X. X kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2 ja kohustada Andmekaitse Inspektsiooni vaatama kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Andres Kudrjavtsev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada AKI 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/5541363-2 osas, milles see puudutab kaebaja 29.04.2024 sekkumistaotluses nimetatud ja otsuses kajastatud artikleid linkidel 1-4 ja 6-9 ehk: 1) Nimetatud artiklite osas tuleb vastustajal lahendada kaebaja sekkumistaotlused uuesti.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid sh viiteid vaidlusaluste artiklite linkidele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses oli X. X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks lahendada kaebaja 29.04.2024 esitatud sekkumistaotlus ja 02.05.2024 (täpsustatud 05.05.2024) sekkumistaotlus ning 22.04.2024 taotlus tutvuda kaebaja kohta Andmekaitse Inspektsiooni poolt kogutud andmetega. Vastustaja teatas 07.08.2024 kohtule, et on 07.08.2024 otsustusega nr 2.1-1/24/554-1363-2 (dtl 179-192) lahendanud kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused. Samas dokumendis on kajastatud ka toimikuga tutvumisega seonduvat. 16.08.2024 teavitas vastustaja kohut, et on 16.08.2024 väljastanud kaebajale kõik soovitud dokumendid (dtl 239243). 15.08.2024 teavitas kaebaja kohut, et soovib menetluse jätkamist, sest see on jätkuvalt vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastuseks kohtunõudele saabus 05.09.2024 kohtule kaebaja seisukoht, milles kaebaja teatab, et soovib esitada kohtule kaebuse nõude muutmise taotluse. Kaebaja esitas kohtule muudetud nõudega kaebuse tervikteksti ning palub: 1) tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2, millega jäeti X. Xi 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused täies ulatuses rahuldamata; 2) kohustada Andmekaitse Inspektsiooni vaatama kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi ja tegema uue otsuse, millega taotlus rahuldada.
2.09.09.2025 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebuse esitaja taotluse kaebus nõude muutmiseks ja jätkata haldusasja menetlust järgmistes nõuetes: tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2 ja kohustada Andmekaitse Inspektsiooni vaatama kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi ja teha uus otsus, millega taotlus rahuldada.
3.18.08.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja taotleb sekkumist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2026 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)) artikkel 17 „õigus olla unustatud“ lõike 1 alusel. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on IKMÜ artikkel 17 kohaldatav ja ei esine selliseid aluseid, mis artikli kohaldamise välistaksid.
4.2.Vastustaja tugineb oma otsuse peaasjalikult IKÜM art 17 lõikes 3 a sätestatule, mille kohaselt artiklit 17 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks ning leiab, et kaebaja puhul saab selle 2(19)
sättega õigustada kaebaja õiguste kahjustamist ning leiab, et selline kahjustamine ei ole ülemäärane tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 4, mille kohaselt on ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud ilma isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt.
4.3.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on eksinud tema kohta avaldatud andmete hindamisel IKS § 4 ja IKÜM art 17 lg 3 p a) perspektiivist lähtuvalt.
4.4.Kaebajal on väga raske aru saada, millist ajakirjanduslikku väärtust ja avalikku huvi kannab näiteks artikkel “Skandaalne raamatupidaja X. X hiilgas kullakarva kleidis“, sama kehtib ka teiste linkide suhtes, mis annavad otseselt valeinfot. Näiteks ei pea Y. Y ja X. X kohtus oma süütust tõestama, kuivõrd kehtib süütuse presumptsioon, st pealkiri ja selles sisalduv väide on igal juhul vale. Sama kehtib ka teiste avaldatud andmete kohta, mille puhul on väga raske näha, millist arhiivset või ajaloolist sisu ja väärtust nende avaldamise võiks kanda. Kui, siis on tegemist eheda tühistamiskultuuri ilminguga ja sisuturundusega telesaatele Radar, sest muidu oleks väga raske seletada nende niinimetatud „andmete“ üheaegset avaldamist erinevates väljaannetes juba enne saadet. Sisuturunduslik tegevus ei ole ajakirjandus.
4.5.Kaebaja ei ole mitte kunagi osutanud niinimetatud Eesti staaridele raamatupidamisteenust, tema raamatupidamisteenuse kliendid ei olnud Eesti staarid ja nad ei jäänud ka rahast ilma. Radari saates esinenud isikud ka ei väitnud, et kaebaja osutas neile raamatupidamisteenust. Nendest linkidest ja pealkirjadest jääb aga mulje, et kaebaja on kaval ja petis raamatupidaja, kes tüssab oma kliente, st heidetakse varju kaebaja käitumisele professionaalse raamatupidajana, kusjuures ükski nendest isikutest ei ole olnud kaebaja kui raamatupidajaga lepingulistes suhetes ja nt Triin Sommer tunnistab ka ise, et ei ole kunagi sõlminud kaebajaga ühtki lepingut.
4.6.Ükski meediaväljaanne ei ole kaebaja suhtes käitunud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, ei ole kontrollinud fakte, ega andnud kaebajale võimalust süüdistustele sisuliselt vastata. Välja on nopitud üksikuid kontekstiväliseid lauseid, et näidata kaebajat võimalikult halvas valguses.
4.7.Ebaõigete andmete avaldamise korral kehtib põhimõte, mille kohaselt andmesubjekt ei pea tõendama, et andmed on valed, vastupidi, andmete avaldaja peab tõendama, et andmed on õiged (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047). Ükski andmetöötlejatest ei ole tõendanud, et nad on avaldanud tõeseid väiteid ja ei ole üheski menetluses esitanud ühtki vastavat tõendit. Õigus sõnavabadusele ei saa hõlmata õigust avaldada valeandmeid. Avalikkusel ei saa olla huvi ebatõeste andmete vastu. Vastustaja ei ole asjakohaselt põhjendanud, kuidas, milliste tõendite alusel ja mil viisil on kindlaks tehtud viidatud linkides avaldatud kaebaja andmete tõele vastavus, mis võiks anda aluse andmete jätkuvaks avaldamiseks. Vastustaja leiab oma otsuses, et ainuüksi asjaolu, et need andmed on avaldatud, tagab selle, et need vastavad tõele ja nende suhtes on avalik huvi.
4.8.Vastustaja viitab, et kaebaja saab oma õigusi jalule seada tsiviilkohtumenetluses. Väide on vähemalt eluvõõras. Kaebajal ei ole võimalik kasutada sellises mahus professionaalset õigusabi, et oleks võimalik võidelda meediakontsernidega, mille käive on kümnetes miljonites eurodes.
3(19)
4.9.Valeandmete jätkuva avaldamise tõttu on kaebajale tekkinud suur kahju - ta on kaotanud kõik oma raamatupidamise kliendid, on olnud neli aastat töötu, on tänasel päeval toimetulekutoetuse taotleja ja on sunnitud omandama uue eriala, et üldse oleks võimalik tööle saada. Lisaks on kaebajal tuvastatud osaline töövõime, st kaebaja on kaotanud olulise osa töövõimest ja sellega võimaluse ennast ja oma perekonda majanduslikult kindlustada. Kui need asjaolud ei ole vastustaja arvates isiku õiguste ülemäärane kahjustamine, siis tekib küsimus, millised võiksid siis vastustaja arvates olla sellised ajaolud. 4.10.Vastustaja arvates on kaebaja avaliku elu tegelane, samas jätab vastustaja tähelepanuta, et kaebaja ei ole ise ennast meedias eksponeerinud avaliku elu tegelasena. Kaebaja ei ole ka enam ettevõtja, sest avaldatud andmed tekitavad võimalikes äripartnerites ja klientides umbusaldust ja usalduse puudumisel on tulemuslik tegelemine ettevõtlusega põhimõtteliselt võimatu.
4.11.Kaebaja on seisukohal, et ajakirjandusvabadusega ei saa põhjendada ja sellega ei ole hõlmatud kaebaja kohta käivate valeandmete ja valeväidete tiražeerimine massiteabevahendites (nt, et kaebaja on süüdimatu, süüdimõistetud kurjategija, varas ja petis, skandaalne jne). Asjaolu, et valeandmeid ja valeväiteid avaldab ajakirjandus, ei muuda neid andmeid tõesteks. 4.12.Valeandmete jätkuv avaldamine põhjustab kaebajale jätkuvalt vaimset ja emotsionaalset kahju, kaebaja on sunnitud pidevalt asjaolusid selgitama ja ennast õigustama, kuigi ta pole temale omistatavaid tegusid toime pannud. Vastustaja, kes peaks riigiasutusena kaebajat kaitsma, keeldub kaebaja hinnangul põhjendamatult sekkumast, samal ajal kui kaebaja kohta valeandmeid avaldavate väljaannete huvides sekkutakse viivitamatult.
4.13.Kaebaja leiab, et teda on võrreldes teiste isikutega AKI poolt sekkumistaotluse menetlemisel koheldud ebavõrdselt.
4.14.Vastustaja on oma seisukohtades tuginenud peamiselt IKS § 4 sätestatud ajakirjanduslikule erandile, mille kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.
4.14.1.Avaliku huvi puudumine. IKS § 4 kaitse alla ei kuulu mistahes isikuandmete avalikustamine, eriti kui avaldatakse valeandmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Ei saa olla avalikku huvi valeandmete avaldamise vastu. On ilmselge, et andmesubjekti õigusi kahjustab ülemääraselt, kui teda nimetatakse vargaks, süüdimatuks, skandaalseks jne, st süüdistatakse kuritegude toimepanemises, kuigi see ei vasta tõele. Valeväidete esitajad peavad oma väiteid tõendama, kuid meediaettevõtted, kelle suhtes kaebaja AKI sekkumist taotleb, ei ole oma väiteid tõendanud ning on kasutanud ära olukorda, kus kaebajal ei ole võimalik rahapuudusel oma õigusi tsiviilkohtus kaitsta ja on jätkanud kaebaja süstemaatilist laimamist, õigustades seda ajakirjandusvabadusega.
4.14.2.Kaebaja on pöördunud vastustaja poole 22.04.2022, millele vastustaja on vastanud 13.06.2022 ja on soovitanud pöörduda tsiviilkohtusse, väites, et riigilõiv on 100 eurot. Soovitus oli teadlikult kaebajat eksitav, tegelikkuses on riigilõivud kordades kõrgemad ja meediaettevõtted saavad aktiivselt kasutada menetluslikke võtteid (nt menetluskulude tagatise
4(19)
nõuet), millega on võimalik hagide menetlemist vältida, kui hagejal puuduvad meediaettevõtte tegevuse tagajärjel piisavad rahalised vahendid. Tulemuseks on olukord, kus kaebaja ei saa oma põhiseaduse (PS) § 17 sätestatud õigust aule ja heale nimele kaitsta, sest tema hagisid lihtsalt ei menetleta ja lõpuks peab ta tasuma ka õigustamatult tema au ja head nime kahjustanud meediaväljaannete menetluskulud (mis ulatuvad tuhandetesse), kusjuures tema hagi pole isegi sisuliselt arutatud. Selline olukord ei saa olla õiguspärane. Ajakirjanduseetika koodeksi (arvutivõrgus: https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/) kohaselt ei tohi ajakirjandus oma tegevusega tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada (eetikakoodeks p 1.5); toimetus kontrollib informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust, ka juhul kui edastav informatsioon ei pärine toimetuse töötajalt, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust (eetikakoodeksi p 3.5), uudismaterjal peab põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil (eetikakoodeksi p 4.1), ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust (eetikakoodeksi p 4.4), inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele (eetikakoodeksi p 4.9), fotod, pealkirjad ja juhtlaused ei või auditooriumi eksitada (4.11). Iga väljaanne ja ajakirjanik, kes kirjutab, kontrollib igakordselt uue uudise tegemisel faktväited üle. Kaebaja puhul ei ole seda tehtud ja 8 aastat iga uudis sisaldab valeandmeid ja laimu kõige räigemal kujul.
4.14.3.Kaebaja ei ole avaliku elu tegelane. Vastustaja on lisanud oma vastusele ja tuginenud ka kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel sotsiaalmeedias avaldatud fotodele, millest mõnedel on kaebaja koos kuulsustega. Kuulsustega koos fotole jäämine ei tee kaebajast avaliku elu tegelast ega kuulsust, kelle suhtes on kõrgendatud avalik huvi. Avaliku elu tegelaseks olemine eeldab, et isik täidab ühiskonnas olulist rolli või omab laiemat mõju, näiteks poliitikas, kultuuris, majanduses või muus avalikkust puudutavas valdkonnas. See tähendab, et avaliku elu tegelaste kohta leiduv info on otseselt seotud nende rolliga ühiskonnas ja teenib avalikku huvi. Avaliku huvi olemasolu on määrav tegur: ainult sel juhul saab isiku kohta levitatavat informatsiooni õigustada, eriti siis, kui see tungib eraellu. Eraettevõtjate, blogijate või sotsiaalmeedias tegutsevate inimeste kohta ei saa iga infokild olla automaatselt avalikkuse jaoks vajalik ega õigustada nende eraelu detailide pidevat kättesaadavust. Kaebaja viitab siinkohal kohtulahendile Moser vs. Austria (2006). Selles kohtuasjas käsitles Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) Austria poliitikut, kes ei olnud valimistel edukas ja kes kaebas oma eraelu puutumatuse rikkumise üle seoses kriitilise artikliga. Kohus leidis, et tema poliitiline tegevus ei olnud piisav, et pidada teda avaliku elu tegelaseks sel määral, et tema eraelu peaks olema samavõrd avalikkuse tähelepanu all. Internetis leiduv teave ei tee inimest avaliku elu tegelaseks. Fakt, et inimesel on veebileht või sotsiaalmeedia profiil oma nimega, ei muuda teda automaatselt avaliku elu tegelaseks. Tänapäeval on veebileht või profiil oma nimega tavaline viis suhtlemiseks ja enese väljendamiseks, mida kasutavad miljonid inimesed üle maailma. Avalik platvorm ei tähenda avaliku elu tegelase staatust, sest paljud inimesed kasutavad internetti isiklikel või professionaalsetel eesmärkidel, ilma et nad otsiksid laiemat avalikku tähelepanu. Näiteks väikeettevõtjad, kes reklaamivad oma teenuseid või jagavad isiklikke arvamusi, ei täida rolli, mis muudaks nad automaatselt avaliku elu tegelasteks. See käib ka kaebaja kohta. Vastustaja on internetis reklaaminud oma teadmisi toitumisnõustajana ja kogemusnõustajana I tüübi 5(19)
diabeeti põdeva lapse kasvatamisel, kuid see ei ole põhjus ega alus, miks peaks pidama õiguspäraseks tema kohta teabe avaldamist justkui tegemist oleks petisest raamatupidajaga (mille kohta ei ole ühtki tõendit ega dokumenti). Kui vastustaja jätab kaebaja sekkumistaotluse rahuldamata, tähendab see sisuliselt seda, et ka vastustaja arvates on tegemist petisest raamatupidajaga, kuigi vastustajal ei ole ega saagi selle kohta olla tõendeid ega üldse mingeid andmeid. EIK on oma praktikas rõhutanud, et isiku määratlemine avaliku elu tegelasena sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, võttes arvesse tema tegevuse iseloomu ja avalikkuse ees kajastamise laadi. See tähendab, et mitte iga isik, kes väidab end olevat avaliku elu tegelane, ei pruugi seda EIK hinnangul olla. EIK on ka märkinud, et isiku staatust avaliku elu tegelasena tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades tema tegevuse iseloomu ja avalikkuse ees kajastamise laadi. Seega määratleb EIK avaliku elu tegelasi nende avaliku tegevuse ja ühiskondliku rolli kaudu, rõhutades vajadust tasakaalustada sõnavabadust ja eraelu puutumatust iga juhtumi eripärasid arvestades. Näiteks on EIK leidnud, et isikud, kes osalevad avalikes debattides või täidavad avalikke funktsioone, võivad olla avaliku elu tegelased. Samas on kohus rõhutanud, et ka avaliku elu tegelastel on õigus eraelu puutumatusele, eriti kui kajastatav teave puudutab nende isiklikku elu ega oma seost avaliku huviga. Seega hindab EIK iga juhtumit eraldi, analüüsides isiku tegevuse avalikkuse ulatust ja selle seost avaliku huviga, et määrata kindlaks, kas isikut saab pidada avaliku elu tegelaseks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaebaja tegevuse avalikkuse ulatust ja selle seost avaliku huviga analüüsinud, vastustaja on teinud suvalised kuvatõmmised sotsiaalmeedia kontodelt, mis ei ole käsitletav tõsiseltvõetava analüüsina. Kaebaja märgib, et väga paljudel avalikkusele tundmatutel inimestel on avalikud sotsiaalmeedia kontod ja sellise konto olemasolu ei tee inimesest avaliku elu tegelast. Vajadus tõendada negatiivset aspekti, väitmaks, et isik on avaliku elu tegelane, lasub andmeid avaldaval poolel. Andmekaitse VÕS isikandmete kaitse sätete alusel peab just andmete avaldaja tõendama avalikku huvi ja selgitama, miks inimene on käsitletav avaliku elu tegelasena. Näiteks kui inimene ei ole aktiivselt osalenud avalikes debattides ega täida ühiskonnas juhtivat või mõjukat rolli, siis ei saa iga internetis leiduvat teavet käsitleda avalikkusele vajalikuna. Igaühe kohta leiduv teave ei ole automaatselt ajakirjanduslikult põhjendatud ega õigusta eraelu puutumatuse rikkumist. Teabe levitamine peab olema põhjendatud, mitte lihtsalt kättesaadav, ja sel peab olema selge avalik kasu. Kaebaja viitab siinkohal järgmistele kohtulahenditele. L.L. vs. Prantsusmaa (2022). Selles kohtuasjas leidis EIK, et inimese õigust eraelule rikutakse, kui teda käsitletakse avaliku elu tegelasena, kuigi tema tegevus ja roll ühiskonnas ei õigusta avaliku elu tegelase staatust. Kohus rõhutas, et isegi kui isik on tegelenud ettevõtluse või muu avalikkusele avatud tegevusega, ei muuda see teda automaatselt avaliku elu tegelaseks, kelle eraelu võib pidevalt avalikkuse ette tuua. Von Hannover vs. Saksamaa (2004). See juhtum puudutas Saksamaa printsessi Caroline von Hannoverit, kes väitis, et tema eraelu kajastamine meedias rikkus tema õigust eraelu puutumatusele. EIK leidis, et kuigi ta on avalikkusele tuntud isik, on tema õigust eraelu puutumatusele rikutud, kuna fotod ja kajastused ei olnud seotud tema avalike ülesannetega ega avaliku huviga. See tähendab, et isegi tuntud isikuid ei käsitleta alati avaliku elu tegelastena, kui nende tegevused ei puuduta avalikke funktsioone või laiemat avalikkust. Barbulescu vs. Rumeenia (2017). Selles juhtumis käsitles EIK töötaja eraelu ja tööalase suhtluse piire, kui tööandja jälgis tema tegevust internetis. EIK leidis, et eraelulised õigused 6(19)
on asjakohased ka töösuhetes, ning rõhutas, et mitte iga inimene, kes tegutseb internetis või töösfääris, ei muutu automaatselt avaliku elu tegelaseks, keda avalikkus võib jälgida.
4.14.4.Andmesubjekti, st kaebaja õiguste ülemäärane kahjustamine. Vastustaja ei ole hinnanud ega analüüsinud, kuivõrd ulatuslikku kahju on kaebajale põhjustanud tema kohta laimavate väljamõeldiste levitamine (vt ka dtl 739 - karistusregistri väljavõte). Kaebaja on juba viiendat aastat töötu, tal ei ole võimalik leida erialast tööd, sest kes võtaks tööle petisest süüdimatu ja skandaalse raamatupidaja? Kaebaja on kaotanud osaliselt oma töövõime ja selle põhjuseks on asjaolu, et kaebajal ei ole olnud võimalik mh ka vastustaja tegevusetuse tõttu kaitsta oma õigusi. Valeandmete või eksitava teabe levik kahjustab sageli inimese eraelu ja võib oluliselt takistada töö leidmist või ühiskonnas osalemist, tekitades püsivat kahju, mis ei ole enamasti tööandjate ega avalikkuse jaoks asjakohane. Õigus tööle ja inimväärsele elule on põhiõigused, mida võib rikkuda valeinfo levitamine. EIK on korduvalt rõhutanud, et üksikisikutel on õigus kaitsta oma mainet ja eraelu, et nad saaksid osaleda täisväärtuslikult ühiskonnaelus ja tööturul.
4.14.5.Sõnavabadust ei tohi kuritarvitada. EIK ja IKÜM rõhutavad, et sõnavabaduse õigust ei tohi kasutada põhjendamatult teiste inimeste eraellu sekkumiseks, kui puudub avalik huvi. Näiteks isiku tööalased suhted, eraelu üksikasjad ja muud isiklikud andmed, mis ei puuduta avalikku huvi, ei tohiks olla takistuseks tema tööhõivele ega olla põhjuseks avalikkuse kõrgendatud tähelepanuks. Avalikkuse juurdepääs inimese kohta internetis leiduvatele andmetele ei ole põhjendatud, kui see teave takistab tööle saamist või kahjustab isiklikku mainet ilma mõjuva põhjuseta. Sõnavabadus ei õigusta laimu. Kui inimene peab pidevalt oma mainet kaitsma ebatäpse teabe või laimu tõttu, on tema eraelu põhjendamatult ja liigselt riivatud. Internetis leiduvad andmed peavad olema põhjendatud ja vastama tõele, et kaitsta inimese õigust oma eraelule ja privaatsusele. IKÜM ja isikuandmete kaitse seadus kaitsevad andmesubjekte põhjuseta avalikustamise eest, eriti kui selleks puudub avalik huvi. Isikutel on õigus taotleda oma andmete eemaldamist („õigus olla unustatud“), kui andmete avaldamine ei ole enam asjakohane ega õigustatud.
4.14.6.Avaliku huvi puudumine ja ajakirjanduslik väärtus. Kaebaja rõhutab, et mitmete artiklite pealkirjad ja sisu ei kanna avalikku huvi ega sisulist ajakirjanduslikku väärtust (nt pealkirjad, mis keskenduvad väheolulistele isiklikele detailidele). Kui isiku kohta on avaldatud andmeid, mis ei täida ajakirjanduse avalikku rolli ja mille eesmärk on pigem sensatsiooni tekitamine, siis saab väita, et need rikkumised ei vasta ajakirjanduseetika nõuetele ega IKÜM-i ja IKS-i nõutud avaliku huvi kriteeriumidele. EIK ja Riigikohus on asunud seisukohale, et andmete avaldamise peab õigustama avalik huvi, mitte lihtsalt sensatsioonijanu või kommertshuvid. EIK ja Riigikohus on ka korduvalt rõhutanud, et avaliku elu tegelaseks määratlemine nõuab isiku tegevuse seost ühiskondliku huviga. Kaebaja ei ole ise meediasse pürginud ja tal puudub laiem ühiskondlik mõju, on avalikkuse tähelepanu õigustamatu. Asjaoludest ja tõenditest nähtub, et kaebaja ei ole tegutsenud avalike funktsioonide täitmisel ega ole olnud kaasatud olulistesse avalikesse aruteludesse. Vastustaja tegevusetus toetab meediaväljaannete kommertshuvi kaebaja au ja hea nime arvelt raha teenida. Iga kaebajast rääkiva artikli juurde on lisatud kaebaja foto ja link kommentaaridele (mis avaneb ainult pildi ja pealkirja ja reklaamidega). See on turundustrikk ja Googles positsiooni hõivamine tulu teenimise eesmärgil. Ajakirjandus ei ole ka SEO Google otsingu äri. Google otsingu esimesed 10 positsiooni maksavad miljoneid, kuna sellest sõltub inimese sissetulekud, maine, perekonna elu rahu ja 7(19)
kaitse samuti tööhõive, tervis, vaimne ja füüsiline terror. Kui kaebaja nimi tuleks ainult välja ajakirjandus arhiivist, siis see poleks see nii kahjustav, et kaebaja ka peale 8 aastat ja 5 aasta töötukassas olles ei saa tööd, kuna Google otsingus tuleb kaebaja nii välja kui petis ja ebausaldusväärne raamatupidaja. Google ei ole ajakirjandus vaid kliki ja positsiooni äri. Google positsiooni kinnistab just ajafaktor, mida kauem on see üleval ja mida suuremas portaalis seda eespool on ja seda ei saa sealt isegi ära enda nimelise domeeni ja veebilehe ülespanekuga, kuna see on liiga pisike võrreldes 6 kõige suurema meediaettevõtte veebilehega, millel on kõrge autoriteet Googles. See kõik kahjustab kaebaja ja tema perekonna eraelu. Pole mitte ühtegi õigustust selle jätkamiseks et hävitada sellisel kujul terve perekond.
4.14.7.Kaebajal on nagu igal inimesel õigus eraelu kaitsele ja professionaalsele mainele. Kaebuses on selgelt esitatud, kuidas valeandmed kahjustavad kaebaja professionaalset mainet ja eraelu, muutes tal võimatuks oma erialal leida tööd samuti genereeritakse ainut uusi valesid laimu artikleid. Äripäev ja Elu24 uued lood on kõik seotud sõnaga skandaal, et müüa rohkem klikke ja teenida tulu. Kaebaja ei korralda mingeid skandaalne aga aina rohkem genereeritakse uusi klikimagneteid tulu eesmärgil kaebaja õiguste ja hea nime arvelt. Kaebaja soovib ka järgmised artiklid lisada (kui veel pole) AKI taotlusse eemaldamiseks:
1.xxx ;
2.xxx ;
3.xxx . Kui sarnased valeandmed ja liialdatud pealkirjad mõjutavad kaebaja usaldusväärsust ja võimalusi tööturul, on isikul õigus eraelu kaitsele ning isikuandmete kaitsele. Sellisel juhul võib väita, et artiklite ja pealkirjade eesmärk ei olnud edendada üldsuse teavitamist, vaid kujutada kaebajat negatiivses valguses, millel on tõsised tagajärjed kaebaja mainele ja elukvaliteedile.
4.14.8.Kaebaja leiab, et IKÜM artikkel 17 („õigus olla unustatud“) on asjakohane säte ja ajakirjandusliku erandi kohaldamiseks alus puudub. Kui ebaõiged väited on avaldatud viisil, mis kahjustab mainet, tööalaseid võimalusi ja isiklikku heaolu, siis on kaebaja õigus eraelu puutumatusele selgelt riivatud. Kui andmete jätkuv avaldamine on kahjulik ja andmed ei täida enam algset eesmärki, on isikul õigus nõuda, et need eemaldataks. Kaebaja rõhutab, et IKS ja IKÜM kaitsevad andmesubjektide õigusi, eriti juhul, kui andmete avaldamine ei ole kooskõlas avaliku huviga. Kaebaja andmete avaldamise jätkamine rikub õigust eraelule ja ei vasta enam sotsiaalsele või ajakirjanduslikule eesmärgile. Esineb vajadus eemaldada andmed otsingumootoritest ja meediaväljaannetest.
4.14.9.Kaebuses tõstatatakse küsimus süütuse presumptsioonist, viidates eksitavatele pealkirjadele, mis eeldavad süüd enne, kui seda on tõestatud. Kui isiku kohta on avaldatud sarnaseid eksitavaid pealkirju, siis see on aluseks nõudele andmed eemaldada või parandada, kuna see rikub isiku õigust õiglasele ja tõele vastavale kajastusele. See ei lähe kokku ka ajakirjandus eetikaga.
4.14.10.Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Kuigi vastustaja on vahepeal tühistanud kaebajale tehtud ettekirjutuse haldusasjas 3-24-2113, peab kaebaja siiski vajalikuks ka 8(19)
käesolevas vastuses juhtida tähelepanu asjaolule, et meediaväljaannete juhid, keda kaebaja on kritiseerinud (ja kelle kaitseks on AKI sekkunud), on oluliselt rohkem avaliku elu tegelased ja ühiskondlikus debatis osalevad isikud, kelle mõju on suurem, kui kaebajal. AKI märgib oma seisukoha p 3 ka seda, et ei kohtle kaebajaid ebavõrdselt. Käesolevas asjas on meediaettevõtted avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, kuid AKI väidab, et teistes järelevalvemenetlustes kaebaja tegevuse puhul isikuandmete avaldamiseks õiguslik alus puudub. Kaebaja ei nõustu selle väitega ja juhib tähelepanu, et ka vastustaja ise on oma vastuse lisades välja toonud, et kuna kaebaja on ise tegelenud ajakirjandusliku tegevusega, siis see justkui õigustaks tema laimamist. Kui kaebaja kohta avaldatud artiklid käivad vastustaja arvates ajakirjandusliku erandi põhimõtte alla, siis miks need artiklid, mille autoriks on kaebaja seda ei ole? Kaebaja juhib tähelepanu, et tema meediategevus on käsitletav satiirina, mis, sealhulgas poliitiline või ühiskonnakriitiline satiir, on tunnustatud väljendusvorm, mis võib sageli olla terav, pilkav või isegi solvav, kuid selle eesmärk on ühiskonna tähelepanu juhtimine olulistele probleemidele. Selline satiir võimaldab kriitiliselt käsitleda ühiskonna valupunkte ja tuua esile lahendamist vajavad teemad. Kaebaja on oma tegevuses juhtinud tähelepanu olulistele probleemidele - meediaväljaanded kasutavad ära majanduslikult keerulises olukorras olevate isikute haavatavust, et nende arvel klikke ja raha teenida, mis täiesti õigustamatult kahjustab selliste isikute huve. On hämmastav, et kui asi puudutab isiklikult nende väljaannete juhte ja kriitikat nende silmakirjaliku käitumise osas, siis peab vastustaja sekkumist igati õigustatuks ja põhjendatuks.
4.14.11.Avaliku elu tegelaste kaitsevajadus on väiksem. Poliitikute ja avaliku elu tegelaste puhul on väljendusvabaduse piirid laiemad, kuna neil on ühiskondlik roll ning nad peavad taluma suuremat kriitikat. PS § 45 ja EIK praktika alusel on rõhutatud, et avaliku elu tegelased peavad aktsepteerima satiirilist kriitikat enam kui tavakodanikud, kuna nende tegevusel on laiem mõju avalikkusele. Kaebajal selline roll ja mõju puudub. Samuti pole artiklid kaebaja kohta satiirid vaid tõsimeelne lugu, mis on valeväited ja -fakti väiteid täis. Satiiri õigustus demokraatlikus ühiskonnas. EIK on otsustes korduvalt rõhutanud, et sõnavabadus hõlmab ka väljendusi, mis võivad olla solvavad, šokeerivad või häirivad. Satiiri eesmärk on tihti just tekitada tähelepanu ning ärgitada diskussiooni ühiskonnas olulistel teemadel. EIK on järjepidevalt rõhutanud, et satiir on demokraatia jaoks hädavajalik, kuna see võimaldab esitada kriitikat viisil, mis võib olla terav ja tavapärasest väljendusviisist erinev. EIK näeb satiiri kui ühiskonna arengu jaoks olulist väljendusviisi, mis aitab arutleda ja kritiseerida valupunkte viisil, mis tekitab reaktsiooni ja kutsub esile refleksiooni ühiskonnas.
4.14.12.Isegi süüdimõistetud kurjategijatel on õigus unustamisele EIK praktika alusel ja kaebaja, kes pole kunagi süüdi mõistetud kurjategija, peab taluma isikliku elu laimu oma elukutse ja isikliku elu kohta juba 8 aastat ning kannatab kogu perekond. Kaebajat ei ole mitte kunagi kohtus süüdi mõistetud kelmuses, varguses ega finantskuritegudes. Kaebaja viitab kohtulahendile M.L. ja W.W. vs. Saksamaa (2018). Selles juhtumis soovisid kaks Saksamaa kodanikku, kes olid kunagi seotud kuriteoga, eemaldada oma nimed internetist, kuna teave nende kohta mõjutas nende eraelu ja mainet. EIK leidis, et neil oli õigus teatud aja möödudes nõuda, et nende nimed ja minevik ei oleks internetis vabalt kättesaadavad, kuna neil ei olnud avaliku elu tegelase staatust ning seega oli nende eraelu puutumatuse kaitse olulisem kui üldine avalik huvi nende isikute vastu.
9(19)
4.15.Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja oleks pidanud kaebaja sekkumistaotluse rahuldama ja kohustama väljaandeid kaebaja andmeid kustutama ning sekkumistaotluse rahuldamata jätmiseks puudus alus ja see on ka seetõttu õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, jääb oma 07.08.2024 menetluse lõpetamise otsuses (dtl 223-236) toodud põhjalike seisukohtade juurde ning ei hakanud neid oma vastuses kaebusele täiendavalt kordama. Kaebuses ei ole toodud välja uusi seisukohti või argumente, mida AKI menetluse lõpetamise teates käsitlenud ei oleks.
5.1.AKI märgib ka seda, et ei kohtle kaebajaid ebavõrdselt. Käesolevas asjas on meediaettevõtted avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, kuid teistes järelevalvemenetlustes X. Xi tegevuse puhul isikuandmete avaldamiseks õiguslik alus puudub. Kõike eelnevat arvesse võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise otsuses väljendatud seisukohtadele, on vastustaja seisukohal, et menetluse lõpetamise otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja selle tühistamiseks puudub alus. Käesoleva vaidlusega seotud dokumendid on varasemalt kohtule esitatud koos kaebusega, AKI 07.06.2024 vastusega kohtunõudele ning AKI 07.08.2024 seisukohaga. Kuigi selles osas vaidlus puudub, peab vastustaja vajalikuks esitada kohtule täiendavalt väljatrükid veebilehtedelt, millele on AKI oma 07.08.2024 otsuse nr 2.1-1/24/554-1363-2 viidetes nr 5 ja 6 viidanud. Kohtumenetluse kestel võib viidetes 5 ja 6 viidatud veebilehtedele ligipääs puududa või selle veebilehe sisu muutuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud menetluse lõpetamise teadet (dtl 223-236), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
7.Asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud
7.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas AKI-le 29.04.2025 sekkumistaotluse, milles palus isikuandmete kustutamist (linkide eemaldamist) järgnevatest internetivõrgus avaldatud artiklitest: 1) xxx (2016 aasta); 2) xxx (2016 aasta); 3) xxx (2017 aasta); 4) xxx (2017 aasta); 5) xxx (2021 aasta); 6) xxx (2016 aasta); 7) xxx (2016 aasta); 8) xxx (2016 aasta); 9) xxx (2016 aasta); 10) xxx (2023 aasta); 11) xxx/ (2022 aasta);
10(19)
12) xxx/ (2022 aasta); 13) xxx/ (2017 aasta); 14) xxx/ (2017 aasta). Lisaks esitas kaebaja AKI-le 02.05.2024 sekkumistaotluse, kus on selgitanud, et kaebaja on teinud Google poole pöördumise oma isikuandmete eemaldamiseks. Kaebaja soovib Google otsingutulemustest enda nime järgi otsides kuvatavate linkide eemaldamist järgmiste artiklite osas: 1) xxx -ja-X. X-peavad-kohtus-oma-suutust-toestama 2) xxx /X. X/ 3) xxx rahast-ilma-jaanud-mitmed-seltskonnastaarid 4) xxx -X. X-varastas-firma-javeebilehe-kuid-eitab-oma-suud 5) xxx X. X-ari-on-ari 6) xxx -X. X-hiilgaskullakarva-kleidis 7) xxx -X. X-inimesed-suudistavad-sest-keegi-peab-ju-suudi-olema
7.2.Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 29.04.2024 ja 02.05.2024 esitatud taotlustes viidatud artiklid korduvad v.a 02.05.2024 taotluses märgitud artikkel nr 2. Seega kohus ei käsitle neid artikleid eraldi vaid koos v.a artikkel 2 osas.
7.3.Asjas on tõendamist leidnud ka see, et 29.04.2024 taotluses märgitud artiklid 1-4 ja 6-9 ja 13-14 jäävad aastatesse 2016 ja 2017, artikkel 5 ja 10-12 jäävad aastatesse 2022-2023 ning 02.05.2024 taotluses märgitud artikkel 2 aastasse 2019.
7.4.Pooled ei vaidle selle üle, et kõik ülal toodud artiklid sisaldavad kaebaja isikuandmeid. Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema mingi seaduslik alus (IKÜM artikkel 6 lg 1). Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad IKÜM-st ning siseriiklikest õigusaktidest.
7.5.Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja jättis kaebaja taotlused rahuldamata ja lõpetas järelevalvemenetlused, kuivõrd leidis, et meediaettevõtted on avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel õiguspäraselt, kaebaja on avaliku elu tegelane, kellel on suurem talumiskohustus, avalik huvi, sh huvi andmete ka arhiivi andmete kättesaadavuse kohta kaalub üles kaebaja huvi olla unustatud.
8.Kaebaja eesmärgiks on ülal viidatud artiklites kaebaja isikuandmete kustutamine või vähemalt otsingumootorites mitte leitavaks muutmine läbi AKI poolt läbiviidava järelevalvemenetluse. Viimasele viitab selgelt kaebaja 02.05.2024 taotlus ning ka esmases 29.04.2024 esitatud taotluses märgitu, et eemaldataks vastavad lingid. Vastav pädevus on AKI-l olemas lähtudes IKS § 56 lg 1 ja lg 3 p 3-5 ja p 8. Samas tuleb arvestada sellega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetme rakendamiseks. Küll aga on kaebajal subjektiivne õigus saada kaalutletud otsus.
11(19)
Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas (vt nt 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.
9.Kohus selgitab, et artiklite jätkuva avaldamise ning kaebaja isikuandmete töötlemisega riivatakse kaebaja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art-d 7 ja 8 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) art 8. Samas piirab artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine põhiõigust sõnaja teabevabadusele, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art 11 ja EIÕK art 10. Seega tuli AKI-l kaebaja sekkumistaotluste lahendamisel neid õigusi omavahel kaaluda (vt ka Euroopa Kohtu otsus (EKo) 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 59; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus (EIKo) 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 89). Seejuures on Euroopa Kohus selgitanud, et IKÜM art 17 lg 3 p-s a ette nähtu väljendab seda, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on rõhutatud, tuleb seda käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (vt EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 57 ja seal viidatud varasem praktika).
9.1.Kohus määratleb esmalt kriteeriumid, millest siinsel juhul tuleb konkureerivate põhiõiguste kaalumisel lähtuda. EIK selgitas 04.07.2023 suurkoja otsuses Hurbain vs Belgia, et EIÕK art-tes 8 ja 10 sätestatud põhiõiguste konflikti lahendamisel olukorras, kus taotletakse veebis arhiveeritud ajakirjandusliku sisu muutmist, on olulised järgmised kriteeriumid (vt viidatud otsuse p-d 205, 214–254): 1) arhiivis sisalduva teabe olemus; 2) aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest; 3) praegune huvi teabe vastu; 4) kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi; 5) andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale; 6) digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus; 7) hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. Nende kriteeriumide asjakohasusega praeguse kaebuse lahendamisel on nõustunud ka AKI viidates neile samadele kriteeriumitele vaidlusaluses otsuses (vt selle p 7).
9.2.Euroopa Kohtu 13.05.2014 otsusest asjas nr C-131/12, Google Spain ja Google tulenevalt on olulised mh järgmised kriteeriumid: (a) kas andmeid ei ole enam vaja eesmärkidel, milleks neid koguti või töödeldi, eelkõige kui need andmed ei ole adekvaatsed, ei ole või ei ole enam asjakohased või kui andmed on neid eesmärke ja möödunud aega arvestades ülemäärased (p 93); (b) kas konkreetsetel põhjustel, nt isiku rolli tõttu avalikus elus, õigustab tema põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda kõnesolevale teabele ligi (p 97); (c) teabe delikaatsus isiku eraelu seisukohalt ja (d) aeg, mis teabe esmakordsest avaldamisest on möödunud (p 98). Kohtu hinnangul kattuvad need kriteeriumid sisult eespool viidatud EIK 12(19)
lahendist asjas Hurbain vs Belgia tulenevate kriteeriumidega, pidades oluliseks teabe olemust, selle avaldamisest möödunud aega ja jätkuvat huvi teabe vastu, kaebaja tuntust ja rolli avalikus elus ning kaebaja eraellu sekkumise ulatust.
9.3.Kohus nõustub kaebajaga, et EIK ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on oluline hinnata ka isikuandmete kustutamise nõude proportsionaalsust, sh kas see on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja kitsamas mõttes proportsionaalne meede. Meetme proportsionaalsuse kontrollimiseks tuleb hinnata, kas eesmärk, mida edendatakse sõna- ja teabevabadust piirates, ja ulatus, milles riive abil seda eesmärki edendatakse, on tekkivat kahju väärt. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks on ka muid viise, mis kahjustaksid sõna- ja teabevabadust vähem, tuleks ka neid kaaluda.
9.4.Kokkuvõttes saab eeltoodud kriteeriumidest järeldada, et algselt õiguspäraselt avaldatud isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude lahendamisel tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas jätkuvalt esineb ülekaalukas üldsuse huvi kaebaja isikuandmetele juurde pääseda, mis õigustaks kaebaja eraelu puutumatuse õiguse riivet ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi kaebajale, ning kas kaebaja taotletud meede on proportsionaalne, arvestades kaebaja huvide kõrval ka selle meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. EIK lahendis Hurbain vs Belgia toodud kriteeriumid ning nendega sisuliselt hõlmatud Euroopa Kohtu lahendist Google Spain ja Google tulenevad kriteeriumid on selle analüüsi läbiviimisel abiks. Alljärgnevalt analüüsibki kohus, kas AKI on arvestades ülaltooduga teinud kaebaja suhtes kaalutletud otsuse.
10.Oma vaidlustatud otsuses hindas AKI esmalt avalikku huvi teabe ja isiku vastu ning isiku käitumist pärast sündmuse toimumist. AKI tõi asjakohaselt välja, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isikuandmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Andmete avalikustamise õiguspärasuse hindamisel tuleb mh arvesse võtta ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid ning asjaolu, kas isik, kelle andmeid avalikustatakse, on nt avaliku elu tegelane ning isik on ise ennast või oma tegevust avalikkuse ees eksponeerinud (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2021 lahend nr 3-20-1076, p 31). Seega on avaliku elu tegelaseks olemine üks asjaolu, mida arvestada avaliku huvi määramisel. AKI on käsitlenud kaebajat kui avaliku elu tegelast. Kaebaja peamiseks väiteks ongi, et kaebajat ei saa käsitleda kui avaliku elu tegelast, kellel on suurem talumiskohustus. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et vastustaja on teinud eksliku järelduse nagu oleks kaebaja näol tegemist jätkuvalt avaliku elu tegelasega, kellega seonduva avalikustamise vastu on suurem avalik huvi. Kohus leiab, et AKI on teinud selles osas olulise kaalutlusvea, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ning vastustaja kohustamise vaadata kaebaja avaldus selles osas uuesti läbi arvestades mh järgmiste kohtu selgituste ja põhjendustega. Siinkohal rõhutab kohus veelkord üle, et eeltoodu ei tähenda veel seda, et kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda andmete kustutamist.
10.1.AKI toob välja, et Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-s 1.6 on määratud avaliku elu tegelast järgmiselt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.“ Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kuulu isikute hulka, kes teostaks poliitilist ja majanduslikku võimu, samuti ei oma ta avalikkusele olulist informatsiooni. Kohus leiab, et
13(19)
sisuliselt põhjendamatu on ka AKI seisukoht, et kaebajat saab käsitleda isikuna, kes teenib elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Vastustaja on vaidlustatud otsuses välja toonud, et kaebaja puhul ei ole tegemist täiesti Eesti elanikele tundmatu eraisikuga. Kaebaja on ettevõtja (Äriregistri andmetel omab X. X ettevõtet XX, milles ta on ainuke osanik ja juhatuse liige alates 11.12.2018. Ettevõte tegutseb äri- ja muu juhtimisalase nõustamisega.). Isik eksponeerib ennast avalikult ettevõtja, brändingu, turunduse, e-kaubanduse ja kommunikatsioonijuhina ja suhkruvaba elu loojana. (Arvutivõrgus: xxx /who-is-X. X/ ) Samuti peab kaebaja avalikult kättesaadavat blogi Youtube platvormis, milles ta esindab end kui XXX toodete looja (Arvutivõrgus: https://www.youtube.com/@goldenstevia ). Arvestada tuleb, et kaebaja ise on ka meediale andnud mitmel juhul kommentaare, millele on artiklite kirjutamisel tuginetud. Kaebaja seevastu leiab, et ta ennast ei eksponeeri ega teeni elatist enda isiku ega loomingu eksponeerimisega. Kaebaja viitab, et isik, kellel on kodulehekülg või, kes on teinud avalikke postitusi endast sotsiaalmeedias või muudes interneti kanalites, ei ole veel avaliku elu tegelane. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et igasugune isiku kohta internetis leiduv teave ei tee tõepoolest inimest avaliku elu tegelaseks. Sellise käsitluse korral tuleks pidada tänapäeval väga suurt hulka isikuid avaliku elu tegelasteks, kes seda aga ülal toodud õigusliku regulatsiooni ja kriteeriumite järgi ei ole. AKI käsitluse järgi oleks sellisel juhul avaliku elu tegelased kõik isikud, kes internetis enda näoga esinedes midagi müüvad, mingit arvamust avaldavad ja sotsiaalmeedias aktiivselt postitavad jne. Kohus leiab, et õiguslikus mõttes ei ole selliste isikute näol tegemist automaatselt avaliku elu tegelastega. Selleks, et isikut võiks käsitleda sellisest tegevusest tulenevalt avaliku elu tegelasena, peaks sellel isiku tegevusel olema ka mingi laiem avalik mõju (mõjuvõim). Antud juhul kindlasti sellise olukorraga tegemist ei ole. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka iga kuulsus ei ole avaliku elu tegelane. See, et isikut Eesti kontekstis mingil määral teatakse, ei tähenda ka veel, et tegemist oleks kohe avaliku elu tegelasega. Veel viitas AKI, et kaebaja on ettevõtja märkides, et Äriregistri andmetel omab kaebaja ettevõtet XX, milles ta on ainuke osanik ja juhatuse liige alates 11.12.2018. Ettevõte tegutseb äri- ja muu juhtimisalase nõustamisega. Vastav AKI väide on ekslik, kuivõrd viidatud ettevõtte omanikuks on kaebaja nimekaim (vt osaniku ja juhatuse liikme isikukoodi, mis ei kattu kaebaja omaga www.rik.ee ). Nagu ka kaebaja ise märgib, siis ei ole ta enam ettevõtja. Äriregistri päring kinnitab kaebaja väidet. Seejuures pelk asjaolu, et isik on ettevõtja või on seda kunagi olnud ei muuda samuti isikut avaliku elu tegelaseks. Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt AKI seisukohaga selles, et kaebaja on oma eespool käsitletud tegudega asetanud end avalikkuse huviorbiiti ning need määravad seda kui suure talumiskohustusega peab kaebaja arvestama enda isikuandmete avalikustamisel. Kohus leiab, et vastustaja väide nagu osaleks kaebaja aktiivselt avalikus elus ning eksponeerib ennast, mistõttu pidi ta arvestama, et tema isiku ja tema tegude vastu võib tekkida avalik huvi, ei ole käesoleval ajal ega olnud ka vaidlusaluse otsuse tegemise ajal põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mille põhjal võiks kaebajat pidada vaidlusaluse otsuse tegemise aja seisuga avaliku elu tegelaseks. Vastustaja ei ole esitanud selliseid tõendeid või andmeid, millest nähtuks, et kaebaja teenib elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Asjaolu, et isik on kunagi tegelenud mingite toodete müügiga enda näoga tooteid turustades/reklaamides veebis ning omab kodulehekülge, ei muuda isikut avaliku elu tegelaseks. See, et isikut Eesti mingis kitsamas ringkonnas teatakse, ei tähenda ka veel, et tegemist oleks avaliku elu tegelasega, kellel on automaatselt suurem talumiskohustus enda isikuandmete avalikustamise suhtes. Kohus toob 14(19)
välja, et suurem osa kaebaja poolt viidatud artiklitest jääb aastatesse 2016 ja 2017. Kui isik tol ajal avalikult eksponeeris ennast, kuid tänaseks seda enam aktiivselt ei tee, siis arvestades artiklite avaldamisest möödunud aega, leiab kohus, et vähemalt nende artiklite osas, mis avaldati 2016 ja 2017 tuleks AKI-l täiendavalt kaaluda kaebaja õigust unustamisele. Kohus märgib, et seejuures võiks AKI kaaluda kaebaja õiguste kaitseks rakendatava meetmena näiteks deindekseerimist. See tähendab, et AKI saaks kohustada veebilehtede haldajaid seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad vaidlusalused artiklid. Artiklite kustutamise või tagantjärele muutmist, ei pea kohus siiski hetkel talle teada olevate asjaolude pinnal vajalikuks vaatamata sellele, et kaebajat ei saa kohtu arvates käsitleda kui avaliku elu tegelast. AKI viitas oma otsuses veel, et vaidlusalustes artiklites (nr 1-12) kajastatakse kaebajat tema töötegevuse raames (raamatupidamine või XXX toote esindaja vms). Kaebaja isiku vastu jätkuvat avalikku huvi toetavat ka tema aastatepikkune ja ka tänasel päeval aktiivne äritegevus. Nagu kohus juba ülal märkis, siis on vale vastustaja väide nagu jätkaks kaebaja aktiivse äritegevusega. Kokkuvõtvalt leiab kohus leiab, et AKI on oma otsuses läbivalt käsitlenud kaebajat ekslikult kui avaliku elu tegelast ning teinud sellest tulenevalt kaalutlusvea.
10.2.Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et ka näiteks kriminaalkorras karistatud isikutele, kes ei ole avaliku elu tegelased, kuid kelle kuritegude avaldamiseks oli avaldamise ajal olemas avalik huvi, on üldjuhul tagatud teatud aja möödudes õigus unustamisele. Kaebajale, keda ei ole aga kriminaalkorras karistatud (mille üle vaidlus puudub, vt dtl 85-89) talle artiklites etteheidetud tegude eest, unustamist ei ole võimaldatud. AKI viitas siinkohal, et artiklites nr 1-9 avalikustatud info tugineb allikate ütlustele, mis kirjeldavad kaebaja ebasündsat käitumist. AKI on seisukohal, et tähtsust ei oma, kas tegemist oli karistusõiguslikult karistatavate tegudega või mitte, sest oma olemuselt on tegemist ühiskonnas taunitava ja hukka mõistetava käitumisega, mis osas on isiku enda teod toonud kaasa huvi tema isiku vastu. Juhul, kui isik käitub ühiskonnas mitte aktsepteeritaval viisil, mis võib olla mh karistusõiguslikult ette heidetav, ei saa isik eeldada, et tema tegevuse ja isiku vastu puudub avalik huvi või ta saab jääda anonüümseks. AKI viitas siinkohal ajakirjandusliku sõnavabaduse olulisusele ning sellele, et õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus ning arvestada tuleb ka õigusega sõna- ja väljendusvabadusele ning avalikkuse õigusega informatsiooni saada, sh õigusega saada infot minevikus toimunud sündmuste kohta. Avalik huvi seisneb AKI arvates ka ajakirjanduse teisese eesmärgi täitmise tagamises ehk juba kajastatud uudiste säilitamises ja avalikkusele kättesaadavaks tegemises, arvestades seejuures internetiarhiivi olulisust allikana uurimuste läbiviimiseks ja selle tasuta kättesaadavust. Kohus nõustub AKI-ga selles, et kui isik on käitunud ühiskonnas taunimisväärselt (sh oma äritegevuses), siis on selle vastu avalik huvi. Samuti on avalik huvi kajastatud uudiste säilitamiseks kuivõrd andmete kustutamine/muutmine riivab oluliselt ajakirjandusvabadust. Samas tuli AKI-l kaaluda ka seda, kas arvestades käesolevaks ajaks möödunud aega artiklite avaldamisest ja nendest kirjeldatud teost, võib olla vastav huvi oluliselt vähenenud arvestades artiklite mõju kaebajale ning seda, et kaebajat ei ole kohtu arvates võimalik pidada avaliku elu tegelaseks. Kohus leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et vastavate andmete avaldamine omab eelduslikult kaebajale otsest ja olulist negatiivset mõju eri eluvaldkondades, sh ettevõtluses ja võimaluses leida tööd. Samuti saab eeldada andmete avaldamise negatiivset mõju tema pereliikmetele, sh lastele. See negatiivne mõju, mille tekkimist saab eeldada, seondub peamiselt kaebaja mainekahjuga. Kohus leiab, et AKI ei ole siinkohal piisavalt kaalunud kaebaja huve ning 15(19)
erinevaid võimalusi tasakaalustamaks kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve. Nagu kohus juba ülal välja tõi, siis sellise tasakaalu leidmise üheks võimaluseks on vaidlusaluste artiklite deindekseerimine. Eeltoodu ei tähenda, et tingimata kõik kaebaja poolt välja toodud artiklid kuuluksid deindekseerimisele. Iga artikli puhul tuleb eraldi vaadata selle mõju kaebajale ning kaaluda kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve (sh huvi arhiivi materjalide kättesaadavusele).
10.3.AKI tõi välja, et AKI kui korrakaitseorgani pädevusse ei kuulu kahju hüvitamise nõuete menetlemine ja AKI ei saa tuvastada, kas tegemist on tõese või väära informatsiooniga. Siiski märgib AKI, et antud juhul puudub alus arvata, et meediaväljaanded on falsifitseerinud allikate ütlusi ning kaebaja ei ole oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse, et tõendada, et artiklites avaldatu sisaldab valesid väiteid tema kohta, millega tekitati kaebajale kahju. Praeguse seisuga aga ei esine olukorda, mis tõendaks, et kaebaja õigusi on ülemääraselt kahjustatud ja kaebaja kohta oleks esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Praktikas on tavapärane, et meediaväljaanded võivad kajastada lugusid ka halvustavas toonis ja ka isikud, keda intervjueeritakse, võivad end selliselt väljendada. Kohus nõustub AKI-ga selles, et tema pädevuses ei ole kahju hüvitamise nõuete menetlemine ja selleks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse. Küll aga ei saa kohus nõustuda sellega, et antud juhul oleks kaebaja igal juhul pidanud valeväidete ümberlükkamiseks pöörduma tsiviilkohtusse tõendamaks valede faktiväidete olemasolu kohtu kaudu ja üksnes seejärel saaks AKI tuvastada kaebaja huvide ülemäärase kahjustamise. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuli AKI-l hinnata kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve ning kaaluda mõlema vastandliku huvi proportsionaalsust riive suhtes. Selleks oli AKI-l õigus ja ka kohustus teha kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud oma pädevuse piires. Õige ei ole AKI seisukoht selles, et kaebaja huvide ülemäärast kahjustamist ei esine, kuna valefaktiväidete esitamist ei ole läbi tsiviilkohtumenetluse tõendatud. Eelneva tsiviilkohtumenetluse läbimine ei ole eelduseks ülemäärase kahjustamise tuvastamisele AKI poolt.
10.4.AKI viitas veel Riigikohtu 26.06.2023 lahendi nr 3-2-1-18-13 p-le 15 ja märkis, et Riigikohus on rõhutanud, et erinevalt eraisikutest peavad avalikud isikud taluma rohkem kriitikat. Avaliku elu tegelased on seetõttu kõrgendatud tähelepanu all ning peavad arvestama, et nende privaatsus ei ole teiste kodanikega võrreldes samavõrd tugevalt kaitstud. Seega peavad nad taluma tugevamaid privaatsuse riiveid kui tavakodanikud. Kohus märgib, et AKI jätab siinkohal tähelepanuta samas lahendis Riigikohtu poolt märgitu: „Kui isik tegeleb loomingu või selle esitamisega, võib üldjuhul olla õigustatud kõrgendatud huvi tema loomingu ja loometegevuse, mitte aga tema eraelu vastu. Seda ei muuda ka asjaolu, et isik on mingil ajal ise soovinud ajakirjandusega suhelda ja enda kohta eraelulist infot jagada. Asjaolu, et inimene on enda kohta avalikkusele teavet jaganud, ei tähenda, et ajakirjandus võiks seejärel asuda selle isiku kohta täiendavalt eraelulisi andmeid koguma ja neid isiku sõnaselgele keelule vaatamata avaldada. Olukorras, kus loovisik ei täida mingit avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise tegevuse või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist. Kolleegiumi arvates ei saa avalikku huvi samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega erahuvidega.“ Nagu kohus ka juba eelnevalt leidis, siis kaebajat ei saa käsitleda avaliku elu tegelasena. Seejuures toetab viidatud lahend selgelt kohtu seisukohti selles, et asjaolu, et isik on ennast varasemalt teataval määral eksponeerinud ning andud ka ajakirjandusele intervjuusid, ei muuda isikut avaliku elu tegelaseks ega tähenda seda, et ajakirjandus võib isiku privaatsfääri seetõttu piiramatult ja piiramatu aja jooksul sekkuda. Kohus leiab, et AKI-l tuleb kaebaja sekkumistaotluste lahendamisel vastavat asjaolu uuesti analüüsida ja kaaluda.
16(19)
11.Kohus peab seoses kaebuses esitatud nõuetega vajalikuks välja tuua veel järgmist.
11.1.Artikkel lingil nr 10 käsitleb rahvakohtunikuks saamise teemaga seonduvat. Artikkel pärineb 2023 aastast. Kohus nõustub AKI-ga ja leiab, et viidatud artikkel puudutab avalikku huvi. Kaebaja pidi rahvakohtunikuks kandideerides arvestama avaliku huviga tema isiku varasema käitumise ja tegevuse suhtes. Rahvakohtunik täidab avalikku võimufunktsiooni (õigusemõistmine) ja tema valikuks on kohtute seaduses esitatud spetsiifilised nõuded (KS § 103). Nende hulka kuulub ka kõrgendatud nõue rahvakohtunikuks sobivate kõlbeliste omaduste näol (KS § 103 lg 1). Kuigi vastavad omadused on seaduses täpsemalt defineerimata, on selle määratlemata õigusemõiste üheks vaieldamatuks sisuelemendiks varasem austusväärne ja aus käitumine. Sellise eelduse täidetuse osas eksisteerib kohtu hinnangul selge avalik huvi ja ajakirjandus on siinkohal õigustatud välja tooma varasemalt avaldatud asjakohaseid andmeid kandidaatide kohta. Kaebaja, avaldades soovi kandideerida rahvakohtunikuks, pidi sellest huvist ka aru saama ning arvestama sellega, et vastav tegevus võib kaasa tuua meedia huvi sh selle, et taas kajastatakse kaebaja suhtes varasemalt avaldatud seotud artikleid või sündmusi. Sellega asetas kaebaja vähemalt selles küsimuses ennast teadlikult uuesti ajakirjanduse huviorbiiti.
11.2.Kohus nõustub AKI-ga ka selles, et artikkel lingil 5, mis käsitleb Stevia müüki ja mis avaldati 2019 aastal, on ka käesoleval ajal avalikku huvi puudutav ning selles osas on artikli kättesaadavus (sh otsingumootorites) asjakohane. Artikkel puudutab konkreetse kaebaja poolt müüdud toote mittevastavust nõuetele. Vastav artikkel puudutab seega kaebaja äritegevust, mille vastu on põhjendatult laiem avalik huvi. Nagu AKI asjakohaselt välja toob, siis artikkel ei käsitle kaebaja isikuandmeid ega eraelulisi andmeid suuremas määras kui vastava äritegevusega seotud asjaolude edasiandmiseks oli vajalik. Viidatud artikli osas ei pea kohus ka deindektseerimist kohaseks.
11.3.Õige on ka AKI poolt märgitu selles, et artiklid linkidel 11-12 kajastavad kaebaja enda kommentaare seoses Põllumajandus- ja Toiduametis ning Maksu- ja Tolliametis läbiviidud uurimisega. Viidatud artiklid on avaldatud 2022 aastal. Kohus leiab ka nende artiklite osas, et nende jätkuva tervikuna avaldamise suhtes on laiem avalik huvi ning artiklid ei käsitle kaebaja eraelulisi andmeid suuremas määras kui artiklite sisu edasiandmiseks on vajalik. Ka viidatud artiklite osas ei pea kohus, pannes kaalukausile kaebaja erahuvid ja ajakirjandusvabaduse, deindekseerimist põhjendatuks. Kohus leiab, et ajakirjandusvabadus (sh arvestades internetiarhiivi olulist rolli ühiskondliku mälu säilitamisel) kaalub siinkohal üles kaebaja huvi õigusele olla unustatud.
11.4.Kohus nõustub AKI-ga selleski osas, mis puudutab kaebaja 14.05.2024 esitatud pöördumist, mille kohaselt soovib kaebaja oma isikuandmete (nime ja viited tema elukutsele) eemaldamist ka kahest Meediaettevõtete Liidu Pressinõukogu poolt tehtud otsusest. Kohus nõustub selles osas AKI-ga, et kaebaja nõue seal kajastatud isikuandmete kustutamiseks pole põhjendatud. AKI on asjakohaselt välja toonud, et ühes otsuses (link nr 13) on kajastatud Pressinõukogu 26.01.2017 otsus, kust on näha, et Pressinõukogu arutas X. Xi kaebust Elu24-s
29.novembril 2016 ilmunud uudise „Staarid rahast ilma jätnud süüdimatu raamatupidaja X. X: äri on äri!“ peale ja otsustas, et Postimehe veeb ei rikkunud head ajakirjandustava. Kaebaja isikuandmetest on välja toodud ta nimi, kui kaebuse esitaja, kaebuse aluseks oleva artikli sisu lühidalt ja kommentaarid juhtunuga seoses. Teisest, 26.01.2017 otsusest (link nr 14), on näha, et pressinõukogu arutas X. Xi kaebust Kanal 2 saates Radar 29.11.2016 avaldatud saatelõigu peale ja otsustas, et Radar ei rikkunud head ajakirjandustava. Sarnaselt eelmisele otsusele on ka siin kaebaja isikuandmeid kajastatud ainult määras, mis on vajalikud kaebuse sisu edasi andmiseks. Kaebaja on ise vastava kaebuse esitanud, Pressinõukogu otsuses puuduvad lingid või otseviited kaebuste aluseks olnud artiklile või saatele. Pressinõukogu otsused on avalikud. Kohus nõustub AKI-ga selles, et vastavates otsustes olev 17(19)
teave ei kahjusta kaebajat ülemääraselt ka olukorras, kus kaebajat ei saa kohtu arvates käsitleda avaliku elu tegelasena. Viidatud artiklite osas puudub kohtu hinnangul ka vajadus nende deindekseerimiseks.
11.5.Samuti nõustub kohus AKI-ga kaebaja 02.05.2024 sekkumistaotluses eraldi kaebaja poolt viidatud lingi nr 2 osas (https://otsustame2ra.home.blog/tag/X. X/) avaldatud seisukohadega. AKI tõi neis kohtu hinnangul asjakohaselt välja, et kaebaja isikuandmete töötlemine toimub blogis, kus andmete avaldamine võib toimuda ajakirjanduslikul eesmärgil ehk isikuandmete õiguslikuks aluseks on IKS § 4, mis eeldab kolme kriteeriumi täidetust ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks: 1) avalik huvi, 2) kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega ja 3) avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kohus nõustub siinkohal põhiosas AKI-ga ja leiab, et antud juhul on vastavad kriteeriumid täidetud AKI seisukohti kordamata v.a see osa, et kaebaja on avaliku elu tegelane. Avalik huvi kaalub siinkohal üles kaebaja erahuvi olla unustatud, sest blogis mitte ei avaldada eelkõige kaebaja eraelu detaile, vaid juhitakse avalikkuse tähelepanu teemale, mis on seotud järelevalvega toiduainetööstuse üle ja mis on selgelt ühiskonda laiemalt puudutav teema. Kaebaja ei ole siinkohal ära näidanud ega tõendanud, et blogis oleks esitatud valeandmeid või kuidas vastav blogipostitus riivab ülemääraselt kaebaja õigusi. Arvestades, et vastav teema on aktuaalne ka tänasel päeval, ei ole blogipostitus ei ole ka oma tähendust kaotanud.
12.Arvestades eeltooduga tuleb kokkuvõtvalt kaebaja kaebus rahuldada osaliselt. Kohus tühistab AKI 07.08.2024 otsuse nr 2.1-1/24/554-1363-2 osas, milles see puudutab kaebaja 29.04.2024 sekkumistaotluses nimetatud ja otsuses kajastatud artikleid linkidel 1-4, 69 (vt dtl 223-224) ja 02.05.2025 sekkumistaotluses nimetatud ja otsuses kajastatud artikleid linkidel 3-7 (dtl 233). Nimetatud osas tuleb AKI-l lahendada kaebaja sekkumistaotlused uuesti arvestades, et kaebaja ei ole avaliku elu tegelane. Juhul, kui AKI peaks jõudma järeldusele, et 29.04.2024 sekkumistaotluses viidatud artiklite puhul, mis asuvad linkidel 1-4 ja 6-9 on põhjendatud deindekseerimine, langeks ära vajadus eraldi kaaluda samade artiklite Google otsingutulemustest kaebaja nime järgi otsides kuvatavate linkide eemaldamist, sest see kaebaja eesmärk oleks juba deindekseerimisega saavutatud. Ülejäänud artiklite, mis olid vaidluse all 29.04.2024 sekkumistaotluses linkidel 5, 10-14 (dtl 223-224) ning 02.05.2024 sekkumistaotluse linkidel 1-2 (dtl 233), osas leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud menetluse lõpetamise teade rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks seetõttu nende osas tühistamisele.
13.Kaebaja avaldas kaebuses soovi lisada täiendavad artiklid ja lingid oma varasemalt AKI-le esitatud taotlusesse. Kohus selgitab, et kaebaja ei saa kohtumenetluses täiendada oma esialgselt haldusorganile esitatud sekkumistaotlust. Samuti ei saa kohus täiendavate artiklite, mida kaebaja ei märkinud vaidlusalustesse sekkumistaotlustesse, osas võtta seisukohta, sest seda ei ole veel teinud haldusorgan. Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalus esitada nende artiklite ja linkide suhtes AKI-le täiendav taotlus ja paluda selle liitmist käesoleva kohtuotsuse alusel (pärast selle jõustumist) lahendatavate küsimustega.
14.Kohus peab vajalikuks kaebajale veel selgitada, et juhul kui kaebaja ise käitub edaspidi selliselt, et asetab ennast meedia huviorbiiti, siis tuleb tal arvestada ka sellega, et sõltuvalt asjaoludest võib taaskord olla kajastatud ka tema kohta varem meedias avaldatu. Kohus soovitab kaebajal, juhul kui ta ei soovi taas avalikkuse tähelepanu alla sattuda, vastavalt käituda. Kohtu märgib, et kohtu eelnev soovitus ei ole kuidagi suunatud kaebaja poliitiliste vabaduste, arvamus- või sõnavabaduse piiramisele, kuid nende rakendamisel tuleb kaebajal igal arvestada ka võimalike tagajärgedega, mille hulgas võib olla avalikust huvist tulenev huvi saada ülevaade kaebaja varasemast avalikust tegevusest või isegi seaduses sätestatud ulatuses kaebaja eraelust. 18(19)
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
16.Kohus leiab, et käesolevas kohtulahendis tuleb selle avaldamisel asendada kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid sh viiteid vaidlusaluste artiklite linkidele. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.