaebaja taotluse põhjendamatuks (VRKS § 20 lg 1) ja lükkas selle tagasi (VRKS § 20 lg 2). Otsuse põhjendustes leidis PPA, et taotlus on ka selgelt põhjendamatu VRKS § 20 1 lg 5 alusel, sest see on korduv ning selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 1. Lisaks on taotlus selgelt põhjendamatu VRKS § 201 lg 6 alusel, sest pärast taotleja esitatud tõendite sisulist läbivaatamist on alust arvata, et kaebaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Sellele viitab ka see, et kaebaja esitas korduva taotluse siis, kui lõppes talle lahkumisettekirjutusega sätestatud vabatahtlik täitmistähtaeg.
6.F.H esitas 24.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26.06.2025 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
7.Tallinna Halduskohus jättis 28.11.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Pärast teistkordse rahvusvahelise kaitse taotluse saamist vaatas PPA taotluse sisuliselt läbi. PPA kohaldas VRKS § 24 lg-t 1, uuendades eelmise rahvusvahelise kaitse menetluse. PPA hindas uuendatud menetluses, kas taotleja esitatud uutel tõenditel on selline kaal, et nende lisamisel esmases taotluses esitatud asjaolude juurde saab taotlejat käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Mh kuulati kaebaja uuendatud rahvusvahelise kaitse menetluses uuesti ära ja tal oli võimalik esitada oma seisukohad ning vastuväited PPA seisukohtadele. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on Valgevene poliitilise režiimi vastased vaated ning subjektiivne kartus tagakiusamise ees seoses Valgevenesse naasmisega. Samas saab nõustuda vastustajaga, et ka uues rahvusvahelise kaitse menetluses kaebaja esitatud väited ja tõendid ei näita, et kaebaja subjektiivne kartus tagakiusamise ees oleks objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud, ja kaebajat ei saa tunnustada pagulasena VRKS § 4 lg 1 mõistes. Kaebaja esitas koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega Valgevene juristi Q õigusliku hinnangu, mis oma lõppjäreldusena jõuab seisukohale, et kaebaja kuulub kõrge riskiga inimeste kategooriasse, keda Valgevene võimud süstemaatiliselt jälitavad ja taga kiusavad. Kuigi Q tunneb eeldatavasti väga hästi õiguslikku ja poliitilist olukorda Valgevenes, sisaldab esitatud hinnang siiski eelkõige üldist teavet olukorra kohta Valgevenes ning see on konkreetselt kaebaja faktilise olukorra analüüsiga nõrgalt seostatud. Esitatud hinnangut tuleb käsitada eelkõige kui juristi toetusavaldust kaebajale, mitte aga kui konkreetselt kaebaja olukorra ja tagakiusamise kartuse üksikasjalist ning faktidega põhjendatud analüüsi. Kaebaja esitas koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega ka tõendid selle kohta, et viibis 18.11.2024 Tartu Ülikoolis toimunud kohtumisel Valgevene opositsiooniliider S. Tsihhanovskajaga. Samas pole millegagi tõendatud see, et teave kaebaja osalemise kohta loengul oleks laiemalt teada või avalikult kättesaadav. Loengu videopildist 1 nähtuva põhjal võib järeldada, et loeng toimus väikeses ringis ning seal osalesid taotlejale sarnaseid vaateid omavad inimesed. Seetõttu ei suurenda üritusel osalemine oluliselt kaebaja tagakiusamise ohtu Valgevenes. 1
3-25-2462 Kaebaja esitas Valgevene Solidaarsusfondi BYSOL ametlikud kinnituskirjad, mis näitavad, et kaebaja on saanud toetust ja osalenud tegevustes, mille eesmärk on aidata Valgevene režiimi repressioonide all kannatavaid inimesi. Seda asjaolu on kohtud hinnanud juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamisele järgnenud kohtumenetluses ja leidnud, et see ei suurenda kaebaja tagakiusamise ohtu. Kuna kaebaja pole kohtute seisukohta millegagi ümber lükanud, jääb kohus selle juurde ka praegu. Pagulasena tunnustamiseks küllaldast tagakiusamise ohtu ei näita ka kaebaja registreerumine Peramoga platvormil, mida PPA on samuti käsitlenud juba kaebaja esmakordse taotluse menetluses (vt dtl 245–246) ning kohtud järgnenud kohtumenetluses. Kaebaja on esitanud internetipanga kuvatõmmise selle kohta, et ta on teinud solidaarsusfondile BYSOL annetusi, ning leiab, et sellist tegevust võidakse Valgevene võimude poolt käsitada ekstremismi toetamisena. Kuvatõmmiselt nähtub, et kaebaja on teinud ülekandeid oma Eesti pangaarvelt. BYSOL ei asu fondi kodulehelt nähtuvalt Valgevenes, vaid selle juriidiline aadress on Leedu Vabariigis ning annetusi kogutakse Leedu pangakontodele.2 Seetõttu pole mingit alust arvata, et Valgevene võimud on kaebaja tehtud väikesemahulistest annetustest teadlikuks saanud. Lisaks on kõnealused annetused tehtud pärast seda, kui kaebaja esmakordne rahvusvahelise kaitse taotlus oli jäetud 08.11.2023 PPA poolt rahuldamata. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lõikest 3 tulenevalt jääb korduva rahvusvahelise kaitse taotluse alusel pagulasseisund andmata, kui taotleja püüab tahtlikult asjaolusid fabritseerides rahvusvahelise kaitse andmise menetlust ära kasutada (Euroopa Kohtu 29.02.2024 otsus asjas nr C-222/22, p-d 31 ja 32). /Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 3/ Kaebaja tagakiusamise riski ei suurenda ka tema esitatud meediakajastused ja artiklid Valgevenesse tagasipöördumise riskidest ning info konkreetsete tagakiusatud isikute (nt V. Verameichyku) kohta. Kohtud märkisid juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusele järgnenud kohtumenetluses, et kaebaja on olnud oma poliitiliste vaadete väljendamisel rõhutatult tagasihoidlik ning diskreetne. Pole alust järeldada, et olukord oleks selles osas muutnud. Pole esitatud andmeid, et kaebaja oleks sotsiaalmeediakanalites avalikult ja aktiivselt Valgevene võimude vastu sõna võtnud, osalenud Valgevene võimude vastastel avalikel koosolekutel või tegutsenud aktiivselt Valgevene või Eesti poliitilistes organisatsioonides. Endiselt pole mingit konkreetset infot selle kohta, et kaebaja tegevus oleks tekitanud Valgevene võimudes huvi tema või tema lähedaste vastu, sh arvestades et Valgevenes elavad ka kaebaja lapsed ja muud sugulased. Ka kaebaja ise kinnitas kohtuistungil, et tal pole mitme aasta pikkuse Eestis elamise aja vältel olnud Valgevene võimudega mingeid kontakte. Tagakiusamise järeldamiseks ei piisa pelgast arvamusest, et seda ei saa välistada. Kaebaja ei eristu olulisel määral teistest Valgevene kodanikest, kellel on režiimi vastased vaated, kuid kes neid avalikult ei väljenda ega osale otseses dissidentlikus tegevuses. Kõigi selliste isikute väljaselgitamine ja karistamine ei oleks Valgevene võimudele ilmselgelt jõukohane. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele. Ka võimalus, et Valgevene piiri ületamisel kaebajat küsitletakse või tema arvutit ja telefoni kontrollitakse, ei ole asjaoluks, millest saaks eraldiseisvalt järeldada kaebaja tagakiusamist. Kaebajal on võimalik piiriületuseks valmistuda, st kustutada elektroonilistest seadmetest teda ohtu seada võivad andmed ja loobuda ütluste andmisest, mis võiksid teda Valgevene võimude silmis süüstada. Asjaolu, et kaebaja põeb /Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 3/, hindasid kohtud juba haldusasjas nr 3-23-2635 ning leidsid, et see ei ole rahvusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline. Kuna kaebajat ei ohusta vanglakaristus, ei pea arvestama tema seisukohtadega, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku ravita. Puuduvad andmed, et kaebaja tervislik seisukord 2
https://bysol.org/en/lithuania/
3(6)
3-25-2462 oleks võrreldes esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ajaga põhimõtteliselt muutnud. PPA on kaebaja haigust otsuste põhjendustest nähtuvalt arvesse võtnud nii tema esmakordse kui ka korduva rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel. Järelikult ei ole kaebaja erivajadusega jäetud arvestamata. Kaebaja ei ole tõendanud, et Valgevenes pole võimalik saada /Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 3/ravi ja väljasaatmise korral jääks ta ravist ilma. Ei saa nõustuda kaebaja kohtuistungil väidetuga, et ta esitas koos teistkordse rahvusvahelise kaitse taotlusega vastustajale dokumente, mis läksid kaotsi ning mida PPA pole vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud. Vaidlustatud otsuses (dtl 35) on märgitud, et kaebaja esitas kõnealused dokumendid (S. Tsihhanovskaja büroo avalduse V. Verameichyku Vietnamist väljaandmise kohta ja Viasna veebilehel avaldatud artikli Valgevenesse tagasipöördumise riskidest) koos taotlusega. Otsuses on mõlemat dokumenti sisuliselt hinnatud (dtl 38–40) ning põhjendatud, miks need ei suurenda kaebaja tagakiusamise riski. Samuti on PPA arvesse võtnud, et Valgevene võimud on kuulutanud BYSOL-i ekstremistlikuks organisatsiooniks. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses eraldi väiteid 26.06.2025 otsuses kaebaja täiendava kaitse (VRKS § 4 lg 3 ja § 19 lg 5) vajadusele antud hinnanguga. Seetõttu saab nõustuda vastustaja esitatud põhjendustega neid kordamata. F.H esitas 29.12.2025 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus ei andnud piisavat kaalu järgmistele asjaoludele: kaebaja on osalenud Valgevene opositsiooniga seotud tegevustes ja organisatsioonides, mida Valgevene ametivõimud on pidanud ekstremistlikuks, sealhulgas toetus BYSOL-ile ja registreerumine Peramoga platvormil; kaebaja poliitiliste vaadete avalik avaldamine sündmuste kaudu, sh kohtumine S. Tsihhanovskajaga ja /Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 3/; kaebaja tõsine terviseseisund, mis koos Valgevenes kinnipidamise riskiga oluliselt suurendab tagakiusamise või ebainimliku kohtlemise ohtu. Kaebaja 27.11.2024 taotlusega esitatud dokumendid ja tõendid kadusid ning PPA ja halduskohus ei võtnud neid korrektselt arvesse. Halduskohtu otsus toetub liigselt väitele, et puudub tõend selle kohta, et Valgevene ametivõimud on kaebaja tegevusest juba teadlikud. Apellatsioonkaebusele on lisatud riigi õigusabi taotlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8, Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2017 määrus asjas nr 3-16-2377).
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Sisulist vaidlust ei ole kaebaja isiku ning tegevusega seotud faktides, vaid PPA ja halduskohtu tehtud järelduste põhjendatuses. Vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning 4(6)
3-25-2462 apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud mingeid korduva rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid, mis oleks jäänud PPA-l või halduskohtul arvesse võtmata. PPA on 26.06.2025 otsuses hinnanud kaebaja väiteid sisuliselt, kaebajale on olnud tagatud võimalus olla ära kuulatud ning vaidlustatud otsust on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Halduskohus on 28.11.2025 otsuse põhjendustes esile toonud, et PPA on 26.06.2025 otsuses käsitlenud muu hulgas dokumente, mille kaebaja oli koos rahvusvahelise kaitse taotlusega esitanud, kuid mis tema väitel olid vahepeal kaotsi läinud (vt kohtustungi protokoll ja helisalvestis, alates ajamärk 00:36:17, dtl 675).
10.Tallinna Halduskohus leidis 28.11.2025 otsuses õigesti, et kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega esitatud väited ja tõendid ei näita, et kaebaja subjektiivne kartus tagakiusamise ees oleks objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud, ja kaebajat ei saa tunnustada pagulasena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Ka korduva taotluse läbivaatamise järel ei ole endiselt alust asuda seisukohale, et Valgevene võimudel oleks kõrgendatud huvi kaebaja vastu, mistõttu võiks teda Valgevenesse naastes ähvardada tagakiusamise oht. Arvestades asjas esitatud materjale, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja ei eristu olulisel määral teistest Valgevene kodanikest, kellel on režiimi vastased vaated, kuid kes neid avalikult ei väljenda ega osale otseses dissidentlikus tegevuses, ja kõigi selliste isikute väljaselgitamine ja karistamine ei oleks Valgevene võimudele ilmselgelt jõukohane. Asjakohased on halduskohtu selgitused, et tagakiusamise järeldamiseks ei piisa pelgast arvamusest, et tagakiusamist ei saa välistada, ning varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p 15; 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509, p 18). Kaebajaga seotud asjaolud ei ole sellised, mille põhjal saaks järeldada tegelikku Valgevene võimude poolse tagakiusamise ohtu. Eeltoodud seisukohale jõudmisel on halduskohus muu hulgas õigesti hinnanud kaebaja apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolusid. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kuigi kaebaja on teinud solidaarsusfondile BYSOL ajavahemikus veebruarist 2024 kuni jaanuarini 2025 väikesemahulisi annetusi, pole praegu mingit alust arvata, et Valgevene võimud on neist teadlikuks saanud, sest BYSOL ei asu Valgevenes ning kaebaja on teinud ülekandeid oma Eesti pangaarvelt. Samuti on põhjendatud halduskohtu osutus, et kaebaja registreerumist Peramoga platvormil on PPA ja kohtud hinnanud juba kaebaja esimese rahvusvahelise kaitse taotluse raames ning sellest ei nähtu ohtu, mida tuleks pidada tagakiusamiseks VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Õige on ka halduskohtu hinnang, et kaebaja tagakiusamise ohtu Valgevenes ei suurenda asjaolu, et ta 18.11.2024 külastas Valgevene opositsiooniliider S. Tsihhanovskaja Tartu Ülikoolis peetud külalisloengut, sest teave kaebaja osalemise kohta pole laiemalt teada või avalikult kättesaadav. Kaebaja on enda osalemise tõendamiseks esitanud üksnes kuvatõmmise Google’i kaardirakenduse ajaloost (dtl 214), kuid sellelt pole võimalik tuvastada, mis üritusel ta osales või kellega kohtus. Nagu halduskohus leidis, ei suurenda tagakiusamise ohtu ka see, et kaebaja /Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 3/ (dtl 232–236). Kõnealusel näitusel osalemise küsimust käsitleti juba kaebaja esimese rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel ning endiselt ei ole mingit infot selle kohta, et /Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 3/. Asjakohane on halduskohtu selgitus, et /Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 3/. Kokkuvõttes tuleb nõustuda juba haldusasjas nr 3-23-2635 tehtud kohtute järeldustega, et kaebaja on olnud oma poliitiliste vaadete väljendamisel tagasihoidlik ning diskreetne. Vastupidist ei tõenda ka koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega esitatud Valgevene juristi Q õiguslik hinnang kaebaja kohta (vt eestikeelne tõlge dtl 80–82). Põhjendatud on halduskohtu hinnang, et tegemist on juristi toetusavaldusega kaebajale, kus on esitatud üldist infot olukorra kohta Valgevenes, mitte aga konkreetselt kaebajaga seotud asjaolude kohta. Viimaks selgitas halduskohus õigesti, et kaebaja haigus (/Tekst eemaldatud vastavalt resol. p 5(6)
3-25-2462 3/) ei ole iseenesest rahvusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline ning ka selles osas ei ole alust muuta haldusasjas nr 3-23-2635 antud kohtute hinnangut.
11.HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Kuna apellatsioonkaebus on perspektiivitu ning kuulub selle tõttu tagastamisele, tuleb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda kaebajale riigi õigusabi andmisest.
13.Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva määruse viisil, et kaebaja ja Q nimed asendatakse tähemärgiga ja jäetakse avaldamata määruses halli taustavärviga tähistatud osad (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.