4.Lahendi avaldamisel asendada taotlejate nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.
esialgse õiguskaitse taotlused
Tallinna määruse
1.T.S esitas 09.06.2025 taotluse VMS § 191 alusel tähtajalise elamisloa saamiseks ja A.N esitas samal kuupäeval taotluse VMS § 118 p 1 ja § 137 alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 09.12.2025 otsusega nr 15.3-3.2/625-1 tähtajalise elamisloa andmisest T.S-ile ja tähtajalise elamisloa pikendamisest A.N-ile .
T.S ja A.N esitasid vastavalt 27.12.2025 ja 28.12.2025 Tallinna Halduskohtule avaldused (haldusasjad nr 3-25-4731 ja 3-25-4735), milles väljendasid mittenõustumist PPA 09.12.2025 otsusega ja esitasid taotlused võimaldada neil kuni menetluse lõpuni Eestis viibida.
3.Kohus kogus 29.12.2025, 30.12.2025, 05.01.2025, 06.01.2025 ja 08.01.2025 taotlejatelt ja PPA-lt täiendavaid andmeid ning liitis haldusasjad 08.01.2025 määrusega ühte menetlusse. Kokkuvõtvalt nähtub kohtule esitatud andmetest ja seisukohtadest järgnev: - PPA keeldus 09.12.2025 otsusega (dtl 7 jj) T.S-ile tähtajalise elamisloa andmisest ja A.N-ile tähtajalise elamisloa pikendamisest. Taotlejad said otsuse kätte samal päeval. - T.S esitas 19.12.2025 PPA-le inglisekeelse vaide (dtl 183-184). Kohtule teadaolevalt tuleb kaebajal vaides esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 12.01.2026 (dtl 186-187 ja 191). - Taotlejatele tehti 19.12.2025 lahkumisettekirjutused vabatahtliku täitmise tähtajaga 19.01.2026 (dtl 164-167 ja 193-196). Lahkumisettekirjutusi ei ole kohtule teadaolevalt vaidlustatud. - T.S pöördus Tallinna halduskohtusse 27.12.2025. - A.N pöördus Tallinna Halduskohtusse 28.12.2025. - A.N esitas PPA-le 04.01.2026 e-kirjaga vaide PPA elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse peale (dtl 192).
4.Kuna T.S esitas enne kohtusse pöördumist vaide PPA-le, küsis kohus 08.01.2026 määrusega täpsustavaid küsimusi tema tahte kohta kohtusse pöördumisel. T.S ja A.N selgitasid 11.01.2026
kohtule ühises avalduses, et nad ei ole esitanud PPA vastu kaebust ja paluvad kohtule esitatud avaldusi käsitleda esialgse õiguskaitse taotlusena (dtl 230). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus taotlejate tahtest ja eesmärgist nähtuvalt (HKMS § 2 lg 4), et nad esitasid 27.12.2025 ja 28.12.2025 kohtule avaldused vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse saamiseks (HKMS § 249 lg 5).
5.Taotluste põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:
1.PPA 09.12.2025 otsus tekitab pöördumatut kahju. T.S-il ja äripartneril on pärsia vaipade müümisega tegelev ettevõte. T.S lahkumisel tekivad ettevõttel tegevushäired, töötajatega tuleb lõpetada töölepingud, tekib oluline majanduslik kahju T.S-ile ja äripartnerile. Ettevõtte juhtimine ja tegevuse igapäevane korraldamine ilma taotlejate Eestis kohaloluta ei ole võimalik. Äripartneri muu töö ei võimalda tal osaleda ettevõtte igapäevases tegevuses. T.S vastutusalasse kuuluvad ettevõtte põhitegevused, sealhulgas vaipade kodeerimine, vaipade identifitseerimine vastavalt vaipade päritolule ja omadustele, eritellimusel valmistatavate vaipade tellimuste vormistamine, tootjatega suhtlemine ning laoseisu ja tellimuste haldamine. Kõik need tegevused põhinevad pärsiakeelsetel dokumentidel ja vaipade nn „passidel“, mistõttu on vajalik T.S keeleoskus ja erialane teadmine. A.N vastutab igapäevaselt ettevõttes transporditeenuse osutamise eest ja tema panus on hädavajalik vaipade liigutamisel ja paigutamisel, kuna suuremaid vaipasid ei ole ettevõtte teised töötajad võimelised iseseisvalt liigutama. T.S terviseseisundi tõttu, mis vajab stabiilsust ja ravi järjepidevust, tuleks lubada kuni menetluse lõpuni Eestis viibida ka humaansetel kaalutlustel. Eestist lahkumine või abikaasast eraldamine tooks kaasa pöördumatu tervisekahju.
2.PPA 09.12.2025 otsus toetub ettevõtte finantsnäitajate formaalsele tõlgendusele, kuid PPA ei ole hinnanud kohapeal ettevõtte vara väärtust. Äripartner on investeerinud ettevõttesse 70 000 eurot ja T.S on omakorda samas väärtuses hankinud ettevõttele müüdavat kaupa. Ettevõttel on 3 töötajat. Ettevõttel on aktiivsed ärisuhted enam kui viie või kuue kohaliku Eesti ettevõttega ning tooteid eksporditakse mitmetesse Euroopa riikidesse. Kõik finantsdokumendid, lepingud, arved ja äritegevus on täielikult läbipaistvad. Ettevõtte raamatupidamist teostab litsentseeritud Eesti raamatupidaja ning kõik maksukohustused on täidetud vastavalt Eesti seadustele. Üheski ettevõtte tegevuse etapis ei ole toimunud ebaseaduslikku, varjatud ega sobimatut tegevust. Samuti on T.S valmis 3-4 nädala jooksul ettevõtte pangakontole kandma 65 000 eurot.
3.Taotlejad ei ole Eestis viibimise ajal saanud riiklikke toetusi ega sotsiaalabi, vaid on elatanud end ausa töö ja äritegevusega ning panustanud majandusse maksumaksjana ja tööandjana. Iraani naasmine ei ole võimalik. Taotlejatel puudub seal kinnisvara, töökohta ega muid eeldusi elu uuesti alustamiseks. Iraani tagasipöördumine on ka seal valitseva poliitilise olukorra tõttu võimatu. Oht konfliktiks on suur, internet katkestatakse sageli ja lennud on piiratud või tühistatud.
6.PPA palub jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. T.S-il on e-residendi tunnistus kehtivusega kuni 22.06.2026 ja Eestis äripartner, kellel on võimalik ettevõtte tegevusega jätkata. Seega saab ettevõtlusega jätkata ka väljaspool Eestit. Taotlejad olid 19.12.2025 lahkumisettekirjutuste tegemisel nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma. Võimalikul kaebusel ei ole eduväljavaateid, kuna T.S-il tähtajalise elamisloa saamise tingimused ei ole ilmselgelt täidetud. A.N taotles tähtajalist elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks ja tal ei ole kunagi olnud muul alusel iseseisvat tähtajalist elamisluba. Kuna T.S tähtajalise elamisloa saamise tingimused ei olnud täidetud, tuli jätta pikendamata ka A.N elamisluba.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus võib põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2). Kohus leiab kokkuvõttes, et esialgse õiguskaitse taotlused tuleb jätta rahuldamata.
7.1.Taotlejate esialgse õiguskaitse vajadus ei ole suur. Taotlejad soovivad kuni (kohtu)menetluse lõpuni Eestis viibida. Mõlemale taotlejale on tehtud 19.12.2025 kehtivad lahkumisettekirjutused ja neid ei ole kohtule teadaolevalt vaidlustatud. Taotlejad on esitanud vaide 09.12.2025 elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldumise otsuse peale. Seega eeldaks taotlejate eesmärki saavutav esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine, et kohus kohustab PPA-d taotlejatele ajutiselt elamisluba andma (HKMS § 521 lg 1 p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et sellega on sisuliselt saavutatud vaide eesmärk, saab toimuda vaid siis, kui kaalul on väga kaalukad õigushüved (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19-20). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne sellised pöördumatuid tagajärgi, mis õigustaksid taotlejate Eestis viibimist vaide- ja võimaliku tulevase kohtumenetluse ajal. Iraani naasmine nõuab küll taotlejate elus ümberkorraldusi, kuid seda ei saa pidada ülemääraseks. Taotlejad esitasid VMS § 191 ja VMS § 137 lg 1 alusel elamisloa taotlused 09.06.2025 pärast eelmise elamisloa kehtivuse lõppu (09.03.2025). Elamisloa taotluse esitamisest ei teki isikul õigustatud ootust elamisloa saamiseks, mistõttu pidid taotlejad arvestama võimalusega, et taotluste rahuldamata jätmisel tuleb neil Iraani naasta. Kohus leiab ka, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei pea ilmtingimata kaasa tooma ettevõtluse lõpetamist. T.S-il on e-residendi digitaalne isikutunnistus ja äripartner Eestis, mis võimaldab ettevõtlusega jätkata ka lühiajaliselt välismaal viibides. Taotlejatele 19.12.2025 lahkumisettekirjutuses seatud võrdlemisi lühike sissesõidukeelu pikkus – 3 kuud. Pärast seda aega on taotlejatel võimalik taotleda uut viibimisalust Eestisse naasmiseks, sh on võimalik tegeleda vahepealsel ajal elamisloa tingimuste täitmisega. Vaidemenetluses ja sellele järgnevas võimalikus kohtumenetluses on taotlejatel võimalik osaleda ka välismaal viibides, sh on seni menetlus toimunud kirjalikult. Eestisse jäämist õigustavat esialgse õiguskaitse vajadust ei tulene ka T.S tervislikust seisundist. T.S esitatud võõrkeelsete dokumentide kohaselt on tema haigusseisundid diagnoositud, kui ta oli vastavalt 35- ja 40-aastane, s.o taotleja sünniaega arvestades esimene ligikaudu 10 ja teine ca 5 aastat tagasi. Seejuures on mõlemad haigusseisundid diagnoositud Iraanis (dtl 132, 134)1 ja kaebaja on ravi saanud ka Šveitsis (dtl 133). Seetõttu on T.S-il võimalik vajadusel ravi saada ka väljaspool Eestit, sh terviseseisundi halvenemise korral Iraanis.
7.2.Pärast vaidemenetlust esitataval võimalikul T.S kaebusel ei ole erilisi eduväljavaateid. T.S tähtajalise elamisloa taotlus jäi 09.12.2025 otsuse kohaselt rahuldamata seetõttu, et taotlejal puudub 65 000 euro suurune investeering Eesti äriühingu osakapitali, mille eest oleks soetatud ja Eestis põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid. Tegemist on VMS § 192 lõikes 2 sisalduva tingimusega. 09.12.2025 otsuses viidatud äriregistri andmetest ei nähtu ka kohtule, et taotleja oleks ettevõtte põhivarasse investeerinud vähemalt 65 000 eurot, mille eest oleks soetatud ja Eestis põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid. T.S selgitas küll kohtule, et on soetanud selles väärtuses ettevõttele müüdavat kaupa (vaipasid), kuid ei ole selle kohta esitanud ühtki tõendit. Samuti ei ole vaipade puhul tegemist kinnisvara, masinate või seadmetega ja vastavas väärtuses põhivara olemasolu ei nähtu ka ettevõtte 2024. aasta majandusaasta aruandest (vt dtl 8, joonealune viide). Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et taotlejal on olnud piisavalt aega taotluse VMS-i tingimustega kooskõlla viimiseks. Ettevõte on asutatud 19.12.2023 ja enne elamisloa 1
Mehri haigla (Mehr Hospital) asub Google Maps andmetel Iraanis.
taotluse esitamist oli taotlejal seega aega 1,5 aastat tingimuste täitmiseks. Taotleja väljendatud valmisolek kanda ettevõtte kontole lähiajal 65 000 eurot ei ole samuti käsitletav VMS § 192 lõikes 2 nimetatud tingimuse täitmisena, kuna seadus nõuab investeeringu arvelt põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinate või seadmete soetamist. Kuna PPA keeldus T.S-ile elamisloa andmisest, jättis PPA pikendamata ka A.N seotud elamisluba VMS § 137 lg 1 alusel abikaasa juurde elama asumiseks. Lisaks 09.12.2025 otsuses väljatoodule on A.N võimalik kaebus eduväljavaadeteta ka seetõttu, et nii PPA-le 04.01.2026 esitatud vaie kui ka kohtule 28.12.2025 esitatud kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kohus selgitas 08.01.2026 kohtumääruses, et järeldab T.S selgitustest, et mõlemad taotlejad said PPA 09.12.2025 otsuse kätte 09.12.2025. A.N ei ole sellele vastu vaielnud. Seega oleks A.N-il tulnud vaie PPA-le või kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 19.12.2025. A.N esitas vaide PPAle hilinenult 04.01.2026. Kui tõlgendada kohtule 28.12.2025 esitatud avaldust kaebusena, on ka see esitatud hilinenult. Samuti ei ole A.N esitanud 08.01.2026 määruses nõutud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega selgitanud, miks ei olnud tal võimalik tähtaegselt kohtusse pöörduda. Seega esineks võimaliku A.N kaebuse korral HKMS § 152 lg 1 punktis 2 nimetatud menetluse lõpetamise alus.
7.3.Välismaalase Eestis seadusliku viibimise osas esineb avalik huvi. Taotlejad viibivad hetkel Eestis ebaseaduslikult. Kohus kordab 08.01.2026 määruse selgitust, et lahkumisettekirjutuses määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg ei anna taotlejatele seaduslikku alust Eestis viibimiseks, vaid tähendab seda, et PPA ei saada neid enne 19.01.2026 möödumist Eestis sunniviisiliselt välja.
7.4.Taotlejad väidavad Iraani tagasipöördumise võimatust sealse ebastabiilse poliitilise olukorra ja sellest tuleneva võimaliku ohu tõttu. Kohus möönab, et viimastel päevadel enne käesoleva määruse koostamist Iraanis sagenenud protestid võivad tekitada taotlejates tagasipöördumise ohutuse osas ebakindlust. Samas ei nähtu kohtule, et Iraani reisimine oleks protestide tõttu võimatu, sealjuures ei nähtu kohtule vastupidiselt kaebajate väidetule, et lende üldse ei toimuks. Kuigi välisriigid soovitavad oma kodanikel Iraani reisimist vältida 2, on antud hoiatused välisriikide kodanikele, mitte Iraani kodanikele. Taotlejatel on võimalik ka ise enda ohutust tagada, hoidudes protestides osalemast ja vältides vastavaid piirkondi. Kui olukord kodakondsusjärgses riigis kujutab taotlejate hinnangul ohtu nende elule ja tervisele, on võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlus täiendava kaitse saamiseks (VRKS § 4 lg 3 p 3) ja/või taotlus lahkumiskohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks (VSS § 72 lg 5 p 4).
7.5.T.S teavitas 12.01.2026 kohut, et ta on vastu võetud Estonian Business School (EBS) magistriõppesse. Taotleja esitas ka EBS-ilt saadud tõendi (dtl 235), mille kohaselt on ta tingimuslikult vastu võetud rahvusvahelise ärijuhtimise MBA erialale ja alustab täiskoormusega õpinguid auditoorse õppetöö algusega 16.01.2026. Lõpliku vastuvõtuotsuse tingimuseks on tõendi kohaselt, et ENIC/NARIC keskus hindab positiivselt tema eelnevat haridustaset. Kohus selgitab, et EBS magistriõppesse vastuvõtmine ei ole asjaolu, mille tõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Tegemist võib olla alusega uuel alusel elamisloa taotlemiseks (VMS § 118 p 3), kuid taotleja esitatud tõendist nähtuvalt on tal eelnevalt vajalik saada oma haridustaseme kohta positiivne hinnang Eesti ENIC/NARIC keskuselt. Samuti on taotlejal 19.12.2025 lahkumisettekirjutusega kohaldatud kehtiv sissesõidukeeld 3 kuud. Kehtiv sissesõidukeeld on elamisloa andmist välistav asjaolu (VMS § 126 lg 1). Uuel alusel elamisloa taotlemise soovi korral tuleb pöörduda PPA poole.
8.T.S tasus 27.12.2025 taotluselt kokku riigilõivu 35 eurot. A.N tasus 28.12.2025 taotluselt kokku riigilõivu 40 eurot. Arvestades, et taotlejad soovisid esitada vaid esialgse õiguskaitse taotlust, 2
Vt https://reisitargalt.vm.ee/sihtkoht/iraan/ ja sealsed viited teiste riikide reisiinfole.
tuli kummalgi taotlejal tasuda RLS § 60 lg 6 aluse riigilõivu 20 eurot. Kohus tagastab enamtasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel – s.o T.S-ile 15 eurot ja A.N-ile 20 eurot.
9.Kohus selgitab täiendavalt, et tegemist on lõpplahendiga – kohus lahendab käesoleval juhul ainult kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, mis on esitatud vaidemenetluse ajal. Vaidemenetluse läbimise korral, kui kaebajad soovivad jätkuvalt kohtusse pöörduda, tuleb esitada uus ja eraldiseisev kaebus. Sealjuures jääb kohus määruse punktis 7.2 teises lõigus toodud selgituste juurde.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.