Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3094
Haldusasi
Krausberg Eesti OÜ kaebus aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 28. juuli 2025. a otsuse riigihankes „Koristusja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444) ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 8. septembri 2025. a otsuse nr 185-25/287444 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2025. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Krausberg Eest OÜ, esindaja v.adv Kaarel Berg Vastustaja (hankija) – aktsiaselts TALLINNA SADAM, esindajad v.adv Erki Fels ja adv Gregor Saluveer Kolmas isik – SPS Grupp OÜ, esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper
Menetluse alus ringkonnakohtus
Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Krausberg Eesti OÜ 20. novembri 2025. a taotluse lisad 1 ja 2 (dtl 570–583) haldusasja nr 3-25-3094 materjalide juurde.
Lubada Krausberg Eesti OÜ-l minna haldusasjas nr 3-25-3094 esitatud aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 28. juuli 2025. a otsuse tühistamise nõudelt üle nõudele tuvastada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 28. juuli 2025. a otsuse õigusvastasus osas, millega tunnistati riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks SPS Grupp OÜ pakkumus, kvalifitseeriti SPS Grupp OÜ ning jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata.
Jätta Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2025. a otsus haldusasjas nr 3-25-3094 muutmata.
Krausberg Eesti OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes jätta tema enda kanda.
Mõista Krausberg Eesti OÜ-lt (registrikood 11279028) välja:
3-25-3094
5.1.aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (registrikood 10137319) kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) eurot;
5.2.SPS Grupp OÜ (registrikood 11394806) kasuks 2684 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend neli) eurot.
Muus osas jätta vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. detsembril 2025 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts TALLINNA SADAM (AS Tallinna Sadam, hankija) avaldas riigihangete registris 31.12.2024 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Koristusja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444) ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Riigihange on jagatud kolmeks osaks: osa 1 Vanasadam, osa 2 Muuga Sadam ning osa 3 Paldiski Lõunasadam ja Saaremaa sadam. Hankedokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ p 6.1 nägi ette: „Pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi. Sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Keelatud on nii lepingu sisene kui väline ristsubsideerimine.“ Hankedokumendis „Vastavustingimused“ on nii osa 1 kui ka osa 2 puhul alajaotuses „Pakkumuse maksumus“ mh sätestatud: „Pakkuja esitatud ühikuhinnad peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Pakkumuse ühikuhinnad on lõplikud ja kehtivad kogu lepinguperioodi jooksul. Pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi. Sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Keelatud on nii lepingu sisene kui väline ristsubsideerimine.“ Tähtpäevaks esitasid hanke osas 1 pakkumused 7 pakkujat, sh kõige madalama maksumusega pakkumused SPS Grupp OÜ (1 428 502,13 eurot) ja Krausberg Eesti OÜ (1 466 288,41 eurot), ning hanke osas 2 esitasid pakkumused 8 pakkujat, sh esitasid kõige madalama maksumusega pakkumused SPS Grupp OÜ (235 434,72 eurot) ja Krausberg Eesti OÜ (237 689,84 eurot).
2(13)
3-25-3094
2.AS Tallinna Sadam tunnistas 04.04.2025 otsusega hanke osades 1 ja 2 vastavaks ning edukaks SPS Grupp OÜ pakkumuse ning jättis SPS Grupp OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldas 19.05.2025 otsusega nr 10225/287444 Krausberg Eesti OÜ vaidlustuse ning tunnistas hankija otsused SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning SPS Grupp OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta kehtetuks. VAKO rahuldas vaidlustuse põhjusel, et hankija ei olnud kohaselt kontrollinud, kas SPS Grupp OÜ pakkumuse osades 1 ja 2 on järgitud pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 6.1 ja vastavustingimuses „Pakkumuse maksumus“ kehtestatud ristsubsideerimise keeldu. Hankija ei saanud põhjendada hinnangut ristsubsideerimise keelu nõude järgimise kohta sellega, et Krausberg Eesti OÜ (kes on osutanud Vanasadamas koristus- ja puhastusteenust alates 2022. a-st) pakkus kohati veelgi madalamaid ühikhindu kui SPS Grupp OÜ. Pakkumuste vastavust vastavustingimustele ei saa hankija kontrollida pakkumuste omavahelise võrdlusega, vaid üksnes kõrvutades pakkumusi vastavustingimustega.
4.AS Tallinna Sadam tunnistas 28.07.2025 otsusega hanke osades 1 ja 2 uuesti vastavaks ja edukaks SPS Grupp OÜ pakkumused, kvalifitseeris eduka pakkuja SPS Grupp OÜ ja jättis ta hankemenetlusest kõrvaldamata.
5.VAKO jättis 08.09.2025 otsusega nr 185-25/287444 Krausberg Eesti OÜ vaidlustuse rahuldamata ning mõistis vaidlustajalt välja hankija ja kolmanda isiku menetluskulud. VAKO märkis, et varasemas otsuses ei antud hinnangut sellele, kas SPS Grupp OÜ pakkumuses oli ristsubsideerimise keeldu rikutud või mitte, ning hankijal oli võimalik VAKO otsuses viidatud puudus kõrvaldada, nõudes pakkujalt asjakohased andmed ja kontrollides nende alusel, kas ristsubsideerimise keeldu on järgitud. Hankija edastaski 22.05.2025 küsimused pakkumuste osades 1 ja 2 esitatud ühikhindade kohta, millele SPS Grupp OÜ esitas 27.05.2025 üksikasjaliku vastuse: neli mahukat Exceli tabelit, mis andsid detailse ülevaate iga aasta ja iga hooldatava ruumi kohta. Seejuures on iga ruumi kohta (sh osas 1 – 727 ruumi; osas 2 – 225 ruumi) toodud teenuse osutamise sagedus, ajakulu, vahendite kulu, teenuse m 2 summa, tööjõukulu, kaudsed kulud jpt kuluühikud (kokku 15 positsiooni). Tööjõukulule on arvestatud juurde ka reserv. Iga ruumi kohta tõi SPS Grupp OÜ välja, milline on taotletav kasum, kui võrrelda kulu pakutud ühikuhinnaga. Täiendavalt on esitatud kirjalikud selgitused osade 1 ja 2 hinnakujunduse kohta. Hankija kaasas finantsspetsialisti, kes analüüsis, kas esitatud dokumentides toodud ühikhinnad katavad teenuse osutamisega (sh erinevate perioodide ja ruumide arvestus) seotud kulu. Samuti hindas hankija, kas ühe tööliigi ühikhindadest on mõni selgelt alla omahinna, mis viitaks võimalikule ristsubsideerimisele teise tööliigi / kulurea arvelt. Hankija jõudis järeldusele, et SPS Grupp OÜ pakkumus pole vastuolus ristsubsideerimise keeluga. VAKO hinnangul sai hankija kolmanda isiku 27.05.2025 esitatud andmete põhjal veenduda, et ristsubsideerimise keeldu ei ole rikutud. Selgitustes kajastati hinnale olulist mõju avaldavaid aspekte ja nende alusel sai pakkumuse vastavust piisavalt kontrollida. VAKO-l ei ole põhjust arvata, et hankija järeldused on ekslikud. VAKO ei saa asuda hankija asemel hindama, kas pakkumus katab iga üksiku positsiooni (ruumi) osas kõik kulud. Ristsubsideerimise keelu järgimine on keerukas majanduslik otsus ning selle hindamine on esmajoones hankija ülesanne, arvestades enda varasemaid kogemusi ja hetke paremaid teadmisi. Tegemist ei ole pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontrolliga, vaid üksnes ristsubsideerimise keelu järgimise kontrolliga. SPS Grupp OÜ ei ole muutnud ega täiendanud oma pakkumust (st selgitustega ei muutunud kolmanda isiku pakkumuse 3(13)
3-25-3094 maksumus, sh ühikhinnad). SPS Grupp OÜ on mh eraldi esitanud kalkulatsioonid vaidlustaja viidatud tehnilise kirjelduse (TK) lisa 1.6.1 ridadel 494 ja 350–352 välja toodud ruumide koristamise maksumuse kohta, millest nähtuvalt on teenuse osutamise kulud ka nende ruumide puhul kaetud ja ristsubsideerimiseks puudub vajadus. Kuna hankija on piisavalt kontrollinud SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavust ristsubsideerimise keelule ja põhjendatult järeldanud, et nimetatud keeldu ei ole rikutud, siis on õiguspärased ka hankija otsused, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus hanke osades 1 ja 2 vastavaks. Vaidlustaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt võiks iseseisvalt seada kahtluse alla kolmanda isiku pakkumuse osades 1 ja 2 edukaks tunnistamise otsuse ning SPS Grupp OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õiguspärasuse.
6.Krausberg Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.09.2025 kaebuse AS-i Tallinna Sadam 28.07.2025 otsuse ja VAKO 08.09.2025 otsuse nr 185-25/287444 tühistamiseks.
7.AS Tallinna Sadam esitas 30.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse anda luba nõustumuse andmiseks hankelepingute sõlmimiseks riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2.
8.Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2025 otsusega Krausberg Eesti OÜ kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja andis AS-le Tallinna Sadam loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2 (resolutsiooni p 5). Kohus nõustus VAKO 08.09.2025 otsuse seisukohtadega ning kuna kaebaja põhjendused ristsubsideerimise keelu kontrollimise ja selle keelu rikkumise kohta langesid suurel määral kokku vaidlustuses märgituga, siis ei pidanud kohus vajalikuks VAKO otsuse põhjendusi täies mahus korrata. VAKO 08.09.2025 otsus ei ole vastuolus VAKO 19.05.2025 otsusega. Ehkki VAKO leidis varasemas otsuses, et hankija kehtestatud täielik ristsubsideerimise keeld (st ristsubsideerimine on keelatud mitte ainuüksi lepinguväliselt, vaid ka lepingusiseselt) on ebamõistlikult koormav, võis hankija otsustada, et ta jätkab hankega ja asub teostama ristsubsideerimise keelu sisulist kontrolli. Alusetu on kaebaja etteheide, et VAKO ei kontrollinud hankija tegevust sisuliselt. VAKO on hankija tegevust analüüsinud ning viitas seejuures õigesti, et VAKO ei asu hankija eest hindama SPS Grupp OÜ pakkumuses toodud arvutuskäikude paikapidavust, vaid piirdub kontrolliga, kas hankija on piisava põhjalikkusega asjaomaseid andmeid kogunud ja uurinud. Otsus selle kohta, kas ristsubsideerimise keeldu on järgitud, on hankija kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, p 14). Tegemist on keeruka majandusliku otsusega, mis on esmajoones hankija ülesanne. Hankija peab veenduma, et ta sõlmib lepingu pakkujaga, kes on võimeline lepingut täitma. VAKO ega kohus ei saa asuda hankija asemel hindama ristsubsideerimise keelu järgimist, vaid kohtulik kontroll on suunatud eelkõige sellele, kas hankija ei ole teinud ilmselgeid kaalutlusvigu, st ta on kogunud piisavalt asjakohaseid andmeid ja neist tehtud järeldused ei ole meelevaldsed. VAKO otsuse p-des 17–20 toodud kontrolli ulatus vastab eeltoodule. Hankija otsused on kontrollitavad. Vastustaja põhjendused on esitatud lisaks vastavusotsusele ka hankekomisjoni protokollis nr 12-4/35-33 ja selle lisas „Hankija põhjendus otsusele, et SPS Grupp OÜ (11394806) pakkumuses on järgitud ristsubsideerimise keeldu“. Protokoll sisaldab kokkuvõtet kolmanda isiku esitatud andmetest ning selgitusi selle kohta, et hankija on koostöös finantsspetsialistiga neid andmeid analüüsinud, jõudes järeldusele, et pakkumus ei ole vastuolus ristsubsideerimise keeluga. Protokolli see osa ei sisalda küll üksikasjalikke arvutusi ja mahukat finantsanalüüsi, kuid sellest ei järeldu, et hankija otsus on nii oluliste põhjendamispuudustega, et selle põhjal ei ole koostoimes pakkuja selgitustega võimalik aru 4(13)
3-25-3094 saada, millistest andmetest hankija otsuse tegemisel lähtus. VAKO-l ja kohtul on õigus arvestada hankija teadmisi ja senist kogemust antud valdkonnas ning selle alusel hinnata hankija otsustuse usaldusväärsust. Kaebaja viitab, et kolmas isik on TK lisas 1.6.1 pakkunud real 494 WC koristamise hinnaks 3 senti (s.o selle ruumiga seotud teenuse ühe kalendrikuu hind 1,19 eurot) ja ridadel 350–352 WC koristamise hinnaks eeldatavasti 1 sent (ühe kalendrikuu hind 0,36 eurot). Kaebaja leiab, et nende ühikhindadega ei ole võimalik teenust osutada. Selline maksumus on tõepoolest väike, kuid samas on vastustaja märkinud, et kaebaja pakkus kõnealuste ruumide koristamise hinnaks ka ise 1 sendi. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja andmed oleks ebaõiged. Seega on kaebuse väited selles osas vastuolulised. Ehkki praegune vaidlus ei hõlma kaebaja pakkumuse vastavuse kontrolli, viitab andmete võrdlus siiski, et üksnes pakutud ühikhindade põhjal ei saa järeldada ristsubsideerimise keelu rikkumist, sest vastasel juhul oleks ka kaebaja seda keeldu rikkunud. Ristsubsideerimise keelu rikkumist ei saa lisaks tuletada kolmanda isiku vaidlustusmenetluses esitatud vastuse p-des 4–5 toodud selgitustest nn mastaabiefekti kohta. On ilmne, et teenuse nn omakulu (sh üldkulud, nt raamatupidamine, kontori- ja personalitöötajad jne) ühe ühiku kohta teenuse üldmahu suurenedes väheneb. Samasugune mõju on teenuse üldmahu suurenemisel ka materjalide, töövahendite ja -seadmete, tehnika hoolduse jms seotud kuludele. Selline arvestus on majanduslikult loogiline ja tegemist ei ole ristsubsideerimisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Krausberg Eesti OÜ palub 29.10.2025 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.10.2025 otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda ja ühtlasi tühistada halduskohtu otsusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Peamine vaidlusküsimus on selles, kas kolmanda isiku pakkumus rikub hankes kehtestatud ristsubsideerimise keeldu. Hankija 28.07.2025 otsus ja VAKO 08.09.2025 otsus on sisuliselt põhjendamata ning pole võimalik aru saada, mille põhjal on järeldatud, et kolmas isik ei ole ristsubsideerimise keeldu rikkunud. Kolmanda isiku pakutud ebaloogiliselt madalatest ühikhindadest nähtub seejuures, et pakkumus esitati ristsubsideerimise keeldu rikkudes. VAKO ja halduskohtu otsused kujundavad väärpraktikat, et riigihankes kehtestatud ristsubsideerimise keeldu ei peagi tegelikult järgima ning hankijal ei ole kohustust seda sisuliselt kontrollida ega kontrolli tulemusi põhjendada. Jõustunud VAKO 19.05.2025 otsus kinnitab, et vaidlusaluses hankes oli vastavustingimusena kehtestatud täielik ristsubsideerimise keeld. Pakutavad hooldus- ja valvekoristuse ühikhinnad tuli esitada TK lisades 1.6.1 ja 1.6.2. Ruutmeetri hindade ja iga ruumi pindala alusel arvutati automaatselt välja koristuse hind iga ruumi kohta eraldi nii ühes kuus, kogu hooajal kui ka kogu lepinguperioodil. Sellisel viisil kujuneski lõpuks hooldus- ja valvekoristuse kogumaksumus. Tavapäraselt kehtestatakse riigihangetes ristsubsideerimise keeld olukorras, kus pakkumuses tuleb esitada mitmeid hinnaühikuid, mille eest antakse eraldi hindepunkte. Eesmärk on vältida hindepunktidega n-ö manipuleerimise võimalust. Praeguses hankes tuli pakkujatel esitada sadu ühikhindasid, kuid eraldi hindepunkte nende eest ei antud. VAKO leidis, et ristsubsideerimine on keelatud nii lepingu siseselt kui ka väliselt ning kõik ühikhinnad pidid sisaldama kõiki hanke alusdokumentides kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ning hankijal tuli seda ka kontrollida, sest ta on hanketingimustega rangelt seotud. Hankija VAKO 19.05.2025 otsust ei vaidlustanud ja pidi sellest juhinduma. VAKO tuvastas, et SPS Grupp OÜ pakkus 1,3 m 2 suuruse WC koristamise eest ühikhinda 0,03 eurot (TK lisa 1.6.1 rida 494) ning samuti on 75-l korral pakutud ühikhinda 0,01 eurot. 5(13)
3-25-3094 Ruumi koristamise kulu tähendab mh kulu tööjõule (sh üldjuhtimise jms osas), transpordile, materjalile (koristusvahendid), tööriietele, sidevahenditele, koolitusele, töövahenditele ja seadmetele, tehnika hooldusele ning vajadusel alltöövõtjatele. Seega pidi hankija asja uuel läbivaatamisel kontrollima, et ristsubsideerimise keeldu ei rikutaks mitte ühegi esitatud ühikhinna puhul ning iga kolmanda isiku pakutud ühikhind kataks kogu teenuse osutamisega seonduva kulu. Sellise kontrolli läbiviimise kohta tulnuks hankijal otsuses esitada jälgitav ja kontrollitav põhjendus. Hankija ei ole sisulist kontrolli teinud ja sellekohaseid põhjendusi esitanud. Kuigi kaebajale ei ole ärisaladusele viidates tehtud kättesaadavaks hankija protokolli kolmanda isiku pakkumuse kontrollimise kohta, saab kaebaja pakkumuse kohta koostatud protokolli põhjal teha järelduse, et hankija pole tegelikult sisulist analüüsi teinud. Hankija põhjendused ei vasta RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. Halduskohus on sisuliselt kinnitanud, et kolmanda isiku pakkumust puudutav protokoll on samuti puudulik ning ei käsitle eraldi kõiki sadu hinnaühikuid. Nõuetekohane kontroll eeldas küll väga suurt ressursikulu, kuid see ei oma tähtsust, sest hankija ise kehtestas sellise tingimuse. Väidetavalt kasutatud finantsanalüütiku analüüsi ei ole esitatud. Kaalutlusõigus ei vabasta hankijat nõuetekohase kontrolli tegemisest ja põhjendamisest. Kohane ei ole tugineda pelgalt hankija teadmistele ja kogemustele olukorras, kus VAKO 19.05.2025 otsusega tuvastati, et hankija jättis oma kohustused täitmata. Mõistlik hankija pidanuks aru saama, et kehtestatud ristsubsideerimise keelu nõuetekohane kontroll ei ole talle jõukohane ning otstarbekam on tunnistada hange kehtetuks. Kui hankija otsustas siiski hankemenetlust jätkata, tuli tal täies mahus järgida VAKO 19.05.2025 otsuses toodud nõudeid. Halduskohus pidanuks tuvastama, et kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu. Sõltumata sellest, millised selgitused ja arvutused on kolmas isik esitanud, on ilmselge, et need ei ole realistlikud ja ei vasta tegelikkusele. Kolmanda isiku poolt esimeses vaidlustusmenetluses esitatud 23.04.2025 selgitusest nn mastaabiefekti kohta nähtub mõistliku kahtluseta, et kolmas isik sai pakkumuse koostamisel ristsubsideerimise keelu sisust ebaõigesti aru, eeldades, et teiste tulude arvelt ei tohi ristsubsideerida üksnes hooldus- ja valvekoristuse teenuse kulusid kokku, ja lähtus sellest ka oma pakkumuses. Nn mastaabiefekt tähendab, et teenuse osutamine võib kogu objekti ulatuses olla küll kasumlik, kuid paljude ruumide osas ei kata ühikhinnast saadav tulu tegelikult selle ruumi ühikhinna kulu. WC-d ei ole võimalik koristada 1,19 euro eest kuus (st ühikhinnaga 0,03 eurot), arvestades mh TK lisa 1.3.1 p-s 3.3 hanke osa 1 kohta selgitatut (s.o WC-des ja kemokäimlates tuleb igapäevaselt teha hoolduskoristust pärast viimase laeva väljumist ning valvekoristuse käigus tuleb iga laeva väljumise järel ehk vähemalt 5 korda päevas kontrollida üle WC-de puhtus ja teostada koristus, tagamaks ruumide visuaalne puhtus). Ühtegi ruumi ei ole ilma ristsubsideerimiseta võimalik koristada 0,36 euro eest kuus (st ühikhinnaga 0,01 eurot), kuid kolmas isik on sellist hinda pakkunud 75 korral. Kolmanda isiku selgitused ja arvutused ei saa olla usaldusväärsed ega tõsiseltvõetavad, sest nendega on püütud tagantjärele põhjendada ristsubsideerimise keelu järgimist, kuigi pakutud ühikhinnad põhinesid ristsubsideerimisel. Hankijal puudus tegelik tahe või võime kontrollida ristsubsideerimise keelu järgimist ning seda aktsepteeriv vaidlustus- ja kohtupraktika ei tohi jääda kehtima. Halduskohus lähtus asjakohatult kaebaja pakutud ühikhindadest, sest selline kontroll väljub vaidluse esemest. Kaebaja pakutu ei välista, et kolmanda isiku pakutud ühikhinnad rikuvad ristsubsideerimise keeldu. Küsimus, kas kaebaja võib olla samuti rikkunud ristsubsideerimise keeldu, ei puutu asjasse ning ei saa tingida kaebuse rahuldamata jätmist.
10.AS Tallinna Sadam palub 10.11.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsus ristsubsideerimise keelu järgimise kohta on hankija kaalutlusotsus või vähemalt sellele sarnanev hindamisotsus. Pakkujal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et konkurendi pakkumus lükatakse tagasi. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija. Seetõttu on 6(13)
3-25-3094 kontroll hankija hinnangute üle piiratud meelevaldsuse kontrolliga. VAKO 19.05.2025 otsus põhines järeldusel, et hankija ei olnud ristsubsideerimise keelu järgimist üldse kontrollinud. Hankijal oli võimalik see puudus kõrvaldada ja seda ta ongi teinud, esitades pakkujatele 27.05.2025–28.07.2025 kokku 22 küsimust ja vajadusel ka jätkuküsimusi. Kontrolli tagajärjel lükkas hankija osas 1 tagasi kolm pakkumust ja osas 2 neli pakkumust ning tunnistas vastavaks üksnes pakkumused, mille puhul sai veenduda, et ristsubsideerimist ei esine. Varasema kaalutlusvea tuvastamine ei tähenda, et hankija ei saagi enam õiguspärast kaalutlusotsust teha. Kolmas isik vastas päringule 27.05.2025 ning edastas Exceli tabelid (4 tk), mis sisaldavad tema ärisaladust, mistõttu saab neid käsitleda vaid üldistatud kujul. Kolmanda isiku esitatud detailne ülevaade (mõlemas osas iga aasta ja iga hooldatava ruumi kohta) kajastab kõiki kuluühikuid, sh teenuse osutamise sagedus, ajakulu, vahendite kulu, teenuse m 2 summa, tööjõukulud (sh reserv), kaudsed kulud. Iga ruumi kohta on välja toodud ka taotletav kasum. Kokkuvõtlikult on selgitatud, et kalkulatsioonid põhinevad pikaajalisel kogemusel ja partnerlussuhetel hangitava teenuse turul, samuti on kolmas isik aastate jooksul objekte kaardistanud (sh mõõtnud erinevaid parameetreid). Kolmanda isiku väitel on pakutud hinnad kujunenud turusituatsioonist lähtuvalt ja pakkuja tavapäraseid kuluarvestusi järgides. Täiendavalt on selgitatud, et teenuse hindadele avaldavad mõju mh kolmanda isiku kui puhastusvahendite ja -toodete suurhankija pikaajalised ja soodsad kokkulepped nende kuluartiklite tarnijatega. Hankija kaasas kolmanda isiku esitatud dokumentide tõsiseltvõetavuse hindamiseks finantsspetsialisti, kes analüüsis, kas ühikhinnad katavad teenuse osutamisega seotud kulud ja kas mõni ühikhindadest on selgelt alla omahinna, mis viitaks võimalikule ristsubsideerimisele. Hankija jõudis kogumis järeldusele, et pakkumus ei ole vastuolus ristsubsideerimise keeluga, ning on seda nõuetekohaselt põhjendanud. Hankija kontroll oli sisuline. See ei eeldanud kümnete lehekülgede pikkust finantsanalüüsi ega väliste nõunike kaasamist. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi lahendile, milles oleks nõutud tema viidatud ebamõistliku standardi järgimist. Ristsubsideerimise keelu kontroll sarnaneb olemuselt põhjendamatult madala maksumuse kontrolliga. Tegemist on keeruka majandusliku otsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Hankijal võib mh arvestada pakkuja teadmisi ja varasemat kogemust antud valdkonnas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 otsus nr 324-3333, p-d 29–30.4). Kuna ristsubsideerimise keeld on suunatud tulevikku, saabki selle järgimise kontroll olla üksnes hinnangulise iseloomuga. Kui vastustaja poleks sisulist kontrolli teostanud, siis ei oleks ta lükanud tagasi osas 1 kolme pakkumust ja osas 2 nelja pakkumust. Põhjendamatu on kaebaja eeldus, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise protokoll on samasugune nagu kaebaja pakkumuse kohta koostatud protokoll. Lisaks on motiveerimisnõuded soodustava haldusakti puhul madalamad kui koormava haldusakti puhul. Vastustaja on sellele vaatamata selgitanud otsuse aluseks olevaid kaalutlusi sisuliselt. Kaebaja väited on ka vastuolulised. Kuigi tema pakkumus ei ole vaidluse all, vähendab see kaebaja väidete tõsiseltvõetavust, kinnitades, et ainuüksi madalatest ühikhindadest ei ole võimalik automaatselt tuletada ristsubsideerimist. Kolmas isik on tõendanud, et osutab kõiki teenuseid kasumiga. Kaebaja heidab ette 0,03 eurost ühikhinda, kuid pakub sama ruumi puhul ise ühikhinnaks 0,01 eurot ehk kolm korda vähem. Samuti on kolmas isik pakkunud 0,01 eurost ühikhinda 75 korral, kuid kaebaja on sama teinud mitusada korda. Kui selliste hindadega oleks lepingu täitmine ristsubsideerimiseta võimatu, siis puuduks kaebajal kaebeõigus, sest ka tema pakkumus tuleks tagasi lükata. Kaebaja ilmne huvi on saavutada uue riigihanke korraldamine, kuid tal puudub subjektiivne õigus seda nõuda.
11.SPS Grupp OÜ palub 04.11.2025 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik leiab jätkuvalt, et VAKO 19.05.2025 otsuses toodud tõlgendus ristsubsideerimise 7(13)
3-25-3094 keelu sisust oli põhjendamatu, sest pakkumuse esitamise ettepaneku p 6.1 nimetab selge sõnaga „maksumusi“, mitte „ühikhindu“. Hankelepingu sisese keelatud ristsubsideerimisega saaks olla tegemist siis, kui hooldus- ja valvekoristuse teenuse tuluga kaetaks eripuhastustööde kulusid või vastupidi. Kaebaja leiab samuti, et VAKO tõlgendus oli tavapäratu ja mõistliku eesmärgita. Samas vastab kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele ka VAKO sisustatud kujul. Seetõttu ei olnud kolmandal isikul vajadust VAKO 19.05.2025 otsust vaidlustada. VAKO 19.05.2025 otsuse siduvus kohtu jaoks on kohtu otsustada. Hankija küsis pärast VAKO 19.05.2025 otsust kõigilt pakkujatelt ühikhindade kohta selgitusi ja kolmas isik esitas üksikasjalikud selgitused 27.05.2025. Kaebaja on vastuoluliselt viidanud, et hankija kontrollikohustus oli väga mahukas, kuid samas heitnud ette, et hankija poolt selleks kulutatud kaks kuud oli põhjendamatult pikk aeg. Samuti on vastuolulised kaebaja väited, et kolmanda isiku pakutud ühikhindadega ei ole „ilmselgelt“ võimalik teenust osutada, kuid samas on kolmanda isiku pakutud hind kõrgem kui kaebaja väidetud konkurentsivõimeline turuhind. Hankija on avaldanud, et kolmas isik esitas enda ühikhindade kohta oluliselt põhjalikumad ja detailsemad selgitused võrreldes kaebajaga. Kaebaja pakkumuse kohta tehtud otsus ei oma tähtsust kolmanda isiku pakkumuse kohta tehtud otsuse kontrollimisel. Kaebaja ei ole esitanud mingeid täpsemaid selgitusi, mis võiks usutavalt põhistada, et halduskohus ei saanud nõustuda nn mastaabiefekti argumendiga. Kolmanda isiku pakkumus on kaebaja pakkumusest madalam üksnes 2,58% (osas 1) ja 0,95% (osas 2). Samuti on kaebaja ise pakkunud hankijale ühikhinda 0,01 eurot/m2 kokku 415 korral, sh TK lisa 1.6.1 real 494, mille puhul oli kolmas isik pakkunud kolm korda kõrgemat ühikhinda. Järelikult on kaebaja kas ise rikkunud ristsubsideerimise keeldu või kaebaja teab, et need ühikhinnad katavad teenuse osutamise kulud.
12.Tallinna Ringkonnakohus võttis 30.10.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja peatas halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 5 hankijale antud loa kehtivuse kuni 10.11.2025. Ringkonnakohus jättis 10.11.2025 määrusega rahuldamata Krausberg Eesti OÜ 29.10.2025 taotluse tühistada Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 otsuse resolutsiooni p-ga 5 hankijale antud luba anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2. Hankija sõlmis SPS Grupp OÜ-ga hanke osades 1 ja 2 hankelepingud 11.11.2025.
13.Krausberg Eesti OÜ esitas 20.11.2025 taotluse minna AS-i Tallinna Sadam 28.07.2025 otsuse tühistamise nõudelt üle nõudele tuvastada selle õigusvastasus osas, millega tunnistati hanke osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus, kvalifitseeriti kolmas isik ning jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata. Kuna hankija on 11.11.2025 sõlminud kehtivad hankelepingud, siis ei ole tühistamiskaebuse rahuldamine enam võimalik (HKMS § 267 lg 4). Kaebaja soovib seetõttu HKMS § 49 lg 2 alusel asendada hankija 28.07.2025 otsuse tühistamise nõude sama otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kohtupraktikas on kaebuse muutmist sellises olukorras peetud põhjendatuks ja otstarbekaks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2025 otsus nr 3-25-246, p 5).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse nõuete osaline muutmine
14.Tulenevalt asjaolust, et halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 5 hankijale antud loa alusel on riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2 sõlmitud 11.11.2025 hankelepingud SPS Grupp OÜ-ga, on Krausberg Eesti OÜ soovinud minna AS-i Tallinna Sadam 28.07.2025 otsuse (dtl 101–102) tühistamise nõudelt üle nõudele tuvastada selle õigusvastasus osas, millega tunnistati hanke osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus, kvalifitseeriti 8(13)
3-25-3094 kolmas isik ning jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata. Ringkonnakohus võtab kaebaja 20.11.2025 taotlusele lisatud riigihangete registris avaldatud hankelepingu sõlmimise teated (osas 1 – dtl 570–576; osas 2 – dtl 577–583) HKMS § 198 lg 2 p 3 alusel praeguse haldusasja materjalide juurde.
15.Nagu ringkonnakohus selgitas ka 10.11.2025 määruses (p 11), siis kohaldus HKMS § 280 lg 11 alusel hankijale antud loa puhul RHS § 201 lg-s 4 sätestatud 7-päevane ooteaeg alates halduskohtu 24.10.2025 otsusest. Ringkonnakohus peatas 30.10.2025 määrusega loa kehtivuse ajutiselt kuni 10.11.2025 ning jättis 10.11.2025 määrusega kaebaja taotluse halduskohtu antud loa tühistamiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt ei olnud hankelepingu sõlmimiseks takistust alates 11.11.2025 ning sõlmitud hankelepinguid ei ole alust pidada RHS § 201 lg-te 4 ja 5 järgi tühisteks. Järelikult ei saaks ringkonnakohus HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 tulenevalt praeguses asjas tehtava otsusega enam tühistada hankelepinguid ega ka nende aluseks olevat haldusakti. Kujunenud olukorras tuleks hankija 28.07.2025 otsuse osalise tühistamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 4 analoogia alusel menetlus lõpetada, sest kaebajal ei oleks enam võimalik saavutada oma kohtusse pöördumise eesmärki (vrd Riigikohtu 23.12.2024 määrus nr 3-21-1862, p 9). Sellises olukorras on kaebaja õiguste kaitseks üldjuhul piisav tuvastada vaidlustatud haldusakti õigusvastasus (HKMS § 37 lg 2 p 6; § 152 lg 1 p 4 ja lg 2) ning kaebaja ongi seda taotlenud.
16.Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse tuvastamisnõudele üleminekuks. Menetluse jätkamine nn jätkutuvastusnõudes ei eelda kaebuse muutmist (nt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34) ja kohus ei ole seotud ka HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega. HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki ning säte on abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada (nt Riigikohtu 28.10.2025 määrus nr 3-20-580, p 12). Tuvastamisnõudele üleminekut tuleks praegusel juhul aktsepteerida mh menetluskulude hüvitamise eesmärgil (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2023 määrus nr 3-23-782, p 7; 12.01.2023 otsus nr 3-20-2042, p 11). Seega jätkub menetlus AS-i Tallinna Sadam 28.07.2025 otsuse osalise tühistamise nõude asemel selle otsuse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Hankelepingute sõlmimine ei takista kuidagi VAKO 08.09.2025 otsuse nr 185-25/287444 (dtl 46–63) tühistamist ja selles osas puudub tuvastamisnõudele üleminekuks vajadus. Apellatsioonkaebuse lahendamine
17.Ringkonnakohus leiab, et Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Kuivõrd VAKO 19.05.2025 otsus nr 102-25/287444 (dtl 15–43) on jõustunud, siis ei saa olla vaidlust selles, et hankijal tuli esitatud pakkumuste vastavust uuesti kontrollides sisustada pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 6.1 ning vastavustingimuste alajaotuses „Pakkumuse maksumus“ sätestatud ristsubsideerimise keeldu viisil, et nii osas 1 kui ka osas 2 pakutavad ühikhinnad peavad sisaldama kõiki hanke alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ehk ristsubsideerimise keeld kehtis ka ühikhindade vahel, mitte ei olnud keelatud ristsubsideerida ainuüksi hooldus- ja valvekoristuse ning eripuhastustööde kulusid (vt VAKO 19.05.2025 otsuse p-d 15–16). 9(13)
3-25-3094 Hankijale on täitmiseks kohustuslikud mh vaidluse eseme raamidesse jäävad VAKO otsuse põhjendused (nt Riigikohtu 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 17.1; 28.02.2014 otsus nr 3-31-3-14, p 19). Ehkki viidatud otsused käsitlesid kuni 31.08.2017 kehtinud RHS v.r § 127 lg 5 esimest lauset, on need jätkuvalt asjakohased, sest alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 200 lg 6 esimese lause sõnastus on sellega identne.
19.Hankija ongi väitnud, et lähtus 28.07.2025 otsuse tegemisel VAKO 19.05.2025 otsusega antud juhistest ja kontrollis kõigi esitatud pakkumuste vastavust eeltoodud tingimusele, lükates selle tulemusena ristsubsideerimise keelu rikkumise tõttu tagasi hanke osas 1 kolm pakkumust ja hanke osas 2 neli pakkumust. Mõlemas hanke osas tunnistati pärast täiendavat kontrollimist vastavateks kolm pakkumust (s.o SPS Grupp OÜ, Krausberg Eesti OÜ ja PUHASTUSPROFF OÜ pakkumused). Kuna SPS Grupp OÜ pakkumuse maksumus oli kõige madalam, tunnistati tema pakkumus ka edukaks. Asjas on vaidluse all küsimused, kas kolmanda isiku pakkumus vastab hanketingimustele (ei riku ristsubsideerimise keeldu) ja kas hankija on seda nõuetele vastavalt kontrollinud ning oma järeldust põhjendanud. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning tema kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsused on vaidlustatud üksnes nn otsuste järgnevuse põhimõttest lähtudes.
20.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et hankija otsus selle kohta, kas ristsubsideerimise keeldu on järgitud või mitte, on kaalutlusotsus. Asjaolust, et keelu järgimise kontrollimine võib eeldada majandusalaseid eriteadmisi ja otsus saab paratamatult olla üksnes hinnanguline, mistõttu võib kohtulik kontroll sellise otsuse üle olla samuti piiratud, ei järeldu vältimatult hankija kaalutlusõigust. Hankija ei saanud praegusel juhul jätta kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kohta otsust tegemata (otsustusdiskretsioon) ega ka valida erinevate õiguspäraste lahenduste vahel (valikudiskretsioon). Ristsubsideerimise keeldu saab üksnes olla kas järgitud või mitte järgitud. Tegemist on hindamisotsusega (nt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 12). Kuna sellekohane hinnang põhineb suures osas majanduslikke eriteadmisi eeldavatel prognoosidel, siis võis kohus hankija hinnangu kontrollimisel piirduda mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testiga (vrd Riigikohtu 22.09.2022 otsus nr 3-20-1548, p 18; otsus nr 3-20-1198, p 14).
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et VAKO 08.09.2025 otsuses (vt p-d 20–23) on asjakohaselt ja piisavalt kontrollitud, et hankija veendus enne 28.07.2025 otsuse tegemist, et SPS Grupp OÜ pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu. Kolmas isik on vastuseks hankija 22.05.2025 päringule (dtl 339–340) esitanud 27.05.2025 täiendavad selgitused (dtl 336–338) koos lisatud arvutustega (neli mahukat Exceli tabelit), millest nähtuvad väga üksikasjalikud (konkreetsete ruumide põhised) kulude kalkulatsioonid hanke mõlemas osas eraldi hooldus- ja valvekoristuse ning eritööde kohta. Kolmanda isiku ärisaladuse kaitseks on kaebaja juurdepääs kõnealustele dokumentidele halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 1 piiratud. Kolmanda isiku arvestustest nähtuvalt ületab kavandatav tööjõukulu kehtestatud töötasu alammäära (tunnitasu 5,31 eurot – Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1) ning ühtlasi on võetud arvesse töötasu alammäära võimalikku tõstmist järgnevatel aastatel (st tööjõukuludele on arvestatud juurde ka reserv). Tabelite pinnalt ei ole äratuntav, et kolmas isik oleks jätnud mõne kulukomponendiga üldse arvestamata või oleks mingeid kulusid võetud arvesse ebamõistlikult väikeses ulatuses. Välja on toodud nii kulud vahenditele ja tööjõule (sh objektijuhile ja vahetuse vanematele) kui ka kaudsed kulud ning neid on võetud arvesse kõigi ühikhindade puhul. Samuti on detailselt hinnatud kõigi ruumide (osas 1 – 727 ruumi; osas 2 – 225 ruumi) koristamise eeldatavat kiirust (sh ajakulu pindalaühiku kohta eraldi nii suve- kui ka talveperioodil ning nii hooldus-
10(13)
3-25-3094 kui ka valvekoristuse osas) ning hanketingimustes nõutavat koristamise sagedust. Eritöödega seotud kuluarvutused on samuti väga üksikasjalikud.
22.Selleks, et hankijal oleks võimalik kontrollida ristsubsideerimise keelu järgimist, ei olnud pakkujal vaja esitada sedavõrd üksikasjalikku kuluarvutust, millest nähtuksid eraldivõetuna mh kulud transpordile, sidevahenditele, koolitusele, tehnika hooldamisele jms. Kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt on neid võetud arvesse tabelite veergudes „vahendite kulu“ ning „kaudsed kulud“. Oluline on see, et kõnealuseid kulusid on ühetaoliselt (proportsionaalselt) arvestatud kõigi pakutud ühikhindade puhul, mitte ainult neist osade puhul. Kaebaja on eraldi rõhutanud, et TK lisa 1.6.1 real 494 välja toodud D-terminalis asuva 1,3 m2 suuruse WC (ruum nr 3043) hankes kehtestatud nõuetele vastav hoolduskoristus ei ole kolmanda isiku pakutud ühikhinnaga 0,03 eurot/m2 ilmselgelt võimalik. Veel vähem oleks see võimalik ühikhinnaga 0,01 eurot/m2, mille pakkumist on kaebaja eeldanud TK lisa 1.6.1 ridade 350–352 puhul (samuti D-terminalis asuvad 1,2 m2 suurused WC-d). Varasemas vaidlustusmenetluses on avaldatud, et kolmas isik on pakkunud 75 korral ühikhinda 0,01 eurot/m2. SPS Grupp OÜ esitatud tabelitest nähtuvalt ei ole kolmas isik nii madalat ühikhinda pakkunud ühegi WC koristamise eest.
23.Seonduvalt kaebaja väitega, et ühikhinnaga 0,03 eurot/m2 ei ole võimalik tagada 1,3 m2 suuruse WC nõuetekohast koristamist (s.o 1,19 euro eest kuus), juhib ringkonnakohus esmalt tähelepanu, et kaebaja on põhjendamatult viidanud nii hoolduskoristuse kui ka valvekoristuse kohta TK lisas 1.3.1 toodud nõuetele, kuigi viidatud ühikhind puudutas üksnes hoolduskoristust ja sama ruumi valvekoristusele on pakutud eraldi ühikhind. Hoolduskoristust tuleb TK lisa 1.3.1 p 3.1 järgi teostada üks kord päevas üldjuhul ajal, kui terminal on suletud. Üksikult võttes on pakutud ühikhind kahtlemata madal, kuid kolmas isik ongi viidanud mastaabisäästule, mis tekib sellest, et teenuse osutamise kulud on võimalik n-ö laiali jagada suuremale mahule (kokku on koristatavate ruumide suurus hanke osa 1 puhul 35 521 m 2 ja osa 2 puhul 5370,8 m2) ja sellega väheneb ühiku (m2) kulu. Kaebaja on ekslikult leidnud, et nn mastaabiefekt tähendabki sisuliselt hankes keelatud ristsubsideerimist, kuna eraldivõetuna ei kataks konkreetsest ruumist saadav tulu selle tegelikku kulu. Asjaolu, et kõik teenuse osutamise kulud jaotuvad proportsionaalselt suuremale pinnale ning selle tõttu vähenevad ühetaoliselt kõigi ruumide ühikhinnad, ei tähenda, et toimuks keelatud ristsubsideerimine. Tuleb arvestada, et hankemenetluse esemeks on siiski terviklik teenus ning VAKO 19.05.2025 otsusest ei saa tuletada, et pakkuja ei võinud piirduda kulude proportsionaalse jaotamisega pindalaühikute vahel, vaid pidanuks iga konkreetse ruumi pindalaühikuga seoses selgitama eraldi välja selle puhastamisega seotud kulud ning need oma pakkumuses välja tooma. Selline nõue olnuks selgelt ülemäära koormav, eeldades mh ruumide kuju, sisustuse jm arvesse võtmist, mille kohta polnud pakkujatel isegi andmeid. Ka hankijalt ei saa eeldada ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimist suuremas ulatuses kui pakkujad pidid sellega arvestama. Ehkki siinses asjas saab analüüsida üksnes kolmanda isiku pakkumust, vähendab kaebaja argumentide (st ristsubsideerimine on väidetavalt ilmselge ja vastupidine on võimatu) veenvust siiski asjaolu, et kaebaja pakkus ise tunduvalt rohkematel juhtudel (hankija kinnitusel 415 korral) ühikhinda 0,01 eurot/m2.
24.Kokkuvõtlikult võimaldab kolmanda isiku esitatu veenduda, et ta oli ühikhindu pakkudes arvestanud kõigi teenuse osutamisega seotud kuludega. Hankija 28.07.2025 otsuse aluseks oli hankekomisjoni protokoll nr 12-4/35-33 (dtl 65–67) koos lisadega, mis sisaldasid täpsemaid põhjendusi, kas konkreetses pakkumuses on järgitud ristsubsideerimise keeldu (vt SPS Grupp OÜ pakkumusega seotud selgitused – dtl 263–264, kaebajale juurdepääs piiratud). Hankija on märkinud, et kaasas kolmanda isiku esitatud selgituste ja detailsete hinna kujunemise arvestuste analüüsimisse finantsspetsialisti ning hindas seda, kas mõni pakutud 11(13)
3-25-3094 ühikhindadest jääb selgelt alla omahinna, mis viitaks võimalikule ristsubsideerimisele. Selliseid juhtumeid ei tuvastatud ning esitatud kuluarvestused on põhjendatud ja läbipaistvad. Tuleb möönda, et hankija ei ole viidatud analüüsi käiku üksikasjalikult lahti kirjutanud ning teada ei ole seegi, kes oli kaasatud finantsspetsialist ja milline oli tema poolt hankijale antud n-ö sisend. Samas tuleb arvestada, et pakkumuste vastavust on pädev hindama nimelt hankija, mitte hankijast sõltumatu asjatundja (vrd otsus nr 3-20-1198, p 17), mistõttu ei oma väidetavalt kaasatud finantsspetsialisti arvamuse puudumine määravat tähtsust. Pärast VAKO 19.05.2025 otsuse jõustumist tuli hankijal küll viia läbi nõuetekohane ristsubsideerimise kontroll, kuid see ei seadnud hankija 28.07.2025 otsustele mingit kindlat motiveerimise standardit. Kuivõrd kolmanda isiku esitatud kalkulatsioonid olid väga detailsed, oli VAKO-l ja kohtul ka hankija üldisemat laadi põhjenduste alusel võimalik veenduda, et kolmanda isiku pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu ning hankija on seda kontrollinud. Kuna praeguses asjas on vaidluse all üksnes kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, siis ei mõjuta asja lahendamist see, kas kaebaja pakkumuse kohta koostatud hankekomisjoni protokolli lisast (dtl 81–82, kolmandale isikule juurdepääs piiratud Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 8) lähtudes saaks kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamist (sh hankija veendumust, et ristsubsideerimise keeldu on järgitud) pidada samuti õiguspäraseks või mitte.
25.Kuna hankija 28.07.2025 otsus SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamiseks oli õiguspärane, siis ei ole alust tuvastada ka sellele järgnenud kolmanda isiku kvalifitseerimise ja hankest kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasust ega tühistada VAKO 08.09.2025 otsust. Kokkuvõte ja menetluskulud
26.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 otsus muutmata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab siiski välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
28.Krausberg Eesti OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 3496 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 18,4 töötunnile hinnaga 190 eurot/tund (lisandub käibemaks). Kokku 4776 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema endi kanda.
29.AS Tallinna Sadam on taotlenud apellatsiooniastmes kantud esindajakulu 4914 eurot (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Nimetatud summa vastab advokaatide 27,3 töötunnile hinnaga 180 eurot/tund (lisandub käibemaks). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse asja lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 1 1 nõuete kohaselt tõendatud. Taotletud esindajakulu suurus ületab samas oluliselt teiste menetlusosaliste kulusid ning seejuures ei ole vaidlusalused küsimused apellatsiooniastmes laienenud, vaid menetlusosalised on suures osas üksnes korranud varasemaid seisukohti. Iseenesest on õige, et esindajakulude põhjendatuse hindamisel ei ole üldjuhul oluline, mitu advokaati menetluses 12(13)
3-25-3094 osales, sest pole põhjust eeldada, et esindajad üksnes dubleerivad üksteise tööd. Siiski näib praeguses vaidluses mitme esindaja osavõtt olevat vastustaja menetluskulusid tarbetult paisutanud, sest ei nähtu vajadust kulutada esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusele ja apellatsioonkaebusele vastamiseks oluliselt enam aega (27,3 töötundi) kui selleks kulus kolmanda isiku esindajal (12,2 töötundi) või ka kaebaja esindajal asjaomaste menetlusdokumentide koostamiseks (18,4 töötundi). Eeltoodut arvestades hindab ringkonnakohus vastustaja põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 3500 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
30.SPS Grupp OÜ on taotlenud apellatsiooniastmes kantud esindajakulu 2684 eurot (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Nimetatud summa vastab advokaadi 12,2 töötunnile hinnaga 220 eurot/tund (lisandub käibemaks). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes ei ületa tema menetluskulusid esimese astme kohtus ning kulude suurust ei ole alust pidada ülepaisutatuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotletud suuruses menetluskulud HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kolmanda isiku kasuks kaebajalt välja mõista.
31.Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.