Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. veebruar 2017 kell 16.15 Tsiviilasja number
2-16-15453
Tsiviilasi
Pille Meri avaldus Alla väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Gontšarova
pankroti
Pankroti väljakuulutamine Avaldaja: Pille Meri (isikukood 46612295238, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (epost: [email protected]); Võlgnik: Alla Gontšarova (isikukood: 46007175210, elukoht xxxx, e-post: xxxx, tel nr xxxx), lepinguline esindaja: Sirje Veiman (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2017 kell 11.00.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja ja tema lepinguline esindaja; Võlgnik ja tema esindajad; Ajutine haldur.
Resolutsioon
1.Kuulutada välja Alla Gontšarova (isikukood 46007175210, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr xxxx) pankrot.
2.Nimetada Alla Gontšarova pankrotihalduriks Tiia Kalaus (asukoht Fortuuna 1, 50603 Tartu, e-post: [email protected], tel nr +3727407662; +3725046694). 1 (7)
2-16-15453
3.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata pankrotivara arvelt OÜ-le Civilex ajutise halduri tasu katteks kokku koos käibemaksuga 1 087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 44 senti.
4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 27. veebruaril 2017 kell 11.30 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas (Rohuaia 8, Rakvere) ning kohustada Alla Gontšarova’t isiklikult ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule sundtoomise kohaldamise ja/või trahvi määramise hoiatusel.
5.Kohustada Alla Gontšarova’t enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust kohtus vandega kinnitama andmeid võlgniku varade ja võlgade kohta.
6.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-4 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Välja mõista pankrotivara arvelt avaldaja Pille Meri kasuks menetluskulude katteks 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 32 senti, s.h riigilõiv 300 eurot ja osaliselt õigusabikulud 364.32 eurot.
8.Välja mõista pankrotivara arvelt avaldaja Pille Meri kasuks viivis menetluskuludelt (664.32 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile täitmiseks, avaldaja esindajale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post: [email protected]) aga teadmiseks.
10.Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada
ASJAOLUD
1.13. oktoobril 2016 esitas Pille Meri Viru Maakohtule pankrotiavalduse Alla Gontšarova pankroti väljakuulutamise nõudes.
2.Avalduse kohaselt avaldaja ja võlgniku vahel 08.11.2013 sõlmitud laenulepingu alusel andis avaldaja võlgnikule laenu 40 000 eurot tagastamistähtajaga 30.11.2014. Võlgnik ei ole laenu tagastanud.
3.28.10.2015 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mis on 28.12.2015 võlgnikule kohtutäituri vahendusel kätte toimetatud. Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele reageerinud. 2 (7)
2-16-15453
4.Avaldaja palus vastavalt PankrS § 1, § 10, § 12, § 15, § 31 lg 1 kuulutada välja võlgniku pankrot
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 26.10.2016 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, määrati avalduse läbivaatamiseks eelistung ja võlgnikule määrati tähtaeg avaldusele vastuväidete esitamiseks kuni eelistungi alguseni.
VÕLGNIKU VASTUVÄITED
6.17. novembril 2016 esitatud vastuses võlgnik kinnitas, et avaldaja on võlgniku kontole üle kandnud 40 000 eurot, kuid võlgnik ei ole kunagi avaldajaga laenulepinguid sõlminud. Võlgniku kontole kantud rahast on N G tagasi maksnud 21 500 eurot. Seega ei ole esitatud nõue õige. Võlgnik tunnistab nõuet summas 18 500 eurot.
EELISTUNG
7.Kohus arutas asja 23.11.2016 toiminud eelistungil. Eelistungil avaldaja ja tema esindaja toetasid avaldust.
8.Võlgnik ja tema esindajad jäid võlgniku vastuses toodu juurde. Võlgnik nõustus tasuma 18 500 eurot maksegraafiku alusel ja pakkus kompromissi, millega avaldaja ei nõustunud.
AJUTINE HALDUR
9.Viru Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
10.14. jaanuaril 2017 esitatud aruande kohaselt võlgnik töötab xxxx-s. Võlgnik on Abielus N G’iga (isikukood xxxx), abielu sõlmiti 30.06.1979. Abikaasade vahel puudub abieluvara leping. Ülalpeetavad võlgnikul puuduvad.
11.Võlgnikule ega tema abikaasale kinnisvara ei kuulu. Samuti ei ole võlgnik võõrandanud kinnisvara alates 2011.aastast. 2013.a on N G võõrandanud kinnistu xxxx, mis ilmselt kuulus abikaasade ühisvara hulka. Võlgniku elukohaks olev korteriomand xxxx, kuulub A G’le, kes on võlgniku tütar. Korteriomand kuulub A G alates 25.09.2007 ning pole enne seda kuulunud tema vanematele. Võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Liiklusregistri andmetel on Alla Gontšarova võõrandanud sõiduki xxxx, 13.06.2012. Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Võlgnikul on arvelduskonto nr xxxx Swedbank AS-is, mille saldo on negatiivne -0,86 eurot, nr xxxx Nordea Bank, jääk 2,80 eurot; nr xxxx SEB Pank AS-is, saldo 0,00; nr xxxx SEB Pank AS-is, saldo 11,98 eurot; nr xxxx Danske Bank, saldo 0,00.
12.2016.aasta jooksul on võlgniku kontole laekunud töötasu, samuti rahalisi vahendeid erinevate ettevõtete poolt lepingute ja arvete alusel. Kontodel on teostatud rahalisi tehinguid igakuiselt ning ajutine haldur ei ole tuvastanud mingeid laenulepingute alusel laekunud või väljamakstud rahalisi vahendeid. Kuigi võlgnik on kinnitanud, et ta töötab ning saab töötasu, ei ole võlgnikule deklareeritud väljamakseid alates 01.03.2015 – 30.11.2016. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku 3 (7)
2-16-15453 kontodele laekumisi arvestades võlgnikul tagatud normaalseks ja tavapäraseks elamiseks vajalikud sissetulekud ja rahalised vahendid. Kontodel nähtavad rahaliste vahendite liikumised on seotud tavapärase töö- ja muu äritegevusega.
13.Võlgnikul on seosed alljärgnevate äriühingutega: 1) Alla Trading OÜ (registrikood 12954064) – võlgnik on ainuosanik ja juhatuse liige, osakapitali suurus 2500 eurot, maksuvõlg puudub; 2) Beatyspets OÜ (registrikood 12872863) – võlgnik on ainuosanik ja juhatuse liige, osakapitali suurus 2508 eurot, maksuvõlg puudub; 3) OÜ Lenska Invest (registrikood 12868695) – osa suurusega 2500 eurot on võlgniku ja tema abikaasa ühisomand. Juhatuse liige on võlgniku abikaasa N G, kelle suhtes on rakendatud ärikeeldu seoses pankroti väljakuuluitamisega. Ühingul esitamata 2015 majandusaasta aruanne; 4) Aurelia Grupp OÜ (registrikood 12867497) – võlgnikule ja tema abikaasale kuuluv osa, suurusega 2500 eurot on abikaasade ühisomand. Juhatuse liige N G. Esitamata 2015 majandusaasta aruanne; 5) Goldensky OÜ (registrikood 11647561) – võlgnik on ainus juhatuse liige, osanikud on võlgnik ja abikaasa N G, osa suurusega 2500 eurot; 6) One Invest OÜ (registrikood 12366108) – osalus on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis suurusega 2500 eurot, juhatuse liige N G, 2015 majandusaasta aruanne esitamata; 7) Prime Group OÜ (registrikood 12831410) – osalus võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis suurusega 2500 eurot, juhatuse liige N G, 2015 majandusaasta aruanne esitamata; 8) Blunders KVB OÜ (registrikood 12910948) – osanik ja juhatuse liige N G. Võttes aluseks asjaolu, et võlgnik on abielus ja abikaasadel puudub abieluvaraleping, siis loetakse nende abielu ajal soetatud vara abikaasade ühisvaraks.
14.Ajutisele haldurile ei ole oma nõudest võlgniku vastu teatatud. Ajutisele haldurile on teada pankrotiavalduse esitaja nõue, mis vastavalt pankrotiavaldusele on põhinõudena 40 000 eurot ja arvestatud viivised 5 934.39 eurot. Võlausaldaja nõue põhineb Alla Gontšarova pangakontole kantud rahaliste vahendite nõudest, mis väidetavalt oli üle kantud laenulepingu raames, mille pooled omavahel on ilmselt suuliselt sõlminud, sest kirjalikku laenulepingut ei ole avaldaja ise esitanud ning igasuguse laenulepingu olemasolu eitab Alla Gontšarova. Samuti ei nähtu kusagilt tõenditest, et antud rahaliste vahendite tagastamise tähtaeg oli avaldaja poolt esitatud 30.11.2014.
15.Ajutise halduri hinnangul pankroti väljakuulutamisega võlgnik võib muutuda maksejõuetuks, sest sellega kaasneb automaatne ärikeeld, mis ei võimalda võlgnikul teostada äritegevust ning seega pole võimatu, et tema sissetulek muutub oluliselt väiksemaks võrreldes praeguse olukorraga. Kuivõrd pole tuvastatud, et Alla Gontšarovale kuuluks registrisse kantud likviidset ja kallihinnalist vara, siis pole ka tema muu vara arvelt avaldaja nõuet võimalik rahuldada.
16.Avaldaja ja võlgniku huvides oleks leida kompromiss ja sellega pankrotiavalduse menetlus lõpetada. Kui kompromissi ei sõlmita, jääb kohtu otsustada, kas võlgnik on ainult esitatud nõuet arvestades alaliselt maksejõuetu. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud.
KOHTUISTUNG
17.Kohtuistungil avaldaja ja tema esindaja toetasid avaldust. Kuna menetlusosalised ei saavutanud kompromissi võlgnevuse suuruses ega selle tasumise viisis, siis avaldaja nõustus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha ettetasumisega ja palus kuulutada välja võlgniku pankrot. 4 (7)
2-16-15453
18.Võlgnik ja tema esindajad jäid võlgniku vastuses toodu juurde. Võlgnik tunnistas võlgnevust põhisummas 18 500 eurot ja oli nõus selle maksgraafiku alusel tasumisega. Kompromissi mittesaavutamise tõttu nõustus võlgnik pankroti väljakuulutamisega.
19.Ajutine haldur jäi oma aruandes toodu juurde ja teatas, et talle ei olnud teada asjaolu, et võlgnik 18 500 eurot ulatuses nõuet tunnistab.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUISED
20.Kohus tutvunud pankrotiavaldusega ja võlgniku vastusega avaldusele, kuulanud ära avaldaja ja võlgniku ning nende esindajate ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
21.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
22.Võlgnikul varasid ei ole. Kuigi võlgnik vaidleb avaldaja nõudele osaleselt vastu, võlgnik on menetluses tunnistanud avaldaja nõuet tema vastu põhisummas 18 500 eurot. Võlgniku poolt tunnistatud nõude suuruse puhul tulenevalt PankrS § 15 lg 3 p 3 on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Võlgnikul ei ole vastuväiteid pankroti väljakuulutamisele, võlgnik on nõustunud pankroti väljakuulutamisega, millega ta on omakorda kinnitanud, et ta ei suuda rahuldada avalduse esitanud võlausaldaja nõudeid. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt PankrS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtub kohus ka sellest, et avaldaja on 30.01.2017 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele ette 1 100 eurot, mistõttu ei ole võimalik pankrotimenetlust PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega lõpetada.
23.Menetlusosalistel ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, PankrS § 31 lg 6 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 27.02.2017 kell 11.30. PankrS § 86 lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu
24.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 2 ls 1 alusel tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ja ls 3 alusel kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 alusel ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
25.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 12,5 tunni eest summas 906.20 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 181.24 eurot. Käibemaksu lisamist on haldur põhjendanud tasu ja kulude OÜ-le Cilvilex hüvitamise taotluse esitamisega, mille kaudu haldur 5 (7)
2-16-15453 tegutseb. Ajutine haldur on arvestanud tasu lähtudes tunnihinnast 48 eurot kuni 96 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära. Menetlusosalistel ei ole vastuväiteid tasu suurusele. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. PankrS § 23 lg 6 alusel määrab kohus pankrotivara arvelt OÜ-le Cilvilex ajutise halduri tasu ja ajuti pankrotimenetluse kulude katteks kokku koos käibemaksuga 1 087.44 eurot. Avaldaja menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
27.PankrS § 150 lg 1p 1 tulenevalt pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad ka menetluskulud. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
28.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas vastas avaldaja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on esitanud kohtule 13.10.2016 avalduse (t. lk. 3-5, sisuliselt 2 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses on tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et avaldaja esindajal kulus pankrotiavalduse koostamiseks kokku 1.33 tundi (2 lk x 40 min : 60 min). Avaldaja lepinguline esindaja on võtnud osa 21.11.2016 toimunud eelistungist, mis kestis 35 min (t.lk. 52-53) ja 16.01.2017 toimunud kohtuistungist, mis kestis 37 min (t.lk. 118120). Kokku istungid 1.2 tundi.
30.Avaldaja lepinguliste esindaja tunnitasu on 120 eurot (t.lk. 81), millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13).
6 (7)
2-16-15453
31.Eeltoodu põhjal loeb kohus avaldaja põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku 364.32 eurot (2.53 tundi x 120 eurot + 20%). K-A M on 12.10.2016 avaldaja eest tasunud riigilõivu 300 eurot (t.lk. 16). Seega loeb maakohus põhjendatuks välja mõista pankrotiavara arvelt avaldaja kasuks menetluskulud kokku 664.32 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ka menetluskuludelt 664.32 eurolt viivise väljamõistmise osas.
33.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.