H.N-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2023 otsuse nr P26O-2023-28415 ja 30.05.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/188472 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – H.N Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.N-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud ja hiljem kaebaja poolt apellatsioonimenetluse ajal esitatud tõendid (digitaalse kohtutoimiku lk-d 278–288, 299–309, 316–323, 329– 331, 335–375).
2.Jätta H.N-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-1469 tehtud Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
17.11.2025
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-23-1469 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas 29.03.2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse (dtl 29 jj) töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja märkis taotluses, et ta ei suuda raskusteta liikuda ega trepist käia, kuna jalgadesse tekivad krambid, jalalabad ja kannad ei liigu, mistõttu on liikumine ebakindel ja valulik, konarlikul pinnal liikumine ja tänava-äärekivide ületamine on vaevaline, ühe koha peal seismine või istumine põhjustab valu ja väsimust, käte üles tõstmine on raskendatud, vasakut kätt ei saa sirutada, kätega suudab liigutada vaid kergeid asju.
2.Kaebaja taotluse menetluses koostas ekspertarst MM 04.04.2023 arvamuse (dtl 167 jj), kus leidis kokkuvõttes, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja liigeste muud haigusseisundid. Arst hindas liikumise valdkonnas piirangute raskusastet võtmetegevuste kaupa järgmiselt: liikumine eri tasapindadel – 2, ohutu ringiliikumine – 2; seismine ja istumine – 0; liikumisega seotud muud piirangud – 0.
3.SKA tegi 14.04.2023 otsuse nr P26O-2023-28415 (vaidlustatud otsus), millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ega määranud kaebajale sotsiaaltoetust. Kaebaja esitas vaide, mille SKA jättis 30.05.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/18847-2 rahuldamata, olles vaideotsuse tegemisel kaasanud ekspertarst T, kes andis arvamuse (dtl 95), et tehtud otsus puude raskusastme osas on õige ja muutmist ei vaja.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks puude raskusastme määramise taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leidis kokkuvõttes, et vaidlustatud otsuses on tehtud väär järeldus tema liikumisega seotud probleemide kohta. Kaebaja jalgade seisund on vanusega halvenenud ning ilma võimaluseta vahepeal istuda ja puhata suudab ta kõndida umbes 50 meetrit, talviti ei käi ta libedust kartes võimalusel üldse jalgsi. Samuti märkis kaebaja, et paremakäelisena hoiab ta jalutuskeppi paremas käes, ent parem õlaliiges põhjustab valu, mistõttu ei saa ta turvaliselt selles käes hoitavale kepile toetuda.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, rõhutades et vaidlustatud otsus põhineb töövõime hindamise käigus tehtud ekspertarsti hinnangul, kes hindas piirangute esinemist lähtudes sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusest nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi SoM määrus 2016/18). Kuna ekspertarsti poolt võtmetegevuste kaupa tuvastatud piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 1,33, ei olnud alust puude raskusastme määramiseks, sest selleks, et tegemist oleks keskmise puudega, peab liikumise valdkonna aritmeetiline keskmine olema vähemalt 2. Vastustaja hinnangul kinnitab vaidlustatud otsuse põhjendatust ka vaidemenetlusse kaasatud teise ekspertarsti T 29.05.2023 ekspertarvamus. Vastustaja hinnangul ei nähtu kaebusest ega tervise infosüsteemi andmetest, et kaebaja ei suudaks iseseisvalt liikuda. Asjaolu, et liikumine on aeglane ja kaebaja liigub trepil juurdevõtusammuga, et tähenda veel, et tal on puude raskusaste liikumise valdkonnas.
2(5)
3-23-1469
6.Tallinna Halduskohus tegi 16.02.2024 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 kohaselt võis SKA puude raskusastme määramisel lähtuda kaebaja töövõime hindamise käigus koostatud 04.04.2025 eksperdiarvamusest. Ekspertarst MM tuvastas tervise infosüsteemi andmetele ja eelkõige ortopeed PL 02.02.2021 sissekandele tuginedes, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Ekspertarst hindas kaebaja piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevustes arvväärtustega nii, et aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 1,3, ent SoM määruse 2016/18 § 6 lg 1 p 1 kohaselt peab puude raskusastme tuvastamiseks olema liikumise valdkonnas piirangute aritmeetilise keskmise arvväärtus vähemalt 2. Ekspertarst on oma hinnangu andmisel arvesse võtnud seda, et kaebaja mõlema jala hüppeliigesed on deformeerunud, liikuvus neis on piiratud ja valulik. Ka SKA ekspertarst T hinnang, mis põhineb TIS andmetel ja eelkõige ortopeed MK 08.05.2023 sissekandel, kinnitab, et kaebaja jalgadega seotud piirangud ei takista tal iseseisvat liikumist, siirdumist, seismist ja istumist. Kaebaja kinnitas kohtuistungil antud seletustes samuti, et keegi teda liikumisel ei abista, ta on suuteline iseseisvalt istuma, püsti tõusma ja ringi liikuma. Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse järelduste õigsust kinnitavad ka kaebaja esitatud videod, kust nähtub, et kaebaja suudab iseseisvalt liikuda trepist alla ja üles ning eri tasapindadel. Kaebuses viidatud probleemi parema käe õlaliigese osas ei ole kaebaja taotluses välja toonud, seega ei saanud ekspertarstid seda võimalikku piirangut hinnata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib, et arstide poolt haiguslukku kantud andmed on napisõnalised ja neid on raske mõista ning selgitab, et lisaks jalgade vigastustele vaevavad kaebajat ka parema õlaliigese valud ja traumajärgsest seljavigastusest tingitud seljavalud käimisel, istumisel, lamamisel, istumisel tekitab valu ka trauma käigus purunenud ja valesti kokku kasvanud sabakont. Lisaks märgib kaebaja, et 04.04.2023 aitas tal töövõime hindamise taotlust täita Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja, ent viimane ei täitnud taotlust kaebaja sõnade kohaselt, vaid lubamatult enese äranägemise järgi.
8.Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud hulga dokumente, milleks on väljavõtted kaebaja haiguslugudest (dtl 278–281, dtl 316–322, dtl 329–331), foto kaebaja varbast (dtl 323), kirjavahetus Eesti Töötukassaga, mis puudutab töövõime hindamise taotluse koostamise protsessi (dtl 282—288, 335), kaebaja 2018. ja 2023. aasta taotlused töövõime hindamiseks (dtl 336–375) ning 2018. ja 2023. aastal tehtud dokumendipõhised töövõime eksperthinnangud (dtl 299–309). Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud tõendid tuleb tagastada, kuna need on kas vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutumatud või on tegemist dokumentidega, mis on toimikus juba olemas. Apellatsioonimenetluses esitatud väljavõtted kaebaja haiguslugudest on asjassepuutumatud osas, milles need kajastavad selliseid arstlikke visiite või ravi, mis on aset leidnud pärast vaidlustatud SKA otsuse tegemist. Nende andmetega ei saanud vastustaja otsuse tegemisel arvestada. Osas, milles apellatsioonimenetluses esitatud terviseandmed puudutavad vaidlustatud SKA otsuse tegemisele eelnevat aega, ei ole kaebaja põhjendanud, miks neid dokumente ei olnud võimalik esitada halduskohtus (HKMS § 182 lg 2). Ringkonnakohtule ei nähtu ka, kuidas need dokumendid seonduvad kaebaja konkreetsete väidetega või kuidas saaks nende pinnalt asuda seisukohale, et halduskohus on kaebuse valesti lahendanud. Vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võetud 04.04.2023 eksperthinnang on toimikus olemas (dtl 167), samuti nagu kaebaja esitatud taotlus (dtl 29). Nende teistkordseks esitamiseks 3(5)
3-23-1469 apellatsioonimenetluses puudub vajadus. Seevastu 2018. aastal esitatud töövõime hindamise taotlus ja 2018. aastal antud ekspertarvamus on siinse vaidluse seisukohast asjassepuutumatud. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu üksnes sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.
10.Asjassepuutumatu on kaebaja ja Eesti Töötukassa vaheline kirjavahetus. Apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Väite, et Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja, kes abistas kaebajat töövõime hindamise ja puude raskusastme määramise taotluse täitmisel, ei kandnud taotlusesse andmeid kaebaja sõnade kohaselt, on kaebaja esmakordselt esitanud apellatsioonkaebuses. Halduskohtule kaebaja seda väidet ei esitanud ja seega ei saanud halduskohus selles osas ka oma seisukohta võtta. Sellise uue väite esitamine ehk kaebuse aluseks oleva uue asjaolu esile toomine alles apellatsioonimenetluses pole reeglina lubatud. Kuivõrd halduskohus seda väidet ei käsitlenud ega pidanudki käsitlema, ei asu ringkonnakohus seda ka halduskohtu otsuse kontrollimisel analüüsima. Seega on ka seda väidet puudutavad tõendid asjassepuutumatud.
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kohus ei saa iseseisvalt asuda hindama kaebaja terviseseisundit ega tuvastada puude raskusastet, vaid saab kontrollida üksnes seda, kas SKA viis puude raskusastme tuvastamise läbi nõuetekohaselt ja kas SKA lõplik otsus on kooskõlas tuvastatuga.
12.Halduskohus on õigesti selgitanud, et puude raskusastme tuvastamisel sai SKA lähtuda kaebaja töövõime hindamiseks koostatud MM ekspertarvamusest. Eelviidatud arsti arvamus vastab SoM määrusele 2016/18. Arst on oma arvamuses valdkondade ja võtmetegevuste kaupa andnud hinnangu kaebajal esinevate tegutsemise ja osalemise piirangute kohta, võttes aluseks tervise infosüsteemi kantud kaebaja terviseandmed ning kõrvutades neid taotluses kaebaja enda poolt oma võimekusele antud hinnangutega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et MM ekspertarvamuse õigsuses ei ole alust kahelda. Kaebaja ei ole esile toonud ühtki konkreetset põhjust, mis lubaks arsti ekspertarvamuse kahtluse alla seada. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks oma arvamuse andmisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta mingisugused kaebaja tegutsemis- ja osalemispiirangute seisukohast olulised terviseandmed või võtnud oma hinnangu andmisel terviseandmeid arvesse üksnes valikuliselt või teinud oma hinnangu andmisel muid vigu, mis saaksid mõistlikult kahtluse alla seada selle hinnangu usaldusväärsuse. Ekspertarsti ülesanne oli eelkõige tervise infosüsteemi kantud andmetest lähtudes hinnata, kas vaevused ja tegutsemispiirangud, mida kaebaja oma taotluses ise kirjeldas, leiavad meditsiiniandmetes kinnitust. Halduskohus leidis õigesti, et MM arvamuse õigsust kinnitab ka kaebaja vaide läbivaatamisele kaasatud T täiendav arvamus.
13.Kaebaja ei ole viidanud konkreetsetele terviseandmetele, mis seaksid kahtluse alla ekspertarsti seisukoha, et liikumise valdkonna võtmetegevuste liikumine eri tasapindadel ja ohutu ja takistuseta ringiliikumine osas esinesid tal vaidlustatud otsuse tegemise ajal piirangud, mille arvväärtus oleks pidanud olema rohkem kui 2 või et ülejäänud selle valdkonna võtmetegevuste puhul oleks vastav arvväärtus pidanud olema suurem kui 0. Eelviidatud arvväärtus 2, millega MM hindas piiranguid eri tasapindadel liikumise ja ohutu ja takistusteta ringiliikumise võtmetegevustes, tähendab SoM määruse 2016/18 lisa 1 punkti 1 alapunkti 3 kohaselt seda, et esineb piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini sooritatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Samas kui arvväärtusega 3 tuleks hinnata piirangut, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt ning tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski võimalik. Ringkonnakohtul ei teki tervise infosüsteemis sisalduvate kaebaja terviseandmete ega ka halduskohtu istungil antud kaebaja selgituste pinnalt kahtlust, et ekspertarstide arvamus on õige ja sellele tuginev vaidlustatud otsus seega õiguspärane.
4(5)
3-23-1469
14.Ringkonnakohtule ei nähtu, et tervise infosüsteemi kantud andmed oleksid olnud sedavõrd puudulikud, et ekspertarst ei oleks saanud ilma täiendavaid andmeid nõudmata oma hinnangut anda. Kaebaja taotluses esitatud andmed, eelkõige kaebaja väited enda suutlikkuse kohta, ei pidanud esimese hinnangu andnud ekspertarstis ega ka vaidemenetluses täiendava arvamuse andnud ekspertarstis tekitama kahtlusi tervise infosüsteemi kantud andmete õigsuses ja piisavuses.
15.SKA on juba vaideotsuses õigesti selgitatud, et kaebaja on puudega, ent tema puudeline seisund ei küündi vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamist võimaldava lävendini, samas kui kerget liikumispuuet SKA ei tuvasta. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus juba vaideotsuses väljendatud SKA seisukohaga, et kaebajal küll on piiranguid liikumise valdkonnas, nagu ekspertiisid on ka tuvastanud, kuid ta on oma piirangutega kohanenud ja suudab siiski iseseisvalt liikuda, reguleerides oma kõnnimustrit ja kõnnitempot ning treppidel või kaldteedel liikudes kasutades vajadusel käsipuud. Halduskohus uuris kaebaja liikumisvõimekusega seotud asjaolusid täiendavalt ka 26.01.2024 toimunud kohtuistungil ning leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et kaebaja antud täiendavad selgitused üksnes kinnitasid ekspertarstide hinnangu ja sellele tugineva vaidlustatud otsuse õigsust.
16.Nagu juba eespool märgitud, ei asu ringkonnakohus analüüsima kaebaja väidet, et tema taotlus oli teda selle koostamisel abistanud Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja tegevuse tõttu puudulik. Kuna halduskohtus kaebaja sellist väidet ei esitanud, ei saanud halduskohus selles osas seisukohta kujundada ega selle väitega seoses tõendeid koguda ega hinnata. Seetõttu ei saa selle väite käsitlemata jätmist halduskohtule ette heita.
17.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kaebaja nimi ei ole avaldatava kohtulahendi mõistmiseks vajalik ning saab eeldada tema huvi, et tema nimi avaldatavas kohtulahendis ei kajastuks. Seetõttu tuleb kaebaja nimi asendada otsuse avaldamisel initsiaalidega.
18.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.