A.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2025 otsuse nr 12409110014-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja A.H, esindaja vandeadvokaat Veiko Parts Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.H määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse A.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 määruse peale.
2.Rahuldada A.H määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 määrus. Rahuldada A.H esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2025 otsuse nr 12409110014-1 resolutsiooni punkti 3 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-25-828.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) luges 25.02.2025 otsusega nr 12409110014-1 A.H rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 2 ja p 7 alusel (p
3-25-828 2); tegi A.H-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele A.H seadusliku 4 viibimisaluse lõppemise korral (p 3); kohaldas A.H-le VSS 7 lg 1 alusel sissesõidukeelu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4).
2.A.H (kaebaja) esitas 31.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.02.2025 otsuse nr 12409110014-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.
3.Kaebaja esitas 09.06.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada PPA lahkumisettekirjutuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja soovib viibida oma kohtuasja menetlemise ajal Eestis juhul, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata.
Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.
Väär on PPA järeldus, et kaebaja andis teadvalt valeselgitusi, sh selles osas, et kaebaja on Venemaal kriminaalkorras karistatud ning ta on seetõttu tagaotsitav. Samas ei too eelnev kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. PPA järeldas asjaolusid hinnates kogumis õigesti, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ega täiendavat kaitset. Kaebaja profiili arvestades ei ole piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse Venemaale tagasi pöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise või sõjapõgenike aitamise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Pelgalt Venemaa riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine, aga ka selliste vaadete avaldamise tõttu kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses (vt nt Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsus nr 3-23-766). Samuti puudub alus järelduseks, et kaebaja saab Venemaal mobilisatsioonikäsu minna sunniviisiliselt Ukraina vastu sõtta. Kaebajal puudub Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Venemaal nii suur, et tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Sõda toimub Ukraina territooriumil ja kaebajal on võimalik Venemaal ümber paikneda või siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse. Intsidendid Venemaa pinnal, mis on seostatavad Ukraina sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebaja elu Venemaa territooriumil ohtu. Varjupaiga õiguse eesmärk ei ole anda täiendavat kaitset kõigile isikutele, kellele on oma kodakondsusjärgse riigi tegevus vastumeelne, vaid kaitse andmise eelduseks on reaalse ja tõsise ohu olemasolu.
5.Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. VRKS § 251 lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil. VRKS § 3 1 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus VRKS tähenduses Politsei- ja Piirivalveameti otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. 2(5)
3-25-828 Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebajal puudub rahvusvahelise kaitse vajadus, mistõttu on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Vaatamata eelnevale ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kaebaja viibimine Eestis apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ei oleks tingimata vajalik, kuna kohtuistungi saab korraldada ka video teel või lahendada asja kirjalikus menetluses. Kaebaja sai kohtuistungil esitada omapoolsed seisukohad. Kaebajat esindab jätkuvalt vandeadvokaat, kes tagab kaebaja õiguste kaitse järgnevates võimalikes kohtumenetlustes. Kohus lähtus eelneva seisukoha kujundamisel ka asjaolust, et kaebajal puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning ta avaldas, et tal on seetõttu vajalik minna Venemaale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning uue määrusega kohaldada esialgset õiguskaitset. PPA poolt otsusega kaebajale Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks antud 14-päevane tähtaeg lõppeb 18.07.2025. Esialgse õiguskaitse abinõuga oleks välditav kaebaja sunnitud lahkumine Venemaale ja tagatav tema õigus osaleda oma kohtuasja arutamise juures. Venemaal kinnipeetuna või vangistatuna ei ole kaebajal faktiliselt võimalik teostada õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Isegi kui oletada, et kaebaja vabadust Venemaal ei piirata, on kaebaja võimalused juuresoleku õiguse teostamiseks ikkagi äärmiselt piiratud ega pruugi olla tagatud. Venemaal kehtib alates 01.11.2019 seadus, mis võimaldab lõpetada internetiühenduse välisserveritega. Venemaal Pihkva oblastis on ulatuslikud tõrked internetiühendusega. Kaebajal puuduks seetõttu võimalus osaleda kohtuistungil ka videokonverentsi teel või aktiivselt suhelda advokaadiga. Lisaks võivad Eesti asutuste või isikutega suheldes paljastuda Vene Föderatsiooni võimuasutustele rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (vt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (vt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seejuures kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).
9.VRKS § 251 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal VRKS-s nimetatud õigused ja 3(5)
3-25-828 kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 3 1 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus sama seaduse tähenduses PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata (vt Riigikohtu 02.03.2017 määrus asjas nr 3-3-1-54-16, p 16). Pärast halduskohtu otsuse tegemist kaotas kaebaja seega rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse. See ei välista siiski kaebaja õigust taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus saab rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise teel säilitada isikule õiguse viibida Eestis (Riigikohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-681, p 11 ja 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p-d 17–18).
10.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta esialgse õiguskaitse vajadus osas. Kaebaja kardab poliitilise tagakiusamise tõttu päritoluriiki tagasisaatmist ja soovib osaleda isiklikult asja arutamisel. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja menetluse kestel Eestis välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, arvestades kaebaja isiklike selgituste olulisust asja lahendamisel (vrd Riigikohtu 05.11.2020 otsus asjas nr 3-19990, p 26.5). Isiku väljasaatmise tagajärgi ei pruugi olla võimalik kõrvaldada ka apellatsioonkaebuse võimaliku rahuldamise korral.
11.Kohtuasjas, kus väidetakse, et isiku riigist väljasaatmisel võib tema elu sattuda päritoluriigis ohtu, saab valdava kohtupraktika kohaselt lubada kohtumenetluse ajal isikut välja saata, kui kohtul ei jää kahtlust, et kaebusel pole edulootust, eelkõige juhul, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt ilmselgelt esitatud varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrus asjas 3-24-997, p 11; 09.10.2023 määrus asjas nr 3-231683, p 12; 23.02.2022 määrus nr 3-21-2397, p 22; 05.10.2021 määrus nr 3-21-992, p 20; 14.04.2021 määrus asjas nr 3-21-174, p 12). Ettevaatlikku lähenemist on põhjendatud kohaldada kõigil sellistel juhtudel, kui kohus ei saa olla veendunud, et kaebajat ei ähvardaks päritoluriiki väljasaatmise korral piisavalt tõsised ja rasked tagajärjed, mille eest on ta rahvusvahelist kaitset taotlenud ja mis annaksid alust tunnustada teda pagulasena või täiendava kaitse saajana (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2022 määrus asjas nr 3-22-494, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegu tegemist sellise olukorraga. Praeguses menetlusstaadiumis, kus apellatsioonkaebust ei ole veel esitatud, ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada küll suurteks, kuid neid ei ole alust hinnata ka ilmselgelt olematuteks, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Nimetatud küsimuses saabub suurem selgus alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Praeguse kohtuasja tulemus sõltub eeskätt tõendite hindamisest. Seda, kas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud väited on põhjendatud või täiendava kaitse andmise eeldused täidetud, saab hinnata apellatsioonkaebuse sisulisel lahendamisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ei anna alust üksnes see, et esimese astme kohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Kõrgema astme kohus võib anda asjaoludele teistsuguse õigusliku hinnangu kui madalama astme kohus (vt nt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990 ja 09.09.2020 määrus nr 3-19-990; Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2022 määrus asjas nr 3-22-494, p 11). Apellatsioonimenetluse eesmärgiks ongi kontrollida esimese astme kohtu menetluse korrektsust ja otsuse põhjenduste õigsust. Oluline on seejuures, et praegusel juhul lahendatakse sisulist vaidlust esimese, s.o mitte korduva varjupaigataotluse kohta tehtud otsuse üle. Avalikes huvides on küll välistada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine, kuid praegusel juhul ei nähtu, et isiku Eestis viibimine ohustaks avalikku korda või isikust lähtuks mõni muu oht, mis õigustas tema kohest tagasisaatmist päritoluriiki.
12.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja õiguste kaitseks ja tema kohtumenetluse ajal Eestist väljasaatmise vältimiseks on kohane peatada esialgse õiguskaitse korras PPA 25.02.2025 otsuse nr 12409110014-1 resolutsiooni 4(5)
3-25-828 punkti 3 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses haldusasjas.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.