lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3235/12

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3235/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3235

Haldusasi

Nortal AS-i kaebus tühistada sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 22. augusti 2025. a otsus, millega lükati mittevastavuse tõttu tagasi tema pakkumus riigihankes „e-Haiguslugu“ (viitenumber 262909) ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 23. septembri 2025. a otsus nr 197-25/262909

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Nortal AS, esindajad v.adv Erki Fels ja adv Gregor Saluveer Vastustaja (hankija) – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Janika Pajula

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nortal AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Nortal AS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2025. a otsus haldusasjas nr 3-25-3235 muutmata.

Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

Otsuse avaldamisel jätta avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud osad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2026 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-25-3235 olenemata võib Riigikohus hankeasjas lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

esitatud

kassatsioonkaebuse

vaadata

läbi

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija, PERH) avaldas riigihangete registris 12.02.2024 hanketeate konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „e-Haiguslugu“ (viitenumber 262909) ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Riigihanke eesmärgiks on hankida PERH-i grupile uus elektrooniline haigla infosüsteem. Tehnilise kirjelduse (TK) p 2.2.2.1 kohaselt peab pakutaval haigla infosüsteemil olema lisas 4 „Miinimumnõuded“ toodud funktsionaalsus. Miinimumnõuete täitmine on osa vastavustingimustest, mistõttu pakkumus tunnistatakse vastavaks üksnes juhul, kui pakutav haigla infosüsteem täidab kõiki miinimumnõudeid. TK p 2.2.2.2 kohaselt miinimumnõuete üle läbirääkimisi ei peeta. Hankedokumendi „Menetluskord“ p 7.3 näeb ette, et hankijal on õigus nõuda ja pakkujal on kohustus viia läbi pakutava toote põhjalik esitlus demokeskkonnas hankija ruumides kohapeal. Menetluskorra p 7.3.1 järgi sisaldab toote põhjalik esitlus mh TK lisades kirjeldatud patsiendi teekondade läbimise esitlust, tõendamaks pakutava toote vastavust hanke tingimustele. TK lisas 4 „Miinimumtingimused“ ja dokumendis „Pakutava haigla infosüsteemi miinimumnõuete (funktsionaalsuste) olemasolu vorm“ on märgitud kokku 46 funktsionaalset omadust, mis pidid esmase pakkumuse tegemise hetkeks olema pakutavas haigla infosüsteemis olemas ja mille olemasolu pidi pakkuja hankija nõudel demonstreerima. Esmaste pakkumuste esitamise tähtpäevaks (28.02.2025) esitati viis pakkumust, sh esitas pakkumuse Nortal AS.
2.PERH lükkas 22.08.2025 otsusega riigihangete seaduse (RHS) § 70 lg 1, § 114 lg-te 1 ja 2 ning riigihanke menetluskorra p-de 6.3 ja 7.5 alusel Nortal AS-i pakkumuse tagasi, sest pakutav tarkvara ei täida riigihanke alusdokumentides kehtestatud miinimumtingimusi nr 30 („Tarkvara võimaldab automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme (näide: vanus, sugu).“) ja nr 41 („Kõikidel tarkvara osadel mis on lahendatud veebirakendusena, on kasutajaliidese disain Responsive ehk dünaamiline.“). Otsuse põhjenduste kohaselt kontrollis hankija Nortal AS-i pakutava tarkvara funktsionaalsust ning veendus demosessiooni käigus (13.–15.05.2025), et pakutav tarkvara „eHealth“ ei täida miinimumtingimuste p-des 30 ja 41 esitatud nõudeid. Pakkuja kinnitas ja ka demosessioonil selgus, et tarkvara ei võimalda automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme. Pakkuja väitel oleks seda probleemi võimalik lahendada dünaamiliste dokumentide kasutuselevõtuga. Hanke tingimuste kohaselt pidid aga kõik nõutud funktsionaalsused olema tarkvaras olemas pakkumuse tegemise hetkel ja demosessioonil näidatavad. Seega ei saa miinimumtingimust nr 30 lugeda täidetuks ja Nortal AS-i pakkumus ei vasta hanketingimustele. Hankija tuvastas Nortal AS-i pakutud tarkvara demoversiooni kasutamisel, et tarkvara kuval /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Sellisena on standardsest arvutiekraanist väiksemal ekraanil (nt tahvelarvutil) andmetega töötamine raskendatud ning sellist lahendust ei saa lugeda dünaamiliseks kasutajaliidese disainiks. Hankija esitas selle kohta 26.05.2025 küsimuse, milles palus esitada täieliku loetelu nendest vaadetest / vormidest, mis vastavad Web responsive nõudmistele. Pakkuja vastas 27.05.2025, et eHealth rakenduses on olemas /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ Pakkuja esitatud vastus kinnitab, et pakutud tarkvara ei vasta nõudele, et kõigi veebirakendusena lahendatud tarkvara osade kasutajaliidese disain peab olema dünaamiline. Dünaamiline kasutajaliidese disain on olemas ainult mõnes tarkvara osas ja ühe kasutajate grupi jaoks. Seega ei vasta pakkumus miinimumtingimuste p 41 nõudele. 2(11)

3-25-3235

3.Nortal AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 01.09.2025 vaidlustuse hankija 22.08.2025 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tema pakkumus lükati tagasi. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 23.09.2025 otsusega nr 197-25/262909 vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja enda kanda. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt piisab pakkumuse tagasilükkamiseks, kui vaidlustaja pakkumuses esineb kas või üks mittevastavus hanke alusdokumentidele, mis on sisuline ja mis ei ole selgitustega kõrvaldatav. Vaidlust ei ole, et demosessiooni eesmärk oli hinnata pakkumustes sisalduva info tõesust (TK p 3.5) ja saada pakkujatelt pakkumuse kohta täiendavaid selgitusi (TK p 3.4.2). Demosessioonil esitatust sõltus, kas pakkumus vastab hankes kehtestatud tingimustele või mitte. Pakkuja poolt hiljem tehtud muudatused ei oma pakkumuse vastavuse kontrollimisel tähtsust. Nortal AS viis demosessiooni läbi 13.–15.05.2025 ning VAKO tutvus selle salvestusega. Hanketingimustest ei tulene, et miinimumtingimus nr 30 võis olla täidetud ainult mõnes patsienditeekonnas või ainult mõnede TK lisas 2 toodud protsesside osas või see ei kohaldu vormidele. Demosessioonil tuli demonstreerida, kuidas tarkvara võimaldab kõikides patsienditeekondades ja protsessides täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme. Seda ei olnud võimalik teha ilma vorme kasutamata. Dokumendivormide loomine on osa pakutavast tarkvarast. Miinimumtingimus nr 30 kohaldub seega ka tarkvara osaks oleva platvormi poolt loodavatele vormidele. Vaidlustaja selgitas, et tema pakutava lahenduse üheks funktsionaalseks osaks on /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvorm, kuhu klient saab vastavalt oma vajadustele ise luua uusi andmesisestusvorme. Pakkuja vastusest demosessioonil järeldub, et on olemas vanal ja uuel platvormil loodud dokumendivormid ja vanal platvormil loodud vorme püütakse minimeerida. Miinimumtingimuse nr 30 täitmise tõendamiseks pidi aga demosessioonil saama automaatselt täita skoore ja vorme andmebaasis olevate andmetega, sõltumata sellest, mis platvormile need on loodud. Kui /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvorm võimaldab luua vorme, mis selle tingimuse täidavad, siis oleks tulnud need vormid luua ja neid hankijale demonstreerida. Vaidlustaja ei ole seda teinud. Hankija kinnitas, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul pakutud lahendus toimis, kuid /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul ei olnud võimalik /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ andmeid üle võtta ja nendega vorme täita. Vaidlustaja esindaja on seda samuti möönnud. TK lisas 2 kirjeldatud protsesside analüüsis olid samas kõikides patsienditeekondades nähtud ette mh /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Vaidlustaja ei saanud pakkumuse vastavuse tõendamiseks jätta seda osa protsessidest kõrvale ja lahendada seda /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi kaudu hiljem, kui hankija seda kindlasti soovib. Vaidlustaja hilisemad väljavõtted vaadetega, mida hankijale demosessioonil ei näidatud, ei saa tõendada pakkumuse vastavust miinimumtingimusele nr 30, sest seda tuli demonstreerida demosessioonil. Kuivõrd hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse miinimumtingimusele nr 30 mittevastavuse tõttu õigesti tagasi, siis puudub vajadus hinnata, kas vaidlustaja pakkumus ei vasta veel mõnele tingimusele.
4.Nortal AS esitas Tallinna Halduskohtule 03.10.2025 kaebuse PERH-i 22.08.2025 otsuse tühistamiseks osas, millega hankija tunnistas tema pakkumuse mittevastavaks ja lükkas selle tagasi, ning VAKO 23.09.2025 otsuse nr 197-25/262909 tühistamiseks. Miinimumtingimus nr 30 on sätestatud tarkvarale kui pakutavale lahendusele endale, mitte andmebaasile, vormidele või skooritabelile. Kaebaja pakutud tarkvaral on nõutud funktsionaalsus olemas. Dünaamilise sisuga dokumentide (sh vormide) loomiseks kasutab kaebaja kahte platvormi: /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/, millest viimasega loodud vormide puhul toimib andmete automaatne ületoomine ja seda demonstreeriti ka 3(11)

3-25-3235 demosessioonil. Kaebaja praegused kliendid kasutavad mõlemat platvormi, kuid PERH-il kui uuel kliendil oleks võimalik võtta kasutusele just uuel platvormil koostatud dokumendid. Seega ei ole asjassepuutuv, kas /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud vormide puhul andmete automaatne ületoomine toimib või mitte. Vorm ei ole pakutav tarkvara. Kaebaja demonstreeris nõutud funktsionaalsust nõutud ulatuses ning kuna /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul automaatne täitmine toimis, siis vastab tarkvara nõuetele. Asjaolu, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul automaatne täitmine osaliselt ei toiminud, ei muuda seda järeldust. Pole arusaadav, millel tugineb VAKO arusaam, et automaatne andmete ülekandmise funktsioon pidi toimima kõikide TK lisas 2 nimetatud patsienditeekondade ja protsesside puhul. Sellist tingimust ei ole hankija kehtestanud ja isegi kui hankedokumendid on mitmeti mõistetavad, tuleb ebaselgeid tingimusi tõlgendada pakkuja kasuks ja konkurentsi soodustavalt. Isegi juhul, kui kaebaja demonstreeris funktsionaalsuse nõuet puudulikult, ei olnud tegemist RHS § 114 lg 2 ls 2 tähenduses sisulise puudusega. Hankijal oli võimalik pärast demosessiooni esitada kaebajale täiendav päring, et veenduda sisulises vastavuses. See ei rikuks kuidagi pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Pakkumus vastas ka miinimumtingimusele nr 41. Hankedokumentides ei ole täpsustatud, mida on mõeldud selle all, et veebirakendusena lahendatud tarkvara osade kasutajaliidese disain peab olema responsive ehk dünaamiline. Seega on tegu määratlemata mõistega, mille sisustamisel ei ole hankijal eelisõigust ja mis ei tohi olla meelevaldne. Kaebaja pakutav süsteem võimaldab /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Seega reageerib liides kasutaja tegevusele (sh ekraanisuuruse muutumisele), /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Mittedünaamiline oleks selline lahendus, mis /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Hankija on teabevahetuses nõustunud, et neis olukordades, kus tegu on kindla füüsilise asukohaga seotud seadmetega, võib kuva olla fikseeritud suurusega. Kuna hankedokumentides „dünaamilisust“ ei täpsustatud, tuleb lähtuda teabevahetuses antud selgitusest, millega kaebaja pakkumus on kooskõlas. Kui dünaamilisus eeldaks, et kasutajaliidese kõikides kuvades peavad muutuma paigutus ja väljad, siis ei oleks hankija saanud teabevahetuse käigus eeltoodud täpsustust esitada, sest selgitused ei tohi muuta hankedokumentide sisu (RHS § 46 lg 3).

5.PERH palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Miinimumtingimuses nr 30 viidatud vormid ei ole pakutavast tarkvarast eraldiseisvad ning see tuleneb ka miinimumtingimusest nr
29.Vaidlust ei ole, et kaebaja tarkvara võimaldas andmebaasis olevate andmetega automaatselt vorme täita /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul tarkvaral nõutavat funktsiooni ei olnud ning see mittevastavus ilmnes demosessiooni käigus. Pakkumus ei võinud kehtestatud tingimustele vastata üksnes osaliselt ja piisav ei olnud see, et vorme oli võimalik automaatselt täita /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Hankijal oli õigus hinnata miinimumtingimuse nr 30 täitmist kõigi TK lisas 2 kirjeldatud viie patsienditeekonna puhul. Kaebaja ei suutnud demosessioonil näidata (tõendada) oma pakkumuse vastavust kogu kontrollitavas ulatuses, mistõttu ei vastanud pakkumus nõuetele ja hankija ei saanud tunnistada seda vastavaks. Pakkumuse mittevastavus on sisuline puudus ning asjaolu, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul vormide automaattäitmine toimis, seda ei muuda, sest tegemist on ikkagi üksnes osaliselt olemasoleva funktsionaalsusega. Hiljem tehtud võimalikud täiendused ei oma pakkumuse vastavuse hindamise seisukohast tähendust. Kaebaja pakkumus ei vastanud ka miinimumtingimusele nr 41 ning 14.05.2025 demosessioonil on kaebaja ise möönnud, et tema pakutav tarkvara ei ole /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Kasutajaliidese disaini ei saa lugeda dünaamiliseks (responsive) pelgalt selle alusel, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. 4(11)

3-25-3235 Nõustudes, et haiglas esineb töövooge, mis on seotud ainult kindla füüsilise asukohaga seadmetega, ei muutnud hankija hanketingimusi. Hankija sooviks on hankida kaasaegne responsive disainiga tarkvara.

6.Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2025 otsusega Nortal AS-i kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus VAKO otsuse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid üle korrata. Kuna kaebaja pakkumus ei vasta miinimumtingimusele nr 30, siis ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas hankija lükkas kaebaja pakkumuse õiguspäraselt tagasi ka miinimumtingimusele nr 41 mittevastavuse tõttu. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg-d 1 ja 2) ning praegusel juhul otsustas hankija kontrollida pakkumuste vastavust mh demopäevadel (TK p-d 2.2.1.9 ja 3.5). Pakkuja pidi demonstreerima TK p-s 2.2 kirjeldatud viit patsienditeekonda. Demosessiooni olemust ja eesmärki arvestades pidi kaebaja olema suuteline esitlema pakutavat tarkvara ja tõendama kõikide miinimumtingimuste täitmist (vt ka menetluskorra p 7.3.1). Tähendust ei oma muudatused, mida kaebaja tegi või sai teha pärast demosessiooni või mille arendamist võiks hankija juurde tellida. Kuna hankija kehtestas pakkumuste vastavuse hindamiseks erikorra, siis ei saa nõustuda, et hankija pidanuks esitama pärast demosessiooni kaebajale pakkumuse selgitamiseks täiendavaid küsimusi. Vastupidist ei saa järeldada mh sellest, et miinimumtingimuse nr 41 osas küsis hankija kaebajalt täpsustust. Nimelt küsis hankija 14.05.2025 demosessioonil kaebajalt, kas nad saavad esitada täiendavaid selgitusi ning kaebaja vastas sellele jaatavalt. Kuna kaebaja lubatud selgitusi ei esitanud, küsis hankija neid kaebajalt 26.05.2025 ise, kuigi tal ei olnud kohustust seda teha. Jätkuvalt on vaidluse all, kas kaebaja pakutaval tarkvaral on olemas miinimumtingimuses nr 30 nõutud funktsionaalsus. Vaidlust ei ole, et kõnealune tingimus oli demosessiooni ajal täidetud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul, kuid mitte /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Sisuliselt on vaidlus selles, kas juhul, kui tingimus on täidetud patsienditeekonna ühes etapis, tuleb lugeda, et see on tervikuna täidetud. Kohus nõustub VAKO-ga, et tingimuse täitmine /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul ei tähenda, et hankija peaks jätma tähelepanuta, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul ei olnud tingimus täidetud. Hankedokumentidest ei nähtu, et tingimus pidi olema täidetud ainult osaliselt ning mitte kogu patsienditeekonna ulatuses. Tingimus ei ole ka mitmeti tõlgendatav, vaid näeb konkreetselt ette, et tarkvara peab võimaldama täita automaatselt vorme ja skoore. See nõue on absoluutne ning kusagilt ei nähtu, et nõue oleks kehtestatud ainult osale tarkvarast. Kaebaja väited on otsitud ja ennast õigustavad. Demosessiooni aluseks olnud patsienditeekondade põhjal on ilmne, et need kõik eeldavad ka /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Kaebaja on põhjendanud puudust /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ versioonide erinevusega ning sellega, et hankijal on võimalik võtta tarkvara kasutusele ainult uuemat /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ versiooni kasutades. Kui vormide automaatne täitmine olnuks kogu patsienditeekonna kestel (sh /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul) võimalik üles ehitada ainult /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormile ning kasutadagi ainult seda, siis jääb arusaamatuks, miks otsustas kaebaja demonstreerida lahendust, milles kasutati nii vanemat kui ka uuemat platvormi ning kus kogu patsienditeekonna jooksul ei olnud miinimumtingimus nr 30 täidetud. Demosessioonist võib pigem järeldada seda, et hankija ei saa tarkvara kasutusele võttes välistada varasema platvormi kasutamist või siis ei oleks vormide ja skooride automaatne täitmine ka /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul tervikuna 5(11)

3-25-3235 võimalik. Vastasel korral oleks kaebaja saanud tingimuse täitmist demonstreerida ka demosessioonil ja ei oleks pidanud möönma, et tervikuna ei ole see võimalik. Seega on alust arvata, et demosessiooni ajal ei olnud kaebajal olemas sellist tarkvara versiooni, mis oleks võimaldanud vormide ja skooride automaatset täitmist ka /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ korral. Seejuures möönis kaebaja demosessioonil, et hankija puhul püüaks ta vana platvormi dokumente minimeerida või neid üldse mitte üle tuua. Järelikult ei olnud ka garantiid, et hankija saaks oma süsteemi tervikuna üles ehitada uuele platvormile ning miinimumtingimus nr 30 on kindlasti tervikuna täidetud. Kaebaja väide, et miinimumtingimuse nr 30 täitmine on või oleks kogu patsienditeekonna vältel võimalik, on paljasõnaline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Nortal AS palub 27.11.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 22.12.2025) tühistada halduskohtu 17.11.2025 otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus ning jätta menetluskulud hankija kanda. Kuivõrd VAKO ja halduskohus ei käsitlenud vastavust miinimumtingimusele nr 41, siis jääb kaebaja selles osas vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja pakkumus vastab miinimumtingimusele nr 30. Tegemist on nõudega tarkvarale kui pakutavale lahendusele, mitte andmebaasile, vormidele ja skooritabelitele. Miinimumtingimus nr 29 nõuab vormide olemasolu ja miinimumtingimus nr 30 nõuab tarkvara võimekust vorme automaatselt täita. Demosessioon on vastavuse kontrollimise viis, mis ei mõjuta tingimuse sisu. Pakutaval tarkvaral on nõutud funktsionaalsus ja kaebaja demonstreeris seda demosessioonil. Vormi automaatne täitmine toimis /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul, mis kinnitab üheselt, et tarkvara võimaldab automaatselt täita skoore ja vorme andmebaasis olevate andmetega. Mittevastavaks tunnistamise otsus põhineb asjaolul, et demosessioonil ei toiminud vormi automaattäitmine /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. See ei oma tähtsust, sest nõue ei ole suunatud vormidele, vaid tarkvara põhimõttelisele võimekusele. Halduskohus ei ole mõistnud, et vormid ja tarkvara on eri asjad. Vorm on dünaamilise sisuga dokument, millesse tarkvara kannab andmeid üle. Dünaamilise sisuga dokumentide (sh vormide) loomiseks on kaebajal kasutusel kaks platvormi: /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Nendel platvormidel saab iga kaebaja klient vastavalt oma vajadustele luua ise uusi andmesisestusvorme ning /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud vormide puhul toimib mh automaatne andmete ületoomine, mida kaebaja 13.05.2025 hankijale ka demonstreeris. Asjaolu, et kaebaja praegused kliendid kasutavad mh vanal platvormil loodud vorme, ei takista hankijat võtmast kasutusele ainult uuel platvormil ettevalmistatud andmesisestusvorme. Konkreetsete vormide konfiguratsioon ei ole arendustöö, vaid kliendi seadistus ja seda on demosessioonil hankijale selgitatud. Tähtsust ei oma, kas andmete automaatne ületoomine /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud vormide puhul toimib või mitte. Miinimumtingimuse nr 30 kontekstis on oluline üksnes fakt, et tarkvara võimaldab automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme. Asjaolu, et vanal /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud konkreetne /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vorm ei olnud demosessiooni jaoks konfigureeritud automaatselt täituma, ei tähenda tarkvaral selle võimekuse puudumist. /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vormi toimimine kinnitab selgelt vastupidist. Pole arusaadav, millisest hanketingimusest tuleneb, et kui pakkuja ei demonstreeri andmete automaattäitmist /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul, siis ei vasta 6(11)

3-25-3235 pakkumus miinimumtingimusele nr 30. Pakkumuse tagasilükkamise alus peab selgelt tulenema hankedokumentidest. Halduskohus ei ole mittevastavaks tunnistamise alust tuvastanud. TK lisa 2 on asjassepuutumatu, sest loetletud tegevused ei kätke skooritabelite ega vormide täitmist. /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ üldsõnaline kirjeldus (protsessianalüüs) ei viita konkreetsetele vormidele ega sisalda nõuet demonstreerida kindlate vormide täitmist, mistõttu ei saa sellest tuletada ka mittevastavust (mh ei ole hankija oma otsuses TK lisale 2 tuginenud). Kui hankedokumentides olnuks nõutud, et pakkujal tuleb demonstreerida vormide automaattäitmist /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul, oleks kaebaja seda teinud. Võimekus selleks on kaebaja tarkvaral olemas ja seda demosessioonil ka näidati. Lisaks viitab miinimumtingimus nr 30 näitlikele andmetele, mille puhul peab automaatne täitmine toimima (vanus, sugu). Kui tingimus oleks nõudnud kõigi vormide automaattäitmist, siis olnuks näited vormikesksed (nt arstianamnees, õendusanamnees, laboratoorsete analüüside vorm). Nõutavate andmete liigid on olemas mh hankijale demonstreeritud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vormil. Vastavuse tõendamata jätmisest saaks rääkida, kui /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vormil ei oleks seda tüüpi andmeid, mille automaattäitmise võimekust hankes nõuti, või kaebaja oleks demosessioonil kasutanud ainult /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3le/ platvormil loodud vorme, mille puhul automaattäitmine ei toimi. Riigihanke alusdokumentide mitmeti mõistetavuse korral tuleb tingimusi tõlgendada ettevõtjale soodsamal viisil. Halduskohus ei ole seda arvestanud. Isegi kui kaebaja demonstreeris nõutud funktsionaalsuse olemasolu puudulikult, on see puudus RHS § 114 lg 2 ls 2 tähenduses mittesisuline (vt ka Riigikohtu 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13, p 21.4). Pakutaval tarkvaral on miinimumtingimuses nr 30 nõutud funktsionaalsus, küsimus on üksnes selle tõendamises. VAKO ja halduskohus ei ole sellekohaseid tõendeid arvestanud, sest neid ei esitatud demosessioonil. Samas oli hankijal võimalik pärast demosessiooni esitada kaebajale täiendav päring, et veenduda sisulises vastavuses. See ei oleks rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus ei arvestanud lisaks, et tegemist on kaheetapilise hankemenetlusega ning kaebaja on esitanud alles esialgse pakkumuse, mille üle saab pidada läbirääkimisi. Demosessioonil hankijale demonstreeritud tarkvara ei ole tingimata sama, mis lõpuks tarnitakse. Seepärast on eriti ebaproportsionaalne tunnistada pakkumus mittevastavaks üksnes vastavuse väidetavalt ebapiisava tõendamise tõttu, mitte sisulise mittevastavuse alusel.

8.PERH palub 08.12.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde ning nõustudes ka halduskohtu ja VAKO otsuste põhjendustega. Miinimumtingimus nr 30 ei sisalda abstraktset nõuet tarkvara põhimõttelisele suutlikkusele, vaid nõutav funktsionaalsus pidi olema demonstreeritav kõikide patsienditeekondade tegelikes tööprotsessides. Kaebaja väidab ebaõigesti ja eksitavalt, et miinimumtingimuses nr 30 viidatud vormid on pakutavast tarkvarast eraldiseisvad ja pakkumuse vastavuse hindamise raames ei tule neid hinnata. Dokumendivormide loomine on osa pakutavast tarkvarast ja tingimus kohaldub ka tarkvara osaks oleva platvormi poolt loodavatele vormidele. Menetluskorra p 7.3.1 kohaselt pidi pakkuja demonstreerima tema pakutava tarkvara funktsionaalsusi TK lisades kirjeldatud patsienditeekondade läbimisel ehk tegelikes töövoogudes, mitte pelgalt abstraktset võimekust. Seejuures pidi pakkumus kehtestatud tingimustele vastama tervikuna (st vormide automaatne täitmine peab toimima kõikides patsienditeekonna etappides). Miinimumtingimus nr 30 ei ole ka mitmeti tõlgendatav. Kaebaja ei suutnud pakkumuse vastavuse kontrollimise ajal tõendada, et tema pakutaval tarkvaral on nõutav funktsionaalsus olemas. Demosessioonil antud selgitused kinnitavad, et kaebaja pakkumus ei sisaldanud selle esitamise ajal täielikult toimivat lahendust. Pakkumuses ega demosessioonil ei viidatud platvormidele /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ 7(11)

3-25-3235 ning kaebaja ei demonstreerinud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi võimekust. See ei olnud vastustaja jaoks iseenesest ka oluline, vaid oluline oli see, kas pakutav lahendus täitis kehtestatud nõudeid. Demosessioonil kasutatud lahendus selles veenduda ei võimaldanud. Kaebaja pakkumuse mittevastavus on sisuline, mitte pelgalt formaalne. /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ etapp on üks osa patsienditeekonnast ja kui vormide automaatne täitmine selles etapis ei toimi (vaidlust ei ole, et demosessiooni ajal see nii ka oli), siis ei saa lugeda miinimumtingimust nr 30 täidetuks. Osaliselt olemasolev funktsionaalsus ei muuda pakutavat tarkvara kogu ulatuses tingimusele vastavaks. Hilisemad võimalikud täiendused ei oma tähendust, sest hankedokumentide kohaselt pidid kõik nõutavad funktsionaalsused olema kontrollitavad demosessioonil. Hankijal ei olnud kohustust küsida kaebajalt pärast demosessiooni selgitusi, pakkumuste vastavuse hindamiseks oli kehtestatud erikord. Samuti puudus hankijal igasugune alus arvata või eeldada, et tegemist oli lihtsasti kõrvaldatava puudusega või ilmse tehnilise veaga. Demosessioon toimus kolmel järjestikusel päeval ning kui puudus olnuks hõlpsasti kõrvaldatav, siis oleks pakkuja saanud vea parandada või selgitada, et funktsionaalsus on küll olemas, kuid tehnilistel vm põhjustel ei ole võimalik seda demonstreerida. Kaebaja selgitused andsid pigem alust arvata, et tegemist ei ole lihtsasti kõrvaldatava veaga. See, et korraldatav hankemenetlus on kaheetapiline, ei tähenda, et vastavaks saaks ja tuleks tunnistada pakkumus, mis tegelikult ei vasta riigihankes kehtestatud tingimustele. Teise etappi ehk läbirääkimistesse kaasatakse üksnes pakkujad, kelle pakkumused on tunnistatud vastavateks. Miinimumtingimused ei ole läbi räägitavad. Kaebaja pakkumus ei vasta lisaks miinimumtingimusele nr 41. Kuivõrd apellatsioonkaebuses on selles osas üksnes korratud vaidlustusmenetluses esitatud seisukohti, millele hankija on varasemalt vastanud, siis jääb ka vastustaja oma vastuväidete juurde ning ei pea vajalikuks neid üle korrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et Nortal AS-i apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vaidluse all on PERH-i 22.08.2025 otsus (dtl 176–185, dtl 221–230; kaebajale juurdepääs piiratud), millega mh lükati tagasi Nortal AS-i pakkumus, sest pakutav tarkvara ei täida hankija hinnangul miinimumtingimusi nr 30 ja 41 (vt otsuse p-d 9, 19–21.4 ja 24). Otsuse õiguslike alustena on viidatud RHS § 70 lg-le 1, § 114 lg-tele 1 ja 2 ning riigihanke ühe alusdokumendi „Menetluskord“ p-dele 6.3 ja 7.5. RHS § 114 lg 1 järgi kontrollib hankija esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Sama tuleneb riigihanke menetluskorra p-dest 7.4 ja 7.5.
11.Olgugi, et vaidlusalune riigihange on korraldatud konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena ja tegemist oli alles esialgsete pakkumustega, ei mõjuta see praeguse asja lahendamist. RHS § 70 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kontrollib hankija tähtajaks esitatud esialgsete 8(11)

3-25-3235 pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentide tingimustele ja võib läbirääkimisi pidada üksnes vastavaks tunnistatud pakkumuste üle. Esialgse pakkumuse vastavaks tunnistamine eeldab selle vastavust miinimumnõuetele, mille üle läbi ei räägita (vt RHS § 70 lg 2 ls 2; menetluskorra p 9.1; TK p 2.2.2.2 ja TK lisa 4). Kaebaja pakkumust ei tunnistatud vastavaks just kahe miinimumnõude mittetäitmise tõttu. Seega ei ole asjakohane kaebaja viide pakutava lahenduse läbirääkimiste käigus täpsustamise võimalusele (vt ka Euroopa Kohtu 05.12.2013 otsus kohtuasjas C-561/12, Nordecon ja Ramboll Eesti, p 38).

12.Miinimumtingimusega nr 30 (vt TK lisa 1 p 9.1.8.1 ja TK lisa 4 p 30) seonduvalt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja demonstreeris hankijale, et tema pakutav haigla infosüsteemi (eHealth) tarkvara võimaldab andmebaasis olevate andmetega automaatselt täita skoore ja vorme (nt vanus, sugu) vähemasti /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Küll aga ei olnud kaebaja 13.–15.05.2025 toimunud demosessiooni käigus valmis või võimeline demonstreerima hankijale pakutava tarkvara samasugust võimekust ka /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Peamiselt ongi vaidluse all, kas tingimusele vastavuse tõendamiseks oli piisav, kui pakkuja demonstreerib, et pakutav tarkvara on põhimõtteliselt võimeline esitatud nõuet täitma, või tuli pakkujal hankijale demonstreerida, et see toimib tema pakutavas lahenduses juba täiel määral (vähemasti hankija kirjeldatud viie patsienditeekonna ulatuses). Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtu hinnanguga, et pakkumuse vastavaks tunnistamine eeldas, et pakkuja demonstreerib hankijale, et miinimumtingimused on täidetud TK lisas 2 kirjeldatud patsienditeekondade (mis hõlmavad mh /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/) algusest kuni lõpuni, mitte ainult osade dokumentide või tegevuste puhul.
13.Miinimumtingimustele vastavuse kontrollimine ja demonstratsioonvideo / demosessiooni roll selles võinuks iseenesest olla hankedokumentides selgemalt lahti kirjutatud. Osaliselt võis jääda mulje, et näitlike patsienditeekondade läbimise demonstreerimise eesmärgiks oli tagada hankijale üksnes võimalus hinnata pakutava lahenduse kasutusmugavust (vt TK p 3.5.1 ja TK lisa 6; menetluskorra p 7.3.2; hankedokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3). Sellele vaatamata nähtub TK p-st 3.5 („Demonstratsiooni käigus hindab hankija pakkuja poolt pakkumuses sisalduva info tõesust“) ja menetluskorra p-st 7.3.1 („Toote põhjalik esitlus sisaldab muuhulgas Tehnilises kirjelduse lisades kirjeldatud patsiendi teekondade läbimise esitlust tõendamaks pakutava toote vastavust RHD esitatud tingimustele.“) piisava selgusega, et pakutava lahenduse demonstreerimise üks eesmärke oli mh tõendada pakkumuse vastavust miinimumtingimustele. Määravaks ei saa pidada, et hankija 22.08.2025 otsuse põhjendused ei sisalda eraldi viidet TK lisale 2, sest otsuse p-dest 20–20.2 (samuti 14.05.2025 salvestiselt) nähtub üheselt, et hankija kontrollis demosessiooni käigus mh miinimumnõuete täitmist, ning vaidlust ei saa olla, et demonstratsioon keskenduski esmajoones TK lisas 2 kirjeldatud näitlike patsienditeekondade läbimisele (vt TK p-d 3.4.1 ja 3.4.2).
14.Kaebaja on seisukohal, et VAKO ja halduskohus ei ole teinud vahet tarkvaral ja vormidel ning see on tinginud ebaõige otsuse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Miinimumtingimus nr 30 seab tõepoolest nõuded tarkvara võimekusele, mitte nt pakutava infosüsteemi kasutajaliidese kujundusele vms. Samas on kaebaja sisustanud „tarkvara“ põhjendamatult kitsalt, samastades selle sisuliselt üksnes infosüsteemi n-ö mootoriga / platvormiga ning jättes kasutatavuse poole üldse kõrvale. Hanke alusdokumentidest sedavõrd kitsast vahetegu ei nähtu, vaid „tarkvara“ all on siiski peetud silmas terviklikku n-ö tarkvaralist lahendust, mis hõlmab mh erinevaid vaateid ja vorme (nt TK lisa 4 p-des 14 ja 15 on miinimumtingimustena nähtud ette, et tarkvaras peavad olema vastavalt õendusanamneesi ja arstliku anamneesi vaated). Hankedokumendis „Hankes kasutatavad mõisted“ on 9(11)

3-25-3235 „tarkvara“ mõistet sisustatud järgmiselt: „Haigusloo moodustamiseks kasutatav lahendus, mis moodustub omavahel reeglipäraselt koostoimivatest komponentidest ja mis kasutab sisendeid, et protsesse teostades luua väljundeid.“ Kuna miinimumtingimustele vastavust tuli hankijale demonstreerida kõigi TK lisas 2 toodud viie patsienditeekonna läbimise kaudu, siis tuli pakkujal valmistuda selleks, et nõutud funktsionaalsus (s.o skooride ja vormide automaatne täitmine) toimib nende teekondade kõigis etappides / vaadetes.

15.Kaebaja enda selgitustest nii demosessiooni käigus kui ka vaidlustusmenetluses nähtub, et vanema /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi abil loodud vaadetel ei kuvata automaatselt nt patsiendi vanust ja samas demonstreeriti hankijale mh vaateid, mis olid loodud nimelt /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi abil. Ehkki kaebaja on usutavalt põhistanud, et uuema /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi puhul automaattäitmine toimib ja see nähtus ka demosessioonil esitatust (st kaebaja demonstreeris mitmeid vaateid ja vorme, millel oli nt patsiendi vanus automaatselt täidetud), ei saanud hankija demonstratsiooni pinnalt veenduda selles, et temale pakutakse üksnes sellist lahendust, milles miinimumõuetele mittevastava funktsionaalsusega vaated puuduvad. Kaebaja küll kinnitas hankijale, et selline lahendus on täiesti võimalik (st hankijal ei ole takistust võtta kasutusele ainult uuel platvormil loodud dünaamilisi dokumente), kuid ei demonstreerinud seda (vt hankija esitatud 13.05.2025 ja 14.05.2025 demosessiooni salvestised, mille asjassepuutuvatest osadest tehtud üleskirjutused on välja toodud hankija 09.09.2025 vastuses vaidlustusele, p-d 2.16–2.17). Olukorras, kus riigihanke alusdokumentidest (TK p 3.5; menetluskorra p 7.3.1) tulenes pakkujale kohustus demonstreerida mh pakkumuse vastavust miinimumtingimustele, ei saanud hankija tunnistada pakkumust vastavaks ainuüksi pakkuja kinnituse alusel. Seda enam, et 14.05.2025 tutvustusel ei väitnud kaebaja, et automaattäitmise funktsionaalsus on juba täiel määral realiseeritud, vaid möönis, et nende pakutav lahendus alles liigub selle poole (st infosüsteemi arendatakse pidevalt edasi).
16.Ringkonnakohtu nõustub lisaks VAKO ja halduskohtuga selles, et kõrvalekallet ei saanud pidada RHS § 114 lg 2 ls 2 ja menetluskorra p 7.4 tähenduses mittesisuliseks ning hankijal ei olnud kohustust anda kaebajale pärast demosessiooni võimalust esitada mittevastavuse kohta täiendavaid selgitusi. Kaebaja leiab ekslikult, et probleem oli üksnes nõutud funktsionaalsuse tõendamises / demonstreerimises. Kaebaja möönis demosessioonil, et sellist /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vaadet, mille puhul automaattäitmine toimib, ei olnud pakkumuse esitamise ega demosessiooni ajal olemas, vaid see tulnuks alles luua. Tegemist oli ka hankija jaoks olulise küsimusega, kuna /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ on protsessianalüüsi kohaselt vajalikud enamike patsienditeekondade puhul (need on eraldi välja toodud viiest teekonnast nelja kirjeldustes). Asjaolu, et kaebajal oli olemas tehniline lahendus, mis iseenesest võimaldaks sellise dünaamilise dokumendi või vaate luua, ei muuda tema pakkumust vastavaks. Kui hankija oleks andnud kaebajale võimaluse kõrvaldada mittevastavus hiljem (st pärast esialgsete pakkumuste esitamise tähtpäeva), siis oleks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud, sest kaebajal olnuks sisuliselt võimalus oma pakkumust tagantjärele muuta. Täiendavate selgituste nõudmine on RHS § 114 lg 2 kohaselt asjakohane siis, kui hankijal ei ole pakkuja poolt varem esitatud teabe põhjal võimalik hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud, sest demosessioonil selgitatu põhjal oli kaebaja pakutava lahenduse mittevastavus miinimumtingimusele nr 30 hankijale arusaadav.
17.Kuna hankija tunnistas kaebaja pakkumuse miinimumtingimusele nr 30 mittevastavaks õiguspäraselt ja pakkumuse tagasilükkamiseks piisas juba ainuüksi sellest, kui tuvastatakse, et 10(11)

3-25-3235 pakkumus ei vasta ühele kohustuslikule tingimusele, siis ei ole vaja täiendavalt analüüsida, kas hankija on korrektselt tuvastanud, et kaebaja pakkumus ei vasta lisaks miinimumtingimusele nr 41, sest see ei saaks mõjutada vaidluse lahendamist.

18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Nortal AS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 otsus muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Nortal AS on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1280 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 2180 eurot (ilma käibemaksuta, vastab advokaatide 10,5 töötunnile keskmise hinnaga 207,62 eurot/tund). Kokku 3460 euro suuruste menetluskulude kandmine või kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 1 1 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema endi kanda. PERH ei ole ringkonnakohtu menetlusega seoses kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
20.Kuivõrd otsus kajastab muu hulgas kaebaja pakutud tehnilise lahenduse funktsionaalsust ja selle hankijale tutvustamiseks korraldatud demosessioonil antud selgitusi, mida kaebaja on käsitanud enda ärisaladusena ning mis võib iseenesest vastata ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 toodud tingimustele, tuleb jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel jätta avaldamata otsuse tekstis halli taustavärviga tähistatud osad (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja leiab, et otsus tuleks jätta avaldamata suuremas ulatuses, kui ringkonnakohus on seda ette näinud, siis on kaebajal võimalik esitada taotlus otsuse avalikustamise täiendavaks piiramiseks, selgitades ühtlasi, kuidas kõnealuse teabe avalikustamine kahjustaks tema ärihuve. (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja