1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (11.11.2025).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja tõlkida isikule viivitamata määruse resolutsioon ning edasikaebamise kord.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.
4.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esitatud taotluses kajastatu alusel on eelnev menetluskäik olnud järgnev: xx.xx.xxxx kell 18.29 saabus Tallinna-1 piiripunkti lennureisiga TK 1423 Istanbulist (IST) Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik X. X, kes esitas piiripunktis kontrollimiseks Egiptuse kodaniku passi nr A24552379, milles asus Araabia Ühendemiraatides, Eesti Suursaatkonnas Abu Dhabis väljastatud Eesti viisa nr EST100392707, kehtivusega 01.09.2025 kuni 21.09.2025 ja lubatud päevade arv kuus (6). Piiril viidi isikuga läbi põhjalik küsitlus, mille
tulemusel tunnistati isiku Eesti viisa kehtetuks ja koostati isikule piiril väljastatud sisenemiskeeld (E), põhjusel, et isikul puuduvad asjaomased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi. Sisenemiskeelu otsusele isik keeldus allkirja andmast ning esitas suuliselt soovi taotleda Eestis rahvusvahelist varjupaika. xx.xx.xxxx kell 20.35 peeti puudutatud isik sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 282 lõike 5 kinnipidamiskeskusesse.
kinni väljasõidukohustuse- ja alusel ning toimetati PPA
xx.xx.xxxx kell 20.40 peeti isik VRKS alusel kinni (kinnipidamise aega täpsustas PPA 11.09.2025 istungil, istungi salvestis 00:03:02). 10.09.2025 võttis PPA vastu X. X rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti võeti isikult seletuse tema Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta, mille käigus isik selgitas, et tema elab juba kümme (10) aastat Dubais ja töötab seal ja omab elamisluba töötamiseks, kuid tema tööandja psühholoogiliselt mõjutab teda ja takistab temal minna kodumaale Egiptusesse nii tihti kui tema soovib ning kuna tema ei saa minna tagasi Egiptusesse, kuna seal ei oleks temal tööd, siis otsustas tema 2025 aasta suvel, et tema tahab minna Euroopasse edasi. Isik selgitas, et otsis internetist Eesti kohta infot ning leidis, et Eesti on see koht kuhu tema tahab tulla elama. Oma küsitluses isik selgitas, et Eesti ei olnud tema ainuke riik Euroopas kuhu tema minna tahtis, vaid tema tegi eeltööd ja uuris välja millise Euroopa riigi saatkonnas saaks kõige lihtsamini Euroopa viisat ja kohaliku reisibüroo abiga nad vormistasid paberid Eesti Suursaatkonda Abu Dhabis. Isik selgitas oma seletuses, et tema plaanis tulla Eestisse oma viisa alusel, leida siin töö ja seadustada enda viibimine Eestis, et ta saaks Eestisse järgi kutsuda oma perekonna, kuid kuna teda Eesti piirilt sisse ei lastud ja tema väga tahtis Eestisse tulla, siis oligi tema ainuke võimalus selleks piiril küsida rahvusvahelist kaitset. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus
2.PPA põhjendas oma 11.09.2025 kirjalikku taotlust (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 4 jj), sh 11.09.2025 kohtuistungil, järgmiselt: - X. Xl on olemas kaks Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku passi, kuid tema isikusamasuse kontrollimine on vaja siiski läbi viia (VRKS § 361 lg 2 p 1). - Isik on selgitanud, et taotles Eesti viisat, kuna see oli kõige lihtsamini saadav Euroopa riigi viisa. Isik oma viisataotluses on esitanud hotellibroneeringud ajavahemikuks 01.09.06.09.2025, kuid isikud saabusid Eesti Vabariigi piirile xx.xx.xxxx, seega vajab selgitamist, kas isikud on esitanud valeandmeid, et oma viisa saamiseks ja kas isik on teinud seda ise teadlikult või on keegi teine teda aidanud saades sellest varalist kasu. Samuti on isik selgitanud, et soovis oma turismi eesmärgil kuueks (6) päevaks saadud viisa alusel Eestisse, et leida töö ja ennast siin seadustada. Asjaolud selle kõige ümber vajavad täpsemat väljaselgitamist (VRKS § 361 lg 2 p 3). - PPA-l on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks teostanud VRKS § 18 tegevusi. Nende tegevuste teostamiseks on vajalik isiku kohalolu ja menetlejale koheselt kättesaadavus (VSS § 68 p 6). Isik on selgitanud PPA-le et taotles Eesti viisa turismi eesmärgil, et tulla Eestisse tööd tegema, kuid kuna teda ei lastud Eesti piirilt siseneda riiki siis isik oli sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna tema soovis igal juhul riiki sisse saada. Samuti selgitas isik PPA-le, et temal oli viisat taotledes hotelli broneering, kuid kuupäevad mis kuupäevadeks oli hotelli broneering ei kattu isiku Eestisse saabumis ajaga ning täiendava päringu tulemusena on selgunud, et isiku hotellibroneering oli tühistatud 30.08.2025, seega enne isiku Eestisse saabumist oli tühistatud hotell kus isik pidi elama. Seega on ole usutav, et isik soovis üldse Eestisse jääda vaid pigem 2
kasutas Eestit, et pääseda Euroopasse ning siit esimesel võimalusel edasi liikuda (VRKS § 361 lg 2 p 4). - PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eeltoodust võib öelda, et isik on teadlikult esitanud viisa taotlust esitades valeandmeid, kuna isiku eesmärk oligi siseneda ükskõik millisesse Euroopa riiki, et küsida rahvusvahelist kaitset. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku tegelikud kodumaalt lahkumise põhjused ja motiivid. Selgitamist ja täpsustamist vajavad isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. - PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas, et soovis tulla riiki tööle ja ei plaaninud esitada rahvusvahelist kaitset, kuid kuna tema riiki sisenemist takistati, siis tema esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA-l ei ole kindlust, et isik vabaduses viibides ei sooviks esimesel võimalusel lahkuda Eestist edasi Euroopasse, kuna isiku enda sõnade kohaselt osutus Eesti valituks, kuna Eestisse sai viisa kõige väiksema vaevaga. Euroopas Schengeni aladel puudub piirikontroll, miski ei takista isikul edasi liikuda järgmisesse temale sobivamasse Euroopa riiki. Puudutatud isiku seisukoht
3.11.09.2025 istungil puudutatud isik PPA taotlusele vastu ei vaielnud, kuid rõhutas Eestis inimväärse töötamise soovi.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks, kui esinevad VRKS§ 361 lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg 3).
5.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 36 1 lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1).
7.Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele (VRKS § 361 lõike 2 p-d 3 ja 4, VRKS § 361 lg 1).
8.VRKS § 361 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimiseks.
8.1.VRKS § 361 lg 2 punktid 1 ja 2 võimaldavad võtta rahvusvahelise kaitse taotlejalt vabaduse isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2).Kohtupraktikas on selgitatud, et isikusamasuse ja isiku kodakondsuse tuvastamine on tihedalt seotud ja neid aluseid tuleb vaadelda koos. Need kinnipidamise alused tuginevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3
direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu p-le a, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Vastavalt direktiivi 2013/32 art 13 lg-le 1 on rahvusvahelise kaitse taotlejal kohustus teha koostööd pädevate ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja kodakondsus. VRKS § 14 lg 5 p 1 sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2 on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb osundatud sätetest. Euroopa Kohus (EK) leidis 14.09.2017 otsuses K. v Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie, C-18/16, p 42, et direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimeses lõigus on ammendavalt loetletud alused, mis õigustavad kinnipidamist, ja igaüks neist alustest vastab konkreetsele vajadusele ning on teistest sõltumatu (vt EK otsus, 15.2.2016, N., C-601/15 PPU, p 59); ning art 8 lg 3 esimese lõigu punkti a sõnastusest nähtub, et taotlejat võib kinni pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada. Sellest järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada VRKS § 361 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel.
8.2.Arvestades, et puudutatud isik on käesolevalt avaldanud PPA-le oma isikuandmed ja kodakondsuse ja isikusamasuse kahtlus PPA puudub (istungi salvestis 00:16:01 jj), siis VRKS § 361 lg 2 punktile 1 tuginemine ei ole lubatud).
9.VRKS § 361 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et väljaselgitamist vajab isiku viisaga ja Eestisse saabumise eesmärgiga (turism vs töö vs rahvusvaheline kaitse) seonduv. Samuti nähtuvad vastuolud isiku Eestisse saabumise ja hotellibroneeringu kuupäevade osas, mis annab esialgu aluse kahelda isiku seletuste usaldusväärsuses. Istungil antud isiku selgitused inimväärse töötamise võimalikkusest (istungi salvestis 00:06:26 jj) ei ole piisavad, et veenduda isiku tegelikes eesmärkides. VRKS § 361 lõike 2 punkti 3 eeldused on täidetud.
10.VRKS § 361 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
10.1.Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht. VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist võimaldavate toimingute tegemiseks (sh eelkõige isikult vahetult seletuste saamiseks tema tagakiusukartust põhistavate asjaolude, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkuse jms kohta). Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. Arvestades isiku rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid, siis on isiku kinnipidamine lubatav VRKS § 361 lõike 2 punkti 4 alusel, et PPA saaks kõiki asjassepuutuvaid tegureid üksikasjalikult hinnates veenduda, kas isikul esineb tegelikult VRKS § 4 lõigetes1 ja 3 sätestatud alus kaitse saamiseks. Isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited on esitamata ja kontrollimata, sealjuures on isiku esialgsed väited äärmiselt üldsõnalised (dtl 42) ning ka istungil ei avanud isik rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolusid konkreetsemalt (istungi salvestis 00:14.21 jj). 4
Isik on samas ise viidanud sellele, et taotlus on esitatud eelkõige riiki jäämise eesmärgil (dtl 58).
10.2.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 6 8 punktis 6 toodud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku seletused seoses Eestisse saabumise eesmärgi ja asjaoludega on vastuolulised. Isik on selgitanud PPA-le et taotles Eesti viisa turismi eesmärgil, et tulla Eestisse tööd tegema. Isikut ei lastud Eesti piirilt siseneda riiki siis isik oli sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna tema soovis igal juhul riiki sisse saada tegema (dtl 57 jj). Samuti selgitas isik PPA-le, et temal oli viisat taotledes hotelli broneering, kuid kuupäevad, mis kuupäevadeks oli hotelli broneering, ei kattu isiku Eestisse saabumis ajaga ning täiendava päringu tulemusena on selgunud, et isiku hotellibroneering oli tühistatud 30.08.2025, seega enne isiku Eestisse saabumist oli tühistatud hotell, kus isik pidi elama (dtl 15). Isiku sõnutsi tema hotelli broneeringuga ise ei tegelenud (dtl 58). Eelnev annab põhjendatud aluse kahtluseks, et isiku eesmärk ei olnud Eestisse jääda, vaid üksnes siseneda Schengeni alale. Ka isiku seletustest nähtub (dtl 58), et isiku soov on elada Euroopa riigis. Isik on ise kinnitanud, et rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiks oli rakendada ainukest võimalust riiki saada (dtl 58). Alles hilisemates seletustes (dtl 42) tõi isik välja, et Dubais ja Egiptuses on ebainimlik kohtlemine. Veenvalt ei kõrvaldanud kahtlusi Eestisse saabumise eesmärgi osas ka isiku istungil antud seletused, kus isik keskendus vastustes eelkõige Eestis inimväärse töötamise võimalikkusele. Proportsionaalsus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimatus
11.Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik PPA-le kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Selle kahtluse aluseks on eeskätt isiku vastuolulised seletused Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotlusega seoses. Isikul puudub Eesti elukoht ja sidemed, samuti puuduvad rahalised vahendid pikemaajaliseks hakkamasaamiseks (00:08:15).
12.Kohus arvestab siinjuures, et isiku esmakordsel kinnipidamisel ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlemisel ning selleks antud loa puhul ei ole asjaolude tõendamise nõuded nii kõrged kui järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes. Loa andmine on kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate ohtude osas ka prognoosotsus: ohu jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud.
13.Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi.
14.Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (11.11.2025).
15.Kohtu luba ei ole ainus kinnipidamise õiguspärasuse eeldus. Kinnipidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
16.Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
5
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.