lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-828/37

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-828/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7333
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-828

Haldusasi

A.H kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2025 otsus nr 12409110014- 1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – A.H , esindaja riigi õigusabi korras v.adv Veiko Parts Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.H apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10.12.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 otsus muutmata.

Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja nimi on asendatud tähemärgiga ja otsuses halli taustavärviga tähistatud osad jäävad avaldamata.

Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-25-828 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.H-l oli Eesti väljastatud C-kategooria viisa kehtivusega XX.XX.XXXXXX.XX.XXXX, lubatud viibimispäevasid oli 90. Kaebaja abiellus XX.XX.XXXX Eesti kodanikuga ja saabus Eestisse XX.XX.XXXX. Kaebaja palus XX.XX.XXXX Eestis rahvusvahelist kaitset.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 25.02.2025 otsusega nr 12409110014-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1), pidades taotlust selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2 ja p 7 alusel (p 2); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 2 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva (p 3); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4). Kaebaja on esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid ja andnud ebaõigeid seletusi. PPA andmetel on kaebaja nimega isik Venemaal kriminaalasjas tagaotsitav. Kaebaja väitel on ta aga karistatud administratiivkohtu poolt ning talle olevat määratud haldustrahv. Kuna ta on kriminaalasjas tagaotsitav, võib vastata tõele see, et kaebajal oli Venemaalt lahkumine keelatud, kuid kaebaja ütlused selle kohta, miks ja millal talle Venemaalt väljasõidu keeld kehtestati, on vastuolulised ja ebausutavad. Kaebaja väited elamisloa taotlemata jätmise kohta ei ole usutavad. Kaebaja väitis, et hakkas 2010. a-l Eestisse jõudes kohe tegelema elamisloa vormistamisega, aga tal polnud raha, et maksta kindlustuse eest. See ei ole märkimisväärne summa, kui samas on kaebaja esitatud üürilepingust näha, et ta üüris Eestis alates 2008. a-st korterit 2500 krooni eest. Ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei tahtnud elamisloa taotlemise probleemidega oma abikaasat koormata. Loogiline oleks eeldada, et kui inimesed abielluvad armastusest, siis muretsetakse ka selle pärast, et abikaasal oleks seaduslik õigus Eestis viibida. Asjaolu, et kaebaja abikaasa ei ole teinud midagi selleks, et oma abikaasale elamusluba vormistada, viitab sellele, et tegemist on fiktiivse abieluga. Kaebaja on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja. Ta on alates 2010. a-st Eestis ebaseaduslikult elanud ja töötanud ning ei ole oma sissetulekutelt makse maksnud. Tal on seoses majanduse halva seisu ning terviseprobleemidega tekkinud vajadus sotsiaalsete hüvede järele. Kaebaja on enda väitel Venemaa režiimi ja 2022. a-l alanud Ukraina sõja vastu, aga rahvusvahelise kaitse taotluse esitas alles 2024. a septembris. Kaebaja ei ole selline isik, kes satuks Venemaale naastes oma poliitilise meelsuse või Facebookis tehtud postituste pärast Venemaa võimude tagakiusamise ohvriks või keda ootaks ebaproportsionaalne karistus. Päritolumaa teabest nähtub tõepoolest, et Venemaal karistatakse sõja ja Venemaa võimude vastu meelt avaldanud isikuid nii haldus- kui ka kriminaalkorras, aga kaebaja ei ole Venemaal kunagi poliitiliselt aktiivne olnud. Ka Eestis elades ei ole ta poliitiliselt aktiivne olnud, vaid tegutsenud esinejanime kasutades külabändi muusikuna. Venelaste hoiak Putini suhtes on muutunud halvemaks ja nad avaldavad oma pettumust nii oma sotsiaalmeedia kui ka muude foorumite kontodel, aga haldus- või kriminaalkorras karistuse saanud inimeste arv on võrreldes Venemaa enda rahvaarvuga väga väike. Venemaa võimudel puudub ressurss, et tegeleda kõigi võimuvastaste inimestega Venemaal. Kaebaja väitel on ta osalenud XXX ühel heategevuslikul kontserdil Ukraina põgenike toetuseks ja seda kontserti märgiti ära sotsiaalmeedias. See pole selline poliitilise meelsuse väljendus või tegevus, mille alusel tuleks inimest tunnustada pagulasena. Päritolumaa teabest nähtub, et 2(15)

3-25-828 Venemaal on Ukraina põgenikke aitavaid ühendusi, mille tegevuses ei ole ametlikult midagi seadusevastast. PPA uuris kaebaja sotsiaalmeedia kontosid ja leidis, et kuigi üldjuhul postitab kaebaja aktiivselt, kui ta kuskil kontserdil osaleb, siis 2022. a märtsi ega ka sama aasta hilisematest postitustest ei nähtu, et ta oleks sellel ajal kuskil heategevuslikul kontserdil osalenud. Kaebaja postitusest nähtus, et ta osales XXX, kus müüdi heategevuskampaania käigus sinilille märke ja käepaelu ja saadud tulu läks Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule. Eesti väikelinnas toimunud kontsert ei ole aga midagi sellist, mis Venemaa võimudele huvi pakuks. Pealegi ei osalenud kaebaja sellel oma pärisnime all. Kaebaja esitas 2022. a kontserdi kohta kuulutuse ja YouTube’i lingi kontserdist tehtud videole, kuid neis ei ole toodud ära kaebaja õiget nime, vaid kuulutusel on märgitud, et esineb XXX. YouTube’is on kontserti vaadatud üksnes 544 korda ja sellel on ainult üks kommentaar. Kuigi kaebaja väitis, et tal on plaanis korraldada uus heategevuslik kontsert 2025. a jaanuaris, ei nähtu, et see kontsert oleks toimunud. Kaebaja ei tegele järjekindlalt ja püsivalt Ukraina sõjapõgenike või üldisemalt Ukraina aitamisega. Kaebaja väitel on tal Telegrami konto ja FSB inimesed vaatavad seal, milliseid kanaleid ta loeb. Kuna väljaspool Venemaad elab üle 10 miljoni selle riigi kodaniku, ei ole FSB-l ressurssi kõiki neid jälgida. Kaebaja on teinud poliitilisi postitusi Facebookis. Kaebajal on seal 652 sõpra, kellest 90% on eestlased või elavad Eestis. Kaebaja ei kasuta ühelgi sotsiaalmeedia platvormil oma õiget nime. 2022. a-l tegi ta enamiku oma poliitilistest postitustest ära esimesel Ukraina sõjale järgnenud kuul ja sellele järgnesid ainult üksikud postitused. 2023. a-l tegi kaebaja ainult 8 poliitilist postitust ja ainult kolm nendest puudutasid Ukrainat. 2024. a-l tegi kaebaja 20 poliitilist postitust, neist esimese alles 25.04, aga tema poliitiliste postituste arv sagenes vahetult enne rahvusahelise kaitse taotluse esitamist ning suurenes seejärel märgatavalt pärast esmast vestlust. Seega on kaebaja poliitiliste postituste tegemine seotud mitte niivõrd tema poliitilise meelsusega, vaid pigem hetke olukordade ning vajadusega. Kaebaja väitel võidakse talle Facebookis tehtud postituste pärast määrata 7 aastat vangistust või selle asemel käiakse peale, et ta sõlmiks lepingu sõjaväega ja läheks Ukraina vastu sõtta, mis on aga tema veendumustega vastuolus. Kaebajat ei ohusta Venemaale naasmisel tahtevastane kaasamine Ukrainas toimuvasse lahingutegevusse. Ei ole eluliselt usutav, et Venemaa armee hakkaks teda survestama lepingu sõlmimiseks, arvestades kaebaja vanust, ülekaalu ja haigusi. Vastavalt seadusele peavad isikud, kes soovivad Venemaa sõjaväega lepingut sõlmida, olema tervise poolest sobilikud. Lisaks on lepingu sõlmimine vabatahtlik. Kaebaja ei ole selline isik, keda hakatakse Venemaale tagasipöördumisel piiripunktis kohe tema poliitiliste veendumuste pärast taga kiusama. On tõsi, et Venemaa piirivalve kontrollib inimesi piiril põhjalikumalt juba alates 2022. a-st, kuid see on muutunud rutiiniks nii piiriületajate kui ka piirivalvurite jaoks. Tõsi on ka see, et rohkem huvi pakkuvate isikute puhul võib piiril toimuda ka pikem vestlus ja läbi võidakse vaadata ka telefon ning selleks kasutatakse tarkvara, mis annab juurdepääsu telefonis olevatele erinevatele andmetele, kuid see tarkvara ei taasta Facebookist kustutatud asju. Kaebaja väide, et teda hakatakse Venemaa piiril kohe piinama (jäetakse ööpäevaks eraldi ruumi vee ja toiduta, valutavate põlvede tõttu antakse kasutada ainult madalaid mööbliesemeid), on ilmselge liialdus. Venemaa piirivalvel ei ole aega tegeleda selliste asjadega. Narva piiripunkti läbib ööpäevas 1200–2000 inimest, Luhamaa ja Koidula piiripunkte 500–700 inimest. Suure osa Venemaale minejatest moodustavad Põhja-Euroopas elavad Venemaa kodanikud. Samuti ei nähtu päritolumaa teabest, et Venemaa piirivalve paneks piiril inimesi 24 tunniks kuskile ruumi ilma vee ja toiduta kinni või et Eesti-Venemaa piiril toimuks pidev inimeste arreteerimine. Vastasel juhul ei ületaks Venemaa kodanikud nii suurel arvul Venemaa piiri. Telefoni piirivalvele ettenäitamine on vabatahtlik. Kuna kaebaja on Venemaal kriminaalasjas kahtlustatav, võidakse ta piiril kohe kinni pidada, kuid sel juhul ei oleks põhjuseks tema Facebooki postitused, vaid see, et ta on Venemaal seadust rikkunud. Kuna Venemaal on meditsiiniline 3(15)

3-25-828 abi kättesaadav ja tasuta kõigile, siis ei ole kaebaja tervislik seisund takistuseks naasta Venemaale. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel on mõned terviseprobleemid, mis aga ei takista tema Venemaale tagasipöördumist. Praegu ei toimu Venemaal sellist sõjategevust, mis võiks kaebaja Venemaal ohtu seada. Kaebajal ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Kaebajal esinev kõrge vererõhk ja reuma ei ole sellised tervisemured, mis oleks Eestist lahkumisel takistuseks. Kuna kaebaja ei ole oma abikaasaga koos elanud 15 aastat ning PPA hinnangul on tegemist fiktiivse abieluga, siis ei vaja see kaitsmist. Kuna kaebajal ei ole kehtivat välispassi, ei saa ta soovi korral lahkuda kolmandasse riiki. Kaebajal elavad Venemaal ema, õde ja poeg, seega on tal olemas tugev side päritoluriigiga. Kaebaja väljasaatmine Venemaale ei ole vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõttega. Kaebaja puhul ei esine asjaolusid, mille tõttu tuleks talle jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Tal on võimalik saada ravi Venemaal, tal on olemas side selle riigiga. Ta ei tööta Eestis seaduslikult ja tal pole peale väikevara, mida on võimalik lihtsalt müüa, Eestis majanduslikke huve. Võttes arvesse, et kaebaja abielu on fiktiivne ning ta elab oma abikaasast eraldi juba 15 aastat, ta on alates 2010. a-st Eestis ebaseaduslikult elanud ja töötanud, ta on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja, ei esine asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud 3 aastast lühema sissesõidukeelu kohaldamine.

3.A.H esitas 31.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.02.2025 otsuse nr 12409110014-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. PPA on otsuses valesti tuvastanud, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid ja andis ebaõigeid seletusi. Kaebaja on kirjeldanud oma poliitilist aktiivsust. Kaebaja on teinud oma Facebooki kontol Venemaa valitsuse ja presidendi suhtes äärmiselt teravaid postitusi, mille eest ähvardab kaebajat Venemaal raske karistus, sh vangistus. Sotsiaalmeedias on olemas videod, mis tõendavad, et lahingutegevusse Ukrainas on värvatud ka pensioniealisi ja haigeid. Kaebaja esitas videod PPA-le, kuid PPA jättis põhjendamatult need hindamata ja otsuse tegemisel arvestamata. PPA ei usu kaebaja väidet, et kaebajale määrati Venemaal administratiivkohtu trahv suurusega 20 000 eurot. Kaebaja ilmselt eksis õigusterminiga. Tegemist on siiski kahjuhüvitisega ja seega tsiviilasja ning tsiviilkohtuga. Kaebaja on juriidilistes asjades võhik. Kaebaja ei ole tahtnud anda ega ole andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, miks ja millal talle Venemaalt väljasõidu keeld kehtestati. Kohtutäitur kehtestas kaebajale väljasõidukeelu Venemaa täitemenetluse seaduse alusel. Väljasõidukeelu täitmist tagab Venemaa piirivalve, mis allub FSB-le. Kaebaja sai väljasõidukeelust teada piiripunktis piirivalveametniku käest. PPA arvab, et kaebaja on Venemaal tagaotsitav, kuna veebilehel Mediazona on avaldatud andmebaas Venemaa siseministeeriumi tagaotsitavate inimeste kohta, milles on kaebaja nime ja sünniaastaga isik. Kaebaja kinnitab, et tegemist on tema nimekaimuga. Andmebaasis oleva inimese näokujutis fotol ja sünnikuupäev erinevad kaebaja omadest. Sellest tulenevalt on ainetud PPA otsuse kõik arutlused selle üle, mis seonduvad olematu kriminaalmenetlusega Venemaal.
4.Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub, et kohtumenetluses esitatud foto Venemaal tagaotsitavast isikust ei sarnane kaebajaga. See ei tähenda siiski, et kaebajal oleks reaalne ja individuaalne oht sattuda tagakiusamise ohvriks. Kui lähtuda eeldusest, et kaebaja suhtes ei ole Venemaal algatatud 4(15)

3-25-828 kriminaalmenetlust ja teda ei ole kuulutatud tagaotsitavaks, puudub mistahes alus arvata, et kaebaja satuks juhuslikult FSB huviorbiiti ning selle käigus võiksid ilmneda tema väidetavad režiimikriitilised hoiakud. FSB menetlustoimingute eelduseks on tavapäraselt kriminaalasja olemasolu või vähemalt konkreetne operatiivne info, mis õigustab sekkumist. Kaebaja puhul puuduvad mõlemad.

Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

Väär on PPA järeldus, et kaebaja andis teadvalt valeselgitusi, sh selles osas, et kaebaja on Venemaal kriminaalkorras karistatud ning ta on seetõttu tagaotsitav. Samas ei too eelnev kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. PPA järeldas asjaolusid kogumis hinnates õigesti, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ega täiendavat kaitset. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja lahkus XXX Valgevene kaudu Venemaalt ning saabus Eestisse XX.XX.XXXX, ega selles, et kaebaja oli eelnevalt abiellunud Eesti kodanikuga. Kaebaja selgitas 28.10.2024 vestlusel PPA-le, et ta ei ole alates Eestisse saabumisest siit lahkunud ning on Eestis elanud ilma seadusliku aluseta; ta oli teadlik, et ta oleks pidanud kohe esitama taotluse elamisloa saamiseks, kuid tal puudus raha, et tasuda taotluse esitamisega kaasnevate kulude eest; ta ei soovinud enda Eestis viibimise seadustamisega kaasnevaid probleeme jagada abikaasaga (28.10.2024 vestluse protokolli p 7, dtl 53). Saab nõustuda PPA-ga, et need kaebaja selgitused viitavad, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga seadustada oma Eestis viibimine. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole varem esitanud muudel alustel taotlust oma Eestis viibimise seadustamiseks. Kaebajal oli alates 2010. a-st võimalik oma Eestis viibimist seadustada ning selleks vajadusel raha koguda. Asjaolu, et kaebaja ei soovi oma abikaasat siduda sellekohaste võimalike menetlustega, ei ole eluliselt usutav. Seega ei olnud kaebaja olukorras, kus Eestis viibimise seadustamine oli objektiivselt takistatud. Kaebaja tegi teadliku valiku viibida Eestis seadusliku aluseta. Kaebaja väited, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esimesel võimalusel, kui mõistis, et teda ootab ees vältimatu naasmine Venemaale, ning ta on kindel, et ta peetakse kinni juba Venemaa piiripunktis ja antakse üle õiguskaitseorganitele, ei ole usutavad. PPA ei ole kahtluse alla seadnud, et Venemaa piirivalve kontrollib inimesi piiril põhjalikumalt alates 2022. a-st ning tegemist on rutiiniga. Samuti ei kahtle PPA, et piiril võidakse huvipakkuvad inimesed üle kuulata ning kontrollida nende telefone, sh seda, kas inimene on ühinenud Ukraina-meelsete sotsiaalmeedia gruppidega. Samas saab nõustuda PPA-ga, et inimesel on vajaduse korral võimalik selliseid andmeid edukalt varjata. Ka kaebaja esitatud artiklist (dtl 366) nähtub, et piirivalvurid teevad põhjalikke kontrolle, sh kontrollivad telefone pisteliselt, mitte igal inimesel. Kinni peetakse inimesed, kes on teise riigi kodanikud või omavad teiste riikide elamislube või viisasid. Kaebajal sellised load puuduvad. Samuti on piirivalvuritel üldjuhul olemas eelnev info, et inimene võib olla Venemaa valitsuse jaoks „mustas nimekirjas“ (dtl 367). Seega ei saa järeldada, et kaebaja satub piirivalvurite huviorbiiti üksnes põhjusel, et tal puudub kehtiv Venemaa pass ning ta lahkus Venemaalt 2009. a-l. Usutavad ei ole kaebaja väited, et teda võidakse piiril mingil viisil piinata või muul moel diskrimineerida. PPA on välja toonud, et Venemaa piiri ületab iga päev palju inimesi, mistõttu puudub piirivalvel ressurss kaebajaga ilma kindla põhjuseta tegeleda. Puuduvad tõendid selle kohta, et Venemaa piirivalvurid kohtlevad terviserikkega inimesi halvasti. Tõenäoline ei ole, et kaebaja vahistatakse piiripunktis. Vastustaja nõustus, et kaebaja ei ole Venemaal tagaotsitav kriminaalmenetluse tõttu ning asja juurde esitatud fotol ei ole kaebaja (dtl 78). Kaebaja tõi välja, et 2009. a-l oli tal Venemaalt lahkumise keeld (dtl 153), kuna ta jäi vastutavaks ärivaidluses (dtl 63). Seega ei ole kaebajale Venemaal kriminaal- või halduskaristust määratud. Kaebaja ei tohtinud Venemaalt lahkuda põhjusel, et kohtutäitur seadis Venemaa täitemenetluse seaduse alusel vastava keelu. Kuigi Venemaa piirivalve tagab väljasõidukeelu 5(15)

3-25-828 täitmise, ei saa sellest järeldada, et kaebaja satub Venemaale sisenemisel piirivalvurite huviorbiiti muudel põhjustel peale võla tasumise kohustuse täitmise. PPA on 03.02.2025 analüüsinud kaebaja sotsiaalmeediapostitusi (dtl 216–340). PPA vaatlusprotokollist nähtuvalt tegi kaebaja Instagramis ajavahemikul 17.04.2019–10.01.2025 107 postitust, millest ükski ei olnud poliitiline. Facebooki platvormil tegi kaebaja (seejuures mitte oma nime kasutades) poliitilisi või Ukraina sõja vastaseid postitusi ajavahemikul 24.02.– 31.12.2022 – 21, 01.01.–31.12.2023 – 8, 01.01.–31.12.2024 – 20; 01.01.–04.02.2025 – 3. Kaebajal on Facebookis 655 sõpra. Kohtuistungil selgitas kaebaja oma sotsiaalmeedia postituste sisu ja viitas täiendavalt järgmistele postitustele: dtl 80 oleval postitusel jagas kaebaja /tekst eemaldatud/; dtl 81 oleval postitusel on kujutatud /tekst eemaldatud/ toime pannud; dtl 83 postitusel on /tekst eemaldatud/. Eelnevat arvestades saab järeldada, et kaebaja on sotsiaalmeedias avaldanud poliitilist meelsust vähesel määral ning kaebajat ei saa lugeda seetõttu poliitiliselt aktiivseks inimeseks. Kaebaja ei ole isiklikult kutsunud üles inimesi avaldama Venemaa valitsuse vastu meelsust, pigem on üksnes näidanud, et ei nõustu valitseva poliitikaga. Kaebaja poliitilised postitused on aga hoogustunud pärast varjupaigataotluse esitamist, mis viitab sellele, et kaebaja püüab nendega oma taotlusele kaalu juurde anda. Varjupaigataotluse menetluse ajal tehtud postitused on muutunud sootuks teistsugusteks. Seoses Ukraina sõjapõgenike aitamise kontserdil osalemise või korraldamisega ei ole kaebaja ümber lükanud PPA järeldust, et ta osales üksnes ühel kontserdil XXXX ning osalemist ei ole kajastatud viisil, et kaebaja isik oleks äratuntav, kuivõrd kaebaja esines mh esinejanime XXX kasutades. Sellel kontserdil esinemine ei ole kaebaja isikuga seostatav ja tema osalus ei ole tagantjärele tuvastatav. PPA ei ole kahtluse alla seadnud, et Venemaal võidakse haldus- ja kriminaalkorras karistada sõja ja Venemaa võimu vastu meelt avaldanud isikuid. Samas saab kaebaja tegevusest järeldada, et kuigi tal on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised vaated ja talle on teatud määral omane väljendada oma meelsust, on tema poliitiline tegevus pigem vaoshoitud ja tegemist ei ole n-ö kõrge poliitilise profiiliga inimesega, kelle tegevus ärataks Venemaa võimuasutustes huvi. Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Puudub teave, et Venemaale tagasipöördumisel karistataks ebaproportsionaalselt või kiusatakse muul viisil taga Venemaa kodanikke selle eest, et nad on aidanud vähesel määral sõjapõgenikke. Kaebaja profiili arvestades ei ole piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse Venemaale tagasi pöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise või sõjapõgenike aitamise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Genfi konventsiooni ja direktiivi 2011/95/EL eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele. Samuti puudub alus järelduseks, et kaebaja saab Venemaal mobilisatsioonikäsu minna Ukraina vastu sunniviisiliselt sõtta. Päritolumaa teabe kohaselt ei peeta mobilisatsiooni praegu tõenäoliseks. Alates 2023. a-st ei ole toimunud laiaulatuslikku mobilisatsiooni. Venemaa relvajõudude reservis olevate sõdurite vanusepiiri tõsteti küll 55 eluaastani, 1 kuid kuivõrd kaebaja on 59-aastane, ei ähvarda teda mobilisatsioonikäsu saamine ka juhul, kui Venemaa valitsus otsustab täiendava mobilisatsiooni korraldada. Kaebajal puudub Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Venemaal nii suur, et see tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Sõda toimub Ukraina territooriumil ning kaebajal on võimalik Venemaal ümber paikneda või siirduda väljapoole 1

2024_11_EUAA_COI_Query_Response_Q82_Russian_Federation_Major_developments_regarding_human_r ights_and_military_service.pdf (25.06.2025)

6(15)

3-25-828 Schengeni ala jäävatesse riikidesse. Intsidendid Venemaa pinnal, mis on seostatavad Ukraina sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebaja elu Venemaa territooriumil ohtu. Kaebaja ei ole kaebuses sisuliselt lahkumisettekirjutust vaidlustanud. Kaebajale tehtud vabatahtlik ettekirjutus lahkuda päritoluriiki oli õiguspärane. Direktiivi 2008/115/EÜ art 5 kohaselt tuleb riigil võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja tervislikku seisundit ning järgida non-refoulementʼi põhimõtet. PPA on õigesti leidnud, et olukord Venemaal pole selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 järgi. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. Venemaa piiri ületades saab Venemaa võimudele küll teatavaks, et kaebaja on viibinud välismaal, kuid pole põhjust eeldada, et see toob kaasa automaatselt piinamise või surmanuhtluse ohu VSS § 171 mõistes. Venemaa kodanike viibimine välisriikides, sh NATO riikides, on tavapärane. Ei ole alust arvata, et kaebajat ähvardaks Venemaale naasmise korral tagakiusamine poliitilise tegevuse tõttu või reaalne võimalus sattuda päritoluriigis tõsisesse ohtu. Päritoluriigi info kohaselt puudub Venemaa piirivalvel võimalus tuvastada isikute telefonidest kustutatud Facebooki postitusi. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kolm aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). Humaansed kaalutlused peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid nimetanud. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.A.H palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 04.07.2025 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja reisidokumendi, s.o Venemaa välispassi kehtivus lõppes XX.XX.XXXX. Sellega kaotas kaebaja mistahes võimalused seadustada enda Eestis viibimine, ilma et ta naaseks Venemaale, saaks uue reisidokumendi, uue Eesti viisa ning pääseks tagasi Eestisse. Arvestades et kaebaja lahkus Venemaalt väljasõidukeeldu rikkudes ning rikkus Eestis viisaeeskirja, on tõenäoline, et uut välispassi talle niipea enam ei väljastata ning Eesti ei väljasta talle ka enam viisat. Kuna kaebaja tahtis nii väga jääda Eestisse, otsustas ta jääda siia lootuses, et ta leiab olukorrale lahenduse. Lõpuks väsis kaebaja dokumentideta elamisest ning sai aru, et on väljapääsmatus olukorras. Ühest küljest ei ole kaebajal enam võimalik lükata edasi naasmist Venemaale, teisest küljest on tal aga selle ees suur hirm. Kaebajal on Venemaa võimuorganitega suhtlemisest negatiivsed kogemused. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, justkui oleks kaebaja esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga seadustada oma Eestis viibimine. Kaebaja möönab, et tema soov mitte koormata abikaasat elamisloa taotlemisega seotud asjaajamiste ja kulutustega võib teistele tunduda eluliselt mitteusutav, kuid tegemist on kaebaja individuaalse iseloomujoonega (eneseuhkus), mis ei luba mehel koormata naist oma isiklike probleemidega. See, et kaebaja tegi teadliku valiku viibida Eestis seadusliku aluseta, ei välista tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust ega õigust rahvusvahelisele kaitsele. Kaebaja esitas taotluse esimesel võimalusel, kui mõistis, et teda ootab ees vältimatu naasmine Venemaale, mis objektiivselt langes kokku olukorraga, kus tal tekkis vajadus rahvusvahelisele kaitsele. PPA ei ole selles osas vaadanud kaebaja rahvusvahelise taotlust läbi individuaalselt (VRKS § 18 lg 2).

7(15)

3-25-828 Kaebaja Facebooki postituste põhjal tehtud kohtu järeldused ei ole põhjendatud. Kaebaja 52 (21+8+20+3) poliitilist postitust Facebookis alates 24.02.2022 ei ole „vähene määr“ ning eeskätt tuleb arvestada postituste sisu. Halduskohtu istungil uuriti mitut kaebaja Facebooki postitust, milles kaebaja mh avaldab poliitiliselt teravaid loosungeid ja üleskutseid (dtl 80, 81, 83). Seega on tõenditega vastuolus halduskohtu järeldus, et kaebaja ei ole isiklikult kutsunud inimesi üles avaldama meelsust Venemaa valitsuse vastu. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, nagu oleks kaebaja poliitilised postitused hoogustunud pärast varjupaigataotluse esitamist. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse XX.XX.XXXX, aga ainuüksi ajavahemikul 24.02.2022–31.12.2023 tegi kaebaja 29 (21+8) poliitilist postitust. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja esines heategevuslikul kontserdil Ukraina toetuseks, kuid põhjendamatu on järeldus, et kaebaja esinemine sel kontserdil ei ole tagantjärele tuvastatav ega seostatav tema isikuga. YouTube’is on kontserdi video vabalt kättesaadav ja kaebaja on teinud esinemisest postituse Facebookis. Fotolt ja videolt on kaebaja isik keha ja näo järgi selgelt äratuntav. Halduskohus järeldas põhjendamatult, et kuna kaebaja poliitiline tegevus on pigem vaoshoitud, siis ei ole tõenäoline, et teda võidakse Venemaale tagasipöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise või Ukraina toetamise eest. Päritoluriigi info kinnitab, et poliitiliste veendumuste tõttu ähvardab reaalne tagakiusamise oht ka neid inimesi, kelle poliitiline tegevus on vähene või kes ei ole silmapaistvad poliitaktivistid. Nt Deutsche Welle 29.03.2024 artikkel, mille kaebaja esitas halduskohtule (dtl 366). Artiklis kirjeldatakse, kuidas Venemaal kasvab kriminaalasjade arv pärast kodanike põhjalikku kontrollimist Venemaa piiri ületamisel. Artikli kohaselt kontrollitakse Venemaa piiri ületamisel saabujate telefone ning kopeeritakse nende sisu, sh taastatakse kustutatud andmeid, ning julgeolekujõududel on riiki sisenejate kohta „mustad nimekirjad“. Väär on halduskohtu väide, et paljud Venemaa elanikest on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kaebaja esitatud sotsioloogiliste uuringute tulemused kinnitavad, et valdav enamus (86%) Venemaa elanikest toetab V. Putinit ja sõda Ukrainas. Kaebajal on piisav alus arvata, et just tema ongi üks neist isikutest, kes on „mustas nimekirjas“ ning keda asutakse riiki sisenemisel suure põhjalikkusega kontrollima. Kaebaja lahkus 2010. a-l Venemaalt väljasõidukeeldu rikkudes ning tal esinevad veel muud „kahtlased asjaolud“: ta on Venemaa kodanik, viibis pikka aega „vaenulikus“ NATO riigis kehtiva reisidokumendita, viisata jne. Lisaks sai kaebaja pärast halduskohtu otsuse tegemist ja lahkumiskohustuse täitmiseks ettevalmistusi tehes teada, et ta saab Venemaale siseneda üksnes tagasipöördumistunnistuse alusel, mille väljastab Venemaa suursaatkond. Tunnistus on kehtiv 15 päeva ning Venemaale naasmisel tuleb see kolme päeva jooksul esitada asutusele, kes väljastas kehtivuse kaotanud välispassi. Puudub päritolumaa teave või muu avalikult kättesaadav info, mis kinnitaks või lükkaks ümber halduskohtu väidetu, et Venemaa piirivalvel puudub võimalus tuvastada kustutatud Facebooki postitusi. Põhjendatud on eeldada vastupidist. Eelviidatud Deutsche Welle artiklis on kajastatud Ksenia Khavana ja Juri Malevi tagakiusamist. K. Khavana (K. Karelina) on 32-aastane baleriin, kes ei ole poliitaktivist, kuid kelle suhtes alustati kriminaalmenetlust riigireetmise alusel üksnes selle eest, et ta annetas 51 dollarit Ukraina-Ameerika sihtasutusele Ukraina toetuseks. Annetus tuvastati Venemaa piiripunktis tema telefoni kontrollimise tulemusena ja Venemaa kohus mõistis talle „riigireetmise“ eest 12-aastase reaalse vangistuse (vt ERR 15.08.2024 artikkel, dtl 494–495). Juri Malev on 60-aastane, kes võeti vahi alla Venemaale naasmisel ajendatuna üksnes asjaolust, et ta tegi Odnoklassniki platvormil kaks sõjavastast postitust, mis olid seotud Georgi lintidega. Kaebaja hirm Ukraina sõtta sattumise ees põhineb sellel, et teda võidakse vägivalla ähvardusel sundida sõlmima Venemaa kaitseministeeriumiga lepingu, mille alusel saadetaks ta Ukrainasse rindele, kus kaebaja võib kaotada elu. Kaebaja on esitanud halduskohtule tõendina videod, mis kinnitavad, et lahingutegevusse värvatakse ka pensioniealisi ja haigeid. Halduskohus jättis kaebaja nimetatud tõendid ja väited kohtuotsuse tegemisel arvestamata. 8(15)

3-25-828 Kaebaja tervislik seisund on kohtumenetluse kestel oluliselt halvenenud. Kaebajal on veresoonkonnahaigus, mis avaldub haavandites jalgadel, mis ei parane ja valutavad. XXX 09.07.2025 arstitõend kinnitab, et terviseseisundist sõltuvalt on näidustatud kodune, säästev režiim. Lisaks on kaebajal südamepuudulikkus ja hüpertooniatõbi. Juhul, kui kaebaja peaks sattuma Venemaa piiripunkti, on ilmselge, et ta peetakse seal kinni, teda asutakse küsitlema, hakatakse kontrollima tema telefoni ja sülearvutit jms. See võib kesta tunde või isegi päevi. Kogu selle aja viibib kaebaja piiripunktis kinnipidamisruumis, teda võidakse piinata või muul viisil väärkohelda (nt kästakse meelega seista haigetel jalgadel) ega anta vajalikku arstiabi. See olukord on käsitatav kaebaja piinamisena inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 tähenduses ja tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 ja § 19 lg 1 p-de 1–2 ja lg 2 p 1 mõttes. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, justkui puuduks kaebajal Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja on põhjendanud, et Venemaale naastes ohustab teda reaalselt aastatepikkune vabadusekaotus, piinamine ja sundimine osalema sõjas Ukraina vastu, kus ta võib kaotada elu. Samadel asjaoludel tuvastas halduskohus ebaõigesti, et puuduvad asjaolud, mis põhjendaksid non-refoulementʼi põhimõtte kohaldamise (VSS § 171). Arvestades kaebaja terviseseisundit, on keelatud kohustada kaebajat lahkuma Eestist Venemaale, kus teda võib oodata piinamine, ebainimlik ja alandav kohtlemine ning karistamine. Kaebuses tõi kaebaja välja asjaolud, mis põhjendavad sissesõidukeelu kohaldamata jätmist humaansetel kaalutlustel: kaebaja on Eestis pikalt elanud, siin viibinud ja tegutsenud. Kaebaja on Eestis koolis käinud (lõpetanud XXX). Kaebajal on Eestis oma kodu (XXX linnas). Kõik lähedased inimesed, kellest kaebaja hoolib ning kes kaebajast hoolivad, elavad Eestis. Venemaal ei ole tal praktiliselt mingeid sotsiaalseid suhteid (sh oma sugulastega), eeskätt suurte erimeelsuste tõttu toimuva sõja küsimustes. Venemaale naastes ei oleks kaebajal praktiliselt kuhugi minna. PPA ega halduskohus ei ole neid asjaolusid arvestanud.

7.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kui inimesel oli alates 2010. a-st peale reaalne ja seaduslik võimalus oma viibimist Eestis seadustada, kuid ta ei teinud seda, siis on äärmiselt ebausutav väide, et selle põhjuseks oli soov mitte koormata abikaasat. Tavaliselt seavad inimesed seadusliku viibimise omandamise esikohale, sest risk jääda riiki seadusliku aluseta toob kaasa palju suuremaid probleeme kui viibimisõiguse taotlemine. PPA ja kohtu hinnang kaebaja Facebooki postituste kohta ei ole vastuolus tõendite sisuga. Sotsiaalmeedia vaatluse protokollist tuleneb, et kaebaja ei teinud postitusi ühtlase regulaarsusega. Pikematele pausidele järgnes lühem periood, mil postituste arv järsult kasvas. Nt vahetult enne ja pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist suurenes postituste sagedus märkimisväärselt: kahe kuu jooksul tegi kaebaja kaheksa postitust. Sellest võib järeldada, et kaebaja aktiivsus ei kajasta järjepidevat ja pikaajalist poliitilist tegevust, vaid pigem ajutist ja taotluse esitamisega ajaliselt seotud aktiivsuse kasvu. Vastustaja jääb seisukohale, et tõenäosus, et Venemaa ametivõimud hakkavad enda initsiatiivil kaebaja kohta andmeid koguma, on üsna väike. Isegi kui arvestada, et umbes 86% venemaalastest toetab Putini režiimi, tähendab see, et ligi 20 miljonit inimest valitsevat režiimi ei toeta. 20 miljoni inimese karistamine ei ole Venemaa võimudele jõukohane. Rahvusvahelise kaitse süsteem ei ole loodud selleks, et pakkuda üldist kaitset kõigile, kes aegajalt väljendavad sotsiaalmeedias kriitilisi arvamusi. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja välispass on kaotanud kehtivuse ning ta peab naasma Venemaale tagasipöördumistunnistuse alusel, ei loo iseenesest kaitsevajadust. Menetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja isik oleks Venemaa 9(15)

3-25-828 võimudele teada kui dissident või opositsionäär. Seega pole alust eeldada, et tavaline dokumentide kontroll muutuks tema puhul poliitilise tagakiusamise vahendiks. Sissesõidukeeluga seoses leiab vastustaja, et kaebaja viibimine Eestis või mõnes Schengeni viisaruumi riigis on siiski ebasoovitav. Kaebaja on alates 2010. a-st Eestis ebaseaduslikult elanud ja töötanud, aga ta ei ole oma sissetulekutelt mitte kunagi makse maksnud. Tegemist on olnud äärmiselt vastutustundetu käitumisega nii iseenda kui ka Eesti riigi suhtes. Seega on põhjendatud piirata kaebaja viibimist Schengeni alal kolmeks aastaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et pikaajaline teadlikult seadusliku aluseta Eestis elamine ei välista tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et kokkuvõttes on PPA ja halduskohus siiski õigesti järeldanud, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ega täiendavat kaitset. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning talle kohaldatud 3 aasta pikkune sissesõidukeeld on õiguspärased. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ilma neid täies mahus kordamata (HKMS § 201 lg 4). Rahvusvaheline kaitse
9.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). VRKS § 19 lg 1 alusel peavad need teod ületama teatud raskuse künnise. Kohtul tuleb kohtuotsuse tegemise aja seisuga hinnata, kui tõenäoliselt võib tulevikus tagakiusamise oht ning kahjulik tagajärg kaebaja jaoks realiseeruda. Ohu tulevikus realiseerumise tõenäosust tuleb hinnata kompleksselt. Tagakiusamise tõenäosus ei pea olema väga suur, vaid konkreetse juhtumi eripära arvestades piisav. Kuigi tulevikuprognoose tehakse teatud ebakindlusega, ei saa piisavat tõenäosust hinnata pelgalt hüpoteetiliste oletuste või kahtluste alusel. Arvestada tuleb prognoosi aluseks olevate, välismaalast ja päritoluriiki iseloomustavate objektiivsete ja subjektiivsete asjaoludega. Ka ei piisa pelgast järeldusest, et tagakiusamist ei saa välistada. Võimalikult faktipõhiselt, realistlikult ning objektiivselt hinnates ja kaaludes on võimalik järeldada, kas päritoluriigis valitsevad tingimused õigustavad taotleja kartust tagakiusamise ees selle tunnuse või tegevuse tõttu, mille alusel välismaalane rahvusvahelist kaitset taotleb. Tagakiusamise ohtu või selle puudumist tuleb faktipõhiselt sisustada sedavõrd konkreetselt, et on võimalik hinnata, milline tegelik oht võib välismaalasele päritoluriiki naastes kaasneda (vt põhjalikumalt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 13–15).
10.Ringkonnakohus leiab sarnaselt PPA-ga ja halduskohtuga, et kaebaja tagakiusamist poliitiliste vaadete pärast Venemaa riigivõimu poolt ei saa pidada tõenäoliseks. See saaks olla tõenäoline siis, kui on alust arvata, et kaebaja poliitiline meelsus on saanud võimudele teatavaks. Kaebaja puhul ei ole alust jõuda sellisele järeldusele. PPA on kaebaja sotsiaalmeedia postituste vaatlusprotokollis (dtl 216) esile toonud, et kuigi kaebajal on mitu sotsiaalmeedia kontot, on ta teinud poliitilisi postitusi üksnes Facebookis muude postituste seas. Seejuures ei kasuta kaebaja sotsiaalmeediaplatvormidel enda nime. Facebookis tegi 10(15)

3-25-828 kaebaja ajavahemikul 24.02.–31.12.2022 kokku 114 postitust, millest 21 olid poliitilised või Ukraina sõja vastased (neist 13 tegi kaebaja vahemikul 24.02.–26.03.2022), ajavahemikul 01.01.–31.12.2023 oli selliseid postitusi kaheksa ja kõigi postituste arv 192, ajavahemikul 01.01.–31.12.2024 tegi kaebaja 140 postitust, millest 20 olid poliitilised või puudutasid Ukraina sõda (neist esimene on tehtud 25.04.2024 ja 12 postitust pärast XX.XX.XXXX). Eelnevast nähtub, et kuigi kaebaja on teinud poliitilisi või Ukraina sõja vastaseid postitusi ka 2022. ja 2023. a-l, ei ole ta nende tegemisel olnud järjekindel ning nende osakaal muude postituste seas ei ole kuigi suur. Eelneva põhjal ei ole alusetu ka halduskohtu järeldus, et poliitiliste postituste tegemine on pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tegemist hoogustunud, mistõttu on kahtlus, et need on eeskätt ajendatud soovist näidata ennast varasemast poliitiliselt aktiivsemana. Ka Facebooki postitused, mida kaebaja on eraldi esile toonud (dtl 80–83, 107), on tehtud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, täpsemalt 2024. a oktoobris, 2025. a jaanuaris ja veebruaris (vt ka dtl 235, halduskohtu 11.06.2025 istungi helisalvestis, alates ajamärgist 00:08:09; 10.12.2025 istungi helisalvestis, alates ajamärgist 00:05:00). Eelnevat arvesse võttes jagab ringkonnakohus halduskohtu hinnangut, et kokkuvõttes ei ole põhjust pidada kaebajat poliitiliselt aktiivseks, vaid tema poliitiline tegevus on olnud vaoshoitud. Ei ole alust väita, et poliitilise meelsuse avalik väljendamine oleks kaebaja jaoks olnud fundamentaalselt tähtis või et kaebaja eristuks oma tegevuse poolest kuidagi paljudest teistest Venemaa kodanikest, kes viibivad väljaspool Venemaad ning on oma päritoluriigi võimude suhtes kriitilised. Vastupidist ei järeldu ka asjaolust, et kaebaja on XXX osalenud heategevuslikul kontserdil Ukraina toetuseks, millest on avalik video YouTube’is. Nagu PPA on märkinud, ei ole kõnealuse kontserdi kuulutusel ega YouTube’i videos toodud ära kaebaja õiget nime, vaid kuulutusel on märgitud, et esineb XXX. Seega ei ole kõnealune kontsert otseselt kaebajaga seostatav. Päritolumaa teave ei kinnita, et valimatult karistataks kõiki Venemaa režiimi ja Ukrainas toimuva sõjategevuse vastaseid. Asjakohane on halduskohtu osutus, et kõigi selliste vaadetega inimeste karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele jõukohane, seda isegi juhul, kui võimude suhtes on kriitilised u 14% Venemaa elanikest, nagu nähtub kaebaja viidatud uuringust (dtl 487–490, tõlge dtl 514–517). Samuti märkis kohus õigesti, et rahvusvahelise kaitse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigust kõigile autoritaarsetest riikidest pärit inimestele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18).

11.PPA ja halduskohus ei ole eksinud ka oma hinnangus, mis puudutab kaebaja hirmu seoses piiriületusega Venemaale naasmisel. Kuigi päritolumaa teabe kohaselt võidakse piiriületajaid ja nende telefone üksikasjalikumalt kontrollida, osutas halduskohus asjakohaselt, et piiriületajal on vajaduse korral võimalik oma vaateid kajastavaid andmeid varjata. Ka kaebaja enda esitatud Deutsche Welle artiklis on antud soovitused, kuidas seda on võimalik teha (dtl 367). Kuna poliitilise ja sõjavastase meelsuse avalikku eksponeerimist ei saa pidada kaebajale fundamentaalselt tähtsaks, ei saa põhjendamatuks pidada ka ootust, et kaebaja saaks võimalike probleemide vältimiseks enne piiriületust kustutada sellised sotsiaalmeedia postitused, mis võivad teda kahjustada. Samuti on halduskohus õigesti osutanud, et kõnealusest artiklist nähtuvalt tuntakse piiriületamisel huvi isikute vastu, kel on mõne teise riigi kodakondsus, elamisluba või viisa. Ka kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud ERR-i artiklis kajastatud K. Karelina on USA ja Venemaa topeltkodakondsusega inimene. Artikli kohaselt võib USA kodakondsusega isikute vahistamise eesmärk olla kasutada neid kauplemisvahendina välismaal süüdi mõistetud venelaste vabastamiseks (dtl 495). Samuti on nii USA kui ka Venemaa kodakondsusega kaebaja mainitud J. Malev (vt dtl 367). Kaebaja puhul sarnaseid asjaolusid ei esine, s.t tal ei ole ühegi teise riigi kodakondsust, elamisluba ega kehtivaid viisasid. Piiriületajate ja ka Euroopa Liidu liikmesriikides, sh Eestis viibivate Venemaa kodanike suurt hulka arvestades ei ole usutav, et kaebaja satuks Venemaa võimude erilise tähelepanu alla ka pelgalt seetõttu, et ta peab Venemaale naasma tagasipöördumistunnisuste alusel. Kui vastab tõele, et kaebaja lahkus Venemaalt XXXX a-l 11(15)

3-25-828 loata, sest kohtutäitur seadis Venemaa täitemenetluse seaduse alusel keelu, ning kaebaja satub seetõttu (mitte aga oma poliitilise vaadete pärast) piirivalvurite või võimude huviorbiiti, ei ole tegemist olukorraga, mis võiks tingida rahvusvahelise kaitse andmise. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et samas pole alust arvata, et kaebajat hakataks juba piiripunktis kohtlema viisil (sh tema tervisliku seisundi pärast), mida võib pidada piinamiseks. PPA on oma otsuses selgitanud, et Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunkte läbib päevas sadu inimesi. Päritoluriigi infost ei ilmne, et Venemaa piirivalve kohtleks piiriületajaid ebainimlikult. On usutav, et vastasel juhul ei ületaks Venemaa kodanikud nii palju Venemaa piiri. Seepärast ei tingi kaebajale rahvusvahelise kaitse andmist ka asjaolu, et tema tervis võib olla pärast PPA ja halduskohtu otsuse tegemist halvenenud, sest ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kaebajat koheldaks piiri ületamisel viisil, mida tuleks käsitada piinamisena Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 tähenduses.

12.Samuti on põhjendatud halduskohtu hinnang, et kaebaja hirm sunniviisiliselt Ukraina vastasesse sõjategevusse kaasamise pärast on alusetu. Halduskohus märkis päritolumaa teabele2 osutades õigesti, et arvestades kaebaja vanust (59 aastat), ei ähvarda teda mobiliseerimine ka juhul, kui Venemaa peaks otsustama korraldada täiendava mobilisatsiooni. PPA on vaidlustatud otsuses hinnanud kaebaja väiteid, et teda võidakse survestada sõlmima lepingut sõjaväega, millega ta kaasatakse Ukrainas toimuvasse lahingutegevusse. PPA otsuses viidatud päritolumaa teabest3 nähtuvalt eeldab Venemaa armeega lepingu sõlmimine, et kandidaadi tervislik seisund on selleks sobilik. Põhjendatud on PPA hinnang, et ei ole eluliselt usutav, et kaebaja vanust ja terviseseisundit arvestades hakataks kaebajat armeega lepingu sõlmimiseks survestama. Seejuures on PPA oma otsuses käsitlenud ka kaebaja esitatud videotelt nähtuvat (vt dtl 32). Ühelt videolt, mille kaebaja on esitanud ka halduskohtule 21.04.2025 (dtl 103, tõlge dtl 122), nähtub, et lepingu sõlminud mehi saadetakse pärast haavata saamist karkudel uuesti eesliinile. PPA ei ole vaidlustatud otsuses eitanud, et nn dedovštšina iseenesest on olnud pidevaks probleemiks nii Nõukogude Liidu kui ka Venemaa armees. Ringkonnakohus leiab sarnaselt PPA-ga, et see video ei tõenda siiski, et ka kaebajat ohustaks tahtevastane Ukraina-vastasesse sõtta saatmine, kuivõrd sellest ei nähtu, et armeega lepingu sõlmimine iseenesest ei oleks olnud vabatahtlik. Viimast ei kinnita ka kuidagi kaebaja teine halduskohtule esitatud video (dtl 102, tõlge dtl 121). Ka selle põhjal ei ole alust arvata, et filmitud lahingupiirkonda saadetavad isikud oleks olnud sunnitud sõlmima armeega lepingu tahtevastaselt. Täiendav kaitse ja lahkumisettekirjutus
13.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Väärkohtlemine peab ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Risk tõsisesse ohtu sattuda peab olema reaalne (nt Euroopa Kohtu otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Direktiivi 2008/115/EÜ art 5 kohaselt tuleb riigil võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja 2

2024_11_EUAA_COI_Query_Response_Q82_Russian_Federation_Major_developments_regarding_human_ri ghts_and_military_service.pdf 3 Комитет по государственным закупкам РЕСПУБЛИКИ ДАГЕСТАН: Военная служба по контракту вРоссии в 2024 году, 27.06.2024 – https://goszakazrd.e-dag.ru/press/76711

12(15)

3-25-828 tervislikku seisundit ning järgida non-refoulementʼi põhimõtet. VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua EIÕK artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Euroopa Kohus on selgitanud, et kui isik on loonud EL liikmesriigis eraelu seal elamisluba omamata, võib tagasisaatmismenetluse kohaldamine olla tema suhtes välistatud üksnes erandlikel põhjustel (vt nt C-69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p 99 ja seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.07.2020 otsus Pormes vs. Madalmaad, p-d 53 ja 58).

14.Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul. Ringkonnakohtule ei nähtu eeltoodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Üldine ohutase Venemaal ei ole nii suur, et see tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et olukord Venemaal ja kaebajaga seotud asjaolud pole sellised, mis tingiks väljasaatmise keelu VSS § 17 1 (nonrefoulementʼi põhimõte) järgi. Ka ei ole kaebajal Eestis selliseid perekondlikke sidemeid, mille tõttu võiks olla tagasisaatmine lubamatu. Kuigi kaebaja on abielus Eesti kodanikuga, on ta ise selgitanud, et ei ela juba aastaid oma abikaasaga koos.
15.Lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tuleb kohtul arvesse võtta ka neid direktiivi 2008/115/EÜ art-s 5 nimetatud asjaolusid, mis tekkisid või muutusid pärast lahkumisettekirjutuse tegemist ning mis olid sellised, et võisid mõjutada tagasisaatmise lubatavust. Kui rahvusvahelise kaitse andmise kohtuvaidluse ajal on selgunud, et isiku riigist väljasaatmine ei ole vahepeal muutunud asjaolude tõttu ettenähtavas tulevikus õiguslikult lubatav, siis tuleb lahkumisettekirjutus tühistada (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 32.6). Samas ei pane direktiivi 2008/115/EÜ art 6 lg 4 liikmesriigile kohustust anda isikule elamisluba humanitaarkaalutlustel (Euroopa Kohtu otsus C-69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p 86).
16.Kaebaja on elanud väga pikka aega Eestis seadusliku aluseta. Tal ei ole tekkinud mistahes õiguspärast ootust, et ta saab jätkata sellisel viisil Eestis elamist või et tal tekib võimalus oma Eestis elamine seadustada pelgalt pikaajalise viibimise faktist tulenevalt. Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et seadusliku alusega riigis elanud sisserändaja ja ilma seadusliku aluseta riigis viibinud inimese faktiline ja õiguslik olukord erineb oluliselt. Inimese, kes loob teatud sotsiaalsed sidemed riigis ajal, mil ta teab, et tal ei ole õigust riigis viibida, riigist lahkuma kohustamine on käsitatav eraelu puutumatuse rikkumisena üksnes erandlikel ja erakordsetel asjaoludel (Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.07.2020 otsus Pormes vs. Madalmaad, p-d 53 ja 58).
17.Kaebaja on apellatsioonimenetluses selgitanud, et tema tervislik seisund on halvenenud. Kaebaja esitas 24.11.2025 ja 09.12.2025 ringkonnakohtule perearstikeskuse tõendid koos fotodega kaebaja jalgadest. Arstitõendite järgi on kaebajale näidustatud kodune, säästev režiim, lamamisrežiim ja väljaspool kodu mitteliikumine ning tema seisund ei saa paraneda kiiremini kui 6–12 jooksul (dtl 555, 564). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tervislik seisund ei ole siiski selline, mille tõttu tuleks talle tehtud lahkumisettekirjutus tühistada. Väljasaatmine inimese tervisliku olukorra tõttu on keelatud vaid väga erandlikel juhtudel. Keeld kohaldub, kui väljasaadetav on füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik, kellel esineb peatse surma oht, või kui on põhjendatud alus arvata, et sihtriigis sobiva ravi puudumise tõttu või selle tõttu, et ravi pole isikule seal kättesaadav, esineb reaalne oht välismaalase terviseseisundi olulisele, kiirele ja pöördumatule halvenemisele, mis toob kaasa suuri kannatusi või tema oodatava eluea olulise lühenemise (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus asjas nr 3-20-1115, p 33 ning seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu 13(15)

3-25-828 praktika). Kaebaja esitatud arstitõendist nähtuvalt ei ole kaebaja terviseseisund selline, et tema elu oleks ohustatud. 10.12.2025 kohtuistungil selgitas kaebaja, et arst on välja töötamas raviplaani ja aja jooksul saab tema olukord paraneda (istungi protokoll, ajamärk 00:20:37). PPA on vaidlustatud otsuses selgitanud, et Venemaal on ligipääs arstiabile kättesaadav ja tasuta (dtl 25). Kaebaja pole väitnud, et tal ei ole Venemaal võimalik oma terviseseisundi parandamiseks samasugust ravi saada (vrd Euroopa Kohtu otsus C-69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid). Iseenesest võib tervisest tulenev takistus olla põhjus lükata lahkumiskohustuse sundtäitmine edasi (vt otsus nr 3-20-1115, p 35.7). Nagu kaebaja on selgitanud, on ta esitanud PPA-le ka taotluse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks tervisliku seisundi tõttu (dtl 496). Sissesõidukeeld

18.PPA kohaldas 25.02.2025 otsusega kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks. Riigikohus on selgitanud, et VSS § 7 4 lg-t 1 tuleb kohaldada koos VSS § 7 lg 2 vajaduspõhisust ning VSS § 74 lg 3 sissesõidukeelu kestuse proportsionaalsust ning lg 4 humaansust rõhutavate sätetega. Peab arvestama ka nende normide aluseks oleva direktiivi 2008/115/EÜ art-ga 11, milles reguleeritakse sissesõidukeeldu ning selle pikkust. Direktiivi sissejuhatuse p 6 järgi tuleb direktiivi alusel tehtavad otsused teha juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest kriteeriumitest. Silmas tuleb pidada ka VSS § 6 lg 1 eesmärki vältida mitte iga, vaid ainult ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Sissesõidukeelu eesmärk on ennetavalt kaitsta avalikku korda ja riigi julgeolekut, kuid samas tuleb arvestada ka asjaomase välismaalase kaitset väärivaid huve. Selleks on eeskätt isiklikud huvid, mis annavad välismaalasele õigusaktidest tuleneva tagasipöördumise või mõnda teise Schengeni ala riiki sisenemise perspektiivi, nt perekondlikud, eraelulised, tööalased, hariduslikud, majanduslikud huvid (vt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 28, 34).
19.Sarnaselt halduskohtuga ei nähtu ka ringkonnakohtule, et PPA oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel. Vastustaja on asjakohaselt võtnud arvesse, et kaebajal on võimalik saada ravi Venemaal, tal ei ole Eestis kaitsmist väärivaid majanduslikke ega perekondlikke huve. Kaebaja on ise selgitanud, et elas oma abikaasaga koos ainult pool aastat abielu alguses. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks Eestis muid perekondlikke sidemeid. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebajal Eestis kinnisvara ning ta elab üürikorteris. Kaitsmist väärivaks majanduslikuks huviks ei ole kaebaja huvi teenida Eestis endale ebaseaduslikult, ilma makse maksmata muusikuna elatist. Põhjendamatu ei ole vastustaja järeldus, et kaebajal on olemas side oma päritoluriigiga. Kaebaja selgitas 28.10.2024 vestlusel ja 10.12.2025 istungil, et Venemaal elavad tema ema, õde ja poeg ning vähemalt oma õega on tal suhted head (vt dtl 58, 569). Vastustaja on 3 aasta pikkust sissesõidukeeldu põhjendanud mh asjaoludega, et kaebaja on alates 2010. a-st Eestis ebaseaduslikult elanud ning töötanud. Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolu, mille tõttu on kaebaja Eestisse saabumine ja siin viibimine ebasoovitav. Avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides on, et Eestis elavad üksnes välismaalased, kellel on selleks seadusega ette nähtud alus. Et sisserändajad ei osutuks liiga suureks koormaks sotsiaalsüsteemile, on oluline, et nad täidaks seadusega ette nähtud maksude tasumise kohustust. Eelnevat arvestades on kaebajale kohaldatud 3-aastane sissesõidukeeld seega proportsionaalne. Menetluslikud otsustused
20.Apellatsioonkaebus tuleb ülaltoodud põhjustel rahuldamata jätta.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on saanud menetlusabi korras riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja 14(15)

3-25-828 kulud. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

22.Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kaebaja nimi asendatakse tähemärgiga ja jäetakse avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud osad (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja leiab, et otsuse avaldamine ka kärbitud kujul ei võimalda hoida temaga seotud asjaolusid konfidentsiaalsena, on tal võimalik esitada kohtule põhistatud taotlus täiendavate avaldamispiirangute seadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja