Optimus Systems AS kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti riigihankes „Seiresüsteemide ja lisaseadmete ostmine“ (viitenumber 284595) Optimus Systems AS-i pakkumuse tagasilükkamise otsus ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.08.2025 otsus vaidlustusasjas nr 169-25/284595
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Optimus Systems AS, lepinguline esindaja v.adv Martin Männik Vastustaja (hankija) – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kärt Kasepõld
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 20.10.2025) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.26.11.2024 avaldas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris piiratud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Seiresüsteemide ja lisaseadmete ostmine“ (viitenumber 284595) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi Riigihanke teises etapis kättesaadavaks mh Pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi PEE) lisa 1. Riigihange viiakse läbi raamlepingu sõlmimiseks. Taotluse esitamise tähtpäevaks esitasid taotluse 9 taotlejat ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks kaks pakkujat: Optimus Systems AS ja AS G4S Eesti
2.03.07.2025 teavitas Hankija pakkujaid Politsei- ja Piirivalveameti 03.07.2025 otsusest nr 20- 2.11/108-8, millega hankekomisjon otsustas: 1) tunnistada vastavaks AS-i G4S Eesti pakkumuse; 2) lükata tagasi Optimus Systems AS-i pakkumuse; 3) tunnistada edukaks AS-i G4S Eesti pakkumuse.
3-25-2796
3.14.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) Optimus Systems AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi.
4.VAKO jättis 15.08.2025 otsusega nr 169-25/284595 Optimus Systems AS vaidlustuse rahuldamata. VAKO põhjendused olid järgmised: 1) Hankija on andnud PEE vormil 3 pakkujatele selge juhise, et kolmanda veeru kõik lahtrid tuleb pakkujatel/ühispakkujatel täita. Ükskõik, milline tühi lahter veerus tähendab, et pakkuja on jätnud selle vastuolus PEE vormi 3 nõuetega täitmata. Antud juhul ei ole vaidlust, et Vormil 3 on kõik tarnetähtaegade lahtrid (16 tükki) Vaidlustaja poolt täitmata; 2) Vaidlustaja põhjendus, et tühjad lahtrid tarnetähtaja osas ei ole mitte täitmata, vaid need on siiski täidetud ja esitatud on lõpmatu tarneaeg, on otsitud eesmärgiga õigustada riigihangete alusdokumentides (RHAD) nõutud andmete esitamata jätmist. Olukorras, kus pakkujatel oli RHAD-ist tulenevalt lahtrite täitmise kohustus, tähendavad tühjad lahtrid PEE vormil 3, et need on pakkuja (Vaidlustaja) poolt täitmata ja Vaidlustaja väide, et Vaidlustaja on seal sisuliselt siiski midagi ette näinud, ei ole õige. 3) Kuna Vaidlustaja PEE vormil 3 on lahtrid tarnetähtaja osas kalendripäevades täitmata, ei oma asja lahendamiseks mingit tähtsust, kas lõputu tarneaja esitamisel oleks tegemist sisulise või mittesisulise puudusega pakkumuses. Lõpmatu tarneaeg ei oleks mingi kindel arv kalendripäevi (mida nõuti RHAD-s) isegi siis, kui Vaidlustaja oleks pakkumuses pakkunud seadmete tarnimiseks lõpmatut tarneaega, mida Vaidlustaja ei teinud. 4) Taotluse esitamise ettepaneku (edaspidi TEE) lisast 1 (Sõlmitava raamlepingu tingimused) nähtuvalt ei ole Hankijal kavatsust sõlmida raamlepingut ilma tarnetähtaegadeta ega võimaldada raamlepingu täitmist ilma tarnetähtaegadeta. Raamlepingu sõlmimiseni saab jõuda vaid RHAD-ile vastava pakkumusega ja pakkumuses sisalduvate vigade parandus (antud juhul tarnetähtaegade esmakordne esitamine) ei saa toimuda kunagi tulevikus raamlepingu täitmise kaudu.
5.Optimus Systems AS esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada täies ulatuses VAKO 15. augusti 2025. a. otsus vaidlustusasjas nr 169-25/284595 ja Politsei- ja Piirivalveameti 03. juuli 2025. a. otsus riigihankes „Seiresüsteemide ja lisaseadmete ostmine“ (viitenumber 284595) Optimus Systems AS-i pakkumuse tagasilükkamise kohta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Optimus System AS seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) TEE lisa 1 (Sõlmitava raamlepingu tingimused) punktis 5.3.1 on sätestatud, et „Müüja kohustub asjad tarnima vastavalt pakkumuses esitatud tarneaja jooksul. Pooled võivad hankelepingus kokku leppida lühemas tarneajas. Ostja kohustub lepingu esemed kokkulepitud ajal vastu võtma.“ Seega ei tähendanud pakkumuse raames esitamist võimaldav tarnetähtaeg, et see oleks poolte vahel lõplikult kokku lepitud, vaid tarneaeg võidi peale pakkumuse edukaks tunnistamist kokku leppida lühemana. Jättes Hankes esitatud pakkumuses tarneaja märkimata, on Vaidlustaja sisuliselt näinud ette, et tarneaeg on lõpmatu, kuid seda on võimalik Hankijaga lühemalt mistahes ajaks kokku leppida vastavalt TEE lisa 1 punktile
5.3.1.2) VAKO asus seisukohale, et kuivõrd Vaidlustaja oli jätnud pakkumuse esitamisel 16 lahtris tarnetähtajad täitmata, siis ei saa seda lugeda kui lõpmatut tarnetähtaega ning et asja 2(6)
3-25-2796 lahendamisel ei oma mingit tähtsust, kas lõputu tarnetähtaja esitamisel oleks tegemist sisulise või mittesisulise puudusega pakkumuses. Sellega ei saa nõustuda. Formaliseeritus ei saa asuda prevaleerima riigihangete seaduse (RHS) eesmärkidega võrreldes. TEE lisas 1 olid toodud välja sõlmitava raamlepingu tingimused, sh sätestati raamlepingu tingimuste punktis 13.2., et lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluse korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kuigi vastab tõele vaidlustatud VAKO otsuses tehtud märkus, et TEE lisa 1 punkti 5.3.1. kohasel tuleb asjad tarnida „vastavalt pakkumuses esitatud tarneaja jooksul“, siis Vaidlustaja poolt pakkumuses tarnetähtaja määramata jätmine ei tähenda, et müüja ei kohustugi asju kunagi tarnima, nagu leidis ekslikult VAKO, vaid tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-st 3, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Vaidlustaja ei oska ette ennustada, millal täpselt võib Hankija nõuda mõne konkreetse seadme tarnimist ning millised olulised erinevused tarneaegades võivad esineda sõltuvalt tellimuse hetkest. Seetõttu oleks mistahes täpse tarnetähtaja nimetamine Vaidlustaja poolt enda pakkumuses olnud spekulatiivne (kui mitte hankemenetluses valeandmete esitamine), sest vastavalt TEE lisa 1 punktile 4.1. toimub lepingu alusel hankelepingu sõlmimine ja täitmine vastavalt ostja vajadusele, kusjuures vastavalt TEE lisa 1 punktile 4.2.2.2. täpsustab ostja minikonkursi raames, mh asjade tarneajad ja üleandmise koha. Olukorras, kus ainukene hindamiskriteerium Hankes oli pakkumuse maksumus, ei omanud tarnetähtaeg pakkumuse vastavuse hindamisel sisulist tähtsust. Seetõttu tuleb lugeda vastavaks ka pakkumus, kus tarneaeg on üldse märkimata (aeg on lõpmatu ja peab olema seaduse kohaselt vähemalt mõistlik). 3) Tulenevalt riigihanke läbipaistvuse ja sellest tulenevast ettenähtavuse nõudest kitsendab hanketingimuste üldsõnalisus hankija hindamis- ja kaalutlusruumi eelkõige pakkuja kasuks. Olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega.“ Kujunenud olukorras on arusaamatu, miks Hankija otsustas Otsusega lükata Vaidlustaja pakkumuse tagasi ning tunnistada edukaks vaid ühe pakkumuse. Määratledes pakkumuses tarnetähtaja lõpmatuna, võimaldas Vaidlustaja Hankijaga raamlepingu sõlmimisel TEE lisa 1 punkti 5.3.1. alusel kokku leppida mistahes tähtajas Hanke esemete tarnimisel. Ka võis pakkumuses esitatud tähtaeg omada vähest tähtsust üksnes esimese tarne tegemisel, kuid mitte hilisemate tarnete puhul, milleks korraldatakse minikonkursid (vt TEE lisa 1 punkti 4.2.2.). Ka siis, kui Vaidlustaja ei oleks nõus olnud Hankijaga mistahes (lühemas) tarnetähtajas kokku leppima, sai Hankija nõuda Vaidlustajalt (esimest) tarnimist VÕS § 82 lg 3 alusel mõistliku tähtaja jooksul ning mh kasutada sõlmitava raamlepingu alusel õiguskaitsevahendeid. 4) Olukorras, kus riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ei ole ohus, kuna viga menetluse läbiviimisel ei saanud mõjutada menetluse kulgu, pidi hankija kaaluma, kas sellise vea tõttu eduka pakkumise ja pakkuja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne hanke eesmärgi ja kaebaja õiguste suhtes. Otsus kõrvaldada hankest vaidlustaja, kuna ta oli jätnud märkimata PEE vormil 3 tähtajad (mis tähendab märkimata jätmise korral lõpmatust ja võimaldab VÕS § 82 lg 3 alusel nõuda Vaidlustajalt tarnimist mõistliku tähtaja jooksul), ei ole proportsionaalne hanke eesmärgi ega Vaidlustaja õiguste suhtes, sest pooled saavad vastavalt TEE lisa 1 punktile 5.3.1. selle tähtaja kokku leppida. Sõlmides hankelepingu vaid ühe pakkujaga, ei ole Hankija käitunud kooskõlas Hanke eesmärgiga ning on teinud Vaidlustaja suhtes ebaproportsionaalse Otsuse, seades riigihanke formaliseerituse põhimõtte seaduse eesmärgist ja kaalutlusreeglitest tähtsamaks. Olukorras, 3(6)
3-25-2796 kus Hankes sõlmitakse hankeleping kuni kahe edukaks tunnistatud pakkujaga ning tegemist oleks raamlepingutega, ei ole Otsus kooskõlas RHS § 2 sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. 5) Hankija ei ole kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuses üldse motiveerinud ega kaalunud, miks pelgalt seetõttu, et Vaidlustaja ei olnud märkinud pakkumuses tarnetähtaega, oli Vaidlustaja pakkumus olulise mittevastavusega olukorras, kus vastavalt TEE lisa 1 punktile 5.3.1. saanuks Hankija leppida Vaidlustajaga raamlepingu sõlmimise järel (lühendatud) tarneajas kokku või nõuda Vaidlustajalt igal juhul vastavalt VÕS § 82 lg 3 tarnimist mõistliku tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole selles, et Hankes avaldatud hanketeate kohaselt on Hankijal õigus sõlmida raamleping kas ühe või mitme pakkujaga. See asjaolu ei mõjuta aga kuidagi seda, miks Hankija ei tunnistanud Vaidlustaja pakkumust vastavalt RHS § 114 lg 2 ls 2 Hankes vastavaks. Kui Hankija oleks kahe vastavaks tunnistatud pakkumuse puhul otsustanud Hankes sõlmida hankelepingu vaid ühe pakkujaga, siis oleks ta pidanud raamlepingu sõlmima Vaidlustajaga, kuivõrd Vaidlustaja pakkumus oli Hankes majanduslikult soodsam kui AS-G4S Eesti pakkumus.
7.Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) RHAD vastavustingimuste punkti 6 (kaebuse lisa 1) kohaselt pidi pakkuja pakkumus vastama tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele (PEE lisa 1). Pakkuja pidi selle tingimuse täitmiseks esitama PEE vormi 3 kohase täidetud tehniliste andmetega tehnilise kirjelduse. Hankija tuvastas, et kaebaja oli jätnud vastavustingimuste punktis 6 hankija pakkumuse esitamise ettepaneku tehnilise kirjelduse vormil 3 küsitud tarnetähtajad esitamata (kaebuse lisa 2). Tähtaegade kalendripäevades märkimise nõude näol oli tegemist selge ja üheselt arusaadava tingimusega. 2) Vastustaja esitas 13.06.2025 kaebajale päringu (ID976668), kus palus kaebajal selgitada, kus tema pakkumusest hankija leiab info kõikide PEE vormil 3 küsitud seadmete tarnetähtaegade kohta (kaebuse lisa 3). Lisaks selgitas vastustaja, et vastavalt RHS § 114 lõikele 2 lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (kaebuse lisa 3). Kaebaja on vastustaja päringule vastates tunnistanud, et ta ei ole pakkumistabelisse tarneaja infot lisanud, ning esitanud selgitused, miks ta seda teinud ei ole (kaebuse lisa 3). Kaebaja selgitused ei muuda aga fakti, et ta on jätnud riigihankes küsitud andmed esitamata ning PEE vormil 3 nõutud tarnetähtaegade lahtrid tühjaks. RHS § 110 lg 2 sätestab, et pakkumus peab vastama RHAD-s sätestatud tingimustele. Kaebaja pakkumus RHAD vastavustingimuste punktis 6 sätestatud tingimustele ei vasta. Samuti ei olnud tarnetähtaegasid hankijal võimalik kontrollida kaebaja pakkumuses toodud muude dokumentide hulgast. Kuna kaebaja pakkumus ei vastanud RHAD-s esitatud tingimustele, lükkas vastustaja kaebaja pakkumuse õiguspäraselt tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja lükkas pakkuja Optimus Systems AS-i pakkumuse tagasi põhjendusel, et viimase pakkumus ei vastanud Vastavustingimuste punktis 6 toodud tingimustele. Hankija on välja toonud, et pakkuja on jätnud Vastavustingimuste punktis 6 PEE vormis 3 punktides 1 kuni 16 küsitud seadmete tarnetähtajad esitamata. Seetõttu ei olnud Hankijal võimalik pakutavate toodete tarnetähtaegasid kontrollida ega hinnata pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. 4(6)
3-25-2796
9.Kaebus jääb rahuldamata. Kohus nõustub PPA ja VAKO seisukohtadega, VAKO 15.08.2025 otsus nr 169-25/284595 on õiguspärane.
10.Vastavustingimuste 6. lõigus „Tehnilise kirjelduse esitamine“ oli nõutud, et pakkuja pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele (PEE lisa 1) ning pakkuja esitab PEE vormi 3 kohase täidetud tehniliste andmetega tehnilise kirjelduse ja lisaks esitab pakkuja asjade spetsifikatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, mis peavad vastama PEE lisas 1 tehnilises kirjelduses toodud tehnilistele tingimustele. Alapealkirja „Küsimused pakkujale“ p-s 1 oli toodud „Pakkuja esitab PEE vormi 3 kohase täidetud tehnilise kirjelduse vormi (Vabas vormis dokument). PEE vormil 3 (dtl 40‒58) tuli pakkujal erinevate pakutavate asjade puhul täita iga seadme puhul eraldi tarnetähtaeg kalendripäevades. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seda ei teinud, olles seda ise kinnitanud (vt Hankija ja kaebaja teabevahetus kaebuse lisas 3). Seega polnud kohtu arvates Hankijal muud võimalust, kui RHS § 114 lg 2 alusel kaebaja pakkumus tagasi lükata, kuna see ei vastanud RHAD tingimustele.
11.Kohus nõustub VAKO-ga, et Hankija on andnud PEE vormis 3 pakkujatele selge juhise, et kolmanda veeru kõik lahtrid tuleb pakkujatel täita ning ükskõik milline tühi lahter veerus tähendab, et pakkuja on jätnud selle vastuolus PEE vormi 3 nõuetega täitmata. Vormil 3 on kõik tarnetähtaegade lahtrid jäänud kaebaja poolt täitmata.
12.Kohus jagab VAKo seisukohta, et kaebaja põhjendus ‒ lõpmatu tarneaeg ‒ on otsitud eesmärgiga õigustada RHAD-is nõutud andmete esitamata jätmist ning mitte miski tühjades ja täitmata lahtrites ei viita sellele, et need on pakkumuse esitamise hetkel kaebaja poolt siiski millegagi täidetud, nt lõpmatu tarneajaga. PEE vorm 3 ei võimaldanud sellist „lõpmatut tarneaega“ määrata, vaid tarneaeg tuli kajastada kalendripäevades. Seega mitte igasuguse tarneaja pakkumine ei vastanud RHAD-ile, vaid üksnes tarnetähtaeg kalendripäevades. Lõpmatu tarneaeg ei oleks mingi kindel arv kalendripäevi. Kaebaja pakkumuses puuduse tuvastamisel ei pidanud Hankija andma enne pakkumuse tagasi lükkamise otsuse tegemist kaebajale võimalust pakkumuses esitamata andmete esitamiseks, kuna see tähendanuks pakkumuse muutmist peale pakkumuste esitamise tähtaega, mis ei ole lubatav. TEE lisast 1 (Sõlmitava raamlepingu tingimused) nähtuvalt ei ole Hankijal kavatsust sõlmida raamlepingut ilma tarnetähtaegadeta ega võimaldada raamlepingu täitmist ilma tarnetähtaegadeta. TEE lisa 1 punkti 5.3.1. kohasel tuleb asjad tarnida „vastavalt pakkumuses esitatud tarneaja jooksul“, seega kaebaja VÕS-st tuletatav „mõistliku aja jooksul“ paneks Hankija ebamäärasesse olukorda. Hankijal on vaja kindlust, kui kiiresti suudab pakkuja hangitavaid seadmeid tarnida, mis oligi sellise nõude RHAD-s fikseerimise eesmärgiks.
13.Kaebaja väidab, et TEE lisa 1 kohaselt lepitakse täpne tarnetähtaeg nagunii kokku iga minikonkursi raames. Kohus nõustub VAKO-ga, et see väide ei ole asjasse puutuv – Riigihange ei ole minikonkurss ja Riigihanke eesmärgiks on alles jõuda raamlepingu sõlmimiseni, mis sõlmitakse üksnes pakkujaga, kelle pakkumus vastab RHAD-ile ja on tunnistatud edukaks, st pakkumus peab vastama RHAD-ile enne raamlepingu sõlmimist ja kaebaja ei saa tugineda vaidluses pakkumuse vastavuse üle RHAD-ile raamlepingust müüjale tulenevatele võimalikele õigustele/kohustustele tulevikus. VAKO on õigesti leidnud, et raamlepingu sõlmimiseni saab jõuda vaid RHAD-ile vastava pakkumusega ja pakkumuses sisalduvate vigade parandus (antud juhul tarnetähtaegade esmakordne esitamine) ei saa toimuda kunagi tulevikus raamlepingu täitmise kaudu.
14.VAKO on õigesti adresseerinud ka kaebaja väidet, et raamleping annab võimaluse lühem tarneaeg kokku leppida. Selline võimalus tõepoolest on raamlepingus ette nähtud, ent kui pooled lühemat tarneaega kokku ei lepi (Hankijal selline kohustus puudub), siis tuleb asjad 5(6)
3-25-2796 tarnida pakkumuses esitatud tarneaja jooksul. Kui tarnetähtaega ei ole pakkumuses esitatud, jääb ebaselgeks, mis ajaks asjad tarnitakse. Hankijat ei saa rahuldada pakkuja kohustus tarnida asjad „lõpmatu tarneaja jooksul“ ja lõpmatut tarneaega ei saa lühendada, vaid see tuleks asendada konkreetse tarneaja või tarnetähtajaga, millise esitamise kohustus oli kaebajal juba pakkumuses esitatud PEE vormil 3.
15.VAKO-l on õigus ka selles, et kui kaebaja arvas, et RHAD peaks kehtestama mingeid täpsemaid nõudeid tarnetähtaegadele, tulnuks RHAD enne pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustada. Kaebaja ei ole seda teinud, sh ei ole ta küsinud mingeid selgitusi tarnetähtaegade kajastamiseks pakkumuses. Asjaolu, et tarnetähtajad ei ole kehtestatud hindamiskriteeriumina, ei andud kaebajale õigust jätta neid andmeid pakkumuses esitamata PEE vormil 3 esitatavad andmed ei ole ühegi omaduse ega näitaja osas hindamiskriteeriumiks.
16.Kaebaja väited Hankija käitumise ebaproportsionaalsusest tuleb jätta tähelepanuta, sest Hankijal ei ole õigust RHAD nõuetele mittevastav pakkumus tunnistada vastavaks põhjendusel, et tehtav otsus oleks ebaproportsionaalne, arvestades nt seda, et kaebaja jättis andmed kajastamata hooletusest või ei saanud RHAD nõuetest näiteks aru. Viimasel juhul tulnuks Hankija käest küsida selgitust. Ka asjaolu, et Riigihankes jäi lõpuks alles üksnes üks nõuetele vastav pakkumus, ei saa olla põhjuseks, et kaebaja mittenõuetekohane pakkumus vastavaks tunnistada.
17.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti Optimus Systems AS kahjuks, tuleb viimasel kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud. Kuna Hankija pole esitanud andmeid kantud menetluskulude kohta, jäävad hankija menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Samuti jäävad Optimus Systems AS menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.