2.Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud eluruumi asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxx üürilepingu alusel tulenev võlgnevus 301 eurot 75 senti, millest 250 eurot on kokkulepitud üür, 14 eurot 32 senti kommunaalkulud ning 37 eurot 43 senti tasu elektri eest.
Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud eluruumi asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxx üürilepingu alusel alates 1. juunist 2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 58 eurot 11 senti (0,029% päevamääraga).
4.Jätta menetluskulud K.K. kanda.
5.Rahuldada K.K. K. kindlaksmääramiseks.
(K.K.)
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
6.Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks menetluskulude katteks välja riigilõiv 100 eurot.
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
1
Tsiviilasi nr 2-23-149643 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.K.K. (hageja) esitas 8. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 30. detsembril 2023 nõudele vastuväite. Seoses kostja poolt esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus 30. jaanuari 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud eluruumi asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxx, üürileping. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 301 eurot 75 senti, millest 250 eurot on üüritasu, 14 eurot 32 senti kommunaalkulud ning 37 eurot 43 senti tasu elektri eest. Lisaks palub hageja võlgnevuse tasumata jätmise eest mõista välja sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 23 eurot 10 senti (0,029% päevamääraga) ning menetluskulud 100 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2
Tsiviilasi nr 2-23-149643
23.aprillil 2024 esitatud hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
20.jaanuaril 2025 isiklikult. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1, VÕS §-d 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 271, 292 lg 1).
6.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
7.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on hagiavalduste esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning täiendavalt 35 eurot hagimenetlusse üleminekul), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister 3
Tsiviilasi nr 2-23-149643 kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.