Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Einar Vene 9. oktoober 2025, Tartu 3-25-602 H.L.-i kaebus Räpina valla nõusoleku tühistamiseks ja kohustamiseks sõlmida kaebajaga hauaplatsi kasutusleping Räpina valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. juuni 2025. a määrus Kirjalik menetlus Kaebaja – H.L. Vastustaja – Räpina vald
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuni 2025. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.L. esitas 11. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus
8.oktoobri 2022. a hauaplatsi kasutuslepingu nr 4-7/149 aluseks oleva Räpina valla nõusoleku tühistada ning kohustada Räpina valda sõlmima kaebajaga hauaplatsi nr xxx kasutusleping. Kaebaja selgitas, et vastustaja sõlmis kasutuslepingu R.K.ga. Nimetatud hauaplats on kaebaja vanaema vanemate matmispaik ja sinna on hiljem kaebajat teavitamata ja kaebaja nõusolekuta maetud R.K. õde. Kasutuslepingu sõlmimine on teostatud kaebajaga kooskõlastamata ja kaebaja eest varjatult.
2.Räpina vald oli kaebusele esitatud vastuses seisukohal, et kaebaja on ületanud kaebuse esitamise tähtaega, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Hiljemalt 27. veebruaril 2024 oli kaebuse esitaja teadlik valla ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust. Kaebus esitati üle aasta hiljem. Ei saa pidada mõistlikuks umbes aastast viivitamist kaebuse esitamisel.
Kaebaja esitas 1. juunil 2025 halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendas, et vastustaja andis kaebajale teada, et käesoleva küsimuse seoses kasutuslepinguga peab kaebaja lahendama R.K.ga kokkuleppel. Puudus tähtaeg omavahelise kokkuleppe saavutamiseks. 2024. a oktoobris R.K.ga peetud vestlustes oli R.K. nõus loobuma kasutuslepingust. R.K. kinnitas mitmel korral, et saab kaebaja soovist aru. Lisaks oli kaebaja alates 2024. a novembri keskpaigast kuni jaanuari 2025. a keskpaigani Eestist ära ning Eestisse tagasi tulles jäi kaebaja raskelt haigeks. Veebruaris haigestus kaebaja uuesti. Sellises olukorras polnud kaebajal võimalik nende küsimustega tegeleda.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 3. juuni 2025. a määrusega taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja jättis vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu rahuldamata.
4.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 7 näeb ette, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.
4.2.Kaebaja on tühistamiskaebuse esitamisel ületanud kohtusse pöördumise tähtaega. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebajale ei ole HKMS § 46 lg 1 kohaselt teatavaks tehtud vaidlusalust nõusolekut, vaid kaebaja sai sellest teada hiljemalt 10. mail 2024, mil vastustaja edastas kaebajale e-kirja, milles märkis, et hauaplatsi hoolduslepingu on sõlminud R.K.. Eelnimetatud e-kirjast sai kaebaja teada hauaplatsi puudatava haldusakti olemasolust muul viisil. Kaebajale ei saa ette heita seda, et kaebaja ei pöördunud pärast vastustajalt e-kirja saamist 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse, kuna vastustaja soovitas kaebajal pöörduda lepingu vormistamisega seoses kolmanda isiku poole. Samas tuleb arvesse võtta seda, et vaatamata sellele, et kaebaja sõnutsi avaldas kolmas isik kaebajale, et saab kaebajast aru, on kaebaja siiski kaebuses rõhutanud järgmist: „Läks paar päeva mööda ja R. helistas ning teatas, et tema oli helistanud valda ja vald ütles, et tema on kõik õigesti teinud ning tema ei kavatse kalmistule minuga minna ja midagi lepingus muuta. Jutt oli väga vaenulik ja lühike, ta ei soovinud selgitada ning lihtsalt lõpetas kõne. Püüdsin uuesti mitmel korral ühendust saada, kuid kõned ilmselt blokeeriti.“ Et kohtule arusaadavalt toimus viidatud R.K. poolt väljendatud mittenõustumine 2024. a lõpus (kaebaja viitas eelnevalt oktoobrikuisele kokkuleppele) ning kaebaja pöördus tühistamiskaebusega kohtusse
11.märtsil 2025, siis on kohtu hinnangul kaebaja viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega ja tühistamiskaebuse kaebetähtaeg tuleb lugeda möödunuks.
4.3.Kohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses toodud selgitustest nähtuvalt võib mõista, et kaebaja ei olnud teadlik, et tal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks vaidlustada 8. oktoobri 2022. a hauaplatsi kasutuslepingu nr 4-7/149 aluseks oleva Räpina valla nõusolekut, kuivõrd valla poolt esitatud vastusest jäi kaebajale mulje, et ainsaks lahenduseks on see, kui kaebaja lepib haua kasutuslepingu muutmise osas kokku kolmanda isikuga. Ka takistas tühistamiskaebuse tähtaegselt esitamist see, et kaebaja jäi lootma, et R.K. nõustub kasutuslepingu ümbervormistamise ning 2025. a jaanuaris haigestus kaebaja raskelt ja uuesti haigestus kaebaja 2025. a veebruaris.
4.4.Tähtaja ületamine on vabandatav ning kaebetähtaeg kuulub ennistamisele, kuivõrd kaebajale ei saa tema teadmatust ette heita. Olukorras, kus vald on andnud kaebajale üksnes soovituse, et kaebaja peaks lepingu enda nimele vormistamiseks pöörduma kolmanda isiku poole, ning seejuures ei ole vald esitanud kaebajale selgitusi selle kohta, millise tähtaja jooksul peaks kaebaja kokkuleppe saavutama, ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei pöördunud tühistamiskaebusega kohtusse. Ühtlasi arvestab kohus kaebaja selgitusi tema tervisliku seisundi kohta, mis võis takistada kohtusse kaebuse esitamist. Ka arvestab kohus praeguse haldusasja protsessiõigusliku küsimuse keerukust – st kui kaebajal ei õnnestunud valla suuniseid järgides saavutada kolmanda isikuga kokkulepet, siis ei saavuta kaebaja oma 2
eesmärki üksnes kohustamiskaebuse esitamisega, vaid kaebuse eesmärgi saavutamiseks peab olema edukas ka tühistamisnõue. Arvestades, et kohtule arusaadavalt puuduvad kaebajal õigusteadmised, siis ei pidanud kaebaja sellist õiguslikku asjaolu teadma.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Räpina vald esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu 3. juuni 2025. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning rahuldada vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.
5.1.Hiljemalt 27. veebruaril 2024, kui kaebaja pöördus valla poole, oli kaebaja teadlik valla ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust. Kaebus esitati üle aasta hiljem. Tähtaja ennistamise otsustamise osas tuleb ka hinnata, millist mõju see võib omada teistele menetlusosalistele.
5.2.K. K. maeti hauaplatsile xxx 12. juulil 2017. a. Kaebuse esitaja pidi olema matmise faktist platsile nr xxx teadlik alates 2018. a suvest, kuivõrd oma kaebuses kirjutab kaebaja, et käis kalmistul oma lähedaste haudu korrastamas alates 2018. aastast. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja ei kasuta oma protsessuaalseid õiguseid heas usus.
5.3.Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ei saa pidada mõistlikuks ja vabandatavaks kaebuse esitamist üle aasta aja hiljem. Tõendamata on ka kaebuse esitaja väited raske haigestumise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning jättis vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu rahuldamata. Vastustaja halduskohtuga ei nõustu ja on seisukohal, et kaebetähtajaja möödalaskmine ei ole põhjendatud, kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata ja menetlus lõpetada. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on põhjendatult rahuldanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ja jätnud sellest lähtuvalt taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
8.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Kohtupraktikas on selgitatud, et kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul peaks kaebetähtaja ennistamiseks olema esinenud mõni objektiivne takistus, mis ei võimaldanud kaebust õigeaegselt esitada. Erandina on mõjuvate põhjustena aktsepteeritud ka haldusorgani käitumist, menetlusosalise isikut ja tema varasemat kogemust ning protsessiõigusliku küsimuse keerukust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrused nr 3-22-2296, p 17; 3-3-118-16, p 13; 3-3-1-75-08, p 17). Küll aga ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav siis, kui kaebaja ei olnud kõiki asjaolusid arvestades ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebetähtaja ulatuslik ületamine rikub õiguskindluse põhimõtet. Sellest tuleneb, et mida
3
enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et kaebaja on palunud kohaliku omavalitsuselt selgitust ja kinnitust hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimise kohta. Kaebaja avaldas samas ka soovi sõlmida hauaplatsi leping enda nimele (dtl 18-19). Vastustaja on 10. mail 2024 kaebajale e-kirjaga vastanud, et leping on sõlmitud R.K.ga ja hauaplatsi lepingu enda nimele vormistamiseks tuleb kaebajal pöörduda R.K. poole (dtl 21). Põhjendatud on sellises olukorras eeldada, et kaebaja ei olnud teadlik sellest, et kaebajal tuleb enda eesmärgi saavutamiseks koheselt pöörduda kohtusse. Kaebajale anti vastustaja poolt selge juhis, mida kaebajal tuleb enda soovitud eesmärgi saavutamiseks teha. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kirjeldatud haldusorgani tegevus oli kaebajat eksitav ning selle tulemusena jäi kaebus halduskohtusse õigel ajal esitamata.
10.Kuigi kaebetähtaega on ületatud ligi aasta, ei riku see ringkonnakohtu hinnangul õiguskindluse põhimõtet. Vastustaja oli alates kaebaja e-kirja saamisest teadlik kaebaja soovist sõlmida leping. Kaebaja esitatud seisukohtadest võib aru saada, et kaebaja tahtest on olnud teadlik ka R.K.. Täpsemad asjaolud sh kuidas jõudis vastustaja lepingu sõlmimiseni R.K.ga, tuleb välja selgitada asja sisulisel lahendamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis võimalik üheselt kinnitada, et kaebajal pidi olema arusaadav, mis nõudega ja millisel tähtajal tuleb kaebajal halduskohtusse pöörduda.
11.Vastustaja väide, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid raske haigestumise kohta, ei ole hetkel kaebetähtaja ennistamisel määrava tähtsusega. Halduskohus on kaebaja väidetud haigestumist võtnud arvesse kui täiendavat ennistamise alust. Halduskohus on eelkõige tuginenud ennistamisel asjaolule, et kaebajale ei saa tema teadmatust ette heita.
12.Kuna halduskohus rahuldas kaebetähtaja ennistamise taotluse, tuli sellest lähtuvalt jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuni 2025. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.