Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – X. X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus (kinnine menetlus)
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määruse peale.
Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus muutmata.
Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et puudutatud isiku nimi ning Eestisse saabumise aeg on asendatud tähemärgiga.
Selgitused Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik X. X saabus XX.XX.XXXX lennureisiga Istanbulist Tallinna-1 piiripunkti. Isik esitas piiril kontrollimiseks Egiptuse kodaniku passi, milles oli Araabia Ühendemiraatides asuva Eesti Suursaatkonna väljastatud Eesti lühiajaline viisa (kehtivus 01.09.2025–21.09.2025, lubatud päevade arv 6). Piiril küsitleti puudutatud isikut. Kuna isikul puudusid dokumendid, mis õigustaksid tema reisi eesmärki, tunnistati tema
3-25-3008 Eesti viisa kehtetuks ja kohaldati sisenemiskeeldu. Isik allkirjastas lennujaamas sisenemiskeelu otsuse ning seejärel toimetati ta kinnipidamiskeskusesse ootama 10.09.2025 kavandatud tagasilendu. Puudutatud isik avaldas 10.09.2025 hommikul kinnipidamiskeskuses soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA võttis isikult seletuse tema Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Puudutatud isik selgitas, et ei ole rahul oma eluga Egiptuses ja Araabia Ühendemiraatides. Ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, sest tahab siin elada ja töötada ning õppida eesti keelt. Esialgu oli tema reisi eesmärk turism, ta tuli Eestisse koos sõbraga. Egiptuses olles tekkis tal kaks aastat tagasi mõte, et ta tahaks minna Euroopasse. Ta läks Dubaisse, kuid seal talle ei meeldinud. Ta hakkas internetist otsima riike Euroopas, kuhu tahaks minna ja sai aru, et Eesti otsib inimesi. Kuna ta ei oska lugeda, siis nägi ta seda kõike YouTube’is videoid vaadates. Tema jaoks oli kõige parem valik Eesti, kuna siin on ilus ja puhas. Dubais sai ta kokku sõbraga, kellel tekkis samuti mõte minna Eestisse reisima. Nad taotlesid viisad, ostsid piletid ja tulid XX.XX.XXXX Eestisse. Kuna viisa anti 6 päevaks, plaanisid nad Eestis natuke ringi käia ja minna tagasi Dubaisse, taotleda seal mõne Euroopa riigi viisat ja minna riiki, kes viisa annab ning taotleda seal varjupaika. Kui piirivalvurid ei lubanud tal Eestisse siseneda, siis oli ta lennujaamas esialgu nõus, et läheb tagasi koju. Kui ta viidi ööseks kinnipidamiskeskusesse tagasilendu ootama, siis sai ta aru, et tegelikult ei ole tal enam raha, mille eest maksta tagasilennu eest ja Dubais elada. Kuna raha ei ole, otsustas ta taotleda Eestis varjupaika. Vestluse käigus palus PPA puudutatud isiku luba vaadata läbi tema telefon, mida isik esialgu lubas, kuid mõtles siis ümber. 10.09.2025 kl 17.45 ütles isik, et ta ei soovi varjupaika, sest PPA küsib liiga palju küsimusi (dtl 49). Kaks tundi hiljem saabus PPA-le teade, et puudutatud isik mõtles ümber ja soovib esitada araabia keeles trükitud taotluse, mida aitasid koostada teised kinnipidamiskeskuses kinnipeetud isikud. Kirja sisu oli järgmine (tõlgitud tõlgi abil eesti keelde): „Mina X. X soovin taotleda rahvusvahelist kaitset siin Eestis. Mul on kahju, et mina võtsin eile oma taotluse tagasi, sest olen palestiinlane ja seal minu riik on ebaturvaline.“
2.Tallinna Halduskohus andis 11.09.2025 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud isik VRKS § 361 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.11.2025. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.10.2025 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 04.11.2025 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.PPA esitas 06.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus. Isiku suhtes on käimas varjupaigataotluse menetlus, kus on vaja kontrollida tema esitatud infot ja tõendeid. Vabaduses viibides võib isik minna mõnda teise liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Ta on andnud vastuolulisi ja ebausaldusväärseid ütlusi plaani kohta hakata Eestis turistiviisa alusel tööle. Põgenemisoht on aktuaalne. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebausaldusväärsed ja vastuolulised ütlused Eestisse tulemise kohta, turismiviisaga Eestisse tööle tuleku planeerimine, riiki sisenedes piirikontrollis oma tuleku eesmärkide varjamine), on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik kohaldada muid järelevalvemeetmeid. Isik ei sisenenud seaduslikult viisa alusel, PPA tühistas piiril isiku viisa ning tegi talle piiril sisenemiskeelu. Esialgu keeldus isik telefoni üleandmisest, hiljem andis vale parooli ja seniajani ei ole õiget parooli andnud.
2(5)
3-25-3008
4.Tallinna Halduskohus pikendas 07.11.2025 määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a). Taotlus on VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 ning § 362 lg-te 2 ja 5 alusel põhjendatud. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Isikuga on 07.10.2025 korraldatud vestlus, mille protokollist nähtuvad tema selgitused, et tema kodumaal Palestiinas rikutakse inimõigusi ning tal ei ole kodu. Puudutatud isikul on Egiptuse kodakondsus, kuid ta ei soovi seal elada. Puudutatud isik töötas Dubais, kuid ka seal rikuti inimõigusi. Isik soovib elada üksnes Euroopas, eelkõige Eestis. Puudutatud isik soovib Eestis elamisluba (dtl 177, 180). Puudutatud isik ei andnud jätkuvalt selliseid selgitusi, mis viitaks tema tagakiusamisele. Puudutatud isiku selgitustest nähtub, et tema eesmärk on Eestis elada ning tööd leida, kuivõrd tuttava kinnitusel antakse Eestis elamisluba palestiinlastele. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku erinevatel aegadel antud selgitused ja ütlused ning nendest tekkinud vastuolud ei tekita isiku suhtes usaldust. Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht. Puudutatud isiku selgitustest saab üheselt järeldada, et puudutatud isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud põgenemisohule viitav asjaolu. Puudutatud isiku selgitustest nähtub, et tal on olemas kontaktid, kes aitavad taotleda viisat ning broneerida majutust ja reisida (dtl 183). Seega on ilmne, et isikul on teadmised, oskused, kontaktid ja vahendid dokumentide hankimiseks ning nende abil soovi korral teistesse liikmesriikide edasi liikumiseks. Lisaks avaldas puudutatud isik PPA-le, et võtab oma taotluse tagasi ja soovib minna koju (dtl 16), kuid mõtles kiiresti ümber ja esitas uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada, et tõenäoliselt ei olnud tal plaanis jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad Eestis viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning mistahes muu seos Eestiga. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Eelnevat leidis ka Tallinna Ringkonnakohus 08.10.2025 määruses. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 07.03.2026 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (VRKS § 36 3 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.11.2025 määrus ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida, ei pea puudutatud isik selleks viibima kinnipidamiskeskuses. Isik oleks kättesaadav ka varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning tal puudub soov põgeneda. Halduskohus ei ole isiku põgenemise ohtu 3(5)
3-25-3008 piisavalt põhjendanud. Isik ei ole ka oma käitumisega näidanud üles soovi menetlusest kõrvale hoida ning ta on olnud valmis tegema koostööd. Jätkuval kinnipidamisel tuleb isikule tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise põhjuste kaalukusega, kuid kohus pole seda teinud. PPA-l tulnuks selgitada, milliseid toiminguid on vahepealsel ajal tehtud asjaolude väljaselgitamiseks, nt tehtud päring välisriigile. Isiku puhul on võimalik rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Ei ole tõendatud, et isik on ohtlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1).
7.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2), jäädes muu hulgas ka oma 08.10.2025 määruses toodud seisukohtade juurde.
8.Rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. Isiku ütlused olid jätkuvalt üldsõnalised ja ebaselged ning ta ei ole välja toonud selliseid asjaolusid või tõendeid, mis viitaks tema tagakiusamisele. Sellegipoolest tuleb PPA-l kontrollida esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud infot päritoluriigi infoga (vt VRKS § 18 lg-d 2 ja 3). PPA-l ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses võimalik pöörduda tõendite kogumiseks päritolumaa asutuste poole, arvestades rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsust. See tähendab, et koguda tuleb infot kõikvõimalikest muudest allikatest, mis võib olla aeganõudev. Menetlejal on tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda ka sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt).
9.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud põgenemisohule viitav asjaolu. Ta hankis endale Schengeni alale sisenemiseks lühiajalise Eesti viisa. Isiku ütluste kohaselt oli tal paanis Eestis natuke ringi käia ning ööbida hotellis, samas ei osanud ta nimetada ühtki hotelli, kus ta pidi ööbima. Isiku seletustest nähtub, et ta on valmis taotlema ükskõik millise Euroopa riigi viisat ja minema riiki, kes annab talle viisa (dtl 48). Ka kohtuistungil kinnitas isik, et oli valmis jääma ükskõik millisesse Euroopa riiki, „aga tuli ette Eesti“ (dtl 82; istungi salvestis 00:09:23). Esialgu avaldas isik PPA-le, et võtab oma taotluse tagasi ja soovib minna koju (dtl 16), kuid mõtles kiiresti ümber ja esitas uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada, et tõenäoliselt ei olnud tal plaanis jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad Eestis viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne, ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. Halduskohus ei jätnud puudutatud isiku selgitusi tähelepanuta, vaid põhjendas asjakohaselt, miks need ei ole usaldusväärsed.
10.Kokkuvõttes on puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine pikendamine neljaks kuuks proportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ja puudutatud isiku olukorra kohta andmete kogumise ja menetluse keerukust arvestades ei ole alust hinnata kinnipidamist veel 4(5)
3-25-3008 ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei ole alust heita PPA-le ette viivitusi menetluses, puudutatud isikuga peeti esialgne vestlus juba 07.10.2025). Toimikust ei nähtu ja ka isik ei väida, et tal esineks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistavad KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. VRKS § 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku puhul ei anna tõendite alusel tuvastatud põgenemise oht selleks alust.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2025 määrus muutmata.
12.Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
13.Puudutatud isiku väitel ei oska ta lugeda ega kirjutada, mistõttu ei ole eesmärgipärane teha talle määrusest kirjalikku tõlget. Vabaduse võtmise aluste ja kohtumääruse põhjenduste talle tutvustamise peab korraldama riigi õigusabi osutav advokaat. Tõlkekulud hüvitatakse advokaadile justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 §-de 16 ja 18 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.