Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 19. detsember 2025, Tartu 3-25-4284 X.X. kaebus seoses Viru Vanglas tervishoiuteenuse osutamisega X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 16. novembril 2025 Tartu Halduskohtule keelamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja heidab Viru Vanglale ja SA Ida-Viru Keskhaigla tervishoiutöötajatele ette, et olukorras, kus ta vajab arstiabi, hindab tema terviseseisundit valvur ning tervishoiutöötajad tuginevad oma otsuseid tehes valvuri oletustele. Seetõttu leitakse ebaõigesti, et kaebajal puudub erakorraline terviseseisund ning meedikud teda vaatama ei tule. Kaebaja palub teha SA-le Ida-Viru Keskhaigla ettekirjutus, millega keelatakse otsust tehes tugineda valvuri oletustele ja ebaõigele hinnangule ning kohustada Viru Vanglat keelama valvuritel tervisekontrolli tegemine ja aruannete üle andmine tervishoiutöötajatele.
2.Tartu Halduskohus tagastas 20. novembri 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni punkt 1), jättis taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2), vabastas X.X. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni punkt 3), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata
(resolutsiooni punkt 4) ja kuulutas haldusasja menetluse kinniseks X.X. terviseandmeid sisaldavate tõendite osas (resolutsiooni punkt 5). Lisaks otsustas halduskohus asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et kaebaja soovib tihti meedikut, avaldamata valvurile selle põhjust. Tervishoiutöötaja on külastanud kaebajat tema kambris või valvurilt saadud info põhjal teinud otsuse, et kaebajal kohest vajadust tervishoiutöötaja vastuvõtuks ei ole. Kuigi kaebaja leiab, et valvurid hindavad tema terviseseisundit ja meedikud, tuginedes sellele hinnangule, teevad otsuse talle tervishoiuteenust mitte osutada, siis kaebaja tervisekaart seda ei kinnita. Tervisekaardilt nähtub, et olukorras, kus tervishoiutöötaja ei ole pidanud vajalikuks kaebaja juurde kambrisse minna, on ta teinud vastava otsuse valvurilt saadud sellise teabe alusel, mis on inimesele objektiivselt nähtav ja tajutav ka ilma meditsiiniliste eriteadmisteta. Üldjuhul on valvurid sellises olukorras andnud tervishoiutöötajale edasi informatsiooni, et kaebaja liigub sektoris vabalt ringi, on kontaktne, saab eluliste tegevustega iseseisvalt hakkama, tema hingamine on normaalne, kehavigastused puuduvad, ta tuleb igapäevaste eluliste toimingutega toime ning erakorralist seisundit tal ei täheldata. Tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu, et kaebajale oleks tervisekontrolli teostanud valvurid. Olukorras, kus meedik ei ole kaebaja kutsel tema kambrisse tulnud, on tervisekaardilt nähtuvalt siiski iga kord olnud tegemist tervishoiutöötaja eraldiseisva otsustusega, mis ei tugine valvuri arvamusele ega meditsiinilisele hinnangule, vaid igaühele tajutavatele asjaoludele. Puudub oht, et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajaduse üle otsustamisel valvuri subjektiivsele arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Halduskohus leidis, et keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud ja kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovitud abinõud kattuvad keelamiskaebuse nõuetega, rahuldamiseks puudub alus. Arvestades, et kaebajal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Puudub oht, et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajadust hinnates valvurite subjektiivsele arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Kaebaja tervisekaardilt nähtuvalt edastavad valvurid tervishoiutöötajale üksnes informatsiooni, mida nad kaebaja puhul objektiivselt näevad ja tajuvad. Otsuse, kas kaebajale on vajalik erakorraline vastuvõtt või mitte, teevad tervisekaardilt nähtuvalt tervishoiutöötajad. Kohus jätab kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite osas kinniseks HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel.
3.X.X. esitas Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Kui kohus ei anna esialgset õiguskaitset, kahjustab see kaebaja tervist või elu. Kaebajal on tihti terviseprobleeme, mida valvur ei näe ning kaebaja ei taha öelda valvurile oma probleeme. Kui kaebaja ütleb valvurile, et vajab meditsiiniabi, siis peab valvur selle info meditsiiniosakonnale edasi andma. Need asjaolud, mida valvur ütleb edasi meedikule, nt kaebaja on kontaktne, liigub vabalt ja iseseisvalt, on oletuslikud ja lubamatud järeldused ning vangistusseaduse §-ga 132 vastuolus. Seaduse kohaselt ei tohi valvur töödelda andmeid vangi tervise kohta ja meditsiinitöötajad ei tohi rääkida kaebaja tervisest võõraste inimestega. Meditsiinikaart näitab, et päevadel, mil valvur andis kaebaja meditsiinilised andmed meditsiinitöötajale, ei tulnud meedik teda vaatama ja see tekitas ohtu kaebaja tervisele ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kaebajale on vaja esialgset õiguskaitset, sest vangla meditsiiniosakonna ja vangla valvurite ebaseaduslik tegevus on kahjulik kaebaja tervisele ja kujutab ohtu tema elule. 2
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja märgib määruskaebuses, et vaidlustab halduskohtu määruse tervikuna. Kuna määruskaebuse sisulised väited puudutavad kaebuse tagastamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
6.Halduskohus leidis, et esineb alus kaebuse tagastamiseks, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks ja seetõttu puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et ta ei luba töödelda enda terviseandmeid ning valvuri tegevus info edastamisel kaebaja tervise kohta on seadusevastane.
7.Halduskohus tuvastas kaebaja tervisekaardi kohaselt, et kaebaja soovib sageli meedikuga kohtumist, selle põhjust valvurile edastamata. Kohtule teadaolevalt toimub vangla tingimustes meditsiinitöötaja vastuvõtule saamine vangla valvuri kaudu, kes edastab vastava kinnipeetava soovi meditsiinikeskusele. On mõistetav, et meditsiinikeskusest ei saa spetsialist iga kutsungi peale koheselt kaebaja kambrisse liikuda, vaid peab esmalt hindama abi osutamise kiireloomulisust. Seetõttu on arstile vajalik info selle kohta, kas kinnipeetava tervislik seisund vajab erakorralist ja kiiret abi või mitte. Hinnangu kaebaja terviseseisundile annab tervishoiutöötaja talle edastatud info alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus tervishoiutöötaja ei ole pidanud vajalikuks kaebaja juurde kambrisse minna, on ta teinud vastava otsuse valvurilt saadud teabe alusel, mis on inimesele objektiivselt nähtav ja tajutav ka ilma meditsiiniliste eriteadmisteta.
8.Terviseseisundi objektiivselt nähtava ja tajutava kirjelduse näol ei ole tegemist vanglaametniku hinnangu andmisega. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et valvuri edastatud info kaebaja visuaalselt nähtava tervisliku seisundi kohta oleks oletuslik, lubamatu järeldus või kujutaks tema terviseandmete töötlemist. Valvur saab edastada ainult seda teavet, mida ta ise näeb ja tajub ning mida meditsiinitöötaja kaebaja tervislikust seisundist ülevaate saamiseks vajab. Valvuril puuduks teabe edastamise vajadus meditsiinikeskusele, kui ta ise otsustaks kaebajale meditsiinilise abi osutamise vajaduse ja kiireloomulisuse üle. Eelnevalt väljatoodud asjaolude põhjal ei pea ka ringkonnakohus tõenäoliseks, et vangla valvuri ja tervishoiutöötaja vaheline suhtlus kaebajale arstiabi osutamise vajalikkuse üle toimuks eelnevalt vangla valvuri poolt kaebaja suhtes teostatud tervisekontrolli alusel. Kaebaja tervisekaardi andmete põhjal ringkonnakohus möönab, et kui kaebajal puuduvad erakorralise terviseseisundi tunnused ning ta ei avalda valvurile põhjuseid, miks on vaja kutsuda meedik kambrisse, siis on mõistetav meediku otsustus visiiti kambrisse erakorraliselt mitte teha ning kaebaja väide, et selline olukord tekitab ohtu tema tervisele, on alusetu.
9.Õige on halduskohtu järeldus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule ei nähtu selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis kaasneksid kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole jäetud vanglas ilma arstiabita. Vangla valvurid on kaebaja soovi tervishoiutöötaja vastuvõtu saamiseks alati edastanud meditsiinikeskusele ning sealsed spetsialistid on kaebaja tervisliku seisundiga kursis. Ringkonnakohus märgib, et iga terviseprobleem ei vaja kohest erialase spetsialisti sekkumist, vaid on kõrvaldatav või jälgitav ka inimese enda poolt. Vaidlust ei ole tekkinud selle üle, et kaebaja on vanglas viibides tervishoiutöötajate pideva järelevalve all. Kaebaja tervisekaardi sissekannetest nähtub, et kaebaja ei avalda alati kambrisse saabunud 3
tervishoiutöötajale oma tervisealaseid probleeme ning ei võta määratud ravimeid, mis veelgi jaatab esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist.
10.Eeltoodu alusel jääb X.X. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.