Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XXi kinni-pidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 2. oktoobril 2025
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eero Mango Puudutatud isik – XX Kohtuistungisekretär – Käthlin Uustal Tõlk – Marina Davõdovitš
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba XXi kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. detsembrini 2025 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja puudutatud isikule. Puudutatud isikule toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.
1.Tartu Maakohus kohaldas 13. septembri 2024. a määrusega kahtlustatav XXi suhtes vahistamist alates 12. septembrist 2024 (kriminaalasi nr 1-24-5319). Kohus pikendas hiljem korduvalt vahistamise tähtaega (kriminaalasjad nr 1-24-5319 ja 1-25-25).
2.Tartu Maakohus tegi 15. septembril 2025 asjas nr 1-25-273 järgmise sisuga kohtuotsuse: Süüdi tunnistada XX karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt) järgi ja mõista temale karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata XXi eelvangistuses (12. septembrist 2024 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni) viibitud aeg 1 aasta ja 2 päeva karistusaja hulka, misjärel jääb XXil kanda veel 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 73 lg-te 1, 2, 3 alusel jätta vangistus tingimisi XXi suhtes täitmisele pööramata, tingimusel, et XX ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 54 lg 1 alusel mõista/kohaldada XXile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks. KarS § 55 lg 2 kohaselt arvestada sissesõidukeelu tähtaega XXi riigist väljasaatmisest arvates. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsus jõustus 1. oktoobril 2025.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 1. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse XXi (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA hinnangul esinevad puudutatud isiku osas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-des 1 (esineb välismaalase põgenemise oht) ja 3 (välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib) sätestatud kinnipidamise alused. XX on Ukraina kodanik, kes omas viimati tähtajalist elamisluba Eesti Vabariigis 26. maist 2024 kuni 3. märtsini 2025. XXil puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, omab ainult Ukraina siseriiklikku isikutunnistust. 1. oktoobril 2025 registreeriti XX Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ning kell 10.47 peeti 48 tunniks VSS alusel kinni. Kuivõrd isiku väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul täide viia, peab PPA vajalikuks taotleda isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni lahkumiskohustuse täitmiseni. Isik selgitas 1. oktoobri 2025. a menetlustoimingutel, et lahkumiskohustuse täitmiseks ei ole midagi teinud, isik on leppinud talle tehtud otsusega. Isik plaanis lahkuda Eestist ja minna lõpuks elama oma ema juurde Itaaliasse, soovis lahkuda Läti kaudu ja on nõus, kui teda sinna saadetakse. Sooviks Lätis taotleda kaitset ja kui selle on saanud, siis edasi liikuda. Baltikumi soovi jääda ei ole. Kui Lätist ei peaks kaitset saama, siis läheks edasi ja prooviks erinevates riikides. Ukraina passi pole teinud ega ole ka uurinud, kuidas seda saab teha, ka vanglas olles ei teadnud, et oleks saanud seda teha. XX on välismaalane ja tal puudub peale vangistusest vabanemist välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta on kohtuotsusest tulenevalt kohustatud riigist lahkuma. XX on sündinud Ukrainas, on rahvuselt ukrainlane, emakeeleks on ukraina keel ning omab Ukraina kodakondsust. Kinnipidamisasutusest vabanemisel saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja tema kodakondsusjärgsesse riiki ehk Ukrainasse (VSS § 17 lg 1). XXi suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus. VSS § 6 8 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. XXi on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ning tegu oli reaalse vangistusega. Samuti on isiku sõnade kohaselt teda ka varem karistatud. Arvestades isiku ajutist viibimise aega Eestis ja toime pandud tegevusi, ei saa välistada, et isik jätkab vabaduses viibides narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemist või tarbimist ning jätkuvalt võib ohustada avalikku korda. Isiku poolt toimepandud teod näitavad isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning ei ole alust arvata, et vabaduses viibides ta järgiks järelevalvemeetmeid. Ta võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning isik võib vabaduses viibides talle pandud kohustusest kõrvale hoidma hakata, arvestades asjaolu, et isik on teada andnud, et ei ole valmis pöörduma tagasi 2
kodakondsusjärgsesse riiki, vaid pigem soovib lahkuda Eestist ja suunduda Lätti, et seal taotleda kaitset ning lõpuks liikuda edasi ning võimalusel asuda elama ema juurde Itaaliasse. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega ning see ei hõlma endas ainuüksi võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeeteid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning esineb isiku suhtes põgenemisoht. Isiku varasem käitumine näitab tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides vabatahtlikult olla kättesaadav väljasaatmiseks. Isik on avaldanud soovi liikuda edasi Euroopasse. Väidetavalt elab tema ema juba 25 aastat Itaalias ning ta võiks tema juurde elama minna. Isikule selgitati, et ta ei saa lahkuda Eestist ja minna ükskõik millisesse riiki, kui isikul puudub seaduslik alus elamiseks või ajutiseks viibimiseks vastuvõtvas riigis. Isik on endiselt arvamusel, et ta võiks lihtsalt minna ja proovida erinevates riikides, et kas ta saab seal olles taotleda. XX on vallaline ja ülalpeetavaid ei ole. Kuigi PPA-le teadaolevalt elab isiku isa Eestis, ei vähenda ainuüksi lähedaste olemasolu isikust tulenevat põgenemisohtu, arvestades, et tema teine vanem elab Itaalias. Lähedaste olemasolu ei ole motiveerinud isikut varem kuritegelikust eluviisist loobuma, mistõttu ei ole PPA-l alust arvata, et käesoleval juhul tagaks kindlaks määratud elukohas elamine isiku kättesaadavuse, kui tema väljasaatmine muutub reaalsemaks. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta. XXil puuduvad kehtivad isikut tõendavad ja reisidokumendid. Isik omab ainult Ukraina siseriiklikku isikutunnistust. Isik saabus antud dokumendiga 29. juulil 2022 Luhamaa piiripunkti kaudu Eestisse. Väidetavalt saabus Ukraina okupeeritud aladelt (Hersoni oblastist) läbi Venemaa Eestisse. Juhul kui isik on motiveeritud tegema koostööd, saab ta oma väljasaatmist kiirendada saatkonnalt vajalike dokumentide hankimisega. XXil on Eestis viibimise ajal piisavalt aega olnud endale vajalike dokumentide hankimiseks, kuivõrd isik saabus juba 2022. aastal ilma reisimiseks vajalike dokumentideta. Isik pole siiani Ukraina ametivõimude poole pöördunud ja kehtivaid dokumente muretsenud. XX on väljasaadetav ning PPA peab vajalikuks isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, sest isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
5.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei kavatsenud enne vanglasse sattumist Eestist kuskile sõita. Eestist väljasaatmise käigus kavatses interneti kaudu kirjutada Lätti ja küsida abi. Kui sealt ei saa abi, siis ta võib küsida Soomest või mistahes Euroopa Liidu riigist. Ta ei kavatsenud kohe Eestist lahkuda ilma PPA loata. Eestis elab tema isa ja ema saabus Itaaliast Eestisse isiku pärast. Ta võiks elada koos nendega Tartus ja nad saaksid teda jälgida. Ta on valmis ilmuma PPA-sse kohe, kui on vaja. Ta on nõus elektroonilise valveseadme kinnitamisega tema keha külge. Isik viibis legaalselt Eestis kui sõjapõgenik. Enne vangistust oli tal kehtiv Eesti elamisluba. Kuna tal ei olnud kavatsust Eestist lahkuda, polnud vaja vormistada sõidudokumente. Ta ei teadnud, et vanglas on ka võimalik vormistada dokumente, keegi ei öelnud seda. Ta ei ole ema näinud rohkem kui 5 aastat. Ema sõidab kuu aja pärast tagasi Itaaliasse. Emal on Eestis viibimise ajal Tartus elades kulukas käia isikut Tallinnas kinnipidamiskeskuses vaatamas. Isa on väga haige ja kahe viimase kuu jooksul on ta käinud haiglate vahet. Isa kavatseb jääda Eestisse, et ennast ravida. Isa ei saa oma terviseseisundi tõttu tulla teda Tallinnasse kinnipidamiskeskusesse vaatama. Ema tuli selleks, et osutada abi 3
ka isale. Isikul on risk isa enam mitte elusana näha. Isikul on 3 aastat ja 11 kuud tingimisi karistust ning ta ei kavatse kuskile minna, sest ta saadetaks Eestisse tagasi ja ta peaks minema vanglasse. Ukrainas tal pole kodu, see on okupeeritud Vene sõjavõimude poolt. Samuti võib Ukraina riik saata ta sõtta ja seal ta võib hukkuda. Nii kaua, kui see kõik Ukrainas kestab, ei taha ta sinna tagasi minna, ta nägi kõike seda pealt. Kui ta sisenes Eestisse, siis keegi ei öelnud talle, et on vaja muretseda Ukraina välispass. Kehtis kord, et Ukraina sisepassi alusel said sõjapõgenikud riiki sisse ja see kord kehtis kogu Euroopas. Elamisloa taotlemisel ja pikendamisel ka keegi seda ei öelnud. Vabaduses viibides ta kindlasti taotleks välispassi. Isa käis ühe korra teda vanglas külastamas lühiajalise kokkusaamise raames. Isik ei soovinud, et isa teda rohkem vanglas vaatamas käiks, sest isa ütles, et talle ei meeldi trellid ja ta tundis ennast vanglas moraalselt halvasti. Pikaajalisele kokkusaamisele ei saanud isa tulla, kuna seal ei saanud suitsetada, aga isa ei saa ilma sigarettideta hakkama.
KOHTU SEISUKOHT
6.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt VMS § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA on asunud tegema toiminguid, et täita Tartu Maakohtu 15. septembri 2025. a otsust asjas nr 1-25-273, millega kohaldati puudutatud isikule lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks. Kohtuotsus jõustus
1.oktoobril 2025. VSS § 14 lg 21 kohaselt välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või kelle lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele, saadetakse riigist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.
7.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
8.Puudutatud isikul on ainult kehtiv Ukraina siseriiklik isikutunnistus ehk sisepass. Selleks, et PPA saaks korrakohaselt isiku Eestist välja saata, on isikul vaja taotleda Ukraina välispass. Kuna isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud ametlikud dokumendid, on PPA õigesti tuginenud VSS § 23 lg 1 p-le 3.
9.PPA on õigesti tuginenud ka sellele, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1). Kohus märgib, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. VSS § 68 p 4 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Tartu Maakohus tunnistas isiku 15. septembri 2025. a otsusega asjas nr 1-25-273 süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõistis temale karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas maakohus isiku eelvangistuses (12. septembrist 2024 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni) viibitud aja 1 aasta ja 2 päeva karistusaja hulka, misjärel jääb isikul kanda veel 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 2, 3 alusel jättis maakohus 4
vangistuse tingimisi isiku suhtes täitmisele pööramata, tingimusel, et isik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku eelnev õigusvastane käitumine ilmestab, et isik on valmis Eesti õiguskorda rikkuma. Toimepandud kuriteo iseloom näitab, et isik on valmis õigusnorme eirama ka enda huvide teenimise nimel. Seega tõestab isiku minevik, et hoolimata sellest, et ta mõistab, et mingi tegevus on keelatud, võib ta ikkagi teadlikult keelust üle astuda. See kahandab isiku poolt kohtuistungil antud kinnituste, et ta ei lahku Eestist ilma PPA loata, usaldusväärsust. Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika). Isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi Ukrainasse kui oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi minna, sest tal pole seal enam kodu ja ta ei taha sõtta minna. Isik soovib, et ta saadetaks välja mõnda teise riiki. Ta soovib taotlusi esitada Lätti, Soome ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Üheski Euroopa Liidu riigis ega teistes riikides viibimiseks tal aga õiguslikku alust pole ning on ebaselge, kas ta seda ka saaks (muu hulgas on praegu ebaselge, kas ja kuidas võib mõjutada mõnes teises riigis viibimisaluse saamist isiku taust, s.o tema kriminaalne käitumine Eestis). Võttes arvesse isiku soovi igal juhul vältida tema väljasaatmist Ukrainasse ja tema ebakindlat olukorda seoses mõnes teises riigis viibimisaluse saamisega, peab kohus tõenäoliseks, et isik võib hakata Eestist väljasaatmise menetlusest kõrvale hoidma, põgenedes näiteks mõnda teise Euroopa riiki. Põgenemist soodustab Schengeni alal piirikontrolli puudumine. Isiku ema on Itaalias elanud 25 aastat ning välistada ei saa, et isik võib põgeneda sinna. Ema valmisolekut isikut aidata kinnitab kohtu hinnangul see, et ema reisis isiku vanglast vabanemise ajaks Itaaliast Eestisse, et isikut aidata. Kohus nõustub PPA-ga, et välistada ei saa võimalust, et isikul ja tema emal oli plaan koos Eestist Itaaliasse minna. Kohtule ei nähtu, et isikul oleks oma Eestis elava isaga nii tugev emotsionaalne side, et võimatuks saaks pidada isiku Eestist põgenemist. Isik viibis Tartu Vanglas 12. septembrist 2024 kuni 1. oktoobrini 2025, s.o üle aasta. Selle aja jooksul külastas isa teda lühiajalise kokkusaamise raames ühe korra, ehkki isa elas samas linnas ja tal oli olemas inimene, kes oleks saanud teda abistada vanglas käimisel. Kui isik ja tema isa oleksid tõepoolest väga lähedased, oleks isa ilmselt pidanud kaalukamaks oma poja nägemist ning suutnud üle olla ebameeldivatest tunnetest seoses vanglatrellidega ja suitsetamisvõimaluse ajutise puudumisega ning külastanud isikut rohkem. Kuna isa seda ei teinud, võib järeldada, et nende jaoks võib piisav olla ka distantsilt suhtlemine.
10.Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17).
11.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne. Kohus annab PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 2. detsembrini 2025 (kaasa arvatud).
13.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11).
5
14.Kohus asendab halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.