Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.K kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Puudutatud isik C.K
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.K määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse C.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määruse peale.
2.Jätta C.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta rahuldamata C.K taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.
4.Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärkidega.
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lgd 1 ja 3, § 119 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-25-3007
1.Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik C.K saabus XX.XX.XXXX kell 18.29 Tallinna-1 piiripunkti ning esitas kontrollimiseks Egiptuse kodaniku passi, milles oli Eesti Suursaatkonnas Abu Dhabis väljastatud Eesti viisa, kehtivusega 01.09.–21.09.2025 ja lubatud päevade arv kuus (6). Piiril viidi isikuga läbi küsitlus, mille tulemusel tunnistati isiku Eesti viisa kehtetuks ja koostati isikule piiril väljastatud sisenemiskeeld (E) põhjusel, et isikul puuduvad asjaomased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi. Sisenemiskeelu otsusele keeldus isik allkirja andmast ning esitas suuliselt soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas XX.XX.XXXX kell 20.35 puudutatud isiku kinni väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 282 lõike 5 alusel ja toimetas ta PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK) ning seejärel pidas PPA puudutatud isiku XX.XX.XXXX kell 20.40 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. 10.09.2025 selgitas isik, et ta elab juba kümme aastat Dubais. Ta otsis internetist Eesti kohta infot ning leidis, et Eesti on see koht, kuhu ta tahab tulla elama. Küsitluse käigus selgitas ta, et Eesti ei olnud ainus riik Euroopas, kuhu ta minna tahtis, vaid ta tegi eeltööd ja uuris välja, millise Euroopa riigi saatkonnas saaks kõige lihtsamini Euroopa viisat ja kohaliku reisibüroo abiga vormistas paberid Eesti Suursaatkonnas Abu Dhabis. Isik selgitas, et ta plaanis tulla Eestisse viisa alusel, leida siin töö ja seadustada enda viibimine Eestis, et ta saaks Eestisse järgi kutsuda ka oma perekonna, kuid kuna teda Eesti piirilt sisse ei lastud ja ta väga tahtis Eestisse tulla, siis oligi tema ainus võimalus selleks küsida piiril rahvusvahelist kaitset.
3.PPA esitas 11.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 36 2 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohased kinnipidamise alused. Puudutatud isikul on olemas kaks Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku passi, kuid tema isikusamasuse kontrollimine on vaja siiski läbi viia (VRKS § 361 lg 2 p 1). Isik on selgitanud, et taotles Eesti viisat, kuna see oli kõige lihtsamini saadav Euroopa riigi viisa. Isik on esitanud viisataotluses hotellibroneeringud ajavahemikuks 01.09.–06.09.2025, kuid saabus Eesti Vabariigi piirile XX.XX.XXXX, seega vajab selgitamist, kas ta on esitanud valeandmeid viisa saamiseks ja kas ta on teinud seda teadlikult või on keegi teine teda aidanud, saades sellest varalist kasu. Samuti on isik selgitanud, et soovis turismi eesmärgil kuueks päevaks saadud viisa alusel Eestisse tulla, et leida töö ja enda viibimine siin seadustada. Asjaolud vajavad täpsemat väljaselgitamist (VRKS § 361 lg 2 p 3). PPA-l on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks teostanud VRKS §-s 18 sätestatud tegevusi. Selleks on vajalik isiku kohalolu ja kohene kättesaadavus menetlejale (VSS § 68 p 6). Isik on PPA-le selgitanud, et taotles Eesti turismiviisa eesmärgiga tulla Eestisse tööd tegema, kuid kuna teda ei lastud Eesti piirilt riiki, siis oli ta sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti ei kattu kuupäevad, milleks isikul oli hotelli broneering, isiku Eestisse saabumise ajaga ning täiendava päringu tulemusena on selgunud, et isiku hotellibroneering oli tühistatud juba 30.08.2025. Seega ei ole usutav, et isik soovis üldse Eestisse jääda, vaid pigem kasutas Eestit, et pääseda Euroopasse ning Eestist esimesel võimalusel edasi liikuda (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Isik on viisataotlust esitades teadlikult esitanud valeandmeid, kuna tema eesmärk oligi siseneda 2(7)
3-25-3007 ükskõik millisesse Euroopa riiki, et küsida rahvusvahelist kaitset. Täpsemat väljaselgitamist ja ülekontrollimist vajavad isiku tegelikud kodumaalt lahkumise põhjused ja motiivid. Selgitamist ja täpsustamist vajavad isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on vajalik ja põhjendatud. Ainuüksi isiku esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni ametivõimudele kättesaadav.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.09.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni 11.11.2025. Kuna puudutatud isik on avaldanud PPA-le oma isikuandmed ja kodakondsuse ning isikusamasuse kahtlus PPA-l puudub, siis VRKS § 361 lg 2 p-le 1 tuginemine ei ole lubatud. VRKS § 361 lg 2 p 3 eeldused on täidetud. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et väljaselgitamist vajab isiku viisaga ja Eestisse saabumise eesmärgiga (turism vs töö vs rahvusvaheline kaitse) seonduv. Samuti esinevad vastuolud isiku Eestisse saabumise ja hotellibroneeringu kuupäevade osas, mis annab esialgu aluse kahelda isiku seletuste usaldusväärsuses. Isiku istungil antud selgitused inimväärse töötamise võimalikkusest ei ole piisavad, et veenduda isiku tegelikes eesmärkides. VRKS § 361 lg 2 p 4 eeldused on täidetud. Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja KPK-sse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole samuti üldjuhul piisav alus vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. Isiku kinnipidamine on lubatav, et PPA saaks kõiki asjassepuutuvaid tegureid üksikasjalikult hinnates veenduda, kas isikul esineb tegelikult VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud alus kaitse saamiseks. Isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited on esitamata ja kontrollimata, sealjuures on isiku esialgsed väited äärmiselt üldsõnalised (dtl 42) ning ka istungil ei avanud isik rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolusid konkreetsemalt. Isik on samas ise viidanud, et taotlus on esitatud eelkõige riiki jäämise eesmärgil (dtl 58). Kohus nõustub PPA-ga, et esineb VSS § 6 8 p-s 6 nimetatud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku seletused seoses Eestisse saabumise eesmärgi ja asjaoludega on vastuolulised. Isik on selgitanud PPA-le, et taotles Eesti viisat turismi eesmärgil, et tulla Eestisse tööd tegema. Kui tal ei lastud riiki siseneda, kuid ta soovis igal juhul riiki sisse saada, oli ta sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse (dtl 57 jj). Samuti selgitas isik PPA-le, et tal oli viisat taotledes hotellibroneering, kuid selle kuupäevad ei kattu isiku Eestisse saabumise ajaga ning hotellibroneering oli tühistatud 30.08.2025 enne isiku Eestisse saabumist. Eelnev annab põhjendatud aluse kahtluseks, et isiku eesmärk ei olnud Eestisse jääda, vaid üksnes siseneda Schengeni alale. Ka isiku seletustest (dtl 58) nähtub, et isiku soov on elada mõnes Euroopa riigis. Isik on kinnitanud, et rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiks oli kasutada ainukest võimalust riiki pääseda (dtl 58). Alles hilisemates seletustes (dtl 42) tõi isik välja, et Dubais ja Egiptuses koheldakse teda ebainimlikult. Veenvalt ei 3(7)
3-25-3007 kõrvaldanud kahtlusi Eestisse saabumise eesmärgi osas ka isiku istungil antud seletused, kus isik keskendus vastustes eelkõige Eestis inimväärse töötamise võimalikkusele. KPK-st vabanedes ei oleks isik PPA-le kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Selle kahtluse aluseks on eeskätt isiku vastuolulised seletused seoses Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotlusega. Isikul puudub Eesti elukoht ja sidemed, samuti puuduvad rahalised vahendid pikemaajaliseks hakkamasaamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta PPA 11.09.2025 taotlus isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks rahuldamata ning vabastada isik KPK-st. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused pole täidetud. Puudutatud isik teeb PPA-ga koostööd ning teda ei pea selleks kinni pidama. Isik tuli viisa alusel Eestisse. PPA taotlusest ei selgu, miks kavatseb isik põgeneda. Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. PPA ja kohus ei ole põhjendanud põgenemisohu olemasolu. Kohus ei ole määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.
6.Puudutatud isik esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks, kuna kahtleb esindaja võimekuses isikut kohtus esindada ja lisaks näitab esindaja üles vähest huvi juhtumi lahendamise suhtes.
7.Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat A. Ratnikovi vastuse kohaselt on ta korduvalt andnud puudutatud isikule õigusabi, viimati 16.10.2025. Suhtlus toimub inglise keeles Telegram’is. Esindaja on vastanud kõikidele isiku küsimustele. Esindaja on puudutatud isikule selgitanud määruskaebuse väheseid eduväljavaateid, isik on aga vastupidisel arvamusel. Seoses rahvusvahelise kaitse menetlusega selgitas esindaja isikule, et ei saa teda selles asjas esindada, kuna õigus advokaadile tekib kohtumenetluses ning kohus määrab talle advokaadi. Kui isik soovib, võib ta ise advokaadi palgata. Esindajal ei ole vastuväiteid, kui kohus asendab ta teise advokaadiga.
PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Asjas tuvastatud asjaolud on kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja KPK-sse paigutamist. Halduskohus on kohaldanud VRKS § 361 lg 2 punkte 3 ja 4 õigesti. VSS § 6 8 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Halduskohtu määruses esitatud põhjendused isiku kinnipidamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta on õiged ja asjakohased ning PPA nõustub halduskohtuga täielikult. Isik on selgitanud, et ei soovi mingil juhul kodumaale tagasi minna ja soovis vahendeid valimata Eestisse siseneda. Isikul polnud kunagi plaanis Euroopast lahkuda ja ta soovib iga hinna eest olla Euroopas. Riik pole oluline. Koduriigis puudub tal töö ja ta soovib leida Euroopas tulusa töö perekonna ülalpidamiseks.
4(7)
3-25-3007 Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning selle menetlus, mille lõpuleviimiseks on aega 6 kuud, on alles algusjärgus. Seega tuleb isikuga veel korduvalt vestelda, et välja selgitada kõik asjaolud ning asjaolude väljaselgitamiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. On oht, et isik võib põgeneda mujale Schengeni riikidesse. Põgenemisohu esinemise tõttu ei saa isiku suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). I
10.Halduskohus rahuldas vaidlustatud määrusega PPA taotluse VRKS § 36 1 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel. Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (p 3) ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel põhjendatud. Nimetatud alus tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punktile c, mis kohaldub üksnes juhul, kui VRKS § 20 2 lg 1 kohaselt vaadatakse selgelt põhjendamatut rahvusvahelise kaitse taotlust läbi kiirmenetluses, sh piiril (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-3008, p 7; 28.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2391, p 8; Euroopa Kohtu 14.05.2020 otsus C-924/19 PPU ja C925/19 PPU, p 237 jj). Praeguses asjas ei ole PPA esile toonud asjaolusid, millest tuleneks, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 tähenduses ja see on võimalik läbi vaadata kiirmenetluses VRKS § 202 kohaselt. PPA soovis kontrollida riiki sisenemise asjaolusid, mitte korraldada kiirmenetlust selgelt põhjendamatu taotluse tagasilükkamiseks. Tegemist polnud piirimenetlusega. Seega ei kohaldunud asjas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL art-s 43 ettenähtud erimenetlus ning kinnipidamise aluseks ei saanud olla direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p c ja VRKS § 361 lg 2 p
3.Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesolevale määruse põhjendustele.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esinevad VRKS § 36 1 lg 2 p-s 4 sätestatud puudutatud isiku kinnipidamise alused.
13.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2). VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus nõustus PPA-ga, et 5(7)
3-25-3007 puudutatud isiku põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust arvata, et ta ei soovi võimalikku lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
14.Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadust tuleb põhjalikumalt hinnata ja menetluse lõpuleviimiseks peab ta olema PPA-le kättesaadav. Puudutatud isiku 10.09.2025 antud selgitused on üldsõnalised ja ebaselged ning ta ei ole seni välja toonud selliseid asjaolusid, mis viitaks tema tagakiusamisele. PPA-l tuleb kontrollida esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud infot päritoluriigi infoga (vt VRKS § 18 lg-d 2 ja 3). Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.
15.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus haldusasjas nr 324-2209, p 13 Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-1649, p 11).
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA-ga, et isiku hoiakutest ja käitumisest järeldub, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud põgenemisohule viitav asjaolu. Isik hankis endale Schengeni alale sisenemiseks lühiajalise Eesti viisa. Isiku seletuste kohaselt oli tal Eestis hotellibroneering, kuid broneeringu kuupäevad (01.09–06.09.2025) ei kattu Eestisse saabumise ajaga (XX.XX.XXXX) ning seejuures on vastav broneering tühistatud juba 30.08.2025, st juba ammu enne isiku Eestisse saabumist, mis viitab, et broneeringu usutavaks eesmärgiks oli üksnes viisa saamine. Isiku seletustest nähtub, et ta oli valmis taotlema ükskõik millise Euroopa riigi viisat ja minema riiki, mis talle viisa annab (dtl 59). Seejuures ei olnud isikul esialgu plaanis rahvusvahelise kaitse taotlust üldse esitada. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada, et tõenäoliselt ei olnud tal plaanis Eestisse jääda, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad Eestis viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning mis tahes muu seos Eestiga. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemiseohule. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks puudutatud isiku seletused ei ole usaldusväärsed.
17.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei olnud põgenemisohu tõttu võimalik. Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust.
18.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele.
6(7)
3-25-3007 II
19.Puudutatud isik on esitanud taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks. Puudutatud ei ole rahul sellega, et esindaja näitab üles vähest huvi juhtumi lahendamise vastu ning lisaks kahtleb puudutatud isik esindaja võimes teda kohtus esindada.
20.Puudutatud isiku taotlus temale riigi õigusabi osutava advokaadi vahetamiseks ei ole põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 19 lg 1 kohaselt, kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esindaja vahetamise alused on sätestatud RÕS §-s 20. Riigikohus on 07.03.2011 lahendis nr 3-7-1-1-70 selgitanud, millistel tingimustel saab riigi õigusabi osutaja vahetamine aset leida: esiteks on see võimalik juhtudel, kui eelnevalt määratud riigi õigusabi osutav advokaat ja õigusabi saaja on kokku leppinud teise advokaadiga selles, et viimane on nõus riigi õigusabi osutamise kohustuse üle võtma (RÕS § 20 lg 1); teiseks – riigi õigusabi osutajaks määratud advokaat on esitanud menetlejale taotluse uue riigi õigusabi osutaja määramiseks seoses sellega, et tal endal ei ole RÕS-st tulenevalt võimalik õigusabi osutada (RÕS § 20 lg 2); kolmandaks – riigi õigusabi osutajaks määratud advokaat on advokatuurist välja arvatud, tema kutsetegevus on peatatud, ta on pikaajaliselt töövõimetu või surnud või on tegemist muu seaduses sätestatud juhtumiga, mis objektiivselt ei võimalda jätkata õigusabi osutamist (RÕS § 20 lg 3) ja neljandaks, kui kohus on õigusabi saaja taotlusel või ka omal algatusel kõrvaldanud senise õigusabi osutaja tema asjatundmatuse või hooletuse tõttu (RÕS § 20 lg 31). Praegusel juhtumil ei ole RÕS § 20 lg-s 1 sätestatud kokkulepet ja nõusolekut esitatud, mistõttu ei ole esindaja vahetamine selle sätte alusel võimalik. Puuduvad ka RÕS § 20 lg-s 3 1 sätestatud alused esindaja kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja oleks käitunud asjatundmatult või hooletult. Esindaja on puudutatud isikuga suhelnud Telegram’i vahendusel ning lisaks vastanud isiku küsimustele ja selgitanud talle, et ei saa esindada isikut rahvusvahelise kaitse menetluses. Esindaja on esitanud tähtaegselt põhjendusi ja taotlust sisaldava määruskaebuse, mis vastab menetlusseadustikus sätestatud nõuetele.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.