F.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2025 otsuse nr 22412190090-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: F.H Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamine
29.10.2025 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta F.H kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.08.2025 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata kohtuotsuses halli taustaga märgitud osad.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
1.F.H (kaebaja) saabus XXX Valgevenest Tartu Ülikooli õppima. 13.04.2023 esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja, PPA) lükkas 08.11.2023 otsusega nr 12304130067-1 tagasi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2), koostas ettekirjutuse Eestist lahkumiseks
3-25-2462
vabatahtliku täitmisajaga 15 päeva (lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 2 lgde 1, 11 ja 4)) ja kohaldas sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 2 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (VSS § 74 lg 1).
3.Kaebaja vaidlustas vastustaja 08.11.2023 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-23-2635). Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
3.1.PPA on olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks. Eluliselt pole usutav kaebaja järeldus, et teda hakatakse Valgevenes taga kiusama. Riigivõimust erinev poliitiline meelsus ei ole iseseisvalt alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kaebaja on väljendanud oma poliitilist meelsust nii väheintensiivselt, et sellest ei saa talle tuleneda tagakiusamise ohtu. Esitatud andmetest saab järeldada, et Valgevene ametivõimud ei olnud kaebaja meelsusest teadlikud ning ei tundnud tema vastu huvi. Kaebaja pole Facebooki avalikus vaates teinud poliitilise sisuga postitusi või on need jõudnud vaid tema poolt valitud väikese hulga inimesteni. Kaebaja ei eristu oma profiili poolest teistest tavalistest kodanikest ning on vähetõenäoline, et ta võiks Valgevene ametivõimudes huvi äratada. Asjaolu, et kaebaja põeb XXX, ei ole rahvusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline. Kuna kaebajat ei ohusta vanglakaristus, ei pea arvestama tema seisukohta, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku ravita. Ka kaebaja soov jätkata Eestis haridusteed ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks. Valgevenes on kaebaja lapsed, kellele ei näi seal kaebaja mistahes tegevuse tõttu tagakiusamise ohtu olevat. Solidaarsusfond BYSOL võis küll määratleda kaebajat poliitilise pagulasena ning soostuda teda ja tema tütart rahaliselt toetama, ent selle fondi hinnang ei ole vastustaja ega kohtu jaoks siduv. Tagakiusamise lävendit ei saa lasta nii madalale, et selle tagajärjel peaks kõik Valgevene inimesed tagakiusamise ohu alla lugema ja neile tuleks varjupaika pakkuda. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei takista tema väljasaatmist. Kaebaja on Valgevene kodanik ja põhjendatud oli määrata Valgevene kaebaja sihtriigiks. Kaebaja pole esile toonud erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kaks aastat.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.09.2024 otsusega nr 3-23-2635 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 12.11.2024 määrusega nr 3-23-2635 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 otsus nr 3-23-2635 12.11.2024.
5.Kaebaja esitas vastustajale 27.11.2024 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ja uued tõendid: 1) Viljandi Haigla tõend kaebaja viibimisest statsionaarsel ravil perioodil 06.01.2025 kuni 30.01.2025; 2) eluruumi ja sisustuse üleandmise-vastuvõtu akt; 3) Maria KolesavaHudzilina õiguslik hinnang kaebaja tegevusele; 4) Svjatlana Tsihhanovskaja büroo avaldus Vasil Verameichyku (nimekuju ka Vasil Berameitšik) Vietnamist väljaandmise kohta; 5) kuvatõmmis kaebaja Google Maps ajaloost, tõendamaks, et ta osales 18.11.2024 toimunud kohtumisel S. Tsihhanovskajaga; 6) Viasna veebilehel avaldatud artikkel Valgevenesse tagasipöördumise riskidest; 7) kuvatõmmised kaebaja annetustest BYSOL solidaarsusfondile; 8) XXX. Põhjendused:
5.1.Kaebaja on Valgevene kodanik, kes taotleb varjupaika Eestis seoses poliitilise tagakiusamise ohuga kodumaal. Ta saabus Eestisse 2021. a seaduslikult õppimise eesmärgil, kuid jäi pärast eksmatrikuleerimist riiki ilma seadusliku aluseta. Esmane varjupaigataotlus lükati tagasi, ent kaebaja esitas korduva taotluse koos uute tõenditega, mis viitavad tema
2(15)
3-25-2462
aktiivsele tegevusele Valgevene režiimivastastes liikumistes ja seotusele organisatsioonidega, mida Valgevenes peetakse ekstremistlikeks.
5.2.Kaebaja kuulub eririskiga isikute hulka nii oma poliitilise tegevuse kui ka terviseseisundi (XXX) tõttu. Valgevenesse naasmine tähendaks reaalset ohtu sattuda repressioonide, füüsilise vägivalla ja ebainimliku kohtlemise ohvriks. Valgevene vanglasüsteem ei taga piisavat arstiabi, mis seaks kaebaja elu täiendavasse ohtu.
5.3.Kaebaja juhtumit toetavad rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid ja Valgevene juristi hinnang. Samuti ei arvestanud Eesti ametiasutused (PPA) varjupaigataotluse otsustamisel piisavalt uut teavet, kaebaja tervislikku seisundit ega Eesti poliitilist valmisolekut Valgevene varjupaigataotlejaid tundlikumalt käsitleda. Kokkuvõttes on kaebaja hirm tagakiusamise ees põhjendatud ja dokumentaalselt toetatud.
6.Vastustaja luges 26.06.2025 otsusega nr 22412190090-1 kaebaja taotluse põhjendamatuks (VRKS § 20 lg 1) ja lükkas selle tagasi (VRKS § 20 lg 2). Põhjendused:
6.1.M. Kolesava-Hudzilina õiguslikku hinnangut võib pidada küll füüsiliselt uueks tõendiks, kuid sisulises osas ei nähtu, et see tooks välja uued rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. Kõik hinnangus välja toodud asjaolud tõi kaebaja ise juba välja ka esmase rahvusvahelise kaitse taotluse juures ning vastustaja andis neile ka omapoolse hinnangu 08.11.2023 tehtud otsuses nr 12304130067-1, leides, et kaebaja ei ole isik, kes oma asjaolude tõttu vastaks direktiivis 2011/95/EL sätestatud nõuetele, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks. Kaebajal olnuks võimalus esitada M. Kolesava-Hudzilina õiguslik hinnang juba esimese rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Kaebaja pöördus advokaat M. Kolsava-Hudzilina poole alles pärast seda, kui mõistis, et tal tuleb Eestist lahkuda. Õigusliku hinnangu allkirjastamine 26.11.2024 viitab sellele, et kaebaja soovis korduva taotlusega esitada uue dokumendina käsitletavaid tõendeid. M. Kolsava-Hudzilina õiguslik hinnang ei muuda vastustaja varasemat arvamust, et kaebaja ei kvalifitseeru Eestis rahvusvahelise kaitse saajaks.
6.2.S. Tsihhanovskaja büroo 21.11.2024 avaldust ei olnud kaebajal võimalik esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses esitada. Avaldus on tehtud pärast seda, kui Vietnam andis Valgevenele välja Valgevene kodaniku V. Verameichyku, kes 2020. aastal osales Valgevenes toimunud meeleavaldustel, mille järel ta kolis Ukrainasse, kus ta teenis Volati pataljoni asekomandörina. Kaebaja ja Vietnamist väljasaadetud V. Verameichyku profiili ei saa kuidagi samastada. Vietnam ja Eesti on juba iseenesest väga erineva poliitika ja õiguskorraga riigid. Teiseks on V. Verameichyk kõrge profiiliga sõjaväelane, kes lõi kaasa 2020. a Valgevene presidendivalimiste järgselt toimunud meeleavaldustel ning osales Ukrainas (teises riigis) sõjaväelises tegevuses. Esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse käigus selgus aga, et kaebaja ei olnud Valgevenes avaliku elu tegelane või tuntud isik, ta ei osalenud meeleavaldustel ning üldiselt on ta oma poliitilist meelsust avaldanud väheintensiivselt. See, et taotleja on pärit autoritaarsest riigist ja omab Valgevene kodakondsust, ei kvalifitseeri teda koheselt rahvusvahelise kaitse saajaks. Ka Eesti kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigust kõikidele autoritaarsetest riikidest pärit isikutele.
6.3.S. Tsihhanovskaja loengu kuulamine ei näita suuremat tagakiusuohtu. Loengu video on Johan Skytte poliitika-uuringute instituudi kodulehele üles pandud ning kaebaja ei ole seal kuulajate seas tuvastatav. Videopildist nähtu põhjal võib järeldada, et loeng toimus väikeses ringis ning seal osalesid kaebajale sarnaseid vaateid omavad inimesed. Seetõttu on vähetõenäoline, et Valgevene võimud on kaebaja loengul osalemisest teadlikud või saavad sellest tulevikus teada ning seetõttu soovivad teda taga kiusama hakata. Seda enam olukorras, 3(15)
3-25-2462
kus praegusel hetkel tõendab kaebaja osalust vaid kuvatõmmis mobiilirakenduses Google Maps tehtud kaardist, mis kujutab teekonda Tartu linnas asuvate erinevate punktide vahel. S. Tsihhanovskajaga seotud üritustel osalemine ei ole iseenesest ka uus rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolu ja sisu poolest uus tõend. Kaebaja on Valgevene opositsiooniliidriga seotud üritustel osalenud ka varem ning juba esmases rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses jõuti seisukohale, et see ei tähenda automaatselt Valgevene riigivõimupoolse tagakiusamise ohtu.
6.4.Viasna veebilehel avaldati piiriületusi kajastav artikkel 16.09.2024, st rohkem kui kuu aega enne esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega seonduva kassatsioonikaebuse esitamist ja järelikult olnuks kaebajal võimalik viidatud artikkel kassatsioonkaebusele lisada ning seda seal oma kaasust tugevdava asjaoluna näidata. Nii artikli sisu kui ka asjaolu, et Valgevene piiril esineb juhtumeid, kus kodumaale naasvaid valgevenelasi piiriületusel küsitletakse ja üle kuulatakse, nende asju ja andmekandjaid läbi vaadatakse ning n-ö „kompromiteeriva materjali“ leidmisel neid kinni peetakse ja neile haldustrahve määratakse, ei ole iseenesest asjaolu, mille tõttu peaks kaebajat tunnustama rahvusvahelise kaitse saajana. Viidatud artiklist nähtub, et piiril kinnipidamise põhjuseks võivad olla passis olevad piiriületustemplid, mis kinnitavad Ukraina külastamist. Kaebaja Valgevene välispassis ei ole templeid, mis viitaks Ukraina riigipiiri ületamisele. Samuti on ebatõenäoline, et kaebaja isik on kantud BESporiadki andmebaasi, sest esmase rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on selgunud, et ta ei osalenud 2020. a presidendivalimiste järgsetel meeleavaldustel.
6.5.Kaebajal on enne piiriületust võimalik ebasoovitav sisu telefonist kustutada ning mitte kaasa võtta dokumente vms, mis võivad talle eelduslikult probleeme tekitada (vt TlnRKK 19.09.2024 otsus nr 3-23-2635). Hirm piiriületuse ees ei saa olla pagulase staatuse saamise kriteeriumiks.
6.6.Solidaarsusfondile BYSOL annetuste tegemine 29.02.2024-29.01.2025 summas 5-25 eurot ei saa tingida kaebajale rahvusvahelise kaitse andmist. Viidatud organisatsioon on Valgevene võimude poolt kuulutatud ekstremistlikuks. Eelmises rahvusvahelise kaitse menetluses oli kaebaja läbi Facebooki teinud kokku 2 annetust (13.08.2020 ja 24.02.2022) ning kohtumenetluses jäid kohtud seisukohale, et need ei ole rahvusvahelise kaitse andmist tingivad asjaolud. Kaebaja hakkas uuesti annetama alates 29.02.2024. Nendest annetustest võinuks kaebaja teavitada juba eelnenud kohtumenetluses. Teisalt võis kaebaja hakata annetusi tegema selleks, et tugevdada rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolusid. Väljaspool Valgevenet paiknev Belarus Solidarity Foundation (BYSOL) loodi 2020. aastal ühisrahastusplatvormina, mis aitab poliitilistel põhjustel töö kaotanud või riigist lahkuma sunnitud valgevenelasi. Kolme [esimese] aastaga suutis BYSOL koguda enam kui 3,4 miljonit USA dollarit (sealhulgas 1 miljoni 2023. aastal), et aidata poliitvange ja nende perekondasid, abistada inimesi riigist lahkumisega ja selleks, et läbi viia kodaniku- ja humanitaarabialgatusi. Kaebaja on annetusi teinud Eestis viibides, Eestis avatud pangakontolt. Samuti ei asu BYSOL Valgevenes. On ebausutav, et Valgevene võimudel on ligipääs Euroopa Liidus asuvate pankade era- ja äriklientide pangakontodele ning võimalus jälgida, kuidas nende klientide raha liigub. Ka avalikest allikatest ei nähtu, et BYSOL oleks avaldanud nimekirja isikutest, kes neile annetusi teevad. Päritoluriigi infost tulenevalt võib järeldada, et Valgevene võimud saavad teada inimestest, kes on ekstremistlikele organisatsioonidele teinud annetusi Valgevene pangakontodelt ise seejuures Valgevenes viibides. Kuna kaebaja ei kuulu nende inimeste hulka, puudub eelneva põhjal alus arvata, et võimud tema annetustest ka tulevikus teada saavad.
6.7.XXX
4(15)
3-25-2462
6.8.Kaebaja poolt korduva rahvusvahelise kaitse taotluse juurde esitatud tõendid ei suurenda olulisel määral tõenäosust, et teda saab käsitleda rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumitele vastava isikuna. Esitatud tõendid on suurel määral esmases rahvusvahelise kaitse taotluses juba olemas ja tõendid kordavad asjaolusid ning neile on juba taotluse ja kohtumenetluses hinnang antud, leides, et kaebaja ei kvalifitseeru Eestis pagulaseks.
6.9.Kaebaja ütlustest ja tõenditest ei nähtu, et ta oleks pärast 08.11.2023 otsust osalenud meeleavaldustel ja enda meelsust avalikult välja näidanud. Kaebaja on riigivõimuvastaste vaadetega Valgevene tavakodanik, kes on nii Valgevenes kui Eestis viibitud aja jooksul väljendanud oma meelsust võrdlemisi tagasihoidlikult ja diskreetselt ning ei eristu kuidagi teistest Valgevene kodanikest. Ta ei ole tuntud opositsioonitegelane, aktivist ja diasporaa kogukonna esindaja ning seega ei saa kaebajat tunnustada pagulasena pelgalt seetõttu, et ta on autoritaarse riigi kodanik.
6.10.XXX. Tegelikkuses on kaebaja oma poliitilist meelsust kõige tugevamini avaldanud solidaarsusfondi BYSOL-ile annetusi tehes. Samas on annetuste siirus mõneti kaheldav, sest korrapärased annetused algasid alles pärast esmase rahvusvahelise kaitse taotluse osas tagasilükkava otsuse tegemist. Valgevene võimud ei ole annetusest teadlikud ja arvestades kaebaja varasemat ettevaatlikku käitumist nii igapäevaelus kui ka piiriületamisel, ei pruugi võimud neist tegelikult teada saadagi. Andmete teada saamine BYSOL-i organisatsiooni sissemurdmise teel on hüpoteetiline. Kaebaja ei põgenenud tegelikkuses tagakiusamise tõttu ega olnud Valgevene repressioonide ohver. Kaebaja ei saanud teistkordselt rahalise abi saamise toetust esitades BYSOL-ilt finantsabi. Kaebaja kohta puudub info, et tema suhtes oleks Valgevene ametivõimud algatanud mingisuguse haldus- või kriminaalmenetluse.
6.11.Arvestades, et kaeba esitas Valgevenest lahkudes piiriületuse käigus oma kehtiva passi, milles oli Schengeni viisa, siis on Valgevene võimud teadlikud, et kaebaja viibib välismaal. Kaebaja ei ole öelnud, et ametivõimud oleks otsinud kontakti kaebaja pereliikmetega (poja ega tütrega). Mõistlik on eeldada, et võimud ei oota pärast võimaliku kriminaalmenetluse algatamist kaebaja naasmisega Valgevenesse. Juhul, kui kaebaja suhtes oleks kriminaalmenetlus algatatud, oleks ta juba tagaselja süüdi mõistetud ja sellest teadlik kas avalikest allikatest või oma pereliikmetelt saadud info kaudu. Kaebaja profiil meelsust väljendavas tegevuses ei ole võrreldav BYSOL-i asutajate (tagaselja algatati kohtuprotsess), inimõiguste keskus Viasna direktori (kes vangistati) ega Lätis töötava Valgevene näitleja Ivan Streltsovi (avaliku elu tegelane) omaga. Viasana andmetel on tosinad valgevenelased kodumaale naastes kinni võetud, kuna neid ootas kodumaal karistus või süüdistus sotsiaalmeediasse postituse tegemise eest. Valgevenesse naasmisel soovitatakse kustutada sõnumirakendus Signal, puhastada brauseri ajalugu, kustutada rakendused, mis on tunnistatud ekstremistlikeks, kontrollida laulude esitusloendeid ja neid kustutada, kustutada pilte pilvehoidlatest. Poliitilise varjupaiga lävend ei saa olla nii madal, et autoritaarsest riigist pärit isikule antakse rahvusvaheline kaitse pelgalt sotsiaalmeedias tema koduriigis ekstremistlikuks kuulutatud meediakanalite jälgimise tõttu. Kaebaja ei ole sotsiaalmeedias aktiivne arvamuste avaldaja.
6.12.Vastustaja hindas kaebaja haigust (XXX) 08.11.2023 otsuses ja kohtumenetluse lõppedes jäid vastustaja argumendid jõusse. Erivajadus ei ole iseenesest rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kaebaja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele.
6.13.Seega on kaebaja rahvusahelise kaitse taotlus VRKS § 20 lg 1 järgi põhjendamatu, kuna on selge, et ta ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS §
5(15)
3-25-2462
201 lg 5 alusel, sest taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 1. Lisaks on taotlus selgelt põhjendamatu VRKS § 201 lg 6 alusel, sest pärast taotleja esitatud tõendite sisulist läbivaatamist on alust arvata, et kaebaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Sellele viitab ka see, et kaebaja esitas korduva taotluse siis kui lõppes talle lahkumisettekirjutusega sätestatud vabatahtlik täitmistähtaeg.
6.14.Kaebaja on XXX aastal sündinud Valgevene kodanik. Tema profiili arvestades on mõistlik järeldada, et ta ei ole isik, keda ohustab oma riigi ametivõimude poolt reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Teadaolevalt ei ole ta Valgevenes tagaotsitav. Kuigi Valgevene on ainus riik Euroopas ja Kesk-Aasias, kus karistusena kasutatakse surmanuhtlust, puudub alus arvata, et see kaebajat Valgevenesse naastes ees ootab. Samuti ei ole alust arvata, et teda ootaks Valgevenes ees alusetu kriminaalkaristus, piinamine või väärkohtlemine.
6.15.Päritoluriigi infost nähtub, et Valgevene jätkab Venemaa aitamist Ukrainas toimuvas sõjas, kuid Valgevene territooriumil ei toimu sellist rahvusvahelist või siseriiklikku relvakonflikti, mis on haaranud kogu riigi ja mis võiks ohtu seda iga Valgevene territooriumil elava isiku elu pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu. Praeguses olukorras ei ole näha tõsist ja reaalset ohtu kaebaja elule või vabadusele, või et kaebajat ohustaks piinamine või muu ebainimlik kohtlemine. Kaebajal endal puudub isiklik soodustav tegur, mis lubaks arvata, et ta võiks olla kuidagi suuremas ohus kui ülejäänud Valgevene elanikkond. Seetõttu ei ole alust tunnustada kaebajat ka täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 mõttes.
7.Kaebaja esitas 24.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.06.2025 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Põhjendused:
7.1.Kaebaja on Valgevene kodanik, kes lahkus Valgevenest XXX aastal seoses poliitiliste repressioonidega. Ta saabus Eestisse seaduslikul alusel õppimise eesmärgil, kuid pärast õppeasutusest eksmatrikuleerimist kaotas õiguse Eestis viibida. Pärast 2020. aasta presidendivalimisi ja neile järgnenud rahumeelsete meeleavalduste jõulist mahasurumist tekkis kaebajal reaalne oht sattuda tagakiusamise ohvriks. Kaebaja esmast varjupaigataotlust ei rahuldatud, kuid kaebaja ei lahkunud Eestist, kuna pidas end jätkuvalt Valgevenes ohustatuks.
7.2.Kaebaja esitas korduva taotlusega uusi tõendeid ja materjale, mida varasemas menetluses ei olnud arvestatud. Kaebaja esitas kohtule täiendavalt eelmisele varjupaigamenetlusele 1) Valgevene Solidaarsusfondi BYSOL ametlikud kinnituskirjad, mis näitavad, et kaebaja on saanud toetust ja osalenud tegevustes, mille eesmärk on aidata Valgevene režiimi repressioonide all kannatavaid inimesi; 2) Valgevene juristi M. Kolesava-Hudzilina õigusliku hinnangu (ingliskeelne); 3) rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide raportid Valgevenes inimõiguste rikkumise ja opositsiooniliste vaadetega isikute suhtes vaenulike meetmete kasutamisest. Täiendavalt viitas kaebaja, et kuulub eriti haavatavate isikute hulka, kuna tal on diagnoositud XXX. Kaebaja osales 2024. a novembris Valgevene opositsiooniliidri S. Tsihhanovskaja kohtumisel Eesti Valgevene kogukonnaga. Samuti lõi kaasa Eestis toimunud Valgevene päritolu naiste õiguste teadlikkust tõstvates projektides, XXX. Need tegevused on toonud kaebaja avalikkuse ette kui aktiivse režiimivastase meelsusega isiku. Valgevene Solidaarsusfond BYSOL on kuulutatud ekstremistlikuks organisatsiooniks.
7.3.Valgevene piiril toimuvad põhjalikud kontrollid ka tavakodanike puhul, eriti kui nad tulevad Euroopa Liidu riikidest või on olnud seotud protestiliikumistega. Kaebaja profiil vastab neile tunnustele: ta on olnud pikka aega Euroopa Liidus (Eestis), toetanud BYSOL-i ja olnud aktiivne Valgevene opositsiooni üritustel. Valgevenes on märkimisväärselt kasvanud kriminaalasjade arv „ekstremistlikesse gruppidesse kuulumise või nende toetamise“ ning 6(15)
3-25-2462
„ekstremistlike materjalide levitamise“ eest. Piiril on tugevdatud kontrollimeetmeid, mille käigus konfiskeeritakse ja uuritakse mobiiltelefone „ekstremistlike“ materjalide suhtes, mille tagajärjel on sajad inimesed pärast piiriületust kinni peetud ja kohtu alla antud. Sellised meetmed tabavad eriti neid, kelle telefonist leitakse tõendeid protestides osalemise, annetuste tegemise või sõltumatute meediaväljaannete jälgimise kohta. Vahi all viibijate füüsiline vägivald, piinamine ja alandamine on süstemaatiline praktika. Igasugune seos abiorganisatsioonidega nagu BYSOL või BY_Help, poliitvangide toetamine, abi vastuvõtmine ja isegi kontakt nende organisatsioonidega või abi pakkuvate inimestega seab kaebaja Valgevenes otsesesse repressioonide, vahistamise ja kriminaalsüüdistuse ohtu. Seega on naasmise kartus põhjendatud ja objektiivne. Kaebaja naasmisel Valgevenesse satub ta riigi poolt läbiviidava tõsise ja süstemaatilise tagakiusamise ohtu. Samuti võidakse ohustada tema lähedasi. Kaebaja on 1) registreeritud XXX (tunnistatud Valgevene võimude poolt ekstremistlikuks); 2) saanud rahalist abi BYSOL-ilt (loetakse Valgevene võimude poolt illegaalsete või ekstremistlike tegevuste rahastamiseks); 3) teinud annetusi, mida käsitletakse Valgevenes alusena kriminaalsüüdistustele ekstremismi toetamise eest; 4) edastanud fotomaterjale meeleavaldustest, mida režiim kasutab sageli süü tõendina. Kaebajale võidakse esitada süüdistused Valgevene kriminaalkoodeksi alusel (art 130; art 356; art 361-1; art 3612; art 361-4).
7.4.Valgevene vanglasüsteemis on kriitiline olukord poliitvangidele meditsiinilise abi jagamisel. Vanglasse sattumisel on reaalne oht kaebaja tervisele ja elule. Rahvusvahelised organisatsioonid, sh ÜRO, tunnistavad Valgevenes toimuvad repressioonid ulatuslikeks ja süsteemseteks inimõiguste rikkumiseks, milles esineb elemente inimsusevastastest kuritegudest. Valgevenesse naasvatele inimestele viiakse piiril läbi erikontroll (kontrollitakse telefonide sisu ja otsitakse kompromiteerivaid materjale). Kaebaja oleks kõrge profiiliga opositsionäär ja aktivist, kelle vastu võidaks algatada erimenetlus ka tema kui välismaal elava opositsioonimeelse valgevenelase suhtes.
7.5.Valgevene piiril toimuv põhjalik ja süsteemne kontroll ning kontrollitava poolt hoolikas teabe kustutamine nutitelefonist, pilvehoidlatest, veebibrauseritest, YouTube’st ning muusikarakendustest ei anna kaebajale täielikku kaitset ja muudab kaebaja olukorra ohtlikuks ning kartuse põhjendatuks.
7.6.Valgevene päritolu jurist M. Kolesava-Hudzilina leiab 26.11.2024 õiguslikus hinnangus, et kaebaja suhtes toimub isiklik tagakiusamine ja kaebaja tervisega seonduv oht on täiendav riskitegur. Kaebaja igapäevane toimetulek ja elukvaliteet sõltuvad ravimitest ning regulaarsest arstiabist. Kui kaebaja saadetakse tagasi Valgevenesse, ja võetakse vahi alla, on ülimalt tõenäoline, et XXX ravi katkeks täielikult. Vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja terviseseisundit eraldi arvestatud.
7.7.Oluliseks uueks asjaoluks on Eesti ametivõimude poolt 2024. a lõpus väljendatud poliitiline valmidus käsitleda Valgevene varjupaigataotlusi senisest põhjalikumalt ja tundlikumalt. Vastustaja pidanuks selgitama vaidlustatud otsuses, kuidas ta seda Eesti siseministri ja Valgevene demokraatliku liikumise esindaja S. Tsihhanovskaja kokkulepet arvestas vaidlustatud otsuse tegemisel. Vastustaja alahindas vaidlustatud otsuse tegemisel kaebaja isiklikku riskiprofiili ja Valgevene üldist tagakiusamiskeskkonda; eiras kaebaja erivajadusest tingitud kaalutlusi; jättis arvesse võtmata olulise uue info, mida kaebajal ei olnud võimalik varasemalt esitada.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Kaebaja esitatud asjaolud kordavad suurel määral esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud tõendeid ja asjaolusid. Vastustaja on analüüsinud kaebaja esitatud uusi 7(15)
3-25-2462
tõendeid ja jõudnud järeldusele, et need ei suurenda olulisel määral tõenäosust, et kaebajat saab käsitelda rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumitele vastava isikuna. Advokaat M. Kolesava-Hudzilina koostas õigusliku hinnangu alles pärast seda, kui kaebaja mõistis, et tal tuleb Eestist lahkuda. Vastustaja analüüsis vaidlustatud otsuses viidatud tõendit sisuliselt. Advokaadi õiguslik hinnang, mille sisu kordab esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud asjaolusid, ei saa muuta vastustaja järeldusi alusetuteks.
8.2.Valgevene on ebademokraatlik riik, ent see ei ole iseenesest alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Vastustaja kujundas seisukohad lähtuvalt kaebaja individuaalsetest asjaoludest. Kaebaja on artiklitest ja raportitest välja noppinud tema seisukohti toetavad lõigud. On mõistetav, et autoritaarsete riikide puhul võib päritoluriigi teabest leida näiteid erineva profiiliga isikute tagakiusamisest valitsevale režiimile ebasobivate tegude või arvamuste väljendamise eest, sh ka tegude eest, mida on teinud kaebaja. Ainuüksi teo karistatavus aga ei tähenda, et varjupaika tuleks anda kõikidele selle riigi kodanikele, kes on sama või sarnase teo sooritanud. Varjupaigamenetluses hinnatakse individuaalselt, milline on tõenäosus konkreetse taotleja puhul, et ta on sattunud või võib tulevikus sattuda oma tegevuse tõttu riigi ametivõimude huviorbiiti viisil, mis võib viia tema tagakiusamiseni. Kaebaja päritoluriigi teabe käsitlusest joonistub välja muster, kus kaebaja kõigepealt esitleb viidatud allikat kui vaieldamatut tõendit tagakiusuohu tõsidusest ning seejärel esitab oletusliku järelduse, et sarnane olukord võib juhtuda ka kaebajaga. Seega on kaebaja käsitletud allikate ja kaebaja individuaalse olukorra vaheline seos oletuslik ning ühekülgne.
8.3.Kaebaja välja toodud asjaolude pinnalt on asjakohane hinnata tagakiusamise ohtu poliitilise meelsuse väljendamise alusel, mitte samade asjaolude pinnalt konstrueeritud sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal. Sellisel viisil kunstlikult konstrueeritud sotsiaalne grupp ei oma iseenesest suuremat kaalu tagakiusuohu hindamise kontekstis.
8.4.Varjupaigataotleja erivajaduse tuvastamine ja sellega menetluses arvestamine VRKS tähenduses annab erivajadusega taotlejatele erilised menetluslikud garantiid, kuid isiku erivajadus iseenesest ei ole tema pagulasena tunnustamise aluseks. Erivajadus tähendab rahvusvahelise kaitse menetluses eeskätt menetluslikke leevendusi, et menetlus oleks isikule jõukohane ja et isik saaks menetlustoimingutest aru ning läbiviidavad menetlustoimingud ei koormaks teda liialt ega traumeeriks teda. Kaebaja esitab abstraktseid etteheiteid, kuid kaebaja argumentidest ei tulene, et kaebaja erivajadusega oleks menetluses jäetud arvestamata või varjupaigamenetlus oleks kaebajale olnud ebamõistlikult koormav. Haldusmenetluses 14.05.2025 peetud vestlusel uuris PPA, kas kaebajal on selliseid terviseprobleeme, mis võiksid mõjutada konkreetset vestlust, samuti oli PPA valmis vastavalt kaebaja soovidele võimaldama vestlusel pausi. Vestluse lõpus küsimusele, kas kaebajal on vestluse osas kommentaare, vastas kaebaja, et talle meeldis suhtlus menetlejaga, ta tunneb end hästi, et teda on võetud vastu, tunneb end toetatuna. Kaebaja tundis end piisavalt vabalt, et jagada ka seda, mis talle vestluse juures ei meeldinud.
8.5.Kaebaja argumentatsioon, et tema tervislikku seisundit oleks tulnud eraldi vaagida ka tagasisaatmise lubatavuse hindamisel, lähtub ekslikust loogikast, mille kohaselt kõigepealt eeldatakse repressiivse olukorra olemasolu (kaebaja sattumine vangi) ja seejärel konstrueeritakse kaebajale negatiivsed tagajärjed (ravist ilmajätmine). Kui isiku tagakiusamise risk ei ole tuvastatav, siis ei saa tagakiusamise võimalikele tagajärgedele või meetoditele tugineda kaitsevajaduse tuvastamisel. Esimeseks künniseks on siinkohal tõsiseltvõetav ja individuaalne tagakiusamise oht. Alles esimese künnise ületamisel saab asuda analüüsima võimalikke tagajärgi.
8(15)
3-25-2462
8.6.Arusaamatuks jäävad kaebaja etteheited, mis puudutavad 2024. a lõpus Eesti ametivõimude poolt väljendatud poliitilist valmidust käsitleda Valgevene varjupaigataotlusi senisest põhjalikumalt ja tundlikumalt. Kuigi tegemist on selge märgiga sellest, et Eesti mõistab hukka Valgevene režiimi, siis nimetatud avaldused ei tähenda, et Valgevene kodanikke tuleb tunnustada pagulastena pelgalt Valgevene kodanikuks olemise tõttu või et Valgevene kodanikele rahvusvahelise kaitse andmise lävend oleks kuidagiviisi madalam üldtunnustatud põhimõtetest. Vastustaja on vaadanud kaebaja esmase ja korduva varjupaigataotluse läbi individuaalselt ja erapooletult.
8.7.Täiendavalt esitas kaebaja mitmeid väljavõtteid päritoluriigi teabe allikatest, mis tema hinnangul toetavad tema seisukohti. Kuigi päritoluriigi teave on oluline informatsiooni allikas isiku päritoluriigis valitseva üldise olukorra ja teisitimõtlejate suhtes võimalike meetmete rakendamise trendide ja meetodite hindamiseks, ei saa riigis valitsevat üldist olukorda automaatselt üle kanda konkreetse üksikisiku asjaoludele ja väita selle pinnalt individuaalset tagakiusuohtu isikule. Kaebaja esitatud uued asjaolud ja tõendid kordavad suurel määral esmase rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud tõendeid ja asjaolusid ning seega ei suurenda need olulisel määral tõenäosust, et kaebajat ähvardab päritoluriigis tagakiusuoht. Valikulised kaebaja seisukohti toetavad nopped päritoluriigi teabe allikatest ei lükka ümber vastustaja järeldusi.
8.8.M. Kolesava-Hudzilina õiguslik hinnang iseenesest ei too välja uusi rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid, vaid kõik hinnangus välja toodud asjaolud on kaebaja poolt välja toodud juba esmases rahvusvahelise kaitse menetluses. Õigusliku hinnangu sissejuhatuse kohaselt põhineb see esitatud teabe analüüsil, ehk sisendi hinnangu kujundamiseks andis kaebaja. Seega ei saa M. Kolesava-Hudzilina arvamus pretendeerida erapooletule, objektiivsele ja terviklikule kaebaja asjaolude analüüsile, vaid see põhineb eelkõige kaebaja enda poolt antud informatsioonil, mistõttu on see oma olemuselt sarnane pigem järjekordsele toetuskirjale.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
9.1.Kaebaja leidis, et tema elu ähvardab Valgevenesse naastes tõendatud oht. Selleks, et saada Valgevenes tagakiusamise ohvriks, ei ole vaja olla dissident või tuntud isik. Dissidendistaatus ei ole VRKS-i kohaselt pagulase staatuse tuvastamise tingimuseks. Korduva rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks on uued asjaolud, mida esmakordse taotluse läbivaatamisel ei käsitletud. Kaebaja lisas 27.11.2024 taotlusele täiendavaid tõendeid: S. Tsihhanovskaja 2024. a Eesti visiidiga seotud dokument, mis puudutas V. Verameichykut ja milles oli pöördumine maailma avalikkuse poole ning artikkel, kus oli välja toodud, et BYSOL on Valgevenes ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioon, mille liikmeks olemine võib lõppeda kriminaalvastutusega. Need tõendid on varjupaigamenetluses kaotsi läinud ja vaidlustatud otsuses neid ei mainita. Kaebaja tegeliku olukorra mõistmiseks peab kohus tutvuma vahetult kaebaja 14.05.2025 rahvusvahelise kaitse vestluse salvestistega ja vestlusel välja toodud uute asjaolude ning tõenditega. Kaebaja on rääkinud rahvusvahelise kaitse menetluses ja käesolevas kohtumenetluses üksnes tõtt ning ei ole püüdnud varjupaigamenetlust venitada. Kaebajale on arusaamatu, kuidas langeks tema rahvusvahelise kaitse vajaduse tunnustamise korral kaitsetase nii madalale, et kaitset tuleks anda igale Valgevenest pärit isikule. Kaebaja on erivajadusega ja osalise töövõimega isik, tema suhtes läbi viidud haldusmenetlus ei arvestanud tema erivajadusega. Kaebajal ei ole Eestis viibimise ajal olnud Valgevene võimudega või võimudega seotud isikutega mingeid isiklikke kontakte,
9(15)
3-25-2462
tema vastu pole huvi tuntud. Siiski on Valgevene võimud saatnud kaeajale tema Valgevene elukoha aadressile teate, et tema passi kehtivuse aeg on lõppenud ning kaebaja peab pöörduma uue passi saamiseks isiklikult Valgevene politseiametisse.
9.2.Vastustaja möönis, et kaebajal on subjektiivne hirm päritoluriiki naasmise ja võimaliku tagakiusamise eest, kuid ainuüksi subjektiivne hirm või asjaolu, et tagakiusu ei saa välistada, ei ole varjupaiga vajaduse jaatamise aluseks. Kaebaja käitumine võib viidata soovile venitada asja arutamist ja vältida enda Eestist välja saatmist. Sellele viitavad nii korduva taotluse juurde esitatud asjaolud, mis kordavad esmases varjupaigamenetluses toodut, kaebaja käitumine käesolevas kohtumenetluses, avaldused kohtuistungi edasilükkamiseks ning otsitud põhjustel lepingulisest esindajast loobumine.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda kohus kõiki haldusaktis esitatud põhjendusi, kuna nõustub nendega ning leiab, et haldusorgan on jõudnud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel ja lahkumisettekirjutuse tegemisel õigete ja õiguspäraste järeldusteni.
11.HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtule ei nähtu, et pärast PPA otsuse tegemist oleks ilmnenud uusi asjaolusid, millega otsust tehes tuleks arvestada.
12.Kaebaja on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 24 lg-d 1–3 ja direktiivi 2013/32/EL art 40 lg-d 2 ja 3 näevad ette korduvate taotluste läbivaatamise kahes etapis. Esimeses etapis kontrollitakse taotluste vastuvõetavust ja teises etapis antakse hinnang nende sisule. Esimene etapp jaguneb omakorda kaheks. Esmalt kontrollitakse, kas taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL alusel. Seejärel tuleb kontrollida, kas uued dokumendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Kui vastus on jaatav, siis tuleb kaitse taotlus läbi vaadata üldkorras. Dokumenti või tõendit tuleb pidada direktiivi 2013/32/EL artikli 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses uueks, kui otsus varasema taotluse kohta on tehtud, ilma et see dokument või tõend oleks olnud menetlevale ametiasutusele varasemalt teada. Kui kaebaja on esitanud uusi dokumente, siis tuleb PPA-l hinnata, kas esitatud tõendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Korduva taotluse läbivaatamise teises etapis hinnatakse isiku kaitsevajadust, sh esitatud dokumente, sisuliselt. Uute tõendite esitamise korral tuleb mh hinnata, kas isik oleks saanud need tõendid või asjaolud esitada juba esmases menetluses. Kui taotleja esitab uusi tõendeid, mida ta oleks võinud takistusteta esitada ka eelmise taotluse menetlemise ajal, kohaldub VRKS § 24 lg 1 ning taotlus vaadatakse läbi eelmise taotluse raames (s.o VRKS § 24 lg 2 ei kohaldu). Sõltumata sellest, kas korduv taotlus lahendatakse kiirmenetluses või üldises menetluses, tuleb isik VRKS § 18 lg-tes 4 ja 41 sätestatud korras uuesti ära kuulata (direktiivi 2013/32/EL artikkel 40 lg 3) (vt TlnRKK 17.04.2024 otsus asjas nr 3-23-1110, p-d 12–21).
13.Pärast teistkordse rahvusvahelise kaitse taotluse saamist vaatas PPA taotluse sisuliselt läbi. PPA hindas kaebaja poolt esitatud uusi tõendeid ja leidis, et osa kaebaja esitatud tõenditest saab käsitleda uute tõenditena direktiivi 2013/32/EL art 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Kuna aga PPA hinnangul oleks kaebaja saanud need tõendid ilma takistusteta esitada ka
10(15)
3-25-2462
eelmise taotluse menetlemise ajal, kohaldas ta VRKS § 24 lg-t 1 ja vaatas täiendavad selgitused või korduva taotlusega kaasnevad dokumendid läbi eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise raames, uuendades eelmist rahvusvahelise kaitse menetlust. PPA hindas uuendatud menetluses, kas taotleja poolt esitatud uutel tõenditel on selline kaal, et nende lisamisel esmases taotluses esitatud asjaolude juurde saab taotlejat käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna või mitte. Mh kuulati kaebaja uuendatud rahvusvahelise kaitse menetluses uuesti ära ja tal oli võimalik esitada oma seisukohad ning vastuväited PPA seisukohtadele.
14.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi), ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ning kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
15.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on Valgevene poliitilise režiimi vastased vaated ning subjektiivne tagakiusukartus Valgevenesse naasmisega seoses. Samas nõustub kohus vastustajaga, et ka uues rahvusvahelise kaitse menetluses kaebaja esitatud väited ja tõendid ei näita, et kaebaja subjektiivne tagakiusukartus oleks objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud ja kaebajat ei saa tunnustada pagulasena VRKS § 4 lg 1 mõistes.
16.Kaebaja esitas koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega Valgevene juristi M. Kolesava-Hudzilina õigusliku hinnangu (eestikeelne tõlge dtl 80–82), mis oma lõppjäreldusena jõuab seisukohale, et kaebaja kuulub kõrge riskiga isikute kategooriasse, keda Valgevene võimude poolt süstemaatiliselt jälitatakse ja taga kiusatakse. Kohus möönab, et M. Kolesava-Hudzilina on isik, kes eeldatavasti tunneb väga hästi õiguslikku ja poliitilist olukorda Valgevenes, sh seda, kuidas võimud hangivad teavet režiimile vaenulike isikute tegevuse kohta ja kuidas valitakse välja represseeritavad isikud. Kohtu hinnangul sisaldab esitatud hinnang siiski eelkõige üldist infot olukorra kohta Valgevenes ja see info on konkreetselt kaebaja faktilise olukorra analüüsiga nõrgalt seostatud. Mitmed hinnangus esitatud väited on tõestuseta või üldsõnalised, nt on leitud, et kaebaja on Valgevene võimude erilise tähelepanu all aktiivse osalemise tõttu valitsusväliste organisatsioonide töös ja protestiaktsioonidel. Samas ei selgu hinnangust, milles selline aktiivne võimude vastane tegevus on kaebaja puhul seisnenud. Kohus nõustub PPA-ga, et esitatud hinnangut tuleb käsitleda eelkõige kui juristi toetusavaldust kaebajale, mitte aga kui konkreetselt kaebaja olukorra ja tagakiusukartuse üksikasjalist ning faktidega põhjendatud analüüsi. HKMS § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil (sh asjatundja arvamusel) kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ja kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ning vastastikuses seoses.
17.Kaebaja esitas koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega ka tõendid selle kohta, et viibis 18.11.2024 Tartu Ülikoolis toimunud kohtumisel S. Tsihhanovskajaga (dtl 214). Avalikest allikatest nähtub, et 18.11.2024 külastas Valgevene opositsiooniliider S. 11(15)
3-25-2462
Tsihhanovskaja Tartu Ülikooli, kus ta kohtus ülikooli rektori ja haridus- ja teadusministriga ning pidas külalisloengu.1 Samas pole millegagi tõendatud see, et teave kaebaja osalemise kohta loengul oleks laiemalt teada või avalikult kättesaadav. Loengu videopildist2 nähtuva põhjal võib järeldada, et loeng toimus väikeses ringis ning seal osalesid taotlejale sarnaseid vaateid omavad inimesed. Seetõttu nõustub kohus PPA hinnanguga, et sellel üritusel osalemine ei suurenda oluliselt kaebaja tagakiusamise ohtu Valgevenes.
18.Kaebaja esitas Valgevene Solidaarsusfondi BYSOL ametlikud kinnituskirjad, mis näitavad, et kaebaja on saanud toetust ja osalenud tegevustes, mille eesmärk on aidata Valgevene režiimi repressioonide all kannatavaid inimesi. Seda asjaolu on kohtud hinnanud juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise taotluse tagasilükkamisele järgnenud kohtumenetluses ning leidnud, et see ei suurenda kaebaja tagakiusamisohtu (vt TlnHK 21.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2635, p 38). Kuna kaebaja pole nimetatud seisukohta millegagi ümber lükanud, jääb kohus selle juurde ka käesolevas asjas. Kaebaja pagulasena tunnustamiseks küllaldast tagakiusamise ohtu ei näita ka XXX, mida PPA on samuti käsitlenud juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise kaebuse menetluses (vt vastustaja 08.11.2023 otsus, dtl 245–246) ja kohtud järgnenud kohtumenetluses.
19.Kaebaja on esitanud internetipanga kuvatõmmise selle kohta, et ta on teinud solidaarsusfondile BYSOL annetusi (dtl 228–231) ning leiab, et sellist tegevust võidakse Valgevene võimude poolt käsitleda ekstremismi toetamisena. Esitatud kuvatõmmiselt nähtub, et kaebaja on teinud BYSOL-ile ajavahemikul veebruar 2024–jaanuar 2025 ühekordseid annetusi summas 5–21 eurot. Ühtlasi nähtub kuvatõmmiselt, et kaebaja on teinud ülekandeid oma Eesti pangaarvelt. BYSOL ei asu fondi kodulehelt nähtuvalt Valgevenes, vaid selle juriidiline aadress on Leedu Vabariigis ning annetusi kogutakse Leedu pangakontodele. 3 Seetõttu pole kohtu hinnangul praegu mingit alust arvata, et Valgevene võimud on kaebaja tehtud väikesemahulistest annetustest teadlikuks saanud. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kõnealused annetused on tehtud pärast seda, kui kaebaja esmakordne rahvusvahelise kaitse taotlus oli jäetud 08.11.2023 PPA poolt rahuldamata. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lõike 3 järgi võib liikmesriik otsustada, et taotlejale, kes esitab korduva taotluse, ei anta üldjuhul pagulasseisundit, kui tagakiusamise oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma tegevusega pärast päritoluriigist lahkumist. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lõike 3 eesmärk on jätta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse alusel pagulasseisund andmata, kui taotleja püüab tahtlikult asjaolusid fabritseerides rahvusvahelise kaitse andmise menetlust ära kasutada (Euroopa Kohtu 29.02.2024 otsus asjas nr C-222/22, p-d 31 ja 32; vt ka TlnRKK 04.10.2024 otsus nr 3-24-710/49, p 15).
20.XXX
21.Kaebaja tagakiusamise riski ei suurenda ka tema esitatud meediakajastused ja artiklid Valgevenesse tagasipöördumise riskidest ja info konkreetsete tagakiusatud isikute (nt V. Verameichyku) kohta, vt dtl 213 ja 218–226. V. Verameichyk on avalikkuses tuntud isik, kes on võtnud aktiivselt osa Valgevene 2020. a protestidest ning võtnud sõjaväelasena Ukraina poolel osa Vene-Ukraina sõjast.4 Ka muude kaebaja poolt esile toodud Valgevene kodanike puhul, keda on väidetavalt tabanud kodumaale naasmisel repressioonid, ei ole esitatud lühikirjelduste järgi üheselt selge, milles seisnes nende süü Valgevene võimude silmis ja kas 1
Svjatlana Tsihhanovskaja andis külalisloengu Valgevene poliitilisest olukorrast | Tartu Ülikool https://uttv.ee/naita?id=36096&sessioon=93228445164612521541 3 https://bysol.org/en/lithuania/ 4 https://www.reuters.com/world/belarus-opposition-fears-former-ukraine-volunteer-extradited-by-vietnam2024-11-21/ 2
12(15)
3-25-2462
ning millised karistused on neile määratud. Kaebajat ei saa pidada automaatselt nende isikutega samas olukorras olevaks. Kohtud märkisid juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusele järgnenud kohtumenetluses, et kaebaja on olnud oma poliitiliste vaadete väljendamisel rõhutatult tagasihoidlik ning diskreetne (vt TlnRKK 19.09.2024 otsus asjas nr 3-23-2635, p 9). Pole alust järeldada, et olukord oleks selles osas muutnud. Ka kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel pole esitatud andmeid, et kaebaja oleks sotsiaalmeediakanalites avalikult ja aktiivselt Valgevene võimude vastu sõna võtnud, osalenud Valgevene võimude vastastel avalikel koosolekutel või tegutsenud aktiivselt Valgevene või Eesti poliitilistes organisatsioonides. S. Tsihhanovskaja avaliku loengu kuulamine või väikesemahuliste annetuste tegemine Valgevenes ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioonile Eesti pangaarve kaudu ei ole kohtu hinnangul kaebaja tagakiusamise riski arvestataval määral suurendanud. Nagu kaebaja esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel, pole ka kaebaja korduva taotluse läbivaatamisel mingit konkreetset infot selle kohta, et kaebaja tegevus oleks tekitanud Valgevene võimudes huvi tema või tema lähedaste vastu, sh arvestades, et Valgevenes elavad ka kaebaja lapsed ja muud sugulased. Ka kaebaja ise kinnitas kohtuistungil, et tal pole mitme aasta pikkuse Eestis elamise aja vältel olnud Valgevene võimudega mingeid kontakte. Üksnes sellest, et kaebaja Valgevene elukoha aadressile on saadetud kiri tema passi kehtivustähtaja aegumise kohta koos nõudega ilmuda passi uuendamiseks isiklikult ametiasutusse, ei saa järeldada Valgevene võimude kõrgendatud huvi kaebaja vastu.
22.Riigikohus on rõhutanud, et tagakiusu järeldamiseks ei piisa pelgast arvamusest, et tagakiusu ei saa välistada (RKHK 15.05.2025 otsus asjas nr 3-23-1317, p 15). Seetõttu ei saa ka kaebaja puhul järeldada, et hüpoteetiline võimalus sattuda tulevikus Valgevene võimude teravdatud tähelepanu alla võimaldaks järeldada käesoleval ajal tema tagakiusamist. Kohtu arusaamise järgi ei eristu kaebaja olulisel määral teistest Valgevene kodanikest, kellel on režiimi vastased vaated, kuid kes neid avalikult ei väljenda ega osale otseses dissidentlikus tegevuses. Kõigi selliste isikute väljaselgitamine ja karistamine ei oleks Valgevene võimudele ilmselgelt jõukohane. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt RKHK 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509, p 18).
23.Ka võimalus, et Valgevene piiri ületamisel kaebajat võimude poolt küsitletakse või tema arvutit ja telefoni kontrollitakse, ei ole asjaoluks, millest saaks eraldiseisvalt järeldada kaebaja tagakiusamist (vt nt TlnRKK 10.01.2025 otsus nr 3-24-110, p 22). Kaebajal on võimalik piiriületuseks valmistuda, st kustutada elektroonilistest seadmetest teda ohtu seada võivad andmed ja loobuda ütluste andmisest, mis võiksid teda Valgevene võimude silmis süüstada.
24.Kaebaja märkis kaebuses ka, et 2024. a novembris toimunud S. Tsihhanovskaja ja Eesti siseministri kohtumisel võeti vastu otsus Valgevene kodanike kaasuste läbivaatamise juhendmaterjalide koostamisest ja suunamisest migratsiooniametitele. Kaebaja hinnangul oleks neid suuniseid pidanud tema korduva taotluse läbivaatamisel arvesse võtma. Avalikult kättesaadavatel andmetel toimus 2024. a sügisel S. Tsihhanovskaja kohtumine siseminister L. Läänemetsaga, millel räägiti valgevenelaste eluolust Eestis, muuhulgas ajutistest reisidokumentidest ja viisade väljastamisest Valgevene kodanikele.5 Kohus märgib, et kaebajale pagulase staatuse saab vastustaja kindlaks teha üksnes kehtivate seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktide alusel ning tuginedes kindlaks tehtud faktidele. Pagulase staatust ei saa isikule anda poliitilise deklaratsiooni alusel. Samuti ei saa põhimõtteliselt teistsugust seisukohta kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tuletada S. Tsihhanovskaja üleskutsest vaadata üle riikide rahvusvahelise kaitse protseduurid, rakendada individuaalset 5
lähenemist igale juhtumile ja loobuda koostööst Valgevene võimudega (dtl 213). Kaebaja taotlus ongi läbi vaadatud tema juhtumi faktilisi ja individuaalseid asjaolusid arvesse võttes. Eesti võimud ei tee rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel koostööd Valgevene võimudega.
25.Asjaolu, et kaebaja põeb XXX, hindasid kohtud juba haldusasjas nr 3-23-2635 ning leidsid, et see ei ole rahvusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline. Kuna kaebajat ei ohusta vanglakaristus, ei pea arvestama tema seisukohtadega, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku ravita (vt TlnHK 21.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2635, p 34). Kaebaja on esitanud käesolevas asjas arstitõendi, mille kohaselt ta viibis vahemikul 06.01.2025.–30.01.2025 ravil Viljandi Haiglas. Puuduvad andmed, et kaebaja tervislik seisukord oleks võrreldes esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ajaga põhimõtteliselt muutnud. PPA on kaebaja haigust otsuste põhjendustest nähtuvalt arvesse võtnud nii tema esmakordse kui korduva rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel. Seega ei ole kaebaja erivajadusega jäetud arvestamata. Kohtu hinnangul ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks alust muuta kohtute poolt eelnevalt antud hinnangut. Kaebaja ei ole tõendanud, et Valgevenes pole võimalik saada XXX ravi ja väljasaatmise korral jääks ta ravist ilma (võrdle TlnRKK 04.10.2024 otsus nr 324-710/49, p 38).
26.Kaebaja väitis kohtuistungil, et esitas koos teistkordse rahvusvahelise kaitse taotlusega vastustajale dokumente, mis läksid kaotsi ja mida PPA pole vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud. Kaebaja mainis seejuures S. Tsihhanovskaja 2024. a Eesti visiidiga seotud dokumenti, mis puudutas V. Verameichykut, ja artiklit, milles olid välja olid toodud Valgevenesse tagasipöördumise riskid. Samuti mainis kaebaja artiklit, kus oli välja toodud, et BYSOL on Valgevene võimude poolt ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioon, mille liikmeks olemine võib lõppeda kriminaalvastutusega. Kohus nende kaebaja väidetega ei nõustu. Vaidlustatud 26.06.2025 rahvusvahelise kaitse otsuses (lk 2, dtl 35) on märgitud, et kaebaja esitas koos taotlusega mh S. Tsihhanovskaja büroo avalduse V. Verameichyku Vietnamist väljaandmise kohta ja Viasna veebilehel avaldatud artikli Valgevenesse tagasipöördumise riskidest. Otsuses on mõlemat nimetatud dokumenti sisuliselt hinnatud (vt otsuse lk 5–7, dtl 38–40) ning põhjendatud, miks need ei suurenda kaebaja tagakiusamise riski. Samuti on otsuse tegemisel arvesse võetud, et BYSOL on Valgevene võimude poolt ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioon (vt otsuse lk 8). Kohus tutvus kaebaja 14.05.2025 rahvusvahelise kaitse vestluse salvestistega (dtl 670) ning leiab, et vastustaja ei jätnud kaebaja vestlusel esitatud asjaolusid rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel arvestamata.
27.Kaebaja ei ole esitanud kaebuses eraldi väiteid 26.06.2025 otsuses kaebaja täiendava kaitse (VRKS § 4 lg 3 ja § 19 lg 5) vajadusele antud hinnanguga. Seetõttu kohus otsuse nimetatud osa eraldi ei käsitle, vaid märgib, et nõustub vastustaja esitatud põhjendustega neid kordamata.
28.Eelnevat arvesse võttes ei leia kohus, et kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tehtud otsus oleks formaalselt või sisuliselt õigusvastane, seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
29.HKMS § 253 lg 3 esimese lause kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Seetõttu tuleb 01.08.2025 määrusega kaebaja Eestist väljasaatmise ärahoidmiseks kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Tulenevalt HKMS § 253 lg 3 kolmandast lausest ei jõustu esialgse õiguskaitse tühistamine enne kohtuotsuse jõustumist.
14(15)
3-25-2462
30.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja ka tema menetluskulud jäävad tema enda kanda.
31.Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab halduskohtu otsuse avalikustada resolutsioonis märgitud ulatuses (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.