lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4547/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4547/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
786
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4547

Määruse kuupäev

10.12.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Maivo Kärt esitas 10.12.2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (RÕA). Taotleja soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevatele sätetele vastava ja vastuvõetava kaebuse Eesti Vabariigi siseste kohtute õigusvastase käitumisega seonduva kahju hüvitamise nõudes. Kohus mõistab, et M. Kärt on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 325-1849 võrsunud vaidluse lahendamiseks.
2.Asjas 3-25-1849 lahendati kaebaja Maivo Kärdi kaebust Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses esindajale helistamise mittevõimaldamisega. Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määrusega jäeti M. Kärdi kaebus käiguta ning teda kohustati viie päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o täpsustama kahjunõude alust ja märkima, millal konkreetselt vangla keeldus kaebajale võimaldamast esindajale helistada. Kaebajal tuli veel täpsustada kohtueelse menetluse läbimisega seonduvat ja tasuda kaebuselt riigilõiv 150 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja vastas kohtu 17.06.2025. a määrusele, oli kaebus kohtu hinnangul endiselt selliste puudustega, mis ei võimalda seda menetleda. Esitatud kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele. Eelkõige ei ole kaebaja HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Kuigi kaebaja märgib kaebuse täienduses, et on esialgses kaebuses selgelt välja toonud kahjunõude aluse, ei nõustu kohus sellega, sest kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, millisel konkreetsel kuupäeval vangla keeldus talle esindajale helistamise võimaldamisest. Kui kohtul puudub teadmine kahjunõude konkreetse aluse kohta, on ka vanglalt kohustusliku kohtueelse menetluse kohta tõendite küsimine raskendatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ka taotlust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kuivõrd kaebajal on arvestatav halduskohtumenetluse kogemus ning kohus andis 17.06.2025. a kaebuse käiguta jätmise määruses selged juhised, millised andmed ja 3-25-4547

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

täpsustused tuleb kaebajal kohtule esitada, kuid kaebaja ei pidanud vajalikuks neid järgida, ei pea kohus põhjendatuks kaebuse teist korda käiguta jätmist. Tartu Halduskohus tagastas 7.7.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Määrus jõustus 9.12.2025.

3.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIKilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
4.EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.
5.Taotleja on haldusasjas nr 3-25-1849 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel selles asjas möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.
6.Halduskohus juhib Maivo Kärdi tähelepanu sellele, et Konventsioon ei näe ette õigust saada RÕA EIKsse pöördumiseks.
7.Kaebuse esitamine EIK-sse on tehtud lihtsaks (omas keeles, juhistega vormil, pikk kaebetähtaeg (neli kuud)). Kui kaebusel on sisu, saab edasises menetluses õigusabi EIK-st. Eeltoodule vaatamata on halduskohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud.
8.Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 1 riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Iga inimene on võimeline ise esitama piisavalt hea kaebuse EIK-sse. Iseäranis pärast menetlust Eestis. Lihtsalt kaebaja peab kaebusesse täpselt kirja panema, mille peale kaevatakse ning oluline on, et EIK kaebuse esitamist pole vaja jätta viimasele minutile, sest siis ei jää võimalust vigade parandamiseks. Halduskohus osundab, et EIK ei ole neljas aste, kuhu saab lihtsalt edasi kaevata Eesti kohtute viimase lahendi peale. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist (avalduses: „seoses kohtute ning kohtunike poolse minu kuritahtliku ning sihiliku kiusamisega seonduvalt“).
9.Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja