X. X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.05.2025 otsuse nr 2101250072654 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., esindaja Vassili Mägi Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X.-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.12.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) väljastas 10.05.2025 otsusega nr 2101250072654 X. X.-ile piiril sisenemiskeelu tuginedes riigipiiri seaduse (RipS) §-le 91. X. X.-i 10.05.2025 piiriületus tõkestati põhjusel (I) ehk kaebajat peeti ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
2.X. X. esitas 22.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 10.05.2025 otsuse nr 2101250072654 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik ja tal on Venemaa pass. Kaebaja tuli Venemaalt Narva piiripunkti kaudu jalgsi, et siseneda Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) territooriumile. Kaebajal on olemas sõidupiletid mis tõendavad, et kaebaja ostis piletid marsruudil Sankt-Peterburg - Tallinn.
4.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ta on Eesti riigile ohtlik ja miks ta peaks rikkuma avalikku korda Eesti territooriumil. Kaebaja eesmärk oli kasutada Eestit transiitriigina, et edasi sõita Soome Vabariiki. Kaebajal olid olemas piletid, mis tõendavad, et ta soovis Eestist edasi sõita Soome laevaga Viking Line. Kaebajal on Soome Vabariigi elamisluba, tema elukoht ja töökoht on Soome Vabariigis.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA on kaebajale vaidlustatud otsuste tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) ja 09.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) tulenevaid norme. Sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, mis rakendub juhul, kui: a. puudub kehtiv reisidokument; b. reisidokument on võltsitud; c. puudub viisa või elamisluba; d. viisa või elamisluba on vale, järele tehtud või võltsitud; e. puuduvad asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi; f. on 180-päevase perioodi jooksul juba viibinud Euroopa Liidu territooriumil 90 päeva; g. puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud vahendid; h. asjaomasele isikule on kehtestatud sisenemiskeeld SIS infosüsteemis või siseriiklikus registris; i. peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
6.Kaebaja 10.05.2025 piiriületus tõkestati põhjusel (I), ehk kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
7.RiPS § 11 sätestab, et kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi.
8.Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks sisenemiseks.
9.10.05.2025 toimunud piirikontrolli käigus ei suutnud kaebaja politseiametnikule selgelt ja arusaadavalt selgitada oma reisi eesmärki ega sihtkohta. II astme piiriametniku märkustest nähtub, et kaebaja reisi eesmärk jäi ebaselgeks ning tema ütlused olid ebausaldusväärsed. Piiriületuse käigus ei suutnud kaebaja II astme kontrolli piiriametnikule esitada pileteid, millega saaks tõendada, et soovis naasta Soome Vabariiki. Lisaks hoidus kaebaja korduvalt konkreetsetest vastustest kõrvale ning ilmutas ametnike küsimustele vastates närvilisust. Piirikontrolli teostanud ametnikud ei saanud kaebajalt ühtegi selget ega veenvat selgitust tema reisi eesmärgi või sihtkoha kohta. Ülalnimetatud asjaolusid arvesse võttes tekkis piirikontrolli teostanud politseiametnikel põhjendatud kahtlus kaebaja ütluste usaldusväärsuse osas ning tema piiriületus 10.05.2025 tõkestati.
10.Sisenemiskeelud väljastatakse piiripunktis ajaliselt piiratud olukorras ning II astme kontrolli piiriametnik andis kogutud tõenditele ja teabele hinnangu ning otsustas kohaldatava tagajärje üle ning tõkestas kaebaja piiriületused. II astme piirikontrolli ametniku tegevused ja kommentaarid (märkused) lisatud kaebaja piiriületuste juurde. 2(4)
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja vaidlustab talle Eesti Narva-1 piiripunktis (Maantee) väljastatud sisenemiskeeldu. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal on kehtiv Soome Vabariigi elamisluba (dtl 13).
12.Vaidlustatud otsuses tugines PPA RipS § 9 1 lg-le 1, mis sätestab, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja, et kaebaja puhul kohaldub ka RipS § 17 lg 1 p 1, mille kohaselt riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel on Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada.
13.Vastustaja ei toonud välja vaidlustatud haldusaktis ega vastuses kohtule, et kaebaja puhul kohaldati Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldust nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“, millega piirati Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa kodanike välispiiri ületamist. Kaebaja puhul ka nimetatud korraldus ei kohalduks, kuivõrd korralduse p 2 alapunkt 7 järgi on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma elukohariiki jõudmiseks. Kaebuse järgi soovis kaebaja minna Soome Vabariiki, millise riigi elamisluba kaebaja ka omas.
14.Vastustaja tõi välja vastuses kaebusele, et kaebaja suhtes kohaldati RipS § 11 lg-t 4, mille kohaselt on kõik isikud välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi.
15.Kaebaja 10.05.2025 antud selgituste kohta on piirikontrolli käigus tehtud järgmine märge: „Isik saanud FIN el. loa 15.02.25. Taodelnud, et alustada iduettevõtet IT sektoris, testides seadmeid kommunikatsioonifirmades. Saabus Soome 03.03.25 väidetavalt tegelema eelmainitud tegevusega. Järgmine piiriületus passis 15.03.25 sisenemine VF-i. Küsimusele kuidas sinna sai vastas, et Türgi kaudu. Kust välja lendas? Vist Saksamaalt, aga täpselt ei mäleta, olevat seal külastanud IT alast konverentsi "embedded world" 11.03-.13.03 Nürnburgis, ehk Soomes veetis alla nädala, aga kust ära lendas ei mäleta. Telefonis pidi piletid olema. Kui palusime näidata "kadus" levi, kuigi oli just pidanud vestlust. Vahetas SIM- i täiesti uue "drimsim" kaardi vastu, mis on interneti kasutamiseks üle maailma ja mille oli aastaid tagasi internetist soetanud. Ei suutnud seda sisse lülitada. I astmes rääkis, et käis VF-s vanemaid vaatamas, II astmes, et tal jäid VF-i lapsed, kellest üks invaliid. FINis on elukohaks venna korter Espoos. Isik kaldus kogu aeg vastustest kõrvale, muutus närviliseks ja läks lõpuks nö "lukku" suhtlusel. II astme protsess teostatud koostöös FIN külalisohvitseriga (Anssi). Kuna isik käitus äärmiselt kahtlaselt ja ütlused täiesti ebausaldusväärsed, ning ta ei soovinud ka koostööd teha, siis tehtud otsus isikut mitte riiki lubada. PVSK-d kätte saades isik lihtsalt ohkas leplikult ja lahkus VF-i. Pagasis mängud ja raamatud venna lastele ja veidi enda riideid ja laptop. Isiku vastu esmane huvi on FIN poolne ja kogu info neile ka edastatud.“ (dtl 25). Kaebaja eeltoodud seisukohti kaebuses ei vaidlustanud ega viidanud, et tegemist on PPA ametniku väära tõlgendusega kaebaja käitumise kohta või, et ta esitas juba piiripunktis kaebusele lisatud tõendid. 3(4)
16.Kaebajale jääb arusaamatuks, miks peetakse teda ohuks Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale, kuivõrd ta soovis kasutada Eestist üksnes transiitriigina. Sisenemiskeelust ning vastustaja selgitustest saab järeldada, et kaebaja puhul peeti kaebaja antud selgitusi ebausaldusväärseteks. Vaidlustatud otsuse tõttu oli kaebajal küll takistatud Eestisse sisenemine, ent igal riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole vastava riigi kodanik, puudub põhiõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus inimene ei anna selgeid vastuseid oma piiriületuse vajaduse kohta ega esita oma väidete tõendamiseks vajalikke tõendeid, praegusel juhul laevapileteid, oli piirivalveametnikel põhjendatud alus kahtlustada kaebajat tema Eestisse sisenemise motivatsioonis.
17.Arvestades Venemaa agressioonisõda Euroopa Liidu piiririigis ei pea Eesti riik võtma endale kohustust selgitada välja iga Eestisse saabuva isiku maailmavaadet, mis ei olekski objektiivselt kontrollitav. See ei ole ka sisenemiskeelu tegemise aluseks. Välisriigis viibivad Venemaa Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed kodakondsusriigile, mistõttu on vajadus maandada ennetavalt Venemaa Föderatsiooni kodanikega kaasnevaid ohte julgeolekule.
18.Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i e kohaselt ei tohi kolmanda riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning kaebajaga seotud asjaolusid, on kohus seisukohal, et vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajat tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kujunenud rahvusvahelises olukorras on tegemist ka proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti julgeolek ja stabiilsus ning kaitsta riigi välispoliitilisi huve. Piirangute eesmärgi saavutamist tuleb pidada kaalukamaks hüveks kui üksikisiku õigust riiki siseneda. Lisaks märkis vastustaja, et sisenemiskeeld on oma olemusest ühekordne tõkend ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist, võib kaebaja ületada Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahelisi piire.
19.Kohus leiab, et kaebaja suhtes piiril väljastatud sisenemiskeeld vastab kehtivatele vorminõuetele ja on ka sisult õiguspärane. Vaidlustatud otsus on antud kooskõlas kehtiva õigusega, menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise, ei esine ning otsus on vormistatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete kohaselt.
20.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.