Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 16. novembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Kaebaja heidab Viru Vanglale ja SA Ida-Viru Keskhaigla tervishoiutöötajatele ette, et olukorras, kus ta vajab arstiabi, hindab tema terviseseisundit valvur ning tervishoiutöötajad tuginevad oma otsuseid tehes valvuri oletustele. Seetõttu leitakse ebaõigesti, et tal puudub erakorraline terviseseisund ning meedikud teda vaatama ei tule. Sellised olukorrad on näiteks leidnud aset 12. veebruaril 2025 ning erinevatel kuupäevadel ajavahemikul juunist kuni novembrini 2025. Kaebaja
3-25-4284 märgib, et seadus ei anna valvurile õigust ise kinnipeetava tervislikku seisundit hinnata. Eeltooduga tekitatakse kaebajale stressi, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, heaolu kaotust ja tervisekahju. Ta tunneb end alandatuna ja väärkohelduna. Samuti rikub valvurite ja meditsiinitöötajate tegevus kaebaja terviseandmete konfidentsiaalsust. Kaebaja palub teha SA-le Ida-Viru Keskhaigla ettekirjutus, millega keelataks otsust tehes tugineda valvuri oletustele ja ebaõigele hinnangule ning palub kohustada Viru Vanglat keelama valvuritel tervisekontrolli tegemine ja aruannete üle andmine tervishoiutöötajatele.
2.Kaebaja edastas 16. novembril 2025 kohtule enda ambulatoorsed epikriisid ning esitas 17. novembril 2025 täiendava pöördumise pealkirjaga „Kaebuse täiendus“. Pöördumises viitab kaebaja sellele, et ta esitas 24. märtsil 2024 Viru Vanglale taotluse, milles taotles enda terviseandmete töötlemise lõpetamist vangla ametnike ja juristide poolt. Lisaks viitab kaebaja Riigikohtu lahendile asjas nr 3-22-2022. Pöördumises ühtegi nõuet ega taotlust ei sisaldu.
3.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 18. novembril 2025 kohtule kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 3-25/2-2/12891. SA Ida-Viru Keskhaigla edastas samal päeval kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte ning kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 3-25/2-2/12889.
KOHTU SEISUKOHT
Vaidluse ese
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kuigi kaebaja on oma esmase pöördumise kohtule pealkirjastanud esialgse õiguskaitse taotlusena, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Sellele viitab ka asjaolu, et kaebaja on taotluses palunud vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning on esitanud kohtule täiendava pöördumise, mille on pealkirjastanud kaebuse täiendusena. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et haldusmenetluse seadus ei näe ette keelamisvaide esitamist, mistõttu on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav üksnes juhul, kui koos sellega on esitatud ka kaebus. Kohtu hinnangul soovib kaebaja keelamiskaebuses kokkuvõtlikult seda, et kohus keelaks valvuril kaebaja tervisliku olukorra hindamise, selle hinnangu tervishoiutöötajale edastamise ning samuti keelaks tervishoiutöötajal teha otsuseid, mis tuginevad valvuri edastatud hinnangul. Kaebuse nõue ja esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõud on praegusel juhul kattuvad. Kaebuse tagastamine
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja soovib, et kohus keelaks Viru Vangla valvuritel tervisekontrolli tegemise, selle tulemuste edastamise tervishoiutöötajale ning keelaks tervishoiutöötajal kaebaja tervise osas otsuse tegemisel (nt otsus, kas kaebaja vajab erakorralist abi) tugineda valvurilt saadud hinnangule. 2
3-25-4284 Kaebaja on täpsemalt välja toonud, et valvuri hinnangud, et kaebaja on kontaktne, liigub vabalt ja iseseisvalt, hingamine on normaalne, kehavigastused puuduvad ja ta ei tundnud valu jne, on oletuslikud ja neilt on tehtud lubamatud järeldused. Kaebaja leiab, et valvur ei saa ilma erihariduseta asuda arsti asemel andma hinnanguid tema terviseseisundi ja valuaistingu kohta . Tõenditena on kaebaja esitanud kohtule enda ambulatoorsed epikriisid (dtl 81-97).
7.Kohtupraktikas on leitud, et keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust. See tähendab, et peab olema põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21. oktoobri 2021. a otsus nr 3-20-286, p 11; 24. novembri 2017. a määrus nr 3-171398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (vt Riigikohtu
18.veebruari 2021. a määrus nr 3-19-1837, p 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus nr 3-211366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuli 2022. a määrus nr 3-22-1220, p-d 16 ja 19).
8.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Kohus ei pea kuigi tõenäoliseks, et vangla valvuri ja tervishoiutöötaja vaheline suhtlus kaebajale arstiabi osutamise vajalikkuse üle on toimunud ja toimuks ka edaspidi sellisel viisil nagu seda kirjeldab kaebaja (s.o et tervisekontrolli teostajaks on valvur). Lisaks ei kinnita kaebaja etteheiteid ka tema tervisekaardi väljavõtted (sh kaebaja enda esitatud epikriisid), millel kajastuvad andmed mitme kuu vastuvõttude (sh kaugvastuvõttude) kohta (dtl 17-76 ja 81-97). Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et ta on tervishoiutöötajate pideva järelevalve all ja tervishoiutöötajad käivad ka tema juures kambris. Tervisekaardi kohaselt soovib kaebaja tihti meedikut, avaldamata valvurile selle põhjust. Sellisel juhul on tervishoiutöötaja külastanud kaebajat tema kambris või valvurilt saadud info põhjal teinud otsuse, et kaebajal kohest vajadust tervishoiutöötaja vastuvõtuks ei ole. Kuigi kaebaja leiab, et valvurid hindavad tema terviseseisundit ja meedikud, tuginedes sellele hinnangule, teevad otsuse talle tervishoiuteenust konkreetsel juhul mitte osutada, siis kaebaja tervisekaart seda ei kinnita. Tervisekaardilt nähtub, et olukorras, kus tervishoiutöötaja ei ole pidanud vajalikuks kaebaja juurde kambrisse minna, on ta teinud vastava otsuse valvurilt saadud sellise teabe alusel, mis on inimesele objektiivselt nähtav ja tajutav ka ilma meditsiiniliste eriteadmisteta. Üldjuhul on valvurid sellises olukorras andnud tervishoiutöötajale näiteks edasi informatsiooni, et kaebaja liigub sektoris vabalt ringi, on kontaktne, saab eluliste tegevustega iseseisvalt hakkama, tema hingamine on normaalne, kehavigastused puuduvad, ta tuleb igapäevaste eluliste toimingutega toime ning erakorralist seisundit tal ei täheldata (vt nt dtl 23, 44, 62, 63, 71, 73, 76). Sellise teabe tervishoiutöötajale edastamise korral teeb aga otsuse kaebaja erakorralise ravivajaduse kohta siiski tervishoiutöötaja ning selline otsustus kajastatakse tervisekaardil. Kohtu hinnangul ei nähtu tervisekaardi väljavõtetest, et kaebajale oleks tervisekontrolli teostanud valvurid. Olukorras, kus meedik ei ole kaebaja kutsel tema kambrisse tulnud, on tervisekaardilt nähtuvalt siiski iga kord olnud tegemist tervishoiutöötaja eraldiseisva otsustusega, mis ei tugine valvuri arvamusele ega meditsiinilisele hinnangule, vaid igaühele tajutavatele asjaoludele. Kohtu hinnangul puudub seega oht, et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajaduse üle otsustamisel valvuri subjektiivsele arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Kui aga selline konkreetne olukord peaks tõesti tulevikus aset leidma, on kaebajal võimalik esitada sellega seoses eraldiseisev kaebus (nt võimaliku kahju hüvitamiseks).
3
3-25-4284 Kaebaja väide, et valvurite ja meditsiinitöötajate tegevus rikub tema terviseandmete konfidentsiaalsust jääb praegusel juhul ebaselgeks, sest kaebaja ei ole konkreetsemalt viidanud olukorrale, kus tervishoiutöötaja avaldaks valvurile tema tervist puudutavaid andmeid.
9.Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul keelamiskaebuse esitamise eeldused praegusel juhul täidetud. Keelamiskaebus ei ole seega lubatav ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
10.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1), milles soovitud abinõud kattuvad keelamiskaebuse nõuetega. Kohus vabastab kaebaja HKMS § 116 lg 1 alusel ning menetlusökonoomiat arvestades riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel täiendavaid põhjendusi esitamata. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Arvestades seda, et kaebajal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul puudub oht, et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajadust hinnates valvurite subjektiivsele arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Kaebaja tervisekaardilt nähtuvalt edastavad valvurid tervishoiutöötajale üksnes informatsiooni, mida nad kaebaja puhul objektiivselt näevad ja tajuvad (nt liigub vabalt). Otsuse, kas kaebajale on vajalik erakorraline vastuvõtt või mitte, teevad tervisekaardilt nähtuvalt tervishoiutöötajad.
11.Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muud menetluslikud otsustused
12.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite (s.o tervisekaardi väljavõtted, dtl 17-76 ja 81-97) osas. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine viidatud dokumentide osas on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.
14.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.