X. Xi kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 06. juuni 2025 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.1.4/25/217-672-11 tühistamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks asja uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja v. adv. Tambet Laasik Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine.
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X. Xi (edaspidi nimetatud ka kui kaebaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) ja Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi nimetatud ka kui vastustaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) vahel 22.09.2025 sõlmitud kompromissi järgnevas sõnastuses:
1.1.AKI tunnistab 06. juuni 2025 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.1.4/25/217-672-11 kehtetuks ning jätkab järelevalvemenetlust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-4/25/217-672;
1.2.AKI hüvitab kaebajale menetluskulud osaliselt summas 700 eurot (summale ei lisandu KM);
1.3.käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult haldusasja nr 3-252143 esemeks olevad nõuded ning pooled kinnitavad, et peale kompromissi kinnitamist nõudeid teineteise vastu pole.
3.Vastavalt poolte kokkuleppele kannab käesolevas haldusasjas X. Xi menetluskulud 700 euro ulatuses Andmekaitse Inspektsioon. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (end. F) ja tema abikaasa Y. Y ostsid 9. novembril 2023 D. D maja aadressiga Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxxxx küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond. Müüdud majal esineb erinevaid puudusi ning need on pooltevahelise tsiviilvaidluse esemeks.
2.16. detsembril 2024 kell 20.30 oli Kanal 2 eetris saate „Kuuuurija“ 18. hooaja 16. episood, milles D. D esitas nimetatud tsiviilvaidlusest oma nägemuse. Saates on põhjendamatult suures mahus käsitletud X. X eraelu ja isikuandmeid, millel ei ole müügilepingust tuleneva võlaõigusliku vaidluse kontekstis mitte mingit tähendust. Muu hulgas toodi saates esile X. X nimi, elukoha aadress, eelnev elukoht, laste arv ja vanus, autode mark, mudel ja registreerimismärgid, haridus, varasem töö- ja teenistuskäik, relvaluba ja pangalaen, konto portaalis LinkedIn, Facebooki profiilipilt. Samuti näidati saates X. Xa ennast, ilma et teda oleks sellisest filmimisest ette hoiatatud.
3.Saate kohta on AS Postimees Grupp avaldanud kolm artiklit. Esimene artikkel „Hooaja viimane. Rakvere naine müüs kodu maha, kuid uued omanikud esitavad ainult nõudekirju“ avaldati 13. detsembril 2024. Selles on sama saadet tutvustav lühiklipp, milles avaldatakse kaebaja aadress, tema laste arv ja vanus, tema autod ja nende numbrimärgid ning relvaloa olemasolu. Artiklit saab lugeda ja lühiklippi vaadata tasuta.
4.Teine artikkel „Esmaspäeval „Kuuuurijas“. Abikaasa on aasta otsa käinud maha müüdud majas sulaseks: õpetlik lugu kinnisvaratehingust ilma üleandmisaktita“ avaldati 15. detsembril 2024. Selles on sama lühiklipp, mis esimeses artiklis. Täiendavalt on artikli tekstis kahel korral väidetud, et puudub üleandmisakt ning ühel korral mainitud, et kaebajal on väikesed lapsed ja et ostja keeldus asjas kommentaaride andmisest. Artiklit saab lugeda ja lühiklippi vaadata tasuta.
5.Kolmas artikkel pealkirjaga „Kuuuurija. Ummistusest relva kasutamise õiguseni: maja varjatud puuduste üle kurtmine Rakvere kandis võttis inetu pöörde“ avaldati 16. detsembril 2024. Selles on korduvalt välja toodud X. X nimi, lisatud tema pilt Facebookist ja kujutis, mis on saadud ilma ette teatamata X. X koduukse taha filmima tulles. Lisaks on välja toodud X. X haridus, töö- ja teenistuskäik ning relvaloa olemasolu. Artikkel on tasuline.
6.X. X esitas 4. veebruaril 2025 eelkirjeldatud asjaoludel Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) väärteoteate, paludes alustada väärteomenetluse Duo Media Networks OÜ vastu isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 68 sätestatud väärteo tunnustel. AKI jättis 14. veebruari 2025 teatega väärteomenetluse alustamata ja alustas IKS § 56 lg 3 p 8 alusel hoopis järelevalvemenetluse.
7.X. X esitas 26. märtsil 2025 AKIle taotluse, milles palus tema kaasamist järelevalvemenetlusesse kolmanda isikuna, ärakuulamist ja tõendi asja materjalide juurde võtmist. AKI kinnitas 7. aprilli 2025 vastuses, et kaebaja kuulatakse kirjalikult ära ning võimaldatakse tal esitada oma seisukohad ja vastuväited enne otsuse langetamist. Hoolimata vastavast kinnitusest AKI sellist võimalust kannatanule ei andnud.
8.X. X esitas kolmest Postimehe artiklist tulenevate rikkumiste pinnalt AKI-le 9. aprillil 2025 ka teise väärteoteate milles palus alustada väärteomenetlust ka Postimees Grupp AS vastu IKS §-s 68 sätestatud väärteo tunnustel. Seda aga ei alustatud põhjendusega, et „Kuuuurija“ saate kohta ei algatatud menetlust ning artiklid põhinevad saatel. Seejuures selgitas AKI, et „seega on Teil käimasoleva järelevalvemenetluse seisukohti võimalik menetluse lõppedes kasutada oma õiguste kaitseks ka „Kuuurija“ saatele tuginevate artiklite avaldajate suhtes“.
9.AKI koostas 6. juunil 2025 teate nr 2.1.-4/25/217-672-11, millega lõpetas järelevalvemenetluse. AKI selgitas, et X. X isiku identiteedi ja muude isikuandmete avalikustamise suhtes on avalik huvi, ajakirjanduseetika koodeksi rikkumisi ei ole tuvastatud ning kaebaja õigusi ei ole ülemääraselt kahjustatud. Seejuures on AKI teates läbivalt teinud 2(3)
etteheiteid kaebaja käitumisele kinnisasja varjatud puuduste tsiviilvaidluses ja asunud seisukohale (p 22), et kaebaja isikuandmete ülemäärane avalikustamine on tema enda tegevuse tagajärg.
10.Tallinna Halduskohtus registreeriti 30.06.2025 X. Xi kaebus AKI 6. juuni 2025 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.1.-4/25/217-672-11 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks asja uuesti läbi vaadata.
11.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 10.07.2025 antud määrusega menetlusse ja määras vastustajaks AKI.
12.Kaebaja edastas poolte poolt 22.09.2025 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks alljärgnevas sõnastuses: „1. AKI tunnistab 06. juuni 2025 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.1.-4/25/217-67211 kehtetuks ning jätkab järelevalvemenetlust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-4/25/217-672.
2.AKI hüvitab kaebajale menetluskulud osaliselt summas 700 eurot (summale ei lisandu KM).
3.käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult haldusasja nr 3-25-2143 esemeks olevad nõuded ning pooled kinnitavad, et peale kompromissi kinnitamist nõudeid teineteise vastu pole.“
KOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
14.Sõlmitud kompromissiga on nõustunud kõik menetlusosalised, kompromiss pole seadusega vastuolus ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromiss pole mittetäidetav. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses.
15.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
16.HKMS § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, seega puudub alus tasutud riigilõivu tagastada.
17.Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus menetlusosalist HKMS § 248 alusel trahvida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.