Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 11.12.2025, Tartu 3-25-4107 OÜ N&V kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.10.2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 220-25/299212 osaliselt tühistamiseks ja Kohtla-Järve linna kohustamiseks viia õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse riigihanke nr 299212 („KohtlaJärve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“) alusdokumentide tingimused Tartu Halduskohtu 14.11.2025. a määrus Kohtla-Järve Linnavalitsuse määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ N&V, esindaja advokaat Diana Minumets Vastustaja (hankija) – Kohtla-Järve linn, esindaja advokaat Raul Ainla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2025. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus avaldas 27.08.2025 riigihangete registris kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) kontsessiooniteate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh AD Lisa III Lepingu projekt. Riigihange on jagatud
kaheks osaks/jäätmeveo piirkonnaks: 1) Osa 1 I Piirkond Järve ja Kukruse linnaosa; 2) Osa 2 II Piirkond Ahtme, Sompa ja Oru. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 09.10.2025.
1.1.OÜ N&V esitas 26.09.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse RHAD-le. Riigihangete vaidlustuskomisjon tegi 29.10.2025 otsuse nr 220-25/299212, millega lõpetas vaidlustusmenetluse seoses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt AD Lisa III Lepingu projekti p-i 10.8 osas ja rahuldas vaidlustuse osaliselt ning kohustas Kohtla-Järve Linnavalitsust viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse AD Lisa III Lepingu projekti p-d 10.7 ja 7.3.
2.OÜ N&V esitas 10.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.10.2025. a otsus vaidlustusasjas nr 220-25/299212 osas, milles jäeti OÜ N&V vaidlustus rahuldamata. Kaebaja palus kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust viima õigusaktidega kooskõlla: 1) „AD Lisa III Lepingu projekt“ p-d 9.3 ja 9.4; 2) „AD Lisa III Lepingu projekt“ osas, milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses saastetasu muutumisega; 3) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-l 22 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „ÜLDINE AASTAKÄIVE“; 4) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-del 24-25 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „TEENUSLEPINGUTE PUHUL:
TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE“.
Kohus võttis kaebuse menetlusse.
2.1.OÜ N&V kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus peatada riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) hankemenetlus kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja märkis, et RHAD ei vasta vaidlustatud tingimuste osas riigihanke korraldamise üldpõhimõttele: tingimused on ebamõistlikud ning ebaproportsionaalsed, mistõttu takistavad need kaebajal nõuetele vastava pakkumuse esitamist ning riigihankes osalemist. Alles pärast vastustaja poolt RHAD-i õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimist on kaebajal võrdsetel alustel enda huve kahjustamata võimalik hankemenetluses osaleda. Vaidlustatud riigihankes on registris esitatud andmete kohaselt määratud pakkumuste esitamise tähtpäevaks 01.12.2025. Kuna jõustunud kohtulahendini jõudmine enne nimetatud kuupäeva on sisuliselt võimatu, siis hankemenetluse peatamata jätmise korral saabub pakkumuste esitamise tähtaeg kohtuvaidluse ajal ning kaebaja on sunnitud esitama oma pakkumuse (pigem selles ebamõistlike tingimuste tõttu üldse loobuma) hetkel kehtivate, kuid õigusvastaste RHAD tingimuste alusel. Kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei ole seaduse kohaselt RHAD muutmine enam võimalik (riigihangete seaduse (RHS) § 81 lg 1), muutuks kohtuotsus, mis kohustab vastustajat RHAD-d muutma, sisuliselt ainetuks ning kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustatud.
2.2.Vastustaja esitas halduskohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta, paludes jätta see rahuldamata.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 14.11.2025. a määrusega OÜ N&V esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) menetluse kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.1.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja 2
esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus leiab, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Riigihanke alusdokumente saab muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS 81 lg 1). See tähtaeg saabub riigihangete registri kohaselt juba 01.12.2025 kell 10.00. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei saa kohus hankijat kohustada RHAD muutma (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2022. a määrus nr 3-22-619, p 13). Seega kaotaks RHAD-i õiguspärasuse üle peetav vaidlus pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumise järgselt oma mõtte ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei õnnestuks kaebajal saavutada enda kaebuse eesmärki ehk RHAD muutmist.
3.2.Kohus leiab, et OÜ N&V kaebuse eduväljavaadet ei saa ilmselgelt olematuks pidada. Kaebaja on tõstatanud erinevad sisulised küsimused, mis eeldavad õiguslikku analüüsi. Kuigi vastustaja on oma seisukohas välja toonud põhjused, miks kaebusel edulootused puuduvad, ei ole kohus praeguses menetlusetapis veendunud, et kaebuse rahuldamine oleks välistatud.
3.3.Kohus ei nõustu vastustaja etteheidetega, mille kohaselt kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses käsitanud avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse taotlemisel ei ole kaebajal kohustust niivõrd analüüsida avalike ja kolmandate isikute huvide võimalikku kahjustamist, vaid taotluses tuleb välja tuua asjaolud, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohtul lasub kohustus hinnata, kas kaebaja huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks kohtumenetluse ajaks kaalub üles avalike huvide ja puudutatud isikute õiguste võimaliku riive. Kohus nõustub, et korraldatud jäätmevedu on selline avalik teenus, mille katkestusteta jätkumine lepingupoolte vahetumisel on äärmiselt oluline. Samas leiab kohus, et sellise ohu realiseerumine ja seeläbi avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste riive ei ole praegusel juhul veel kuigi tõenäoline.
3.4.Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et käesolev kohtumenetlus võib eelduslikult kesta kuni kaks aastat. HKMS § 275 lg 2 kohaselt peab halduskohus vaatama hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Eeltoodu tõttu tehakse praeguses asjas esimese astme kohtu lahend juba käesoleval aastal ning apellatsioonkaebuse esitamise korral vaatab ka ringkonnakohus hankeasja läbi kiirendatud korras. Arvestades hankemenetluses ette nähtud tavapärasest lühemaid edasikaebetähtaegu ja kohtute poolt tunnustatud hankevaidluste kiireloomulisust ei ole tõenäoline kohtuvaidluse kuigivõrd pikaajaliseks venimine. Seetõttu ei too käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa vastustaja kardetud tagajärge, st hankemenetluse läbikukkumist. Kui selline oht tulevikus tekib ja kohtumenetlus peaks siiski veel jätkuma, on vastustajal õigus taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist (HKMS § 253 lg 1). Kuigi kohtule ei ole teada hetkel täitmisel oleva kontsessioonilepingu sisu, märgib kohus, et praktikas on kohalikud omavalitsused neile jäätmeseadusest tuleneva jäätmeveo korraldamise kohustuse järjepidevaks täitmiseks hankelepingutega kohustanud kontsessionääri teenuse osutamist jätkama kuni uue kontsessionääri selgumiseni (vt nt Tallinna Halduskohtu 02.12.2024. a otsus asjas nr 3-24-2875, p 23). Kui selline tingimus sisaldub ka hetkel täitmisel olevas lepingus, puudub oht, et jäätmevedu võiks katkeda.
3.5.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et praegusel juhul kaalub kaebaja huvi hankemenetluses osalemiseks üles avalike huvide või kolmandate isikute võimaliku huvide riive. Kohus rahuldab seetõttu kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab riigihanke menetluse kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu 14.11.2025. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tühistada järgmistel põhjendustel.
4.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendamatu. Halduskohus on rikkunud HKMS § 157 ja 158 toodud kohtulahendi põhjendamiskohustust ja seetõttu kohaldanud vääralt 3
HKMS § 249 lg-d 1 ja 3. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus kuulub tühistamisele kaebuse väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu.
4.2.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuigi esialgse õiguskaitse taotlemisel on kaebaja esmaseks kohustuseks välja tuua asjaolud, mis on aluseks otsustamaks selle üle, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, on kaebajal ka asjakohane välja tuua, miks tema huvid kaaluvad ülekaalukalt üles avaliku huvi ja kolmandate isikute huvid. Vastustaja hinnagul ei ole kaebaja kohtu ette toonud põhistusi, mis annaksid taotluse rahuldamiseks aluse. Kaebaja on kohtu ette toonud ainult ühe võimaliku eelduse – tema enda õiguste riive, kuid ei ole käsitlenud avalikku huvi ja võimalikku kolmandate isikute õiguste riivet. Ka kohus on üldsõnaliselt ja põhjendusi toomata leidnud, et kaebaja erahuvi kaalub üles avaliku huvi.
4.3.Kaebaja on tänaseks saavutanud hankemenetluse venimise juba 2 kuud ja 3 nädalat ja kuna ta taotleb esialgse õiguskaitse kohaldmist kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, siis tähendab hankemenetluse peatamine hanke läbikukkumist, sest kohtuvaidlus läbi kõigi kolme kohtuastme või ka ainult läbi kahe kohtuastme võib aega võtta kindlasti rohkem kui aasta, pigem kaks aastat.
4.4.Käesoleva hankemenetluse peatamine kahjustab avalikku huvi ja ka kolmandate isikute huve, kuna hange puudutab olulist avalikku teenust – jäätmevedu ning hankemenetluse peatamine takistab põhjendamatult hanke läbiviimist, mis võib viia selleni, et hanget ei suudeta õigeagselt (enne praegu kehtiva lepingu lõppemist) läbi viia, mis võib tekitada prügiveoteenuse katkemise Kohtla-Järve linnas. See riivab tuhandete inimeste õigust saada avalikku teenust. Seega kaalub kaalukas avalik huvi ilmselgelt üles kaebaja erahuvi ja esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsioonaalne.
4.5.Millegagi ei saa garanteerida, et kontsessionäär EKOVIR OÜ, kes hetkel lepingut täidab, soovib ja suudab selle täitmist jätkata ja teha seda ka pärast lepingutähtaja lõppemist. Seda sõltumata sellest, kas ja kuidas on see küsimus hankelepingus reguleeritud.
4.6.Halduskohus on kaebuse perspektiivi hinnates märkinud ainult, et kaebuse eduväljavaadet ei saa ilmselgelt olematuks pidada. Kaebaja on tõstatanud erinevad sisulised küsimused, mis eeldavad õiguslikku analüüsi. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga ja esitab vaidlusaluste tingimuste osas oma seisukohad, millest saab järeldada, et kaebuse edulootus ei saa olla suur.
5.OÜ N&V on määruskaebusele esitatud vastuses seisukohal, et vaidlustatud määruses esitatud halduskohtu kaalutlused on õiguspärased ning põhjendatud, mistõttu puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
5.1.Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust taotluses põhjendanud ning jääb selles esitatud seisukohtade juurde. On õige, et esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid niipalju kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Praegusel juhul on riigihanke hankemenetluse peatamine ainus kohane meede, mis tagaks kaebaja õiguste kaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebajat ähvardabki selline tagajärg, sest kaebust rahuldav kohtuotsus võib esialgse õiguskaitseta osutuda mittetäidetavaks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks on 01.12.2025 ning jõustunud kohtulahendini jõudmine enne nimetatud kuupäeva on sisuliselt võimatu. Seetõttu saabub hankemenetluse peatamata jätmise korral pakkumuste esitamise tähtaeg kohtuvaidluse ajal ning kaebaja on sunnitud esitama oma pakkumuse (pigem selles ebamõistlike tingimuste tõttu üldse loobuma) hetkel kehtivate, kuid õigusvastaste RHAD tingimuste alusel. Kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei ole seaduse kohaselt RHAD muutmine enam võimalik (RHS § 81 lg 1), muutuks kohtuotsus, mis kohustab vastustajat RHAD-d muutma, sisuliselt ainetuks ning kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Vastustaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohtu määrus kuulub tühistamisele kaebuse väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku 4
huvi tõttu. Seejuures ei ole vastustaja vastu vaielnud asjaolule, et juhul, kui kohus jätaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, oleks kaebust rahuldava kohtuotsuse korral kohtuotsuse täitmine võimatu. Sellest tulenevalt on ka vastustaja teadlik asjaolust, et esialgse õiguskaitse määramine on tegelikult antud asjas vajalik HKMS § 249 lg 1 tähenduses – vastasel juhul ei oleks kaebust rahuldav kohtuotsus enam täidetav.
5.2.Vastustaja seisukoht, et kohus peab sisuliselt põhivaidluse ära lahendama esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, on väär. Ka on asjakohatud kõik määruskaebuses toodud vastustaja seisukohad seoses vaidlustatud lepingutingimustega. Need vastustaja seisukohad vaadatakse sisuliselt läbi põhivaidluse lahendamisel, mitte esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged.
5.3.Õiguskirjanduses on leitud, et kaebuse perspektiivi hindamisel kontrollib kohus, kas kaebajal esineb kõnealune kaitstav subjektiivne õigus. Edasi antakse hinnang kaebuse sisulisele edukusele. Kaebust ei saa lugeda perspektiivituks seetõttu, et kaebuse põhjendus on kohtu hinnangul ebaõige. Kohus ei ole kaebuse sõnastusega seotud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada viivitamatult, ei saa siinkohal nõuda kaebuse põhjendatuse põhjalikku analüüsi. Ära tuleb tunda vaid ilmselgelt põhjendamatud kaebused.
5.4.Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal. Kaebajal esineb selline kaitsmist vajav subjektiivne õigus. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et ta on huvitatud riigihankes osalemisest ning soovib esitada pakkumused riigihanke mõlemas osas. Kaebuses käsitletud ning kaebaja poolt vaidlustatud RHAD-i ebaproportsionaalsed tingimused aga takistavad kaebajal riigihankes osalemist. Riigihankes osalemise õiguse kaitseks on vaja riigihanke hankemenetlus esialgse õiguskaitse raames peatada, sest vastasel juhul möödub pakkumuste esitamise tähtaeg enne asjas tehtava otsuse jõustumist ning kaebajale soodne otsus ei oleks enam täidetav. Kaebaja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks ongi hankemenetluses osalemine ning pärast pakkumuse esitamist ka hankelepingu sõlmimine. RHAD-is sisalduvad ja vaidlustatud tingimused aga takistavad selle õiguse kasutamist.
5.5.Ka on välistatud kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Käesoleval juhul on aga soovitud eesmärgi saavutamine võimalik, sest RHAD-i tingimusi saab veel muuta (pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole veel möödas). Seetõttu ei saa kaebust lugeda käesoleval juhul ilmselgelt perspektiivituks. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks ka väidetavate väheste eduväljavaadete tõttu. Kõik kaebaja nõuded on põhjendatud. Kaebaja on esitanud arvukaid tõendeid ning tuginenud asjakohasele kohtupraktikale, mis kaebuses esitatud seisukohti toetab. Kaebuses esitatud nõuded ei ole paljasõnalised ega põhjendamatud – kaebaja on iga tingimuse juures põhjalikult selgitanud, milles seisneb tingimuse õigusvastasus. Kaebaja poolt esitatud argumendid ja tõendid viitavad sellele, et vaidlustatud RHAD tingimuste õiguspärasus ei ole vähemalt üheselt selge. Kaebuse rahuldamine ei ole seega välistatud. Eelnevast tulenevalt on kohus õigesti vaidlusaluse määruse p-s 10 leidnud, et kaebaja kaebuse eduväljavaadet ei saa ilmselgelt olematuks pidada ning, et kaebaja on tõstatanud erinevad sisulised küsimused, mis eeldavad õiguslikku analüüsi. Kohus ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel veendunud, et kaebuse rahuldamine oleks välistatud, mistõttu ei ole kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu.
5.6.Kaebaja hinnangul on kohus õigesti leidnud, et korraldatud jäätmeveo teenuse katkemise ohu realiseerumine ja seeläbi avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste riive ei ole praegusel juhul tõenäoline. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis põhjustel leiab vastustaja, et hankemenetluse peatamine riivab kolmandate isikute õigusi ja on vastuolus avalike huvidega. RHAD-i sekka kuuluva dokumendi „AD Lisa III Lepingu projekt“ (leping) p 2.2 kohaselt on teenuse osutamise algus eeldatavalt 14.04.2026, mis on ligi 5 kuu pärast. Nagu kohus määruse 5
p-s 11 osundas, peab halduskohus HKMS § 275 lg 2 kohaselt vaatama hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates, mistõttu tehakse praeguses asjas esimese astme kohtu lahend juba käesoleval aastal. Riigihanke alusel sõlmitava lepingu algustähtaeg on niivõrd kaugel, et kohtu otsus jõustuks ilmselt mitu kuud enne eeldatavat lepingu täitmise algust. Seetõttu ei mõjuta esialgne õiguskaitse kuidagi riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmise algust ega riiva kolmandate isikute õigusi. Isegi siis, kui otsus kaevatakse edasi ringkonnakohtusse, on ebamõistlik eeldada, et kohtuvaidlus võtab aega rohkem kui aasta või isegi kaks aastat, nagu seda väidab vastustaja. Nagu kohus määruses osundas, vaatab ka ringkonnakohus sellise apellatsioonkaebuse läbi kiirendatud korras.
5.7.Isegi kui kohtumenetlus peaks kestma eeldatavast kauem, on vastustajal viise, kuidas kaitsta avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi ning tagada jäätmeveoteenuse osutamist Kohtla-Järve linnas. Lepingu p 2.4 kohaselt, kui lepingu kehtivustähtaja lõppemisele järgnevaks päevaks ei ole uus vedaja selgunud või ei ole uus vedaja suuteline jäätmevedu alustama, siis kohustub vedaja jätkama tellija nõudel jäätmevedu samadel tingimustel ja lepingu kehtivuse tähtaeg pikeneb automaatselt päevani, mil uus vedaja on suuteline jäätmevedu alustama, kuid mitte rohkem kui 12 kuud lepingu lõppemise tähtpäevast. Samasisuline lepingupunkt sisaldub ka lepingus, mille alusel praegu korraldatud jäätmeveo teenust osutatakse (riigihanke viitenumber 230522 „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ alusel sõlmitud leping, vt Lisa 1 – Jäätmeveoleping 2021-2026 (vt p 2.4); edaspidi: 2021-2026 leping). Kuna 2021-2026 lepingu kohaselt on teenuse osutamise lõpp eeldatavalt 13.04.2026, on jäätmeveo teenuse osutamine Kohtla-Järve linnas kindlustatud vähemalt kuni 13.04.2027. Seega riski, et Kohtla-Järve linna elanikud jäävad ilma jäätmeveo teenusest, ei ole vähemalt kuni 2027. a aprillini. Tõenäoliselt on käesoleva asja menetlus selleks ajaks juba ammu lõppenud.
5.8.Määruskaebuses väidab vastustaja, et millegagi ei saa garanteerida, et kontsessionäär EKOVIR OÜ, kes hetkel lepingut täidab, soovib ja suudab selle täitmist jätkata ja teha seda ka pärast lepingutähtaja lõppemist. Selline seisukoht on otsitud ja ebaloogiline. Vastustaja ja 2021-2026 lepingu täitja EKOVIR OÜ vahel on sõlmitud leping, mis kohustab lepingu täitjat osutama teenust (vajadusel) kuni 13.04.2027. Mistahes EKOVIR OÜ-le määratud rahaline karistus või maksuvõlg ei võta seda kohustust ära. EKOVIR OÜ on majanduslikult toimiv ettevõte, kellel on teatmik.ee süsteemi kohaselt 94 töötajat ning kelle maksustatav käive oli 2025. a I kvartalis 1 503 218 €, II kvartalis 1 631 576 € ja III kvartalis 1 668 099 € (vt Lisa 2 – Teatmiku väljavõte). EKOVIR OÜ maksuvõlg on ajatatud. Vastustaja pole välja toonud ühtegi probleemi seoses EKOVIR OÜ poolt esitatud jäätmeveo teenusega, mis annaks aluse arvata, et EKOVIR OÜ rikub oma lepingulist kohustust teenust osutada.
5.9.Isegi siis, kui teenuse osutamine peaks katkema enne käesoleva menetluse lõppu, on vastustajal ka sellisel juhul võimalik tagada jäätmeveo teenuse osutamist. Nimelt saaks vastustaja sellisel juhul taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist HKMS § 253 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu 14.11.2025. a määrusega, millega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) menetluse kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste 6
tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eelnevaga arvestanud, mistõttu pole halduskohus HKMS § 249 lg-d 1 ja 3 valesti kohaldanud. Samuti pole alust halduskohtule ette heita põhjendamiskohustuse täitmata jätmist. Kehtiva kohtupraktika järgi esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust. Seetõttu on määruskaebuse p-des 4.6.1-4.6.4 toodud ja põhivaidluse sisulise lahendamisega seotud küsimused antud juhul asjakohatud ning ringkonnakohus neid käesolevas määruses eraldi ei hinda.
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1). Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on ka tagajärg, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (RKHKm 3-3-1-76-04, p 7). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 01.12.2025 ning jõustunud kohtulahendini jõudmine enne nimetatud kuupäeva ei oleks olnud võimalik. Seetõttu saabus hankemenetluse peatamata jätmise korral pakkumuste esitamise tähtaeg kohtuvaidluse ajal. Kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei ole seaduse kohaselt RHAD-i muutmine enam võimalik, oleks ka kaebajale soodne kohtuotsus, mis kohustaks vastustajat RHAD-i muutma, sellisel juhul sisuliselt ainetu ning kaebaja õigused oleksid endiselt kaitseta. Kuna eelmärgitut arvestades võib kaebaja jaoks soodsa kohtulahendi korral osutuda selle täitmine ja kaebuse eesmärgi reaalne saavutamine ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võimatuks, siis leidis halduskohus igati põhjendatult, et esialgse õiguskaitse vajadus kaebajal esineb. Riigihanke hankemenetluse peatamine on vajalik ning kohane viis kaebaja õiguste tagamiseks.
10.Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusetapis pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on esitanud oma nõuded ja neid põhjendatud ning esitanud tõendid oma väidete kohta, samuti on soovitud eesmärgi saavutamine (kaebuses välja toodud RHAD-i tingimuste muutmine) esitatud kaebuse abil võimalik.
11.Kaebaja huvi kaalub antud juhul üles avalike huvide või kolmandate isikute võimaliku huvide riive, sest jäätmeveo teenuse osutamine Kohtla-Järve linnas on asja materjalidest nähtuvalt 2021-2026. a lepingu täitja poolt tagatud isegi kuni 13.04.2027 ning vajadusel saab vastustaja taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist HKMS § 253 alusel. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole hankemenetluse peatamisele alternatiivset võimalust. Samuti ei päde vastustaja väide, et hankemenetluse peatamine tähendab sisuliselt hanke läbikukkumist, sest käesolev kohtuvaidlus võib aega võtta kindlasti rohkem kui aasta, pigem kaks aastat. Asja materjalidest nähtuvalt teeb halduskohus käesolevas asjas otsuse 30.12.2025 ja õige on halduskohtu osundus, et hankeasjades vaatab ka ringkonnakohus asja üldjuhul läbi kiirendatud korras. Nagu kaebaja ka viitas, siis RHAD-i sekka kuuluva dokumendi „AD Lisa III Lepingu projekt“ (leping) p 2.2 kohaselt oleks uue jäätmeveolepingu sõlmimisel teenuse osutamise algus eeldatavalt alles 14.04.2026. Ja nagu juba märgitud, siis vastustaja ja 2021-2026 lepingu täitja EKOVIR OÜ vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustub lepingu täitja osutama vajadusel teenust kuni 13.04.2027. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et EKOVIR OÜ-le määratud rahaline karistus või maksuvõlg ei võta seda kohustust seniselt jäätmeveoteenuse osutajalt ära. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu pole esialgse õiguskaitse raames hankemenetluse peatamine vastuolus avalike huvidega või võimalike kolmandate isikute huvidega. Praeguse vaidluse asjaoludel on esialgse õiguskaitse kohaldamine ka proportsionaalne.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.11.2025. a määrus muutmata.
7
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.