P. DUSSMANN EESTI Osaühing kaebus Rapla Vallavalitsuse 07.07.2025 korralduse nr 255 ning Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.08.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 171- 25/292780 osaliseks tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 292780
Menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis
P. DUSSMANN EESTI Osaühing vaidlustus Rapla Vallavalitsuse 07.07.2025 korralduse nr 255 osaliseks tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 292780 „Rapla Vesiroosi Kooli ja Rapla Kesklinna Kooli toitlustusteenus 2025-28
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – P. DUSSMANN EESTI Osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame Vastustaja (hankija) – Rapla vald, esindaja I.D Kolmas isik – Baltic Restaurants Estonia AS, lepingulised esindajad vandeadvokaat Sandor Elias ja advokaat Toomas Pugri
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 08.10.2025.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-25-2847 menetlus.
3.Tühistada Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.08.2025 otsus vaidlustusasjas nr 17125/292780.
Mõista Rapla Vallavalitsuselt P. DUSSMANN EESTI Osaühing kasuks menetluskuludena välja vaidlustusmenetluse kulud 1968,75 eurot ja kohtumenetluse kulud 1093,75 eurot.
5.Tagastada P. DUSSMANN EESTI Osaühingule halduskohtule esitatud kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot.
6.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3-25-2847 Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 278 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on P. DUSSMANN EESTI Osaühing kaebus Rapla Vallavalitsuse 07.07.2025 korralduse nr 255 ning Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 19.08.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 171- 25/292780 osaliseks tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 292780.
2.Vastustaja Rapla vald teatas vastuseks kaebusele, et tunnistas 08.09.2025 korraldusega nr 350 vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks (dtl 140-141). Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et kuna hanke alusdokumentides on selgelt märgitud, et toitlustusteenuse osutamine peab algama 01.09.2025, kuid sellel kuupäeval kehtis hankelepingu sõlmimise keeld, on ilmne, et hankemenetlus tuli tunnistada kehtetuks. Vastustaja rõhutab et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole praegusel juhul vahetult põhjuslikult seotud käesoleva kohtumenetlusega, vaid tuleneb üksnes eelviidatud objektiivsetest asjaoludest. Ühtlasi taotleb vastustaja, et kohus tühistaks vaidlustatud VAKO otsuse ja jätaks menetluskulud vaidlustus- ja kohtumenetluses menetlusosaliste endi kanda. Käesoleval juhul tingis riigihanke tühistamise just ja ainuüksi vastustaja poolne vastavate vastustaja riigihanke menetluses tehtud otsuste vaidlustamine, sh nii VAKO-s kui halduskohtus. Kui kaebaja poleks kõnealusel juhul vastavat vaidlustust ja vaidlustusmenetlusele järgnevalt halduskaebust esitanud, oleks vastustaja vastavad otsused jõustunud enne 01.09.2025 ning vastustaja oleks ka enne 01.09.2025 saanud sõlmida vastava hankelepingu kolmanda isikuga, st poleks tekkinud vajadust riigihanget tühistada.
3.Kaebaja P. DUSSMANN EESTI Osaühing esitas 15.09.2024 kohtule seisukoha (dtl 148150), milles nõustus menetluse lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Samas ei nõustu kaebaja vastustaja taotlustega tühistada VAKO otsus ning jätta menetluskulud nii vaidlustus- kui kohtumenetluses menetlusosaliste endi kanda.
4.Kolmas isik Baltic Restaurants Estonia AS leiab (dtl 143-145), et käesoleval juhul esineb alus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks. Praegusel juhul ei ole HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine tingitud kaebuse esitamisest selle sisulises tähenduses, vaid üksnes kaebuse esitamise formaalse järelmi tulemusena. Seeläbi ei peaks menetluskulusid kandma mitte vastustaja, vaid kaebaja, mistõttu jääb kolmas isik oma 09.09.2025 menetlusdokumendis esitatud taotluse juurde ja palub oma menetluskulud jätta kaebaja kanda. Menetluse lõpetamine ja VAKO otsuse tühistamine
5.RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega, mis võib põhjendatud vajaduse korral toimuda ka hankija enda algatusel. Hankija on teatanud käesoleva vaidluse tinginud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest. Sellest tulenevalt on kehtivuse kaotanud ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud hankija otsus.
6.Kuna kaebuses taotletud haldusakt on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud, tuleb asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebaja ja kolmas isik on menetluse lõpetamisega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt lõpetan haldusasja nr 3-25-2847 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
2
3-25-2847
7.HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.
8.Menetluse lõpetamisega seoses tuleb tühistada ka asja arutamiseks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 08.10.2025.
9.Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKHKm 09.06.2021, nr 3-3-1-38-11, p-d 9 ja 10) tuleb hankeasjas menetluse lõpetamise korral tühistada ka asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu ka Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.08.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 171- 25/292780. Menetluskulud P. DUSSMANN EESTI Osaühingu menetluskulude väljamõistmise taotlus
10.Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud kokku 3248,75 eurot, mis koosnevad kaebaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kuludest summas 1968,75 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub kaebaja mõista vastustajalt välja kaebaja poolt seoses käesoleva halduskohtumenetlusega kantud kulud kokku summas 2373,75 eurot, mis koosnevad kaebaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kuludest summas 1093,75 eurot (ilma käibemaksuta).
11.Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud üldjuhul vastustaja (HKMS § 108 lg 6). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud normi järgi peab kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise määravaks põhjuseks olema kaebuse esitamine kohtule.
12.Riigihangete seadus (RHS) § 198 lg 5 1 sätestab asjassepuutuvas osas järgmist: kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse kehtetuks, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.
13.Sellest tulenevalt on kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas vajalik võtta seisukoht, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oli tingitud vaidlustuse ja kaebuse esitamisest. Seda tehes ei kontrolli kohus, kas hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks õiguspäraselt.
14.Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-2652 p 8). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega peab kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene põhjuslik seos (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, 10). 3
3-25-2847
15.Leian, et käesoleval juhul on alust seostada hankemenetluse kehtetuks tunnistamist kaebuse esitamisega sellisel määral, et vastustajal tuleb kanda kaebaja menetluskulud.
15.1.Vastustaja on 08.09.2025 korralduses tõdenud, et hankega ei ole võimlaik edasi minna, sest riigihanke alusdokumentides (sh hankelepingus) on lepingu täitmise aeg, s.o hankeobjektiks oleva toitlustusteenuse pakkumise ajavahemik määratud kindlate kuupäevadega (alates 01.09.2025 kuni 15.06.2028) ning hanketulemuste vaidlustamise tõttu ei ole olnud võimalik hankelepingut sõlmida. Sellest tulenevalt ei ole hankemenetluse tulemusel olnud toitlustusteenuse osutamisega kuidagi võimalik hanke aludokumentides sätestatud ajal alustada ja hankemenetluse eesmärki hankelepingu sõlmimist ja selle täitmist – ei olnud võimalik saavutada enne 01.09.2025.
15.2.Andmata hinnangut hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasusele, leian, et käesoleval juhul oleks ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda põhjusel, et hankija ei ole kavandanud hankemenetluse läbi viimist selliselt, et hanke välja kuulutamise ja pakkumiste esitamise tähtaja ning hankelepingus märgitud teenuse osutamise alustamise aja vahele jääks piisav ajavaru selleks, et ka võimalike vaidluste puhul oleks olnud võimalik hankelepingu täitmist kavandatud ajal alustada.
15.3.Lisaks eeltoodule oli hankijal võimalik esitada VAKO-le või halduskohtule taotlus anda olulise avaliku huvi esinemisel esialgse õiguskaitse korras luba hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks (RHS § 193 lg 5 ja HKMS § 280 lg 1 1). Koolitoidu pakkumiseks hankelepingu õigeaegne sõlmimine on avalik huvi, mis võib üles kaaluda kaebaja huvide võimalikku kahjustamist. Hankija ei ole seda võimalust kasutanud vaatamata sellele, et juba vaidlustuse esitamisel pidanuks vastustajal olema selge, et suure tõenäosusega ei ole hankelepingut võimalik sõlmida selliselt, et teenuse osutajal oleks reaalselt võimalik asuda toitlustusteenust pakkuma alates 01.09.2025.
15.4.Eelnevast tulenevalt leian, et siinses asjas on põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja poolt vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse kantud menetluskulud. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Olukorras, kus hankija tunnistab kohtumenetluse kestel hankemenetluse kehtetuks temapoolse tegevuse/tegevusetuse tulemusel, oleks ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
16.Vaidlustusmenetluse kulud.
16.1.Kaebaja on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 1280 eurot ning kandnud õigusabikulusid 1968,75 euro ulatuses ilma käibemaksuta, (dtl 151; 152-153)).
16.2.RHS § 198 lg-st 51 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohus tühistab käeoleva määrusega VAKO otsuse tervikuna, hõlmab tühistamine ka otsuse resolutsiooni punkti 2, millega VAKO mõistis Rapla vallalt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks välja proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamiseks tasutud riigilõivust 960 eurot ja lepinguliste esindajate kuludest 1476,56 eurot (käibemaksuta).
16.3.VAKO on pidanud kaebaja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna kohus tühistab VAKO otsuse tervikuna, tuleb vastustajalt seega vaidlustusmenetluse kuluna välja mõista vaidlustaja (kaebaja) lepingulise esindaja kulud täies ulatuses ehk 1969,75 eurot ilma käibemaksuta. 4
3-25-2847
17.P. DUSSMANN EESTI Osaühing on tasunud vaidlustust esitades riigilõivu 1280 eurot (maksekorraldus dtl 595). RHS § 198 lg 5 1 ei käsitle vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluna, mis tuleks hankijalt välja mõista. Kujunenud menetluslikus olukorras, kus hankija on hankemenetluse ise kehtetuks tunnistanud, tuleb RHS § 198 lg-st 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-st 5 lähtuvalt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetava riigilõivuga, ei ole kohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb vastavalt RLS § 12 lg -le 1 esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Taotlus tuleb esitada enne kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti ning taotlus peab vastama RLS § 12 lg 2 nõuetele.
18.Menetluskulud kohtumenetluses.
18.1.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebaja poolt seoses käesoleva halduskohtumenetlusega kantud kulud kokku summas 2373,75 eurot, mis koosnevad kaebaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kuludest summas 1093,75 eurot ilma käibemaksuta, (dtl 10; 154-155).
18.2.Kaebuselt tasutud riigilõivu vastustajalt menetluskuluna välja mõista ei ole vaja, sest HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 1280 eurot. Tasutud riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.
18.3.Menetluskuluna tuleb Rapla vallalt välja mõista kaebaja poolt kantud kulud õigusabile. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmiseks nõuetekohase taotluse ja kuludokumendid, mille põhjal saab kohus veenduda, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega, samuti nähtub kuludokumentidest õigusabiteenuse täpsem kirjeldus. Arvestades käesoleva asja sisu, pean kaebaja taotletud ulatuses menetlusabikulude väljamõistmist vastustajalt mõistlikuks ja põhjendatuks.
19.Rapla vallalt tuleb seega P. DUSSMANN EESTI Osaühingule kohtumenetlusega seotud menetluskuluna hüvitada 1093,75 eurot. Kolmanda isiku, Baltic Restaurants Estonia AS menetluskulud
20.Baltic Restaurants Estonia AS on seisukohal, et kuna praegusel juhul ei ole HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine tingitud kaebuse esitamisest selle sisulises tähenduses, vaid üksnes kaebuse esitamise formaalse järelmi tulemusena, ei peaks menetluskulusid kandma mitte vastustaja, vaid kaebaja. Kolmas isik on seoses käesoleva kohtumenetlusega kandnud kulusid õigusabile vastavalt Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvele nr 20252272 summas 880 eurot ilma käibemaksuta (dtl 146-147).
21.Jätan kolmanda isiku taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna Baltic Restaurants Estonia AS on menetlusse kaasatud vastustaja poolel ja kaebaja ei pea menetluskulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku menetluskulude tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.