lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-974/22

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-974/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2452
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVMS § 116 lg 2VMS § 13 lg 1, 2VMS § 2101 lg 1, 2HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuVMS § 117 lg 1VMS § 118VMS § 123VMS § 124 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-974/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-26-507/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-974

Haldusasi

R.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keeldumise peale pikendada püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalist elamisluba

Menetlusosalised

Kaebaja – R.I , esindaja v.adv Indrek Västrik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.I apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta R.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 otsus muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 18.08.20263-26-2476/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2464/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2463/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2461/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2462/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2433/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VMS § 210
VMS § 2102 lg 1
VMS § 33 lg 3
HKMS § 116

3-24-974

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.R.I on sündinud Armeenias ja on Armeenia Vabariigi kodanik. Ta esitas 22.08.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse pikendada talle antud tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 23.03.2024 otsusega nr 15.3-3.2/189-1 R.I elamisloa pikendamisest VMS § 123 p 2 alusel, kuna taotleja ei vasta VMS § 2102 lg 1 p-des 2 ja 3 toodud lisatingimustele ehk taotleja ei ole Eesti eluga kohanenud ja tema senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Samuti on alus keelduda elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p-de 1, 4 ja 5 alusel korduvate liiklusrikkumiste toimepanemise tõttu. R.I ei töötanud Eestis alates 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ning tal puudus Eestis legaalne sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022 ehk taotleja ei töötanud Eestis peaaegu pool aastat, kuigi tähtajaline elamisluba anti Eestis elamiseks ja töötamiseks. Väited töö otsimise kohta sel perioodil on tõendamata ja vastuolulised. Põhjendamatu on taotleja väide, et ravikindlustuse olemasolu on tema kui terve inimese puhul formaalsus. Taotleja pole eelmise elamisloa taotlemisel antud lubadustele vaatamata omandanud eesti keele A2-taset, ehkki soovi korral on keel võimalik ära õppida kiiresti. Taotleja tõendid kinnitavad pigem tema lõimumist armeenia kogukonnaga. Taotlejat on ajavahemikul 12.07.2019 kuni 13.09.2023 korduvalt karistatud väärteokorras. PPA hinnangul ei kaalu taotleja saavutused lõimumises üles PPA etteheiteid. Taotleja on vallaline ning tal puudub Eestis perekonnaelu. Riigil puudub põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenev üldine kohustus respekteerida teise riigi kodaniku tehtud elukohariigi valikut.
3.R.I esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/189-1 tühistamiseks ning selle õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks, samuti PPA kohustamiseks andma kaebajale elamisluba. Kaebaja tuli Eestisse sooviga õppida kõrgkoolis ning omandada eesti keel. Kaebaja on olnud Eestis elades seadusekuulekas ja olnud kasulik armeenia kogukonnale. Tal on hea läbisaamine eestlaste ja armeenlastega. Kaebaja osales Eesti Töötukassa kohanemisprogrammis. Kaebaja omandas eesti keele A1-taseme ning omandab A2-taset. Kõrgkoolis õppimise ajal kaebaja töötas ning tööandjad jäid tema tööga rahule. Kaebaja lõpetas Mainori kõrgkooli ärijuhtimise erialal. Kaebajal on hea armeenia ja vene keele oskus. Kaebajale määratud väärteod on aegunud ning neid ei ole lubatud arvestada kaebaja käitumise hindamisel. PPA-l puudub pädevus hinnata väärtegude sisu. Lisaks ei olnud väärteod rasked ning kaebaja on trahvid tasunud. Tallinna liikluses võivad kõik inimesed kergesti avariisse sattuda. Kaebaja on autole teostanud täiendava tehnilise kontrolli. Eestis elamise ajal ei ole kaebaja kedagi solvanud ja on järginud kõiki eestlaste traditsioone. Kaebaja külastas kontserte, spordiüritusi, näitusi, noortefestivale, kus esindas eestlaste huve. Kaebajal on Eestis elu- ja töökoht, stabiilne sissetulek, auto. Ta on X OÜ osanik ja XXX koguduse juhatuse liige. Kaebaja on lõimunud Eesti ühiskonda.
4.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 06.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks, on sätestatud VMS §-s 117. Sellisteks tingimusteks on muu hulgas piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase toimetuleku Eestis (VMS § 117 lg 1 p 3), ja VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping (VMS § 117 lg 1 p 4). Lisaks on VMS §-s 210 2 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise

2(6)

3-24-974 elamisloa andmise lisatingimused. VMS §-s 2102 lg 1 p 2 järgi peab välismaalane olema Eestis hästi kohanenud. Kaebaja lubas 15.01.2021 PPA-le, et õpib eesti keelt edasi A2-tasemel. Kuid kaebaja omandas eesti keele A2-taseme alles 23.04.2024, s.o pärast vaidlustatud haldusakti andmist. Seega on õige PPA seisukoht, et kaebaja ei ole lubadust täitnud ning asus õppima alles pärast elamisloa pikendamise taotluse esitamist ja sellekohase vajaduse ilmnemist. Kaebaja kinnitab kaebuses ka ise, et tal on üksnes hea vene ning armeenia keele oskus. Kaebaja ei töötanud 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ning ta ei olnud ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022. Tulenevalt VMS § 116 lg-st 2 peavad tähtajalise elamisloa tingimused olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse jooksul. Eelnevast nähtuvalt ei olnud kaebaja puhul see eeldus täidetud. Kaebaja esile toodud asjaolud ei näita tema Eesti ühiskonda lõimumist. Pigem viitavad need, et ta on seotud rohkem armeenia keele ja kultuuriruumiga. Lisaks ei ole PPA tuginenud vaidlustatud otsuses üksnes asjaolule, et kaebaja ei ole piisaval määral Eesti ühiskonnaga lõimunud, vaid PPA on leidnud, et kaebaja saavutused Eestis lõimumise suunal ei kaalu üles etteheiteid toime pandud väärtegudele. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 4 annab PPA-le õiguse kasutada VMS-s sätestatud menetlustes ka karistusregistri arhiivi kantud andmeid, mis on asjakohased isiku varasema elukäigu arvesse võtmiseks. Kaebaja puhul võeti arvesse ka seda, et kaebaja sai 25.01.2021 tähtajalise elamisloa erandina, kuivõrd ka eelmise elamisloa taotluse menetlemise ajal oli teda karistatud kolmel korral. PPA tõi 25.01.2021 otsuses välja, et uue elamisloa taotluse esitamise korral hindab ta kaebaja õiguskuulekust uuesti. Kaebaja jätkas õigusrikkumiste toimepanemist (22.08.2023 määratud karistus kehtib kuni 23.09.2024). Õige on kaebaja tähelepanek, et Tallinna liikluses tuleb olla tähelepanelikum, kuid kõik kaebaja toimepandud väärteod ei ole seotud nn intensiivse liiklusega ning tegemist ei ole väheoluliste rikkumistega. Asjaolu, et kaebaja juhtimisõigust ei peatatud, ei näita rikkumiste väheolulisust. Kahel korral on kaebaja ületanud lubatud suurimat piirkiirust (19.06.2021 mitte vähem kui 27 km/h ning 26.06.2021 18 km/h). Lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21–40 km/h ei ole vähetähtis õigusrikkumine ja sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Haldusakti tühisuse aluseid ei esine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.R.I palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tühistada PPA otsus ja saata asi PPA-le uueks arutamiseks, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. PPA ei järginud kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, ei arvestanud eelnimetatud oluliste asjaoludega ega kaalunud põhjendatud huve ja otsus ei olnud proportsionaalne. Asjaolu, et kaebajal ei olnud elamisloa kehtivuse ajal teatud perioodil sissetulekut töötasu näol ja ravikindlustust, ei tähenda automaatselt, et elamisluba ei pikendata. Kaebaja senine tegevus on suurel määral olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. See, et isikul ei olnud eesti keele A2-tasemel omandamise tunnistust, ei ole aluseks järeldusele, et ta pole Eestis hästi kohanenud. Kaebaja käis keelekursustel 2022. a-l ja 2023. a-l ning omandas eesti keele A2-taseme 23.04.2024. Tegevus XXX koguduses, elukoha, töökoha ja auto omamine näitab Eestis kohanemist. PPA otsus on ka liiklusrikkumiste osas kaalutlusvigadega. Raskemate liiklusrikkumiste korral peatatakse isiku juhtimisõigus, seega ei leidnud PPA isikut karistades, et liiklusrikkumised on 3(6)

3-24-974 rasked. Liiklusrikkumiste toimepanemisel on pikad vahed ja kiiruse ületamine ei ole raskeim karistatav tegu. Kaebaja toime pandud rikkumiste raskus või laad ei ole selline, et ta peaks riigist lahkuma. Riigikohus leidis asjas nr 3-19-92 (p 25), et ka süstemaatiliste liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistatud isiku rikkumist ei saa pidada nii raskeks, et see põhjendaks tema riigist lahkumise vajalikkust ja elamisloa pikendamata jätmist. PPA ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja viibimine Eestis võib ohustada avalikku korda või inimeste tervist (kaebaja ei ole kellelegi tervisekahjustusi põhjustanud) seoses liiklusrikkumistega, ei ole proportsionaalne ja on kaalutlusvigadega. PPA on rikkunud VMS § 33 lg-s 3 sätestatud menetlustähtaega.

7.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ravikulukindlustuse lepingu ja püsiva legaalse sissetuleku olemasolu on tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks ning tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud (VMS § 116 lg 2). Kaebaja puhul ei olnud elamisloa andmise üldtingimused elamisloa kehtivusaja jooksul osaliselt täidetud. Sellisel juhul ei anna VMS § 123 p 2 PPA-le kaalutlusõigust ning elamisloa pikendamisest tuleb keelduda. Ei ole võimalik rääkida kaebaja heast Eestis kohanemisest, kui ta on ca 7 aasta jooksul Eestis elades omandanud vaid eesti keele madalaima taseme. Kaebaja ei suhtunud edasisse eesti keele õppimisse täie tõsidusega. Ta omandas eesti keele A2-taseme pärast PPA otsuse tegemist. PPA hinnangul osales kaebaja eesti keele A2-taseme kursustel mitte sellepärast, et tal oli siiras soov eesti keel selgeks õppida ning edukalt Eesti ühiskonnaga lõimuda (vastasel juhul oleks ta selle nimel rohkem pingutanud), vaid selleks, et säilitada elamisluba. Eesti keele oskust kinnitab mitte keelekursusel osalemine, vaid keeleeksami tunnistus. Apellandi senine tegevus ei näita, et ta on Eestis hästi kohanenud, vaid ta on seotud pigem armeenia kultuuriruumiga. Asjaolu, et kiiruse ületamine ja muud liiklusreeglite rikkumised on tunnistatud süütegudeks, on juba iseenesest märk sellest, et tegemist ei ole väheolulistega tegudega. Kaebaja rikkumiste olulisust ei vähenda ning PPA kergekäelist suhtumist rikkumistesse ei näita asjaolu, et kaebajale ei olnud rikkumise eest määratud raskeimat võimalikku karistust. Liiklejad, kes reegleid ei järgi, on alati potentsiaalseks ohuks teistele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
9.VMS-s sätestatud menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). VMS § 13 lg 2 kohaselt ei välista see eesmärk menetluses muude asjaolude või kaalutluste arvestamist (sh välismaalase soov Eestis elada), kuid kooskõla avalikele huvidega peab olema igal juhul tagatud.
10.VMS-i 01.01.2016 jõustunud muudatustega loodi uus elamisloa liik tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, mis sätestati VMS § 118 p-s 9 ning VMS 3. peatüki 4. jaotise 9. alljaotise §-des 2101 ja 2102. Asjaomase seaduseelnõu seletuskirja1

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860-dcd4f958b124/.

4(6)

3-24-974 kohaselt oli muudatuste eesmärgiks soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes toovad lisandväärtust ja panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Nõnda sätestab VMS § 2101 lg 1, et Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (kohtu rõhutus). VMS § 2101 lg 2 näeb ette, et seda liiki tähtajalise elamisloa võib anda ka välismaalasele, kellel on olnud Eesti tähtajaline või alaline elamisõigus, Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või kes on olnud Eesti kodanik. Eelnevast järeldub, et seda liiki tähtajaline elamisluba antakse selleks, et soodustada välismaalaste Eestisse elama jäämist või naasmist, kui selleks on esineb avalik (ühiskondlik, riigi) huvi. Näiteks on avalik huvi olemas, kui välismaalase puhul on alust arvata, et ta jätkab oluliselt panustamist Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus asjas nr 3-23670). Seega tuleb lugeda, et VMS § 118 p-s 9 ette nähtud tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks antakse mitte eeskätt välismaalase õiguste kaitse huvides (nagu nt perekonna ühinemise juhtumil), vaid siis, kui seda nõuavad riigi (avalikud) huvid. Selle võrra on ka ulatuslikumad riigi võimalused kehtestada tingimusi seda liiki elamisloa saamiseks ja isikul on sellevõrra suurem hoolsuskohustus täita kõik vajalikud eeldused, et õigustada Eestis elamise võimalust. Teisisõnu ei pea seda liiki elamisloa andmisest keeldumiseks olema väga olulisi, ülekaalukaid põhjusi. Oluline on, et PPA haldusakt oleks kontrollitav, asjaolud oleksid tuvastatud õigesti ning tehtud järeldused ei oleks meelevaldsed.

11.PPA on oma otsuses menetlusnorme järgides õigesti teinud kindlaks, et kaebaja ei täitnud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimusi, mis tulenevad VMS § 2102 lg 1 p-dest 2 ja 3. Kaebajal ei olnud eelmise elamisloa kehtivusajal ligi 6-kuulise perioodi jooksul töökohta ja sellest tulenevalt püsivat sissetulekut ning suurema osa sellest 6kuulisest perioodist ei olnud tal ka ravikindlustust. See tähendab, et kaebaja rikkus VMS § 116 lg-t 2, mille kohaselt peavad tähtajalise elamisloa andmise nõuded elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud. Sellele nõude vastavuse tagamine on välismaalase enda oluline hoolsuskohustus. Kui VMS § 118 p-s 9 ette nähtud tähtajalist elamisluba välismaalasel ei ole legaalset sissetulekut või ravikindlustust, tekitab see sotsiaalseid riske, mille Eesti riigi ja maksumaksjate kanda jätmine pole millegagi põhjendatud, s.o on vastuolus avalike huvidega. Tähtis ei ole see, kas haigestumisi leidis aset või sissetuleku puudumine tingis kaebajast tingitud ohte, vaid oluline on selliste ohtude tekkimise potentsiaal. Töö ja ravikindlustuse puudumine ei kestnud väga lühikest, kaitstava hüvega võrreldes tühist aega (mõne päeva või nädala), vaid üsna pika perioodi. Kuna kaebaja oli äriühingu juhatuse liige, siis ei saanud ta ennast töötuna arvele võtta. Sellise tagajärjega pidi välismaalane arvestama ja oma asjad vastavalt korraldama. Teiseks on PPA asjakohaselt tuginenud sellele, et kaebaja ei olnud vaatamata Eestis pikka aega elamisele ning teenindussektoris töötamisele suutnud PPA otsuse tegemise ajaks omandada eesti keelt elementaarsest A1-tasemest kõrgemal tasemel, ehkki eelmise elamisloa taotlemisel oli lubanud seda teha. See kinnitab, et välismaalane ei ole kohanenud Eesti eluga (integratsiooninõue) määral, mis oleks kooskõlas avalike huvidega. Avalikes huvides ei ole, et Eestisse jääks VMS § 118 p-s 9 ette nähtud tähtajalise elamisloa alusel elama välismaalasi, kelle peamiseks suhtluskeeleks Eestis ei ole eesti keel. Halduskohus on põhjendatult tuvastanud, et kaebajal on tihe seos armeenia kogukonnaga, kuid VMS § 2102 lg 1 p 2 kohaselt on oluline eeskätt lõimumine Eesti ühiskonnaga, milles toimuvate protsesside mõistmiseks ja milles osalemise eelduseks on eesti keele valdamine piisaval tasemel. Sarnaselt halduskohtuga ei leia ringkonnakohus, et PPA oleks faktiliste asjaolude tuvastamisel ja hinnangute andmisel teinud olulisi vigu, mis annaks alust kahelda lõpptulemuse proportsionaalsuses.
12.Kuna elamisloa andmisest tuli keelduda eeltoodud põhjustel VMS § 123 p 2 alusel, saavad liiklusrikkumistega seotud asjaolud ning kaalutlused olla vaid täiendava iseloomuga. Ehkki 5(6)

3-24-974 kaebaja rikkumised ei ole tõesti kõige raskemad võimalikest, on need siiski piisavalt olulised, et neid kaebaja puhul arvesse võtta. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses Riigikohtu otsusele asjas nr 3-19-92, milles tema sõnutsi Riigikohus leidis, et ka süstemaatiliste liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistatud isiku rikkumist ei saa pidada nii raskeks, et see põhjendaks tema riigist lahkumise vajalikkust ja elamisloa pikendamata jätmist. Kaebaja jätab tähelepanuta olulise erinevuse praeguse asjaga – nimelt tõi tolles asjas elamisloa pikendamata jätmine kaasa perekonnapõhiõiguse tõsise riive. Siinses asjas pole sellise olukorraga tegemist. Nagu otsuses eespool põhjendatud, on riigil VMS § 118 p-s 9 ette nähtud tähtajalise elamisloa pikendamata jätmisel märksa laiem otsustusruum.

13.Isegi kui PPA rikkus menetlustähtaega, ei saa see kaasa tuua haldusakti tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule nõudeid seoses PPA viivitusega. Seetõttu pole vaja selles küsimuses seisukohta võtta.
14.Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.08.20263-26-2434/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2436/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja