Skarcon OÜ kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.09.2025 otsus nr 188-25/294843 ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 01.08.2025 otsus, millega riigihankes „Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3/Tõnismägi 2, Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-, heli- ja videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber 294843) osas 2 lükati Skarcon OÜ pakkumus tagasi ning edukaks tunnistati Optimus Systems AS-i pakkumus
Vaidlustatud riigihanke nimetus „Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3/Tõnismägi 2, Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-, heli- ja ja viitenumber videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber 294843) Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Skarcon OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Vastustaja (hankija) – Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Kolmas isik – Optimus Systems AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
1.Kuulutada haldusasja nr 3-25-3121 menetlus kinniseks osas, mis puudutab riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud kolmanda isiku 15.08.2025 vastuse lisade 5 ja 6 uurimist (dtl 270–272, 320–322), eemaldada kaebaja eelnimetatud dokumentide uurimisest ning mitte teha neid talle kättesaadavaks.
2.Jätta kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
4.Jätta kaebaja ning vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
5.Mõista kolmanda isiku kohtumenetluse menetluskulud summas 1000 eurot (käibemaksuta) välja kaebajalt. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.11.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi ka hankija) avaldas 06.05.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3/Tõnismägi 2, Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-, heli- ja videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber 294843; edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh pakkumuse esitamise ettepaneku, tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) ja vastavustingimused. Riigihange on jagatud kaheks osaks, millest teine osa oli konverentsi audio-videosüsteemide paigaldamine (edaspidi osa 2). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.06.2025 esitasid osas 2 pakkumused kolm pakkujat.
2.Hankija teavitas 01.08.2025, et lükkas tagasi Skarcon OÜ ja OVERALL EESTI AS pakkumused ning vastavaks ja edukaks Optimus Systems AS-i pakkumuse (edaspidi 01.08.2025 otsus). Otsuse põhjenduste kohaselt ei pakutud Skarcon OÜ pakkumuses nõutud toodetest nelja toodet, sh keskse seadmena tähisega KS16 SDI signaali konverterit optiliseks ja tagasi koaksiaali. Optimus Systems AS-i pakkumus kui ainus vastavaks tunnistatud pakkumus tunnistati edukaks.
3.Skarcon OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) esitas 11.08.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles vaidlustas hankija 01.08.2025 otsuse, millega tema pakkumus lükati tagasi ning Optimus Systems AS-i pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks.
4.VAKO 11.09.2025 otsusega nr 188-25/294843 (edaspidi VAKO otsus) jäeti vaidlustus rahuldamata. Lisaks jättis VAKO vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis Optimus Systems AS-is kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1900 eurot (käibemaksuta). VAKO otsuse põhjendused, miks hankija otsus tunnisada kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks on õiguspärane, on kokkuvõetult järgmised:
1.1.Hankija on ühe hangitava toote – keskse seadme, tähisega KS16 (edaspidi konverter) – osas tehniliste näitajatena määranud 12 x 4K SDI signals to Optical (smLC) and back to SDI (Vorm 9 lahter D31 ja tabel „Konverentsi AV süst. seadmed“ ehk edaspidi tabel rida 19). Vaidlustaja leiab, et sellega soovib hankija keskse seadmena KS16 tähisega 24 SDI signaali konverterit, mille signaal liiguks optiliseks ja tagasi koaksiaali. Vaidlustaja arvates peab nõutav seade samaaegselt suutma konverteerida 12 erinevat 4K SDI-videosignaali optilisele meediale ehk „optical fiber“ (kasutades SM LC- single-mode LC-ühendust) ja konverteerida need tagasi optilisest meediast SDI-ks. Referentstootena nimetas hankija Black Magic design mini konverteri „Optical Fiber 12 G“ (edaspidi näidistoode), millel on üks SDI sisend ja optiline väljund ehk tegemist on ühekanalilise konverteriga (Connections 1xSD, HD and 12 G-SDI 2 (17)
Video and 1x Optical Fiber Input). Näidistoode suudab korraga luua vaid ühe 4K-SDI signaali ehk ei tee 12-kanalilist SDI-optiline-SDI konversiooni. Kuna vaidlustaja hinnangul on hankija eesmärk saavutada lahendus, mis tagab üheaegselt 12 sisendit ja 12 väljundit, siis ei ole näidistoode vastav ja tõenäoliselt ka kolmas isik ei pakkunud TK-le vastavat seadet tähisega KS16, sest turul puuduvad nõudele vastavad seadmed.
1.2.Hankija ja kolmas isik möönavad, et nõude sõnastamisel tehti viga ning hankija pidas number „12“ all silmas gigabitte, kuid märkis ekslikult tähe „G“ asemel „x“. Hankija tegelikule soovile vastavad näidistoote andmed. Seega esineb tähisega KS16 SDI signaali konverteri puhul vastuolu nõude ning näidistoote andmete vahel ja hankija tahe tuleb välja selgitada vaidlustusmenetluses. Käsitledes TK-d kogumis, ei nähtu sellest mõistlikku vajadust kahekümne nelja 12 kanaliga konverteri järele. Kuna teadaolevalt puudub turul selline toode, siis ei ole mõistlik, et hankija oleks kehtestanud nõude, millele vastavat toodet turul pole. Kuna hankija esitas vormil 9 ning tabelis samal real nõudega ka andmed näidistoote kohta, mis on ühekanaliline konverter, siis on ilmne, et hankija eksis nõude sõnastamisel, mitte näidistoote määramisel.
1.3.Sõna signals (mitmuse vorm) kasutamisest nõudes ei ole asjakohane järeldada, et signaale peab olema rohkem kui üks. Kuna nõude sõnastusest nähtuvalt peab seade tagama signaali konverteerimise optiliseks ja seejärel omakorda tagasi koaksiaali, st signaali tuleb saata rohkem kui üks kord, siis sellega on loogiliselt kooskõlas vormi signals kasutamine.
1.4.Kokkuvõttes tegi hankija nõude sõnastamisel ilmse vea, märkides „G“ asemel tähe „x“, millega konverterile kehtestatav tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui näidistoote omadustega. Konverterit pakkunud pakkujad ei juhtinud hankija tähelepanu veale, vaid esitasid pakkumused näidistootest lähtudes.
1.5.Vaidlustaja ei väitnud, et nõue oleks tal takistanud pakkumuse esitamist, mistõttu ei ole kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise puhul tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega.
5.Skarcon OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 22.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada VAKO otsus ning hankija 01.08.2025 otsus osas, milles Optimus Systems AS-i (edaspidi ka kolmas isik) pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Kaebuses esitatud resolutsioon võiks olla täpsem, kuid kaebusest on vaidluse ese arusaadav ja selge. Kaebaja nõustub sõnastusega, millega kohus kaebuse menetlusse võttis.
6.2.Hankija oli kehtestanud seadmele spetsifikatsiooni, mida tuli järgida, kuid kolmas isik seda ei teinud. Üllatuslikult ja vääralt asusid hankija ja VAKO muutma kümmekond aastat kestnud kohtu- ja vaidlustuspraktikat, asudes seisukohale, et hanketingimusi on võimalik hilisemalt tõlgendada hoopis hankija eesmärkidest lähtuvalt ja grammatiliselt kirjapandust erinevaks.
6.3.Kolmanda isiku pakkumus ei ole hanketingimustele vastav.
1.1.1.Kaebaja hinnangul peab nõutav seade suutma samaaegselt konverteerida 12 erinevat 4K SDI videosignaali optilisele meediale ehk „optical fiber“ (kasutades SM LC- single-mode LC-ühendust) ja konverteerida need tagasi optilisest meediast SDI-ks. Näidistoode suudab 3 (17)
korraga luua vaid ühe 4K-SDI signaali. Nii VAKO, hankija kui ka kolmas isik möönsid, et TK spetsifikatsiooni ja näidistoote tingimuste vahel esineb vastuolu. VAKO selgitas otsuse punktis 14 lisaks, et riigihankes ei olnud lubatav pakkuda TK-st tulenevaga võrreldes teistsugust, kuid funktsionaalselt samaväärset lahendust ning jätta pakkumata osa vormil 9 loetletud seadmetest. Ometi kolmanda isiku pakkumuse puhul asus VAKO vastupidisele seisukohale ja leidis, et toote tehniliste näitajate andmed tuleb lugeda ekslikuks, mis on vastuolus pikaaegse kohtupraktikaga.
1.1.2.VAKO eksis seisukohas, et kuna teave toote tehniliste näitajate ja näidistoote kohta on tabelis ühel ja samal real, siis ei saa väita, et hankija toodud viide näidistootele oleks pakutava seadme osas tähenduseta. VAKO seisukoht on vastuolus kehtiva praktikaga, mille kohaselt on näidistoote funktsioon üksnes abistav ja näidistoote tingimused ei ole osa tehnilisest kirjeldusest, kui see pole nii sätestatud (nt VAKO otsus nr 239-18/200648, vt ka VAKO otsuse punkti 13.2). Sama kehtib ka veebilinkide kohta, kus teave võib muutuda või see võidakse eemaldada.
1.1.3.Pikaaegse kohtupraktika järgi on RHAD eelhaldusakt, mille tingimused on siduvad sõltumata sellest, kas need tingimused on hilisemalt hinnatuna õiguspärased või mõistlikud või isegi võimatud täita. TK-d tuleb võtta sellisena, nagu see on. Seega ei anna VAKO subjektiivne hinnang, et hankijal ei esine mõistlikku vajadust kahekümne nelja 12 kanaliga seadme järele, alust kalduda kõrvale pikaaegsest praktikast. Hankija ega VAKO ei saa pakkumuste hindamise etapis muuta või ümber tõlgendada kriteeriume, mis on juba kehtestatud RHAD-is. Nõuete tõlgendamine peab kõigile pakkujatele tagama ühetaolised ja ettenähtavad mängureeglid. RHAD-is sõnastatud siduvat tehnilist tingimust ei saa asendada näidistoote põhjal tuletatud alternatiivse tõlgendusega. Hankija pidi pakkumuste kontrollimisel jääma RHAD-is avaldatud tingimuste juurde ja kontrollima pakkumuse vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt. Kolmanda isiku pakkumuse puhul pole nii toimitud.
1.1.4.Eelnevat ei saa õigustada viitega „ilmsele eksimusele“, sest kohtupraktika kohaselt on lubatav kõrvaldada üksnes sellised selged ja vahetult äratuntavad vead, mis ei muuda RHAD-i sisu ega tähendust. Eksimuse parandamine ei tohi viia olukorrani, kus algselt siduv tingimus kaotab oma mõtte või asendub sisuliselt teistsuguse sisuga tingimusega. Praegusel juhul on 12kanalilise süsteemi nõude asendamine ühekanalilise näidistoote tehniliste näitajatega vastuolus „eksimuse“ parandamise põhimõtetega. Kui vastustaja soovis ühekanalilist seadet, tulnuks see selgelt ja ühemõtteliselt RHAD-is sätestada.
1.1.5.Nõude sõnastus on tehniliselt ja keeleliselt üheselt mõistetav ning vastab audiovisuaaltehnika valdkonnas laialt levinud tähistusviisile, millega kirjeldatakse kanalite arvu ja nende samaaegset töötlemist. Selline väljendus ei jäta ruumi kahtluseks, et nõutav on 12 eraldiseisva 4K SDI signaali paralleelne konversioon. Vastupidiselt sellele tähistab „12G-SDI“ andmesagedust ehk 12 gigabitti sekundis ühe SDI-signaali kohta ning on seotud ühe lingi läbilaskevõime, mitte kanalite arvuga. Seega ei ole „12 × 4K SDI“ ja „12G-SDI“ samatähenduslikud ega vahetatavad mõisted. Sellise sisulise erinevuse tõttu ei saa tõsiselt võtta seisukohta, et „x“ asemel oli mõeldud „G“ ning et tegemist oli pelga trükiveaga. Nimetatud parandus ei kõrvalda eksimust, vaid asendab siduva ja kontrollitava parameetri (kanalite arvu) täiesti erineva tehnilise näitajaga. Hankija märkis vormil 9 ka osade muude seadmete osas tähe „x“, hankides seega mitme sisendi ja väljundiga seadmeid. 12 liidesega seadme vajadus oli loogiline, arvestades süsteemi ülesehitust 4K režiimile ja seda, et igas ruumis on vaja vähemalt 4 konverterit, kuid kui ekraane või kaameraid on rohkem, võib vaja minna veel rohkem väljundeid.
4 (17)
1.1.6.VAKO arusaam sõna signals kasutamisest tingimuses on ekslik ja vastuolus valdkondlike tavadegaSkeemist „koaksiaal optiline (fiiber) tagasi koaksiaal“ nähtub, et see on endiselt üks ja sama signaal kogu teekonna vältel. Vahepeal toimub lihtsalt kandja muutus, valguskiu asemel vasekaabel. Kui üks koaksiaalne SDI signaal muudetakse optiliseks ja seejärel tagasi koaksiaalseks, loetakse kogu see edastus üheks signaaliks, mitte mitmeks. Eeltoodut on kirjeldatud valdkondlikus kirjanduses, mis kinnitab üheselt, et vastuvõtjasse jõudev signaal jõuab saatjasse ega jagune vahepeal mitmeks erinevaks signaaliks. Signaal on alati ainsuses. Seega eksliku arusaama järgi jõudis VAKO ka ekslikule seisukohale hanketingimuse tõlgendamisel.
1.1.7.VAKO märkis, et kaebaja väitel ei ole temale teadaolevalt sellist toodet turul olemas, kuid see on väär. Kaebaja viitas VAKO-le esitatud järgmises seisukohas konkreetsetele toodetele FieldCast maksumusega 15 000 eurot. On mõistetav, et kaebajal ei ole kogu maailma teavet tehnoloogiast ja vaidlustuse esitamise hetkel seda polnudki. Arusaamatuks jääb VAKO seisukoht, nagu kaebaja oleks pidanud eksimusele tähelepanu juhtima või asuma põhistama, miks on hankijal vaja just sellist seadet. Hanketingimuste ja koostamise õiguspärasuse eest vastustab siiski hankija. Kaebaja vaikimine ega küsimuste esitamata jätmine ei anna VAKO-le õigust tingimuse sisu ümber kujundada. Kaebajale on alusetu ette heita halvas usus käitumist selgituste küsimata jätmisel, kuna selgitusega ei oleks hankija saanud igatahes RHAD-i muuta. Näotu on väita, et kaebaja hoidus teadlikult hankija tähelepanu juhtimisest veale RHAD-is, arvestades ka, et pakkuja ei pea hankija lisatud näidislinke isegi klikkima. Ka piisava põhjalikkusega ette valmistatud riigihanke puhul pole nõuete erinev tõlgendamine välistatud. Kaebaja küsis hankijalt lahenduse eesmärkide ja funktsionaalsuse kohta 12.05.2025. Pakkujad ei pea kahtlema hankija tahtmistes, vaid hankija peaks vea RHAD-is parandama või RHAD-i kehtetuks tunnistama. Kaebaja ei saanud seada kahtluse alla, et hankija soovib mitmete väljunditega konverterit. Näiteks pakutakse turul „meisterda ise“ raami, kuhu saab panna isegi kuni 32 väljundit. Pole välistatud, et mõni tootja oleks spetsiaalselt 12 väljundiga seadme teinud.
1.1.8.Ei saa välistada sedagi, et hulk pakkujaid jättis pakkumuse esitamata, kuna ei saanud või ei soovinud sellist seadet üldse pakkuda. Kaebaja ei pakkunud pakkumuses nimetatud seadet, vaid tema pakkumus põhines samaväärsel lahendusel, mida VAKO ei pidanud õiguspäraseks. Hankija oleks pidanud hankedokumente muutma, mitte ühele pakkujale eelist andma.
7.Vastustaja (hankija) seisukoht
7.1.Kaebaja käsitlus on otsitud ja väär. RHAD-i süstemaatilise tõlgenduse ning vastavas valdkonnas tegutseva keskmise ettevõtja teadmiste standardi alusel on üheselt tuvastatav, et tingimuses numbri 12 järel tähe „x“ esitamise näol on tegemist ilmse kirjaveaga ning et vastustaja on soovinud osta ühekanalilist 12G (gigabait) andmemahuga ja 4K eraldusvõimega (4000 pikslit) SDI videosignaali konverterit. Kaebaja etteheited VAKO tõlgenduspraktika muutumise ning tingimuses näidistootena esitatud tõlgenduse eelistamisest on põhjendamatud ning vastuolus kõigi põhiliste RHAD tingimuste tõlgendamisele kohalduvate reeglitega. VAKO järeldus on õige ja vastustaja otsused on õiguspärased.
7.2.Tingimuse sisu oli kõigile ilmne.
7.2.1.RHAD tõlgendamist puudutavast kohtupraktikast väljakujunenud reeglite kohaselt ei saanud kaebaja usutavalt jõuda RHAD-i pinnalt järeldusele, et konverteri puhul on hankija soovinud seadet, millel on 12 liidest. Tõlgendamisel tuleb aluseks võtta hankeesemega seonduva valdkonna spetsialisti arusaam. Kohtupraktikas on rõhutatud, et hanke tingimusi ei saa
5 (17)
alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile tuginedes, kuna see võib viia tulemuseni, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega. Vaidlus pole selles, kas lähtuda RHAD nõudest või mitte, vaid kuidas täheviga tõlgendada.
7.2.2.Kaebaja kui valdkonnas tegutsev professionaal pidi aru saama, et konverteri osas vormi 9 ja tabelisse sattunud tähise „12 x“ näol on tegemist ilmse trükivealise eksimusega. Kaebaja tõlgendus, et nõutakse 12 liidesega konverterit, on ebaõige ja ebaloogiline. Valdkonnas tegutsev asjatundja pidi aru saama, et kui vormi 9 ja tabelis ülejäänud konvertereid käsitlevates osades oli kõikjal kasutatud andmemahtu kajastavat tähist „12 G“ (vt vormil 9 lahtrid C37 ja D37, C45 ja D45, C55 ja D55, C75 ja neile vastavad tabeli andmed), siis ühes lahtris oli „12 x“ näol tehtud trükiviga. Puudub igasugune alus eeldada, et teiste konverterite puhul on vastustaja määranud ka andmemahuga seotud tingimuse (12G), kuid jätnud just selle ühe konverteri osas andmemahuga seotud nõude kehtestamata ning soovis selle asemel eriskummalist 12 liidesega konverterit. Vastab tõele, et hankija kasutas vormil 9 tähist „x“ ka kordajana, kuid süstemaatilise tõlgendamise tulemusel oli viga konverteri „12 x“ juures siiski ületatav. Kordajana kasutas hankija „x“-tähte muude seadmete juures. Samuti oli hankija osadel ridadel kogust tähistanud teisiti kui „x“-tähega ning lisaks oli „x“-i kasutamisel ka alati täpsustatud, millisele näitajale kordaja kohaldub. Seadme eestikeelne nimetus viitab, et tegemist on ühekanalilise seadmega.
7.2.3.Ilmsele trükiveale viitab ka asjaolu, et vormil 9 ja tabelis konverteri kohta esitatud näidistoote lingil esitatud seadme puhul on tegemist ühekanalilise 12 G ehk 12 gigabitti edastava seadmega. Kuna näidistoote väljatoomise eesmärk on illustreerida tingimusele vastavat seadet, siis mõistetavalt näitas ka näidistoote omadustega tutvumine seda, et vastustaja on soovinud hankida 12G andmemahuga ning mitte 12-kordse signaaliedastusega seadet. Näidistoode aitab hangitavale seadmele seatud nõudeid sisustada ja tõlgendada. Ka ilma näidistooteta oli täheviga professionaalile äratuntav, kuna kaebaja siiski esialgu leidis, et hangitavat toodet turul ei pakuta.
7.2.4.Kaebaja tõlgenduse ilmse ebaõigsuse kohta räägib ka argument, et kõigi riigihankes nõutud konverterite puhul on vastustaja soovinud soetada tavapäraseid turul levinud seadmeid. Ka vaidlusaluste konverterite puhul on vastustaja soovinud osta (nagu näidistoote lingilt nähtub) 24 tavapärast alla 200-eurost konverterit. Kaebaja väidetud 12-suunalist 4K SDI signaali konvertereid turul ei pakuta. Seda ei väära vaidlustusmenetluses kaebaja täiendavas seisukohas viidatu, et 12-suunalise signaaliga konverteri nõudele võiksid vastata 15 000 eurot maksvad FieldCast seadmed, kusjuures kiire kontroll näitab, et nende valikus pole 12-kanalilisi konvertereid. Teiseks on ilmne, et vastustaja poleks soovinud tavapärastest konverteritest 100 korda kallimaid ja veel 24 tükki, kui näidistoote lingile vajutades nähtub konverteri turuhind 185 USD. Kaebaja seisukohad 12-kanalilise konverteri turul olemasolu kohta on vastuolulised.
7.2.5.Euroopa Kohtu ja Euroopa Üldkohtu väljakujunenud praktika kohaselt kohaldatakse ka pakkumuses esineva vea kõrvaldamisele „ilmselguse“ kriteeriumi ja analoogia alusel on vastav kriteerium ülekantav RHAD tõlgendamisele ja praegusele kaasusele. Näidistoote ja KS16 konverteri vahel ei esine pelgalt ilmse trükivea tõttu vastuolu ning kaebaja kui valdkonnas tegutsev professionaal pidi RHAD tervikuna tõlgendades üheselt aru saama, millist konverterit mõeldud ja soovitud on. Kolmas isik sai sellest aru ja tema pakkumus oligi vastav.
7.3.Tingimuses on konverteri osas täpsustatud, et seade peab võimaldama signaali esmalt muuta optiliseks ja seejärel tagasi koaksiaalkujule. Sellest kirjeldusest tulenevalt ongi loogiline, et on kasutatud sõna „signals“ mitmuses: sest signaali edastamine toimub vähemalt kahel 6 (17)
korral, kõigepealt konverteerimisel optiliseks ning seejärel tagasi koaksiaali. Siinkohal ei ole aga tegemist grammatilise mitmusega, nagu kaebaja väidab, vaid pigem tehnilise üldistusega. Seega ei saanud pelgalt termini „signals“ kasutamine anda kaebajale kui valdkonnas tegutsevale pakkujale mõistlikku alust järeldada, et tegemist pidi olema 12 sisendiga konverteriga. Kaebaja osundatud skeem kinnitab pigem VAKO lähenemist. Isegi, kui kaebaja tõlgendus või väide ühest signaalist oleks ka tehniliselt õigem, ei muudaks see eeltoodud põhjustel ilmset kirjaviga ning konverteri signaali andmemahule kehtestatud nõude – 12G – tegelikku sisu.
7.4.Kaebaja pidanuks küsima selgitust, tingimust ei saa tõlgendada kolmanda isiku kahjuks. Tallinna Ringkonnakohus on oma praktikas rõhutanud hankemenetluses osalejate kohustust käituda hankedokumentide tingimuste tõlgendamisel heas usus (TsÜS § 138 lg 1) ning küsida hankedokumentide erineva tõlgendusvõimaluse korral hankijalt hankedokumentide tingimuste sisu kohta selgitusi. Praegusel juhul tuleb kaebaja tahtlikku vaikimist tõlgendada kaebaja kahjuks. Igatahes ei saa tingimusi tõlgendada kolmanda isiku kahjuks. Nimelt kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisusega seotud riske ei saa jätta pakkuja kanda. Nii on leitud, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega. Selgituse küsimine poleks viinud RHAD-i lubamatu muutmiseni, sest tegemist oli ilmselge trükivea, mitte sisulise nõudega.
8.Kolmanda isiku seisukoht
8.1.Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selles ei ole esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 37 lg 2 punkti 1 ja § 267 lg 1 nõuetele vastavat selget tühistamisnõuet. Kaebaja taotles vaid VAKO otsuse, kuid mitte hankija 01.08.2025 otsuse tühistamist. Läbi vaatamata jätmise aluseks on HKMS § 151 lg 1 punkt 1 või lg 2 punkt 1. Lisaks on tühistamisnõue VAKO otsuse osas ebaselgelt sõnastatud.
8.2.Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. Kaebaja väide kohtute ja vaidlustuspraktika muutmisest on eksitav. VAKO tõlgendas RHAD-i õigesti. Kaebaja väited on ülejäänud osas samuti asjakohatud ja põhjendamatud.
8.3.Kaebaja saab konverterile seatud nõuetest ebaõigesti aru. KS16 seadme osas on RHAD-is tõesti märge „12x“, kuid see on ekslik. Õige olnuks „x“ asemel „G“, mis on andmemahu mõõtühik. Seda kinnitab vormilt 9 avatava näidistoote pilt, millel on tähis „12G“. See on hõlpsasti arusaadav igale antud valdkonda tundvale spetsialistile.
8.4.Kaebaja tekitab asjatult segadust, viidates VAKO otsuse punktile 14, kus lahendati hoopis kaebaja enda pakkumuse tagasilükkamise küsimusi. Kui kaebaja püüab väita, et VAKO lahendas kolmanda isiku pakkumuse vastavuse küsimust erinevalt oma otsuse punkti 14 käsitlusest, siis sellised etteheited pole põhjendatud. Kriitika kaebuse punktides 16 – 26 on põhjendamatu.
8.4.1.Vaadates VAKO otsuse punkte 20 ja 21 tervikuna, siis on põhjendamatu kaebaja väide, et VAKO otsus on senise praktikaga vastuolus. VAKO ei pidanud näidistoote omadusi tähtsamaks kui tähisega KS16 seadme omadused, vaid kasutas tõlgendamisel näidistoodet. Hankedokumentide eripära on ka selles, et kõikide vormil 9 loetletud seadmete kohta oli veerus J välja toodud näidistoode, seega on õige, et viide näidistootele pole tähenduseta.
7 (17)
8.4.2.Eelneva tõttu on asjakohatu kaebuse punktide 20 – 21 arutluskäik pikaaegse kohtupraktika kohta, mis puudutab hanke alusdokumente kui eelhaldusakte. Hankija ja VAKO tõlgendasid hankedokumente viisil, mis on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
8.4.3.Kaebuse punktis 23 mööndakse, et kohtupraktika lubab tõlgendada hankedokumente ning kõrvaldada selged ja vahetult äratuntavad vead. Arvestada tuleb hankelepingu eseme ja hankemenetluse olemusega. Kohtupraktikas on selgitatud, et hankedokumentide tõlgendamisel tuleb lähtuda tavapärastest tõlgendusmeetoditest ning juhinduda RHS § 87 lg-st 1 (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1523, punkt 23). Seega pidi hindama valdkonnas tegutseva isiku arusaama, kuid kaebaja arusaam on ebaõige ja -loogiline. VAKO põhjendused on õiged.
8.4.4.VAKO tõlgenduse õigsust kinnitavad muudele sarnastele seadmetele (konverterid ja muundurid) vormil 9 kehtestatud nõuded, kus on samuti märgitud „12G“ ehk mõeldud on gigabitti. Pakkujatel oli vormi 9 ja hankedokumente tervikuna läbi vaadates võimalik hõlpsasti aru saada, mida number 12 tegelikult tähendab.
8.4.5.Põhjendamatu ja vastuoluline on kaebuse punktides 24 – 25 väidetu, et tähisega KS16 seadmele esitatud nõude sõnastus (12 x 4k SDI) on keeleliselt ja tehniliselt üheselt mõistetav ja valdkonnas laialt levinud. Kaebaja väidab nagu hankija olekski kaebaja väidetud omadustega toodet soovinud, kuid samas väitis vaidlustuses tõsikindlalt, et talle teadaolevalt turul selliseid tooteid ei pakuta.
8.5.Valdkonnas tegutsev pakkuja pidi seadme KS16 nõuetest õigesti aru saama. Ka sõna signals kasutamine ei vii teistsugusele järeldusele. Kaebaja väited on arusaamatud ja alusetud. Mitmuse kasutamine on loogiline, sest signaali konverteerimisel tuli signaali saata rohkem kui üks kord, ning sellest ei järeldu, et hankija soovis 12 liitega konverterit.
8.6.VAKO ei modifitseerinud kaebaja esitatut. Kaebaja pöördus algselt VAKO-sse väitega, et hangitavale seadmele on kehtestatud nõuded, mida pole võimalik täita ja tõi näiteid konverteritest, mis on hangitavale lähedased (vaidlustuse punkt 2.11). Hiljem väitis kaebaja vaidlustusmenetluses, et nõutavate omadustega seade on olemas, kuid maksab 15 000 eurot. Seega jääb arusaamatuks, miks kaebaja seda ise ei pakkunud. Vastuolu kaebaja argumentatsioonis näitab, et tema väited on otsitud ja ilmselgelt põhjendamatud. Lisaks ükski mõistlik pakkuja ei esita pakkumust, kui ta on arusaamal, et nõuetele vastavat pakkumust pole võimalik esitada, vaid sel juhul oleks mõistlik pakkuja esitanud selgitustaotluse või RHAD-i vaidlustanud. Kaebaja ise pakkus lahenduse, mis ei vajanud seadet tähisega KS16, kuid selline lähenemine oli ebaõige. Veel märgib kolmas isik, et tema ei pakkunud näidistoodet, vaid üht teist tähisega KS16 seadet, mille andmeedastuse maht oli 12G ja seda saab kasutada SDI süsteemis.
8.7.Kaebaja üritas pakkumust esitades saada ebaõiglast eelist ning esitab nüüd vastuolulisi väiteid. Kaebaja ise ei pakkunud mh seadet tähisega KS16 ja algselt tema arusaamise järgi sellist toodet turul polnudki. Seega oli kaebajal algusest peale kavatsus hankija ja teised pakkujad üle kavaldada teadmisega, et seadet KS16 pole võimalik pakkuda ja tema enda lahendus seda ei vajanudki. Tegevusplaan oli ka selline, et enda pakkumuse mitteedukaks osutumisel vaidlustab kaebaja eduka pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamist. Kuna kaebaja pakkumus siiski tagasi lükati, on kaebaja asunud väitma, et seadet KS16 oli siiski võimalik pakkuda. Kaebaja käitumine ei vasta hea usu põhimõttele. Kaebaja jättis teadlikult hanketingimuse kohta hankijalt selgituse küsimata.
8.8.Kaebaja tehnilise sisuga väited hangitava konverteri kohta on ebaõiged ja asjatundmatud. Kaebaja võrdlused tähe „x“ kasutamise kohta vormil 9 on asjakohatud, kuna võrreldud on 8 (17)
võrreldamatuid asju. Samas seadmete juures, kus kaebaja käsitluse järgi tulnuks kordajana „x“ kasutada, seda tehtud pole. Kaebaja täiendavas seisukohas esitatud arutluskäik kaamera kohta on arusaamatu, kuna see ei seostu optikakonverteri kasutamisega. Samuti on kaebaja arusaam hankija soovitud terviklahendusest ebaloogiline, sest puudub igasugune vajadus selliseks võimekuseks, et konverteerida 288 signaali.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluslikud taotlused
9.Kolmas isik taotles 30.09.2025 vastuses kaebusele 1, et kaebaja eemaldataks tema VAKO menetluses esitatud 15.08.2025 vastuse lisade 5 ja 6 uurimisest ning et kohtumenetlus kuulutataks nende lisade osas kinniseks, sest tegemist on tema ärisaladusega. Kõnealused lisad 5 ja 6, mis esinevad digitaalses kohtutoimikus koduvalt2 esitas VAKO kohtule 25.09.2025 juurdepääsupiiranguga dokumentide koosseisus ning kohus ei teinud mh neid dokumente menetlusosalistele nähtavaks vastavalt kohtu 23.09.2025 määruse3 resolutsiooni punktile 6. Kohus nõustub, et tegemist on ärisaladusega, kuna lisad 5 ja 6 sisaldavad andmeid kolmanda isiku pakutava seadme kohta. Sarnaselt kolmanda isiku viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2025 otsuses nr 3-25-246 toodule (põhjenduste punkt 6) peab kohus kolmanda isiku taotlust põhjendatuks. Seetõttu tuleb käesolevas haldusasjas menetlus kuulutada HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punkti 6 alusel kinniseks osas, mis puudutab VAKO-le esitatud kolmanda isiku 15.08.2025 vastuse lisade 5 ja 6 uurimist, ning eemaldada nende dokumentide uurimisest kaebaja vastavalt HKMS § 79 lg 1 punktile 5.
10.Kolmas isik taotles vastuses kaebusele ka kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 1 punkti 1 või lg 2 punkti alusel põhjusel, et selles ei ole esitatud selget tühistamisnõuet hankija 01.08.2025 otsuse4 suhtes ning lisaks on VAKO otsuse5 tühistamise nõue ebaselgelt sõnastatud.
11.See taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistis kaebuse põhjenduste pinnalt kaebaja tahet ning võttis 23.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada VAKO otsus ning hankija 01.08.2025 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks. Kaebaja ei vaielnud kohtu sõnastatud nõudele vastu, vaid kinnitas vastuseks kolmandale isikule, et see vastab tema tahtele (kaebaja 08.10.2025 seisukoha6 punkt 38). Ka VAKO otsuse suhtes esitatud tühistamisnõudest on arusaadav, et kaebaja soovib VAKO otsuse tühistamist osas, milles temaga ei nõustutud, et kolmanda isiku pakkumus tunnistati vääralt vastavaks ja edukaks. Kokkuvõttes, kui kaebuse nõuded ei ole sõnastatud piisavalt täpselt või korrektselt, siis võib kohus ebatäpsused ületada tõlgendamise teel ning puudub põhjus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebuse sisuline lahendamine
1
Vt digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 607–613. Dtl 270–272, 320–322. 3 Dtl 39–43. 4 Sisu kaebaja osas nähtav kaebuse lisast 1, dtl 8–9. Täielik protokolliline otsus esitati VAKO toimiku koosseisus 25.09.2025, dtl 290–295. 5 Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus (dtl 222–242). 6 Dtl 622–628. 2
9 (17)
12.Vaidlus on selles, kas hankija tunnistas õigesti 01.08.2025 otsusega kolmanda isiku pakkumuse7 vastavaks ja edukaks. Nimelt leiab kaebaja, et kolmas isik ei pakkunud nõuetelevastavat keskset seadet, mille andmed ja nõuded olid RHAD-is järgmised8: Jrk nr
Tähis
Nimetus
Toote tehnilised näitajad
Näidistoode
Tootja
Toote link
16
KS16
SDI signaali konverter optiliseks ja tagasi koaksiaali
12 x 4K SDI signals to Optical (sm LC) and back to SDI
optical fiber
Blackmagicdesign
Mini Converters – Tech Specs | Blackmagic Design
Samad andmed hangitava seadme kohta nähtuvad ka faili „Pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 1: tehniline kirjeldus“ punktis 7.1. toodud lingi kaudu leitavast Exceli tabelist „Konverentsi AV süst.seadmed“ (edaspidi tabel)9, kuid lisaks on seal tabelis lahter „F“ pealkirjaga „tk“, mille kohaselt soovitakse konvertereid tähisega KS16 hankida 24 tk.
13.Nagu ka VAKO-s, on kohtus vaidlus tehnilise näitaja „12 x 4K SDI signals to Optical (smLC) and back to SDI“ mõistmises. Kaebaja leiab, et tingimusest tuleb lähtuda nii, nagu see on kirja pandud ehk tähistust „12 x“ arvestades peab konverter olema 12-kanaliline ja seega suutma samaaegselt konverteerida 12 erinevat 4K SDI-videosignaali optilisele meediale ehk „optical fiber“ (kasutades SM LC- single-mode LC-ühendust) ja konverteerida need tagasi optilisest meediast SDI-ks. Hankija aga selgitab, et konverteri tehnilise näitaja kirjapanekul on tehtud viga ning „12 x“ asemel mõeldi „12 G“, milles G tähistab andmemahu mõõtühikut gigabitti. Hankija soovis hankida ühekanalilisi konvertereid, mitte 12-kanalilisi, ja seda kinnitab vormil 9 ning tabelis sisalduv link näidistootele. Kolmas isik toetab hankija positsiooni ning ka VAKO on sellega vaidlustatavas otsuses nõustunud. Tingimuse tõlgendusest oleneb, kas kolmanda isiku pakkumus oli vastav, kuna kolmas isik pakkus ühekanalilist konverterit.
14.Halduskohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega kolmanda isiku pakkumust puudutavas osas (vt sisulisi põhjendusi punktides 19–26) neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Ehkki vaidluse põhiküsimused ja -väited on võrreldes vaidlustusmenetluses käsitletutega samad, siis on menetlusosaliste põhjendused kohtumenetluses mõnevõrra põhjalikumad, mistõttu analüüsib kohus järgnevalt seadme KS16 tehnilise näitaja tõlgendamist ning vastab kaebaja väidetele.
15.Kohtu- ja vaidlustuspraktika kohaselt tuleb riigihanke alusdokumente kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Sealjuures tuleb mõistlikuks isikuks pidada hankeesemega seonduva valdkonna spetsialiste. 10 Kohtupraktikas on ka rõhutatud, et hanke tingimusi ei saa alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile tuginedes, kuna see võib viia tulemuseni, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega.11 Lisaks kehtib põhimõte, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada 7
Sisaldub VAKO 25.09.2025 esitatud juurdepääsupiiranguga dokumentides, dtl 506–570. Vt kaebuse lisana 2 esitatud vorm 9 – Seadmete spetsifikatsioon. 9 Lingile vajutamisel nõutakse projektdokumentatsiooni nägemiseks sisselogimist, kuid kohtule on tabel kättesaadav VAKO poolt 25.09.2025 esitatud toimikust failina pealkirjaga „Konverentsi AV süst seadmed.xlsx“. 10 Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsuse nr 3-13-2040 punkt 21; VAKO 13.09.2019 otsus vaidlustusasjas nr 13719/208969, punkt 20. 11 Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2017 otsuse nr 3-17-1063 punkt 18. 8
10 (17)
pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega.12
16.Kohus nõustub VAKO otsuses (punkt 23) tooduga, et nõude sõnastamisel tegi hankija ilmse vea, märkides tähe „G“ asemele tähe „x“, millega tähisega KS16 SDI signaali konverterile kehtestatav tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui näidistoote omadustega. Kohus möönab, et korrektsete hankedokumentide koostamine on hankija ülesanne ja vastutus ning on kahetsusväärne, et viga vormile 9 ning tabelisse sattus. Sellegipoolest, vaadates hankedokumente süsteemselt ning avades lingilt ka näidistoote, pidi vastava valdkonna spetsialist aru saama, et hankija soovis ühekanalilist konverterit andmemahuga 12 G. Nimelt on näidistoote lingi avamisel selle juures kirjeldus Connections 1xSD, HD and 12 G-SDI Video and 1x Optical Fiber Input ehk näidistootel on üks SDI sisend ja üks optiline väljund, tegemist on ühekanalilise konverteriga. Samuti on avanevalt näidistootelt näha ühik G:
17.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et VAKO poolt näidistootele tähenduse andmine konverteri tehniliste näitajate nõude tõlgendamisel on vastuolus kehtiva praktikaga, mille kohaselt eritingimusi kehtestamata on näidistoote funktsioon üksnes abistav ja näidistoote tingimused ei ole osa tehnilisest kirjeldusest. Kaebaja viidatud VAKO 11.12.2018 otsuses nr 239-18/200648 oli tegemist olukorraga, kus hankija, pidades näidistoote parameetreid tehnilise kirjelduse osaks, lükkas pakkumuse tagasi näidistoote sellise parameetri alusel, mida polnud tehnilises kirjelduses isegi nimetatud. Praeguses vaidluses ei peeta näidistoodet TK osaks, vaid seda kasutatakse konverteri tehnilise näitaja tõlgendamisel. Kuna kaebaja väidab, et hankija soovis hankida 12-kanalilist konverterit, kuid hankija sõnul ühekanalilist, siis näidistoode kinnitab vaieldava parameetri osas, et konverter pidi olema ühekanaliline ning numbri 12 järel olema täht „G“, mitte „x“. Ka käesolevas asjas tehtud VAKO otsuse punktist 13.2, kus käsitleti kaebaja enda pakkumuse vastavust ning rõhutati hangitavate seadmete tehniliste näitajate olulisust, ei tulene, et näidistoodet ei saaks tõlgendamisel kasutada.
18.Kuna näidistoode oli kättesaadav veebilingi kaudu, siis on kaebaja märkinud, et veebilingid ei ole osa tehnilisest kirjeldusest. Kohus nõustub sellega ning käesolevas asjas ongi veebilingil abistav funktsioon tõlgendamisel, veebilingi informatsioonile pole viidatud kui TK osale. Tuleb möönda, et veebilinkide kaudu ligipääsetav informatsioon võib ajas muutuda või kaduda, kuid puudub vaidlus, et seadme KS16 puhul on hankija viidatud näidistoode jätkuvalt hankija näidatud allikast kättesaadav ja samuti on see kohtule esitatud VAKO toimikus olemas pdf failina (nt dtl 109 – 118). Seega ei ole vajalik hinnata teoreetilist olukorda, kui näidistoote informatsioon oleks kadunud või muutunud. 12
Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2025 otsuse nr 3-24-3262 punkt 22. 11 (17)
19.Kaebaja leiab, et VAKO käsitlus on vastuolus ka pikaaegse kohtupraktikaga, mille kohaselt on RHAD eelhaldusakt ja selle tingimused on siduvad kõigile, olenemata sellest, kas need on õiguspärased, mõistlikud või isegi võimatud täita. Kohus märgib, et sellise praktika olemasolu ja õigsust ei seata kahtluse alla, kuid kohus on seisukohal, et hankija ja VAKO pole vastava kohtu- ega vaidlustuspraktikaga13 vastuollu sattunud.
19.1.Praeguses asjas ei väideta, et TK-s sätestatu ei kehtiks või et konverterile seatud nõudeid saaks hakata pärast pakkumuste esitamist muutma. Konverterile seatud tingimus kehtibki sellisena, nagu see on, kuid see ei välista tõlgendamist. Seda toetab ka kaebaja viidatud Tartu Halduskohtu 12.11.2023 otsuse nr 3-23-2155 punktis 8 märgitu: „Praeguses menetlusstaadiumis ei saa enam anda hinnangut sellele, kas tehnilise kirjelduse nõuded olid õiguspärased
(HKMS
§ 268 lg 4). Tehnilisest kirjeldusest tuleb lähtuda sellisena, nagu see on. See ei keela vajadusel tehnilise kirjelduse tõlgendamist.“ Kaebaja käsitluse kohaselt ei oleks võimalik riigihanke alusdokumente üldse tõlgendada olukorras, kus tõlgendamine võiks viia teistsugusele järeldusele kui kirjapilt. Selline käsitlus ei ole õige, olles mh vastuolus ka eespool toodud praktikaga, et hanke tingimusi ei saa alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile tuginedes.
19.2.Ka kaebaja viidatud lahendid, kus käsitletakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust, ei välistada tõlgendamist. Kaebaja viidatud Tartu Halduskohtu 02.08.2024 otsuse nr 3-24-1892 punktist 25 tuleneb, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused ja pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-is kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja osundatud Euroopa Kohtu lahendites14 rõhutatakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning läbipaistvuskohustust ja sealt tuleneb, et pakkujatele peavad kehtima samad tingimused ning neil peavad olema võrdsed võimalused. Kohus märgib, et pakkujatele kehtisidki samad tingimused ja samas jääb arusaamatuks, kuidas kaebajat ebavõrdselt koheldi. Kaebaja jättis oma pakkumuses pakkumata neli seadet, sh konverteri tähisega KS16, põhjendusega, et hankija soovitud SDI protokollil põhineva lahenduse asemel pakkus tema NDI protokollil põhinevat lahendust, millisel juhul ei ole mh konverteri tähisega KS16 kasutamine otstarbekas (vt VAKO põhjendustes osa „Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus“). Kaebaja ei väida, et ta jättis konverteri tähisega KS16 pakkumata põhjusel, et tema hinnangul nõuti 12-kanalilist konverterit ja seda polnud võimalik pakkuda. Vastuseks kaebaja täiendava seisukoha punktile 9 (s.o kaebajal ei lubatud pakkuda TK-st erinevat lahendust, kuid kolmandal isikul lubatakse) leiab kohus, et kaebaja ja kolmas isik olid praeguses asjas pakkumuste vastavuse kontrollimisel erinevas olukorras, kuna kaebaja jättis osad asjad üldse pakkumata. Kolmas isik, erinevalt kaebajast, pakkus aga mh konverterit tähisega KS16, ning selle osas on tõusetunud vaidlus tõlgendamises.
19.3.Kaebaja viide kaebuse punktis 21, nagu Tartu Halduskohtu otsuse nr 3-24-1892 punktist 37 tuleneks, et RHAD-is sõnastatud siduvat tehnilist tingimust ei ole lubatav asendada näidistoote põhjal tuletatud alternatiivse tõlgendusega, jääb arusaamatuks. Selles lahendis ei käsitleta näidistoote temaatikat ja punktis 37 leitakse hoopis, et kui pakkumuses olid osad veerud täitmata, siis hankija ei pidanud täitmata veergude sisu ise tuletama hakkama. Eelnevat arvestades on kohtul keeruline kaebaja väitele sisuliselt vastata.
13
Sh kaebaja poolt kaebuse punktis 20 ja täiendava seisukoha punktides 6 ja 7 toodud lahendid. Euroopa Kohtu 06.11.2014 otsus asjas C-42/13 (punktid 42 – 44, 46, 50), 12.03.2015 otsus C-538/13 (punkt 33), 29.04.2004 otsus C-496/99 P (punktid 37 – 38), 11.05.2017 otsus C-131/16 (punktid 25 – 26), 25.04.1996 otsus C87/94 (punkt 54), 12.12.2002 otsus C-470/99 (punkt 93). 14
12 (17)
19.4.Kaebaja tõi veel esile, et VAKO tõlgendust ei saa õigustada viitega „ilmsele eksimusele“, sest kohtupraktika kohaselt on lubatav kõrvaldada üksnes sellised selged ja vahetult äratuntavad vead, mis ei muuda RHAD-i sisu ega tähendust. Kaebaja sõnul eksimuse parandamine ei tohi viia olukorrani, kus algselt siduv tingimus kaotab oma mõtte või asendub sisuliselt teistsuguse sisuga tingimusega. Kohus leiab, et sarnaselt eespool leituga on kaebajale vastuseks tõdemus, et vormil 9 ning tabelis toodud tehniline näitaja kehtib jätkuvalt, kuid küsimus on selle tõlgendamises.
20.Kaebaja toob välja, et tingimuse 12 x 4K SDI signals to Optical (smLC) and back to SDI sõnastus on tehniliselt ja keeleliselt üheselt mõistetav ja see ei jäta ruumi kahtluseks, et nõutakse 12 eraldiseisva 4K SDI signaali paralleelset konversiooni. Seevastu 12G-SDI tähistab andmesagedust ehk 12 gigabitti sekundis ühe SDI-signaali kohta ning on seotud ühe lingi läbilaskevõime, mitte kanalite arvuga. Seega „x“ ja „G“ tähistavad olemuselt täiesti erinevaid näitajaid ja sisulise erinevuse tõttu ei saa võtta seisukohta, et tegemist oli pelgalt trükiveaga. Kohus nõustub hankija ja kolmanda isikuga, et hankedokumente süsteemselt vaadeldes pidi valdkonna spetsialistile olema arusaadav, et konverteri puhul mõeldi andmemahtu 12 G. Nimelt nähtub vormilt 9 seadmete tähisega KSE4, TSAB4, KPAB4 ja KPAB5 ja LPAB 4 osas, mis on konverterid ja muundurid, et nende nimetustes ja toote tehnilistes näitajates kasutatakse samuti „12 G“ ehk mõeldud on gigabitti. On tõsi, et vormil 9 kasutas hankija tähist „x“ osade seadmete puhul ka kordajana (nt KS3 – KS6), kuid tegemist oli videomiksrite ja mikrofonide järgimissüsteemiga. Kohtu hinnangul peaks valdkonna spetsialist mõistma, et seadme näitajaid on loogiline võrrelda sarnaste seadmete näitajatega. Ka oli vormist 9 nähtav, et koguste näitamiseks ei kasutatud tingimata just „x“ tähist, kuna näiteks seadme KS1 puhul oli asjaolu, et hangitakse 40 sisendiga seadet, tähistatud kui „40 12G-SDI Inputs“ ehk ilma kordajata. Samuti kasutati koguste näitamiseks sõnu: nt 2 kanalit; 4 sisendit ja väljundit (seadmed KS8, KPAB11). Seega ei saa nõustuda, et tehniliselt ja keeleliselt on kaebaja tõlgendus ainuõige.
21.Kuigi kaebaja väljendas kohtumenetluses korduvalt pahameelt selles, et menetlusosalised ja VAKO tuginesid kaebaja poolt 11.08.2025 vaidlustuse15 punktis 2.11 märgitule, et talle teadaolevalt hankida soovitavad 12-kanalilised konverterid turul puudusid, nõustub kohus, et sellel väitel on jätkuvalt tähtsus.
21.1.Vaidlustuse esitamisel ja ilmselt ka eelnenud hankemenetluse ajal oli kaebajal teadmine, et 12-kanalilist konverterit pole turul saadaval. Täiendavas, 22.08.2025 seisukohas 16, märkis kaebaja punktis 2.15: „Vaidlustaja on tuvastanud, et hankija on hankedokumentides kehtestanud tingimuse, millise tingimuse täitmine on küsitav või kui on täidetav siis maksumuselt märkimisväärselt kallim, kui kolmanda isiku pakkumus saaks olla. Näiteks maksab Fieldcasti selline seade umbes 15 000 eurot, mis 24 seadme puhul tähendaks maksumust 367 000 eurot.“ Kohtus 08.10.2025 esitatud täiendavas seisukohas leidis kaebaja, et nii 6, 8, 10, 12 kui 16 väljundiga konvertereid on olemas „juba täna turul“, ja viitas Evertzi raamile, millele on võimalik panna väljundeid nii palju kui soovitakse, kuid kuni 32. Lisaks, kuna hankija ei ostnud riiultoodet, siis kaebaja arvates võinuks keegi hanke jaoks spetsiaalselt 12-kanalilise konverteri toota. Sellest, et turul siiski on olemas mitmete kanalite arvuga konvertereid, ja hankelepingu eeldatava maksumuse märkimata jätmisest hankija poolt, järeldas kaebaja täiendavas seisukohas, et kaebaja ega teised pakkujad ei saanud kahtluse alla seada asjaolu, et tõesti soovitakse mitmete väljunditega konvertereid.
15
Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus, failis „11.08.msg“ (dtl 57 – 63). Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus, failis „22.08.2025 vako Skarcon OÜ seisukoht ja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks riigihankes nr 294834“ (dtl 202 – 205). 16
13 (17)
21.2.Kohtu hinnangul ei moonutanud VAKO kaebaja seisukohti, tuues otsuses välja, et kaebajale teadaolevalt puudub turul selline konverter, mida hankija soovis (otsuse punktid 19 ja 21). Vaidlustuse punktis 2.11 selline väide esitati ning täiendava seisukoha punktist 2.15 pole tegelikult isegi arusaadav, millist 15 000 eurot maksvast toodet kaebaja käsitleb ning et tema arvamus võrreldes esialgses vaidlustuses esitatuga on muutunud. Kohtu arvates on asjaolul, et kaebaja algselt märkis, et talle teadaolevalt hankija soovitav konverter turul puudub, ka tähtsus, kuna sel põhjusel on mh väär tema toodud järeldus, et pakkujad ei saanud kahtluse alla seada hankija soovi hankida mitmete väljunditega konvertereid. Eelnev näitab otsest vastuolu, st kui kaebaja mh RHAD avalikustamise ning pakkumuste esitamise ajal arvas, et 12-kanalilised konverterid turul puuduvad, siis ta ikkagi pidi kahtlema, kas hankija mittesaadaolevaid konvertereid hankida sooviks. Sellest asjaolust koosmõjus näidistoote ja vormil 9 toodud teiste konverterite (ning muundurite) näitajatega pidi kaebaja kui valdkonna spetsialist aru saama, et hankija soovis hankida 12 G konvertereid, mitte 12-kanalilist konverterit. Lisaks on ka näidistoote hinda 185 USD arvestades ebaloogiline, et hankija oleks soovinud eriseadet, mida praktiliselt pole turul saada, ja kui on, siis maksaks see 15 000 eurot (ehkki kaebaja viidatud Fieldcast seade polnud 12-kanaliline, vt 11.08.2025 vaidlustuse punkti 2.11).
22.Kohus juhib tähelepanu kaebaja 11.08.2025 vaidlustuse punktis 2.23 esitatud skeemile, mille kaebaja esitas teabevahetuse korras 12.05.2025 hankijale ja küsis, kas ta on hankija soovist käesolevas riigihankes õigesti aru saanud. Kaebaja lähtus skeemi koostamisel tehnilisest kirjeldusest ja seadmete nimekirjast17 ja skeemilt nähtub selliste elementide nagu „Converter Optical Fiber 12G“ kasutamine, mis viitab, et kaebaja sai tegelikult konverteri nõudest aru nii, nagu hankija ja kolmas isik.
23.Kaebaja on teinud etteheite selle kohta, justkui peaks ta hakkama põhistama, et hankija vajab 12-kanalilisi konvertereid. See väide on seostatav VAKO otsuse punktiga 21.
23.1.Kohus nõustub VAKO-ga, et tõusetunud tõlgendusvaidluse kontekstis oli asjakohane märkida, et hankijal ei olnud mõistlikku vajadust 24 konverteri järele, millel on 12 kanalit, ja ka kaebaja (kui valdkonna spetsialist) ei ole sellist vajadust selgitanud. Lisaks tõi VAKO välja, et kaebaja sõnul turul vastavat seadet ei olnudki. Õige on küll kaebaja märgitu, et hankija peab ise teadma, mida ta soovib hankida, kuid praeguses vaidluses oligi hankija oma seisukoha avaldanud, millele vastuseks oleks kaebaja saanud selgitada, miks tema arvates 12-kanaliline konverter vajalik on.
23.2.Kohtumenetluses 08.10.2025 esitatud täiendavas seisukohas (punktid 29–33) on kaebaja tegelikult seda võimalust ka kasutanud ja selgitanud, miks 12-kanalilised konverterid võisid hankijale vajalikud olla. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et punktides 30 ja 31 kirjeldatud probleemi lahenduseks näib olevat konverter HDMI-st SDI-ks (kuna kaebaja sõnul tuleb võtta HDMI pesas olev 4K signaal ja muundada see 12G-SDI signaaliks). Eelnevast ei järeldu aga, et hankija vajab 12-kanalilist konverterit. Samuti jääb arusaamatuks punktis 32 toodu, et kui ruumi on vaja vähemalt 4 konverterit (1 esitlusseadme ja 3 kaamera jaoks) ja võib-olla võidakse ruumis kasutada ka rohkem ekraane või kaameraid, siis on veel rohkem väljundeid vaja, mistõttu võis hankija vajada 12-kanalilisi konvertereid. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et arutluskäik, mille kohaselt iga ruum vajab 4 konverterit, kuid igaks juhuks võiks olla võimekus 48 signaali (4x12) konverteerimiseks, on ebaloogiline. Kui kokku peaks 24 konverteri puhul võimekus olema 288 signaali konverteerimiseks (24x12), siis see on täiesti ebamõistlik, kuna ruume on kokku neli ja konvertereid vajatakse neist kolmes, kusjuures igas ruumis on neli seadet ehk ka nelja konverteri KS16 vajadus. 17
24.Asjas on tõusetunud vaidlus veel VAKO otsuse punktis 23 märgitust, mille kohaselt: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Nõude sõnastamisel tegi Hankija ilmse vea, märkides tähe „G“ asemele tähe „x“, millega tähisega KS16 SDI signaali konverterile kehtestatav tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui Näidistoote omadustega. Taunitav on asjaolu, et KS16 SDI signaali konverterit pakkunud pakkuja(d) ei juhtinud sellele ka Hankija tähelepanu, mistõttu Hankija ei muutnud ilmselt ekslikku Nõuet, vaid esitasid pakkumused lähtudes Näidistootest.“ Lugedes tähelepanelikult teist lauset, siis VAKO ei teinud etteheidet kaebajale, vaid pakkujatele, kes KS16 konverterit pakkusid. Kaebaja jättis oma pakkumuses mh selle seadme pakkumata. Seega on kaebuse punktist 33 tõusetunud asjatu vaidlus, mis põhineb valel arusaamal VAKO otsusest, ning kohus ei pea vajalikuks seda põhjalikumalt käsitleda. Samuti ei nähtu kohtule, et VAKO oleks kaebajale ette heitnud RHAD vaidlustamata jätmist (kaebuse punkt 26).
25.Kaebaja viitas kaebuse punktis 33 Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2025 otsuse nr 3-24-3262 punktile 22, milles põhjendati: „ /.../ Hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisusega seotud riske ei saa jätta pakkuja kanda. /.../ Ringkonnakohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14). Ettevõtja osaleb riigihankes üheselt hankija seatud tingimustel ega pea hankija tegelikku tahet ennustama rohkem, kui see oleks keskmisele mõistlikule ettevõtjale ilmne.“ Seega kaebaja viidatud lahendist tuleneb samuti, et keskmine mõistlik ettevõtja peaks hankija tahet mõistma ulatuses, milles see on ilmne. Praegusel juhul ongi esitatud mitmeid argumente, mis kinnitavad, et hankija tegi vea ja ilmne oli tema tahe hankida ühekanalilisi 12 G konvertereid. Samuti toetab osundatud lahend seisukohta, et kui on võimalikud erinevad tõlgendused, siis tuleks tingimust pakkujatele soodsamalt tõlgendada. Kuna kolmas isik mõistis hankija tahet nagu see oli ja pakkus ühekanalilisi konvertereid, siis ei tohiks teda seada kehvemasse olukorda põhjusel, et hankija tegi hankedokumentides vea.
26.Kaebaja väidetu osas, et hulk pakkujaid võis jätta pakkumuse esitamata, kuna ei saanud või ei soovinud sellist (s.o 12-kanalilist) seadet pakkuda, leiab kohus, et kui potentsiaalsed pakkujad pidasid tingimust liiga piiravaks, oleksid nad saanud RHAD-i vaidlustada.
27.Puutuvalt sõna signals kasutamisse seadme KS16 tehniliste näitajate juures on iseenesest arusaadav kaebaja käsitlus kaebuse punktides 27–31, et ühekanalilise konverteri puhul edastatakse seda üht ja sama signaali ehk signaal peaks olema ainsuses. Lisaks tuleb möönda, et vaadates seadme KS16 nimetust ja tehnilist kirjeldust, siis siin esineb omakorda vastuolu, kus nimetuses on kasutatud eesti keeles sõna „signaali“ ainsuses ning inglise keeles signals mitmuses. Samas on loogiline ka VAKO käsitlus (otsuse punkt 22), et kuna signaali tuleb saata rohkem kui üks kord (kõigepealt konverteerida optiliseks ja seejärel tagasi koaksiaali), siis on mitmuse kasutamine mõistetav. Kohtu arvates võibki olla vaieldav, kas tehniliselt korrektne on kasutada ainsust või mitmust, kuid isegi, kui ainsus on ühekanalilise konverteri puhul korrektsem, siis see ei määra igatahes käesoleva asja lahendust. Pelgalt sõnast signals ei tulene, et hankija soovis 12-kanalilisi konvertereid, arvestades ka muid selle järelduse vastu esitatud argumente.
28.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja viited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusele on alusetud. Hangitavad seadmed tähisega KS16 pidid olema ühekanalilised ja andmemahuga 12 G, mitte 12-kanalilised. Kohus kontrollis esitatud konfidentsiaalsete lisade 5 ja 6 alusel, et kolmanda isiku pakutud konverterid on hankija seatud tehnilistele näitajatele 15 (17)
vastavad. Seega puudub põhjus tühistada hankija 01.08.2025 otsust kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Samuti on alusetu VAKO otsuse tühistamise nõue. Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
29.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Selle sätte tähenduses ei ole vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt 29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-2037, punkt 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis viidatud kohtupraktika). Lisaks on kohtu hinnangul VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
30.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
31.Vastustaja taotles kaebajalt menetluskulu 4136 euro väljamõistmist (käibemaksuta) 18 ning kaebaja esitas taotlusele vastuväite, paludes menetluskulu vastustaja enda kanda jätta.19
31.1.Järjepideva kohtupraktika kohaselt, kui vaidlus ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest, ei tule vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (nt Riigikohtu 10.01.2023 otsuse nr 320-1280 punkt 15 ja seal viidatud lahend). Kohtupraktikas on aga ka korduvalt mööndud, et riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena, kuna riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, punkt 33 ja 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, punktid 30-31). Seega hankija põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt pole välistatud.
31.2.Kohus ei pea praeguses asjas siiski põhjendatuks ega õiglaseks vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6, § 108 lg 11). Vaidlus, millega kaebaja pärast VAKO menetlust kohtu poole pöördus, oli tõusetunud hankija enda eksimusest hanke alusdokumentides. Ehkki kohus pidas hankija tõlgendust vaidlusaluse konverteri tingimuse osas õigeks, siis võinuks vaidlus hankijapoolse veata olemata olla. Seega on põhjendatud jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 18 19
Dtl 664 – 669. Dtl 671 – 672. 16 (17)
32.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3201,50 eurot (käibemaksuta)20 ja kaebaja vaidles nende põhjendatusele vastu.21 VAKO menetluses taotles kolmas isik menetluskulude hüvitamist summas 2403,50 eurot ning VAKO pidas sellest põhjendatuks välja mõista 1900 eurot. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis üldjuhul ei peaks VAKO menetlusega võrreldes kohtumenetluses kulud tõusma. Arvestada tuleb ka, et vaidlustusmenetluses vaieldi nii kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kui ka kolmanda isiku pakkumuse vastavuse üle ning seega võis hinnanguliselt pool kolmanda isiku taotletud menetluskulust olla seotud konverteri tingimuse tõlgendamise vaidlusega. Vaidlus on kohtumenetluses jäänud sisuliselt samaks, ehkki kohati on muutunud põhjalikumaks. Lisaks oli kohtu hinnangul põhjendamatu taotleda kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kõike eelnevat arvestades mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks kohtumenetluses kantud menetluskulu 1000 eurot (käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt)
20 21
Dtl 657 – 662. Dtl 671 – 672. 17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.