R.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/189-1 tühistamiseks, tühisuse tuvastamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks andma kaebajale elamisluba
Menetlusosalised
Kaebaja – R.I Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.I kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.09.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2.R.I esitas 22.08.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Taotlus registreeriti ja võeti PPA-s menetlusse numbriga 1065378455.
3.PPA keeldus 23.03.2024 otsusega nr 15.3-3.2/189-1 R.I elamisloa pikendamisest.
Kaebaja ei töötanud töötamise registri andmetel 13.08.2021 kuni 25.01.2022. Kaebaja ei olnud ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022 ja kaebajal puudus legaalne sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022. Kaebaja ei töötanud Eestis alates 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ja kaebajal puudus Eestis legaalne sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022 ehk kaebaja ei töötanud Eestis peaaegu pool aastat, kuigi tähtajaline elamisluba anti kaebajale Eestis elamiseks ja töötamiseks. Kaebaja ei ole omandanud eesti keele A2 taset. Karistusregistri andmetel on kaebajat karistatud ajavahemikul 12.07.2019 kuni 13.09.2023 väärteokorras kolmel korral. Kaebajal puudub perekonnaelu Eestis.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 01.04.2024 R.I kaebus PPA 23.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/1891 tühistamiseks, õigusvastuse ja tühisuse tuvastamiseks ning PPA kohustamiseks andma kaebajale elamisluba.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja saabus Eestisse sooviga õppida kõrgkoolis ning omandada eesti keel. Kaebaja on olnud Eestis elades seadusekuulekas ning olnud kasulik Armeenia kogukonnale. Kaebajal on hea läbisaamine eestlastega ja armeenlastega. Kaebaja osales Eesti Töötukassa kohanemisprogrammis. Kaebaja omandas eesti keele A 1 taseme ning omandab A 2 taset.
6.Kõrgkoolis õppimise ajal kaebaja töötas ning tööandjad jäid tema tööga rahule. Kaebaja lõpetas Mainori kõrgkooli ärijuhtimise erialal. Kaebajal on hea armeenia ja vene keele oskus.
7.Kaebajale määratud väärteod on aegunud ning neid ei ole lubatud arvestada kaebaja käitumise hindamisel. Eesti kodanike puhul ei arvestata aegunud väärtegusid, kuid kaebaja puhul võttis menetleja need arvesse. PPA menetlejal puudub pädevus hinnata väärtegude sisu. Lisaks ei ole väärteod rasked ning kaebaja on trahvid tasunud. Tallinna liikluses võivad kõik inimesed kergesti avariisse sattuda. Kaebaja on autole teostanud täiendava tehnilise kontrolli.
8.Eestis elamise ajal ei ole kaebaja kedagi solvanud ning järginud kõiki eestlaste traditsioone. Kaebaja külastas kontserte, spordiüritusi, näitusi, noortefestivale, kus esindas eestlaste huve.
9.Kaebajal on Eestis elukoht, töökoht, stabiilne sissetulek, auto. Kaebaja on Zvartnots OÜ osanik ning Armeenia Apostliku Kiriku koguduse juhatuse liige. Kaebaja on integreerunud Eesti ühiskonda.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS-i norme. Vaidlustatud otsus kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud. PPA otsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.
11.Kaebaja ei saa kohtumenetluses nõuda PPA kohustamist andma talle elamisluba. Tähtajalise elamisloa andmine/pikendamine on PPA pädevuses (VMS § 211 lg 1) ning ka PPA kaalutlusõigus. PPA võib elamisloa väljastada alles siis, kui on kontrollitud välismaalase vastavus elamisloa andmise või pikendamise tingimustele ning keeldumise aluste puudumine. Kohtulik kontroll piirdub sellega, kas PPA on kaalutlusõigust õigesti teostanud. Kaebuse rahuldamisel on PPA-l võimalik kaebaja taotlus uuesti menetlusse võtta.
12.Kuna PPA-l oli vaja otsuse tegemiseks selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, et hinnata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise tingimustele vastavust ja keeldumise aluste esinemist, oli menetlustähtaja pikendamine põhjendatud. PPA tegi otsuse esimesel võimalusel. Kaebajale tuli anda mõistlik aeg PPA küsimustele vastamiseks ja tõendite esitamiseks. Asjaolu, et kaebaja elamisluba lõppes enne otsuse tegemist ei või olla PPA-le etteheidetav. Tähtajaline
2(6)
elamisluba lõpeb kehtivusaja lõppemisel ning kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et tema elamisluba pikendatakse.
13.PPA on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei ole Eestis hästi kohanenud ning tema senine tegevus ei olnud kooskõlas elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Kaebaja toob välja erinevad tegevused, mis tema arvates tõendavad tema kohanemist Eestis. PPA on oma otsuses neid põhjalikult kaalunud.
14.Kaebaja saabus Eestisse 2017. aastal ning ca 7 aastaga omandas eesti keele vaid A1 tasemele (algtase). Kaebaja asus eesti keele A2 taset omandama vahetult pärast elamisloa pikendamise taotluse esitamist, st 2023.aasta sügisel. Kaebajal ei olnud suurt huvi eesti keele õppimise vastu. Kuigi kaebaja väidab, et ta teadis, et ilma eesti keeleta ei lõimu ta Eesti ühiskonnaga, pole ta pingutanud keele selgeks tegemise nimel. Samuti tunnistas kaebaja, et leiab erialast tööd siis, kui ta eesti keele nõutaval tasemel selgeks saab. Kuna ta ei omandanud 7 aastaga A2 taset, ei ole usutav, et elamisloa pikendamisel tegeleb ta hoolega eesti keele õppimisega. Kaebaja ühiskondlik ja kultuuriline tegevus näitab, et tal on suurem seos armeenia kultuuriga ning ta tegeleb pigem armeenia kultuuri edendamisega. Sportimine ja muuseumides käimine ei ole kohanemise kontekstis oluline, seda saab teha igas riigis ning need tegevused ei näita konkreetse riigi eluga kohanemist.
15.Ravikindlustuslepingu ja püsiva legaalse sissetuleku olemasolu on tähtajalise elamisloa andmise tingimused ning elamisloa andmise nõuded peavad olema täidetud elamisloa kehtivusaja jooksul (VMS § 116 lg 2).
16.Kaebaja ei võta oma liiklusrikkumisi tõsiselt. Kaebaja soovib ennast igal moel välja vabandada, põhjendades oma rikkumisi Tallinnale iseloomuliku liiklusega või artikliga, milles kiiruse ületamine on nimetatud triviaalseks. Seega ei tundu tema kahetsus süütegude toimepanemises siirana. Kaebaja väidab, et tema töökoht nõuab rooli taga olemist pika aja jooksul ning see on väsitav. Kui kaebaja oleks eesti keele selgeks õppinud, oleks tal võimalus töötada sellisel töökohal, mis temalt seda ei eeldaks. Ei saa nõustuda kaebajaga, et liiklusalased rikkumised ei saa olla tahtlikud, kuna sõidustiili ja -kiiruse valik on autojuhi otsus. Samuti väärteomenetluses on karistatavad nii tahtlikud kui ka ettevaatamatusest toime pandud süüteod. Kaebaja oli väärteokorras karistatud ning PPA-l on õigus kaebaja karistustega arvestada, vaatamata sellele, mis oli väärteoasjas otsuse teinud menetleja sisuline otsus.
17.Kaebaja väited on vastuolulised. Kaebaja peab ennast kogenuks liiklejaks, kuid samas väidab, et vajab harjutamist. Kui kaebaja liikluses osaledes ei tunne ennast väga kindlalt, siis on eriti oluline liiklusreeglite järgimine ja oma oskustele sobiva sõidukiiruse valimine (LS § 50 lg 3 p 1). Kaebaja on kõik talle määratud trahvid küll tasunud, kuid ilmselt ei avaldanud need kaebajale mõju.
18.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et PPA-l ei ole õigust lähtuda arhiveeritud karistustest. Sisustades avalikule korrale ohu mõistet on PPA-l õigus lähtuda kaebaja süütegudest (st nii arhiveeritud kui ka kehtivatest) ja muudest andmetest, mis võivad viidata sellele, et temast võib tuleneda oht avalikule korrale. Süütegusid on võimalik kasutada kaebaja käitumist iseloomustava materjalina. Liiklusreeglite korduv rikkumine näitab kaebaja lugupidamatust Eestis kehtivasse õiguskorda.
19.Liiklussüüteod on üldohtlikud süüteod, st ohustavad kaasliiklejate elu ja tervist. Sellest tulenevalt on liiklussüütegude puhul ilmselgelt tegemist ohuga avalikule korrale. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ning seda juhtides tuleb olla eriti tähelepanelik. Liiklusreeglite järgimisega tagab mootorsõiduki juht mitte ainult enda, vaid ka teiste kaasliiklejate turvalisust liikluses. Liiklusseaduses sätestatud reeglid on mõeldud liikluses ohutuse tagamiseks ning liiklejad, kes neid ei järgi on alati potentsiaalseks ohuks teistele. PPA peab kaitsma Eesti inimeste turvalisust. Riik ei pea ära ootama ohu realiseerimist. Seega asjaolu, et kaebaja pole kedagi kahjustanud ei tähenda, et kaebajast ei või tuleneda oht avalikule korrale ja inimeste tervisele. Kaebajale oli juba antud 3(6)
tähtajaline elamisluba erandina, arvestades tema poolt toime pandud süütegusid, mis olid samuti liiklusalased. Kaebaja ei ole oma käitumist muutnud. Kaebaja tegevus ei olnud ühekordne, vaid korduv, mis näitab tema suutmatust pidada liiklusreeglitest kinni.
20.Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamise, riigis viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Rahvusvahelisest, Euroopa Liidu õigusest ega põhiseadusest ei tulene välismaalasele õigust siseneda Eesti territooriumile või siia ajutiselt elama asuda ning saada Eestis elamisluba. Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi. Kaebaja tähtajalise elamisloa kehtivusaeg (st 3 aastat) on piisavalt pikk aeg, et põhjalikult hinnata, kas välismaalane täidab elamisloa andmise tingimusi. Kaebaja pole toonud välja selliseid asjaolusid, mis takistaksid tal elamisloa tingimuste täitmist.
21.Vastustaja nõustub ühelt poolt kaebajaga, et liiklussüütegude statistikat ei saa iseseisvalt kasutada põhjendusena isikust tuleneva ohu tuvastamisel. Samas ei ole vastustaja põhjendanud kaebajast lähtuvat ohtu statistikaga, vaid tema poolt toime pandud süütegudega. Statistika on kasutatud näitamaks, et liiklusreeglite rikkumist peetakse ühiskonnas ohtlikuks ning seetõttu on igati õigustatud ohu sisustamisel lähtuda välismaalase liiklussüütegudest.
22.Väär on kaebaja väide, et PPA jättis tähelepanuta temaga seotud positiivseid asjaolusid. Kui kaebaja ei nõustu PPA järeldustega, ei tähenda see, et PPA eiras kaebajaga seonduvaid asjaolusid. PPA ülesanne on ise hinnata kaebaja elamisloa tingimustele vastamist ning kuigi PPA peab arvestama kõikide asjakohaste asjaoludega, ei oma teiste isikute arvamused kaebajast olulist tähendust ega ole PPA-le siduvad.
23.Jääb arusaamatuks, milliseid andmeid ei tohtinud PPA kasutada lähtudes isikuandmete kaitsest. Kõik haldusmenetluses kogutud ja kaebaja käest küsitud andmed olid vajalikud otsuse tegemiseks. PPA küsimused kaebaja hariduse, keeleoskuse, töötamise jne kohta olid õigustatud. Välismaalane on kohustatud kaasa aitama tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele ja neid asjaolusid tõendama (VMS § 18 lg 1 ja § 19 lg 1). Kaebaja hinnang sellele, mis on otsuse tegemise jaoks tähtsad andmed või mitte on subjektiivne.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub PPA otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kogu ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
25.Kaebajal oli Eestis tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks alates 25.01.2021 kuni 25.01.2024, mis anti talle erandina haldusotsusega. Kaebaja esitas tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Välismaalane, kes taotleb elamisluba VMS § 118 p 9 alusel peab vastama nii VMS § 117 lg-s 1 sätestatud üldtingimustele kui ka VMS §-is 2101 sätestatud eritingimustele (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1743). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei olnud ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022 ja kaebajal puudus legaalne sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022. Ei vaielda ka selle üle, et kaebajat on karistatud väärteokorras 12.07.2019, 03.12.2020, 29.12.2020 ning 22.08.2023 ega karistuste aluseks olevate asjaolude üle. Viimane karistus kehtib kuni 23.09.2024 (dtl 105).
26.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist. Samas ei tuvastanud kohus haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud tühisuse aluseid ja kaebaja ei ole ka ise neid välja toonud.
4(6)
27.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt keeldus PPA tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p 1 ja p 4 alusel, arvestades kaebaja liiklusrikkumisi ehk siis avaliku korra rikkumist. Kaebaja hinnangul ei ole lubatav elamisloa menetluses arvestada kehtetute karistustega. Karistusregistri seaduse (KarRS)§ 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Samas näeb KarRS § 20 ette erisused mh välismaalaste osas (vt KarRS § 20 lg 1 p 4) juhul, kui viiakse läbi haldusmenetlust VMS alusel. Kohtumenetluses on leitud, et KarRS § 20 lg 1 p 4 annab PPA-le õiguse kasutada VMS-is sätestatud menetluste läbiviimisel ka karistusregistri arhiivi kantud andmeid, mis on asjakohased isiku varasema elukäigu arvesse võtmiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-22-1201, p 11.2). Seega on väärad kaebaja väited osas, et PPA-l puudus õigus arvestada kaebaja suhtes tehtud arhiveeritud karistusandmetega. Kaebaja puhul võeti ka arvesse, et PPA andis 25.01.2021 kaebajale tähtajalise elamisloa erandina, kuivõrd ka eelmise elamisloa taotluse menetlemise ajal oli kaebajat karistatud kolmel korral, so 12.07.2019, 03.12.2020, 29.12.2020. Nimetatud otsuses tõi PPA välja, et uue elamisloa taotluse menetlemisel hinnatakse uuesti kaebaja õiguskuulekust (dtl 106-109), mida on antud juhul ka tehtud. Seega pidi kaebaja arvestama asjaoluga, et talle anti elamisluba erandina eeldusel, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kaebaja käsitletud eeldust ei täitnud ning jätkas õigusrikkumiste toimepanemist.
28.Kaebaja leiab, et tema rikkumised ei ole avalikule korrale ohtlikud. Kaebaja osaleb liikluses 300 päeva aastas ning Tallinnas on suur tõenäosus sattuda liiklusavariisse. Kohus eelnevaga ei nõustu. Õige on kaebaja tähelepanek, et Tallinnas tuleb olla liikluses tähelepanelikum, kuid vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole kõik kaebaja toimepandud väärteod seotud nn intensiivse liiklusega või tegemist oleks väheoluliste rikkumistega. Asjaolu, et kaebajal ei peatatud väärtegude toimepanemise eest juhtimisõigust, ei näita rikkumiste väheolulisust. Kahel korral on kaebaja rikkunud lubatud suurimat piirkiirust (19.06.2021 mitte vähem kui 27 km/h ning 26.06.2021 18 km/h). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21–40 km/h vähetähtis õigusrikkumine ning sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Sõidukijuht on suurema ohu allika valitseja ning mida rohkem on ettenähtud määrast sõidukiirust ületatud, seda suurem on ka suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine (liiklusõnnetuste statistika kohta vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017 otsus nr 3-1-1-6-17, p 18, 19). Lubatud sõidukiiruse ületaja ei ohusta üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervist, samuti vara. Inimelu ja tervis on väga kaalukas õigushüve (vt ka KorS § 5 lg 4) ja seda hüve saab käsitada ühiskonna ühe põhihuvina (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2022 otsus nr 3-21-338, p 12.2).
29.Tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks, on sätestatud VMS §-s 117. Sellisteks tingimusteks on muu hulgas piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase toimetuleku Eestis (VMS § 117 lg 1 p 3), ja VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping (VMS § 117 lg 1 p 4). Lisaks on VMS §-s 2102 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused. VMS §-s 2102 lg 1 p 2 järgi peab välismaalane olema Eestis hästi kohanenud. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei vasta kaebaja nendele tingimustele.
30.PPA toob ühe elamisloa andmise keeldumise alusena välja, et kaebaja lubas 15.01.2021 PPAle, et õpib eesti keelt edasi A2 tasemel. Esitatud tõenditest nähtuvalt omandas kaebaja eesti keele A2 taseme 23.04.2024 (dtl 188), so peale vaidlustatud otsuse väljastamist. Seega on õige PPA seisukoht, et kaebaja ei ole vastavat lubadust täitnud ning asus õppima alles peale elamisloa taotluse esitamist ja vastava vajaduse ilmnemist (vt HKMS § 158 lg 2). Kaebaja kinnitab kaebuses ka ise, et tal on üksnes hea vene ning armeenia keele oskus. 5(6)
31.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole kaebajal vastuväiteid vastustajale osas, et kaebaja ei töötanud töötamise registri andmetel 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ning kaebaja ei olnud ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022. Kaebajal puudus legaalne sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022. Kaebaja toob välja, et tegeles vaadeldaval ajavahemikul aktiivselt tööotsimisega. Tulenevalt VMS § 116 lg-st 2, peavad tähtajalise elamisloa tingimused olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse jooksul. Eelnevast nähtuvalt ei olnud kaebaja puhul nimetatud eeldus täidetud.
32.Kaebaja toob kaebuses välja, et on piisaval määral integreerunud Eesti ühiskonda, kuivõrd tal on Eestis elukoht, töökoht, auto. Kaebaja on kirjeldanud ka PPA-le üksikasjalikud oma Eesti ühiskonda integreerumisega seotud asjaolusid (dtl 136-138). Samuti on kaebaja Zvartnots OÜ osanik (dtl 155) ning Armeenia Apostliku Kiriku koguduse juhatuse liige (dtl 175-176). Kohtu hinnangul ei näita kaebaja nimetatu Eesti ühiskonda integreerumist. Pigem viitavad kaebajaga seotud asjaolud, et ta tarbib ning on pigem seotud armeenia keele ja kultuuriruumiga. Lisaks ei ole PPA tuginenud vaidlustatud otsuses üksnes asjaolule, et kaebaja ei ole piisaval määral Eesti ühiskonda lõimunud, vaid PPA on leidnud, et kaebaja saavutused Eestis lõimumise suunal ei kaalu üles PPA etteheiteid toimepandud liiklusrikkumistele ja väärtegudele.
33.Kaebaja heidab PPA-le ette, et PPA rikkus kaebaja taotluse menetlemisel VMS § 33 lg-t 3, mille järgi määrusega kehtestatav ega haldusorgani määratav menetlustähtaeg ei tohi ületada kuut kuud. VMS § 33 lg 1 järgi kui VMS-st tulenevate menetluste läbiviimise tähtajad sätestatakse VMS alusel antavate määrustega. Siseministri 12.01.2017 määrusega kinnitatud „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 44 lg 1 järgi otsus elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid hiljemalt kümme päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. Kui taotluses esineb määruse § 2 lõikes 3 nimetatud puudusi, tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise otsus kahe kuu jooksul puuduste kõrvaldamise päevast arvates (sama määruse § 44 lg 2). Kaebaja esitas PPA-le taotluse 22.08.2023 ning vaidlustatud otsus anti välja 23.03.2024. Seega taotlust menetleti kokku 7 kuud. Samas nähtub vaidlustatud otsusest, et kaebaja esitas 20.02.2024 e-kirjaga PPA-le asjakohased tõendid (vt vaidlustatud otsuse p 13 ja dtl 131). Eelnevat aluseks võttes ei rikkunud PPA menetlustähtaega.
34.PPA keeldus õiguspäraselt kaebajale tähtajalise elamisloa proportsionaalne, piisavalt põhjendatud, sh formaalselt õiguspärane.
andmisest,
haldusakt
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.