Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-974
Haldusasi
R.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keeldumise peale pikendada püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalist elamisluba
Menetlusosalised
Kaebaja – R.I , esindaja v.adv Indrek Västrik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.I apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-24-974
2(6)
3-24-974 elamisloa andmise lisatingimused. VMS §-s 2102 lg 1 p 2 järgi peab välismaalane olema Eestis hästi kohanenud. Kaebaja lubas 15.01.2021 PPA-le, et õpib eesti keelt edasi A2-tasemel. Kuid kaebaja omandas eesti keele A2-taseme alles 23.04.2024, s.o pärast vaidlustatud haldusakti andmist. Seega on õige PPA seisukoht, et kaebaja ei ole lubadust täitnud ning asus õppima alles pärast elamisloa pikendamise taotluse esitamist ja sellekohase vajaduse ilmnemist. Kaebaja kinnitab kaebuses ka ise, et tal on üksnes hea vene ning armeenia keele oskus. Kaebaja ei töötanud 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ning ta ei olnud ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022. Tulenevalt VMS § 116 lg-st 2 peavad tähtajalise elamisloa tingimused olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse jooksul. Eelnevast nähtuvalt ei olnud kaebaja puhul see eeldus täidetud. Kaebaja esile toodud asjaolud ei näita tema Eesti ühiskonda lõimumist. Pigem viitavad need, et ta on seotud rohkem armeenia keele ja kultuuriruumiga. Lisaks ei ole PPA tuginenud vaidlustatud otsuses üksnes asjaolule, et kaebaja ei ole piisaval määral Eesti ühiskonnaga lõimunud, vaid PPA on leidnud, et kaebaja saavutused Eestis lõimumise suunal ei kaalu üles etteheiteid toime pandud väärtegudele. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 4 annab PPA-le õiguse kasutada VMS-s sätestatud menetlustes ka karistusregistri arhiivi kantud andmeid, mis on asjakohased isiku varasema elukäigu arvesse võtmiseks. Kaebaja puhul võeti arvesse ka seda, et kaebaja sai 25.01.2021 tähtajalise elamisloa erandina, kuivõrd ka eelmise elamisloa taotluse menetlemise ajal oli teda karistatud kolmel korral. PPA tõi 25.01.2021 otsuses välja, et uue elamisloa taotluse esitamise korral hindab ta kaebaja õiguskuulekust uuesti. Kaebaja jätkas õigusrikkumiste toimepanemist (22.08.2023 määratud karistus kehtib kuni 23.09.2024). Õige on kaebaja tähelepanek, et Tallinna liikluses tuleb olla tähelepanelikum, kuid kõik kaebaja toimepandud väärteod ei ole seotud nn intensiivse liiklusega ning tegemist ei ole väheoluliste rikkumistega. Asjaolu, et kaebaja juhtimisõigust ei peatatud, ei näita rikkumiste väheolulisust. Kahel korral on kaebaja ületanud lubatud suurimat piirkiirust (19.06.2021 mitte vähem kui 27 km/h ning 26.06.2021 18 km/h). Lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21–40 km/h ei ole vähetähtis õigusrikkumine ja sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Haldusakti tühisuse aluseid ei esine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-24-974 rasked. Liiklusrikkumiste toimepanemisel on pikad vahed ja kiiruse ületamine ei ole raskeim karistatav tegu. Kaebaja toime pandud rikkumiste raskus või laad ei ole selline, et ta peaks riigist lahkuma. Riigikohus leidis asjas nr 3-19-92 (p 25), et ka süstemaatiliste liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistatud isiku rikkumist ei saa pidada nii raskeks, et see põhjendaks tema riigist lahkumise vajalikkust ja elamisloa pikendamata jätmist. PPA ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja viibimine Eestis võib ohustada avalikku korda või inimeste tervist (kaebaja ei ole kellelegi tervisekahjustusi põhjustanud) seoses liiklusrikkumistega, ei ole proportsionaalne ja on kaalutlusvigadega. PPA on rikkunud VMS § 33 lg-s 3 sätestatud menetlustähtaega.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860-dcd4f958b124/.
4(6)
3-24-974 kohaselt oli muudatuste eesmärgiks soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes toovad lisandväärtust ja panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Nõnda sätestab VMS § 2101 lg 1, et Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (kohtu rõhutus). VMS § 2101 lg 2 näeb ette, et seda liiki tähtajalise elamisloa võib anda ka välismaalasele, kellel on olnud Eesti tähtajaline või alaline elamisõigus, Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või kes on olnud Eesti kodanik. Eelnevast järeldub, et seda liiki tähtajaline elamisluba antakse selleks, et soodustada välismaalaste Eestisse elama jäämist või naasmist, kui selleks on esineb avalik (ühiskondlik, riigi) huvi. Näiteks on avalik huvi olemas, kui välismaalase puhul on alust arvata, et ta jätkab oluliselt panustamist Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus asjas nr 3-23670). Seega tuleb lugeda, et VMS § 118 p-s 9 ette nähtud tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks antakse mitte eeskätt välismaalase õiguste kaitse huvides (nagu nt perekonna ühinemise juhtumil), vaid siis, kui seda nõuavad riigi (avalikud) huvid. Selle võrra on ka ulatuslikumad riigi võimalused kehtestada tingimusi seda liiki elamisloa saamiseks ja isikul on sellevõrra suurem hoolsuskohustus täita kõik vajalikud eeldused, et õigustada Eestis elamise võimalust. Teisisõnu ei pea seda liiki elamisloa andmisest keeldumiseks olema väga olulisi, ülekaalukaid põhjusi. Oluline on, et PPA haldusakt oleks kontrollitav, asjaolud oleksid tuvastatud õigesti ning tehtud järeldused ei oleks meelevaldsed.
3-24-974 kaebaja rikkumised ei ole tõesti kõige raskemad võimalikest, on need siiski piisavalt olulised, et neid kaebaja puhul arvesse võtta. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses Riigikohtu otsusele asjas nr 3-19-92, milles tema sõnutsi Riigikohus leidis, et ka süstemaatiliste liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistatud isiku rikkumist ei saa pidada nii raskeks, et see põhjendaks tema riigist lahkumise vajalikkust ja elamisloa pikendamata jätmist. Kaebaja jätab tähelepanuta olulise erinevuse praeguse asjaga – nimelt tõi tolles asjas elamisloa pikendamata jätmine kaasa perekonnapõhiõiguse tõsise riive. Siinses asjas pole sellise olukorraga tegemist. Nagu otsuses eespool põhjendatud, on riigil VMS § 118 p-s 9 ette nähtud tähtajalise elamisloa pikendamata jätmisel märksa laiem otsustusruum.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.