2-15-14957/21 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 07.10.2015 esitas Wati Oy (endise ärinimega Pet Food Consulting Finland Oy, hageja) Harju Maakohtule hagi Osaühingu DRAMMOFON (kostja) vastu, milles palus tunnustada oma nõuet Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses summas 1992,66 eurot teises rahuldamisjärgus. Hageja menetluskulud palus hageja mõista välja kostjalt ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 25.03.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-21 välja võlgniku pankrot. Hageja müüs võlgnikule lemmikloomatooteid. Võlgnik jättis maksmata ostetud kauba eest perioodil 14.05.2012-12.04.2013 esitatud arved, põhivõla suurus on 1853,94 eurot. Põhivõlale lisandub viivisevõlgnevus 138,72 eurot. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses vastavad nõuded tunnustamiseks. 21.09.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõuetele vastu kostja. Kostja vastuväide on alusetu. Võlgniku pankrot kuulutati välja hageja poolt esitatud pankrotiavalduse alusel. Pankrotiavalduse läbivaatamisel ei vaidlustanud võlgnik hageja nõude olemasolu ega selle suurust, vaid tunnistas võlgnevust. Ajutine haldur tuvastas võla olemasolu võlgniku poolt esitatud raamatupidamisandmete alusel. Võlgnik on vähemalt osad kaubad tellinud e-kirjadega ning kinnitanud e-kirjadega ka kaupade kättesaamist. Hageja ja võlgniku vahelisele võlasuhtele kohaldatakse Soome õigust, kuna Soomes asukohta omav hageja pidi müüjana täitma müügilepingule iseloomuliku kohustuse, mille järgi määratakse lepinguga tugevamalt seotud riik. Soome intressiseaduse § 2 lause 1 kohaselt määratakse kohustus maksta intressi kõnealuse seaduse alusel, kui ei tulene teisiti võlgniku poolt võetud kohustusest või tavast või kui pole teisiti sätestatud. Seadusjärgne viivisemäär oli Soomes arvestuse aluseks oleval ajaperioodil 7,5-8 % aastas. Kostja vastus hagile Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja võlgniku vahel olid ärilised suhted, kuid võlgnik ei ole hagi lisades märgitud kaupasid tellinud ega saanud. Võlgnik edastas teadaolevalt tellimused kaupade saamiseks alati kirjalikult. Arved ja saatelehed on allkirjastamata ning lisaks ei kattu suurem osa saatelehtedel nimetatud kaupadest arvetel märgitud kaupadega. Võlgnik ei käinud kunagi ise kaupadel järgi, seega ei vasta tõele arvel olev märge „klient tuleb järele“. Tõendatud ei ole kaupade üleandmine. Hageja on esitanud arved alles pankrotimenetluse alguses pahatahtlikult sooviga omada nõuet võlgniku vastu. Mitmed arved on ka sisult arusaamatud. Näiteks on mitme toote näol tegu näidistootega, kuigi on selge, et näidiste eest reeglina raha ei küsita. Lisaks on arvetel tooteid (näiteks „PGA 3,5 015 m kassett, Nailon 3 2/0 90 cm, asemele tulnud toode PGLA4CN“), mille jaoks puudus võlgniku jaoks igasugune klientuur, kuna võlgnik tegeles lemmikloomatoodete turustamisega. Hageja poolt esitatud osade kaupade tellimise e-kirjad on saadetud KK kui kostja esindaja, mitte kui võlgniku esindaja poolt, seega ei olnud tellijaks võlgnik. Hageja on muutnud ekirjade manuses olevaid faile, õigest e-kirjast nähtub, et tellija on kostja.

Võlgnik ei ole nõuet tunnistanud, kuid antud juhul ei puutu see asjasse, kuna nõude on vaidlustanud kostja. Heast raamatupidamistavast tulenevalt on bilansis kajastatud nõuded konservatiivselt, st kajastatud on ka vaidlusalused nõuded. Maakohtu põhjendused 28.10.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras rahaliselt kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1697 eurot. Kohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks järgmised asjaolud, mille üle vaidlus puudub. Harju Maakohtu 25.03.2014 määrusega kuulutati välja Pet Food Consulting Baltic OÜ pankrot (I kd, t lk 5-11). Hageja esitas nõudeavaldused (I kd, t lk 42-46) võlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 1992,66 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (I kd, t lk 42-46). 21.09.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõuetele vastu kostja (I kd, t lk 47-51). 06.09.2016 määrusega lahendas kohus küsimuse, kas kostja on jätkuvalt võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses ning kas kostja vastuväide hageja nõudele on jõus. Kuigi kostja nõude tunnustamise hagi jäi läbi vaatamata, loovutas Incea Invest OÜ oma nõudest 300 eurot kostjale 01.07.2016 (s.o enne hagi läbivaatamata jätmise määruse jõustumist; II kd, t lk 3637). Incea Invest OÜ omandas nõude TCV OÜ-lt (lepinguga tutvus kohus 05.10.2016 istungil) ning see nõue on pankrotimenetluses kogu ulatuses tunnustatud. Kohus asus seisukohale, et kostja on jätkuvalt kehtiva vastuväitega võlausaldaja. Asi kuulub lahendamisele sisuliselt. Hageja väitel tuleneb tema nõue perioodil 14.05.2012-12.04.2013 võlgnikule esitatud, kuid viimase poolt tasumata arvetest (I kd, t lk 16-41). Kuigi kostja on viidanud arvete puhul sellele, et arved ei ole allkirjastatud, nõustus kohus hagejaga, et arved ei pea olema allkirjastatud – iseenesest põhjendatud arve tasumisest ei saaks keelduda põhjendusel, et arve ei ole allkirjastatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et tegu on põhjendatud arvetega. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja võlgniku vahel olid ärilised suhted, kuid arvetes märgitud kaupade tellimist ja kättesaamist kostja eitab ning selle kohta puuduvad ka tõendid. 2013 jaanuaris peeti e-kirjavahetus (I kd, t lk 186-195, 201-202), millega telliti hagejalt kaupa, kuid tellijaks oli KK ja tellimus esitati e-postiaadressilt XXX. E-kirjades ei ole märgitud telliva isiku ärinime ja kasutatud on kostja e-posti aadressi, mis viitab sellele, et tellijaks oli kostja, mitte võlgnik. Kauba sai võlgnik hageja väitel kätte Soomes hageja asukohas, mille tõendamiseks esitas hageja saatelehed (I kd, t lk 155-164). Kohus leidis, et saatelehed ei tõenda kauba kättesaamist, sest need ei ole allkirjastatud. Mis põhjusel peaks majandustegevuses tegutsev hageja andma üle kauba ilma selle kohta allkirja võtmata, jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd tegu on tavapärase praktikaga, mis aitab ära hoida hilisemaid võimalikke vaidlusi. Eeltoodud asjaoludele tuginedes (kauba tellijaks on kostja mitte võlgnik, kauba kättesaamine ei ole tõendatud) oli kohus seisukohal, et hagejal puudub nõue võlgniku vastu. See, kas võlgnik vaidles nõudele vastu, ei oma tähtsust sest vastuväite esitas kostja. Ka see, et ajutine haldur on välja toonud võla olemasolu (I kd, t lk 62-71), ei muuda praegusel juhul asja lahendust, sest kõik muud asjaolud ja tõendid viitavad nõude puudumisele. Lisaks ei ole halduri poolt tuvastatud nõude olemasolu raamatupidamisdokumentide alusel, vaid on välja

toodud koos teiste pankrotiavaldused esitanud võlausaldajate nõuetega (aruande punkt 3.1.5) ning tõenäoliselt esitatud aruandes selles suuruses, mis avaldustes kirjas. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kohus pidas kostja õigusabikulusid põhjendatuks kokku summas 1697 eurot. Apellatsioonkaebus 28.11.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 28.10.2016 otsuse, jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt, kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, rahuldada hagi ja tunnustada Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet summas 1992,66 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõude tunnustamisele vaidles nõuete kaitsmise koosolekul vastu ainult kostja Drammofon OÜ. Kostja enese nõude tunnustamisele vaidlesid nõuete tunnustamise koosolekul vastu hageja sõsarühing Prima Pet Premium Oy ja pankrotihaldur (07.10.2015 hagiavalduse lisa 5, toimik I lk 47-51). Kostja esitas Prima Pet Premium Oy ja pankrotihalduri vastu oma nõude tunnustamiseks hagi (tsiviilasi 2-15-15543). Menetluskulude tagatise maksmata jätmise tõttu jäeti nimetatud asjas kostja hagi 12.05.2016 kohtumäärusega läbi vaatamata (määrus oli lisatud hageja 23.05.2016 avaldusele, toimik II lk 4-6). Määrus jõustus, kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 05.07.2016 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata (määrus oli lisatud hageja 16.08.2016 avaldusele, toimik II lk 22). Tulenevalt eelnimetatust taotles hageja oma 16.08.2016 avalduses hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus jättis 06.09.2016 määrusega hageja taotluse läbi vaatamata ja jätkas menetlust. Hageja esitas määrusele 06.09.2016 kirjaliku vastuväite, mille maakohus jättis samuti rahuldamata. Hageja arvates rikkus maakohus menetluse jätkamisega oluliselt menetlusõiguse norme. Kuna kohtu eelnimetatud tegevusele ei saanud esitada määruskaebust, siis tugineb hageja nimetule käesolevas apellatsioonkaebuses (TsMS § 660 lg 2). Kostja nõude tunnustamise hagi läbivaatamata jätmise järgselt ei saa enam olla vaidlust selles, et kostja polnud Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku ajal (21.09.2015) võlausaldaja. Nõuete kaitsmisel vaidles hageja nõude tunnustamisele vastu ainult kostja, pankrotihaldur ja teised võlausaldajad hageja nõuet ei vaidlustanud. Seega ei vaidlustanud hageja nõuet ka võlausaldaja TVC OÜ, kelle nõudest kostja väidab end hiljem olevat omandanud osa. 06.09.2016 määruses on maakohus kohaldanud valesti PankrS § 103 sätteid. Kohus on lähtunud ebaõigest hüpoteesist, et kui nõuete kaitsmine toimuks pärast nõude omandamist loovutamise teel, siis esitaks nõude omandaja eelduslikult uuesti vastuväite, mille ta esitas varem. See põhjendus on vastuolus PankrS § 103 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt nõuete kaitsmine on ühekordne. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28.10.2016 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub tunnustada enda nõuet Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 2. järgu nõudena, põhivõlga 1853,94 euro ja viivisevõlgnevust 138,72 euro ulatuses. Seega on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi PankrS § 106 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Asjas esitatud tõenditega on tuvastatud ning pooltel puudub vaidlus selles, et hageja nõudele on 21.09.2015 toimunud võlanõuete kaitsmise koosolekul esitanud täies ulatuses vastuväite kostja. Pooled ei vaidle, et Harju Maakohus jättis 12.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15543 läbi vaatamata kostja hagi võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamiseks ning et nimetatud kohtumäärus on 05.07.2016 jõustunud (tl 4, 57, II kd). 16.08.2016 esitas hageja maakohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Taotluse kohaselt on kostja enda nõue jäänud pankrotimenetluses tunnustamata. Seega polnud kostja võlausaldaja ega saanud vaielda vastu teiste võlausaldajate nõuetele. Kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväide ei oma enam õiguslikku tähendust. Kostja esitas taotluse osas seisukoha 29.08.2016 ning vaidles taotlusele vastu. Incea Invest OÜ on loovutanud oma nõudest 300 eurot kostjale 01.07.2016. Incea Invest OÜ omandas nõude TCV OÜ-lt ning see nõue on pankrotimenetluses kogu ulatuses tunnustatud. Seega on kostja jätkuvalt pankrotimenetluses võlausaldaja. 06.09.2016 määrusega jättis Harju Maakohus hageja taotluse rahuldamata ning jätkas menetlust. Maakohus leidis, et nõude tunnustamata jäämine ei muuda kõiki neid toiminguid tagantjärgi tühiseks. Sellest lähtuvalt leidis maakohus, et kostja oli oma esialgse nõudega võlausaldajaks kuni jõustus lahend, millega lõppes nõude tunnustamise hagi menetlus. Uue nõude omandas kostja enne lahendi jõustumist – omandamine toimus 01.07.2016, lahend jõustus 05.07.2016. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja on järjepidevalt olnud võlausaldajaks Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Ringkonnakohus eeltoodud maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtute senise praktika järgi ei saa sellist isikut enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-10701 ja 3-2-1-116-04 p-d 46 ja 47). Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväidet hageja nõudele tuleb arvestada, kui kostja omandas oma uue nõude võlgniku vastu pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist ning võlausaldaja, kellelt kostja nõude omandas, hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-15-15543 kostja hagi nõude tunnustamiseks läbi vaatamata, siis tuleb kostja vastuväide hageja nõudele käesolevas menetluses jätta PankrS § 103 lg 8 alusel arvestamata. Vastavalt PankrS § 8 lg 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kuna kostja poolt võlgniku pankrotimenetluses

esitatud nõue jäi lõplikult tunnustamata, siis järelikult kostjal võlgniku vastu nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga nõuet ei olnud, kostja ei olnud seega võlausaldaja ega saanud nõuetele vastuväiteid esitada. Kostja sai taas võlausaldajaks alles 01.07.2016 pankrotimenetluses tunnustatud 300 euro suuruse nõude omandamisega TVC OÜ-lt. Vaidlus puudub, et TVC OÜ hageja nõudele vastu ei vaielnud. Vastavalt PankrS § 103 lg 5 pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist ei võeta nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Kuna tulenevalt PankrS § 103 lg 5 ei saaks TVC OÜ enam hageja nõudele vastuväiteid esitada, ei saa seda teha ka temalt võlgniku vastu nõude omandanud isikud, sh kostja. Kostja on TVC OÜ eriõigusjärglane. Eriõigusjärglasena ei saa tal olla rohkem õigusi, kui oli tema õiguseelnejal. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd hageja õiguskaitsevajadus on tulenevalt sellest, et kostja ei esitanud hagi enda nõude tunnustamiseks, PankrS § 103 lg 8 alusel ära langenud, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 657 lg 3 kohaselt, kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.10.2016 otsuse ning jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks alust ei ole. Samas esinevad ringkonnakohtu hinnangul muud asjaolud, mis õigustavad antud juhul menetluskulude kostja kanda jätmist. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagi esitamisel oli hagejal õiguskaitsevajadus olemas. Hagi esitamine PankrS § 106 lg 1 alusel tulenes sellest, et kostja vaidles nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu. Arvestades, et kostja on tekitanud kohtumenetluse vajaduse ja et hageja õiguskaitsevajadus on ära langenud põhjusel, et kostja hagi nõude tunnustamiseks jäi kohtu poolt läbi vaatamata, ei oleks kolleegiumi hinnangul õiglane jätta kostja menetluskulusid hageja kanda ja hageja menetluskulusid tema enda kanda. Kuna kostja poolt hageja nõudele vastuväite esitamine põhjustas hagi esitamise ning samas kostja oma nõue pankrotimenetluses jäi kaitsmata, siis analoogia põhjal nõude rahuldamisega kostja poolt, peab ringkonnakohus põhjendatuks eeltoodu alusel jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 168 lg 5 ja § 162 lg 4 alusel kostja kanda. Praegusel juhul ei ole maakohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Ringkonnakohus juhindub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt