lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-54/2

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-54/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-54

Haldusasi

X. X kaebus Keila Linnavolikogu 09.12.2025 otsuse nr 54 osaliseks tühistamiseks ja Keila Linnavolikogu kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Keila Linnavolikogu liige X. X esitas 07.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 09.12.2025 otsuse nr 54 „Sotsiaalkomisjoni koosseisu kinnitamine“ osaliseks tühistamiseks ja Keila Linnavolikogu kohustamiseks kinnitama sotsiaalkomisjoni koosseis uuesti viisil, mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse (KOKS) § 47 lg-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Kaebuses selgitatakse, et Keila Linnavolikogus on 21 liiget, kellest Reformierakonna fraktsioonil on 4 liiget ehk 19% volikogu koosseisust. Sotsiaalkomisjonis on 11 liiget. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peaks Eesti Reformierakonna esindatus sotsiaalkomisjonis olema seega vähemalt 2 liiget, kuid Keila Linnavolikogu 2. istungil 09.12.2025 kinnitati komisjoni koosseisu vaid üks Eesti Reformierakonna esitatud kandidaat, mis moodustab 9,1% komisjoni koosseisust. Istungil juhiti tähelepanu proportsionaalsuse rikkumisele, sellest hoolimata kinnitati sotsiaalkomisjoni koosseis muutmata kujul. Kaebuses leitakse, et KOKS § 47 lg 1 on kohustuslik õigusnorm, mille eesmärk on tagada volikogu liikmete võrdne võimalus osaleda volikogu töö sisulises ettevalmistamises. Käesoleval juhul kaldub sotsiaalkomisjoni koosseis oluliselt ja põhjendamatult kõrvale volikogu poliitilisest koosseisust. Erinevus (19% vs 9,1%) ei ole käsitatav tehnilise või vältimatu kõrvalekaldena. Volikogu ei ole selgitanud, miks kalduti proportsionaalsuse põhimõttest kõrvale, seega puudub otsusel ka nõutav kaalutlus ja põhjendus. Proportsionaalsuse rikkumisele juhiti tähelepanu juba volikogu istungil, kuid selle vaatamata võeti otsus võeti

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

vastu, seega ei kaalutud ega hinnatud alternatiive. Selline otsustus kujutab endast kaalutlus- ja põhjendaviga.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).
4.Kuigi kaebuses on viidatud KOKS § 47 lg rikkumisele 1, tuleneb kaebuses käsitatud proportsionaalset esindatust puudutav põhimõte KOKS § 47 lg-st 1 3. Selle sätte kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. KOKS § 47 lg 1 kolmas lause sätestab, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
5.Riigikohus on 12.03.2019 lahendis nr 3-17-2784 nii KOKS § 47 lg 1 kui ka lg 1 3 kohta selgitanud, et nendes sätetes toodud õigused ei ole subjektiivsed õigused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Riigikohtu selgituste kohaselt annavad sellised õigused volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames. Riigikohus sedastas, et PS § 15 lg-s 1 ja HKMS § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. Otsus volikogu komisjonide koosseisu kinnitamise kohta ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Riigikohus jäi seega kõnealuses lahendis juba enda varasemas praktikas väljendatud seisukohale, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt viidatud otsuse p 8 ja seal toodud viited). Riigikohus rõhutas seejuures, et kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni, kuid märkis, et seadus ei anna volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 13) komisjonide koosseisus. Riigikohus leidis, et asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebaõnnestunuks, ei õigusta siiski kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle ette näeb. Riigikohus tõdes, et volikogu liikmete tarbeks sellist korda ette nähtud ei ole (vt viidatud Riigikohtu otsuse p 11).
6.Praeguses asjas vaidlustab volikogu liikmest kaebaja asjaolu, et Keila linna Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindatus sotsiaalkomisjonis on vaidlustatud volikogu otsusest tulenevalt ebaproportsionaalselt väike. Seega on tegemist vaidlusega kohaliku omavalitsuse kollegiaalorgani ja selle liikme vahel. Riigikohus selgitas eelnevalt viidatud lahendis, et volikogu liikmel puudub selliste vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. 2(3)
7.Kaebajal puudub ka õiguslik alus kaebuse esitamiseks muul eesmärgil, sh teiste isikute õiguste ja avaliku huvi, samuti fraktsiooni õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Ka fraktsioonile ei ole eriregulatsiooniga kaebeõigust antud.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 2 p 1, ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium