Cryptocorp OÜ kaebused Rahapesu Andmebüroo 04.04.2023 otsuse nr 6-1/20-1 ja 19.05.2023 otsuse nr 6-1/26-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja tegevusloa muutmise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Cryptocorp OÜ, esindaja v.adv Tõnis Loorits Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Cryptocorp OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Cryptocorp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-973 tehtud Tallinna Halduskohtu 17.11.2023 kohtuotsus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
20.10.2025
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-973 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) väljastas kaebajale 17.07.2019 tegevusloa nr FVR000988 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks ja tegevusloa nr FRK000878 virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks. Kaebaja esitas 22.06.2020 RAB-le taotluse tegevusloa nr FVR000988 muutmiseks.
2.RAB keeldus 16.09.2020 otsusega nr 3.4-9/1978-1 tegevusloa muutmisest ning tunnistas tegevusload nr FVR000988 ja nr FRK000878 kehtetuks. Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas nr 3-20-1750 tehtud kohtuotsusega RAB 16.09.2020 otsuse ning kohustas RAB-d kaebaja tegevusloa muutmise taotlust uuesti läbi vaatama. Viidatud kohtuotsus jõustus 15.02.2022.
3.RAB tegi 04.04.2023 otsuse nr 6-1/20-1 ja 19.05.2023 otsuse nr 6-1/26-1 (vaidlustatud otsused), millega tunnistas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 lg 1 punkti 3 alusel kehtetuks vastavalt tegevusloa nr FVR000988 ja tegevusloa nr FRK000878. Esimesena nimetatud otsusega luges RAB ühtlasi lõppenuks ka kaebaja 22.06.2020 esitatud taotluse menetluse. Mõlemas vaidlustatud otsuses leidis RAB kokkuvõttes, et kaebaja ei asunud tegevusloaga hõlmatud tegevusalal tegustema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates – kaebaja osutas virtuaalvääringu teenuseid ajavahemikul 30.08.2022— 23.01.2023, tehes 15 tehingut valdavalt klientidega, kellel on seos kaebaja juhatuse liikmega, mistõttu oli tegemist näilike tehingutega, mille eesmärk oli tõendada majandustegevusega alustamise fakti. Kuna kaebajal puudub ka veebileht, kus virtuaalvääringu teenust pakkuda, ei ole ta tegelikkuses teenuse osutamisega alustanud. Kaebajal pidi olema valmisolek teenuse osutamiseks hiljemalt 17.01.2020, ent näilike tehingute tegemist alustas kaebaja alles pärast seda, kui vastustaja asus sellekohaseid tõendeid küsima.
4.Kaebaja esitas 04.05.2023 ja 16.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebused, mille halduskohus liitis 18.03.2023 määrusega ühte menetlusse. Kaebaja taotles vaidlustatud otsuste tühistamist ning RAB kohustamist 22.06.2020 esitatud tegevusloa muutmise taotluse uueks läbi vaatamiseks. Kokkuvõttes leidis kaebaja esiteks, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 mõistes ei ole oluline faktiline teenuse osutamine, vaid teenuse osutamise valmiduse omamine. Kliendi olemasolu ei ole teenuse osutaja vahetu kontrolli all. RAB kontrollis nii tegevusloa väljastamisel kui ka enne 16.09.2020 otsuse tegemist kaebaja valmidust teenuse osutamiseks ning tuvastas, et see valmidus oli olemas, samuti tuvastas RAB, et perioodil 30.08.2022–23.01.2023 tegi kaebaja 15 tehingut ja osutas seega faktiliselt teenust ning oli valmis 2023. aastal teenuse osutamiseks. Seega ei olnud RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused täidetud. RAB leidis vääralt, et kaebaja tegevusega kaasnevate riskide maandamiseks on ainus võimalus tema tegevuslubade kehtetuks tunnistamine, samas kui RahaPTS § 1 lõikest 1 tulenevad eesmärgid oli võimalik saavutada ka läbi riskipõhise järelevalvemenetluse.
5.Vastustaja vaidles kaebustele vastu, leides kokkuvõttes, et kaebaja ei esitanud mingisuguseid tõendeid tegevuse alustamise kohta hiljemalt 17.01.2020. Tegevusloa andmisel ei saanud teenuse osutamise valmiduse olemasolu kontrollida. Kaebaja 15.06.2022 esitatud äriplaan kinnitab, et tegevusega ei ole alustatud, sest seal ei kajastu äriühingu eelnevat tegevust. Vastustaja ei eita, et 30.08.2022–23.01.2023 tehingutega on raha liikunud, kuid need tehingud olid näilikud ehk tühised. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, siis riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta enam tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusasutus olla kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on jätkuvalt piisavalt tõhusad. Seadusandja teadlik õiguspoliitiline valik 2(5)
3-23-973 oli tunnistada kehtetuks nende ettevõtjate tegevusload, kes ei ole alustanud tegevusloa alusel tegevust 6 kuu jooksul loa saamisest arvates.
6.Tallinna Halduskohus tegi 17.11.2023 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Kaebaja ei väida, et alustas virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seaduses nõutud 6 kuu jooksul. Selline tegevusega alustamise nõue kehtis juba tegevuslubade andmise ajal. Kohtupraktikas on mõistet „tegevusalal tegutsema asumine“ tõlgendatud nii, et ettevõtja peab olema reaalselt asunud virtuaalvääringu teenust turul osutama, mitte olema teinud selleks ettevalmistusi. Kliendi olemasolu ei pruugi olla teenuse osutaja vahetu kontrolli all, kuid asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, mida on kaebaja üldse teinud klientide saamiseks (kaebajal puudub veebileht, äriplaanis esitatu (lk 4 ja 9) on paljasõnaline). Kaebaja väitel alustas ta teenuse osutamisega 30.08.2022. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on imperatiivne säte ega anna vastustajale diskretsiooniõigust.
6.2.RAB pidi kaebaja 22.06.2020 esitatud tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamisel arvestama vahepeal muutunud õigusnormidega. 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-i muudatustega sätestati virtuaalvääringu teenuse pakkujale kohustus esitada äriplaan (RahaPTS § 70 lg 32 p 3 ja § 701), mistõttu võis vastustaja nõuda kaebajalt äriplaani esitamist ja vastustaja sai mh kaebaja esitatud äriplaanile tuginedes järeldada, et kaebaja ei ole alustanud klientidele teenuse pakkumisega seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
6.3.Kaebaja alustas teenuse pakkumist endaga seotud isikutele alles pärast vastustaja poolt mitmete selgituste küsimist ja tõendite esitamise nõuet. Seda ei saa pidada äriühingu poolt turul tavapäraste virtuaalteenuste osutamiseks kõikidele klientidele. Kaebaja esitas vastustajale tõendid, et tehingud toimusid 30.08.-31.08.2022, 08.11.2022, 22.11.2022, 21.12.2022, 28.12.2022 ja 23.01.2022, enamate tehingute toimumist ei ole kaebaja ei vastustajale ega kohtule tõendanud. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta hakkas klientidele teenuseid osutama 2022. a aprillis.
6.4.See, et RAB ei ole varem kaebajale ette heitnud virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustamata jätmist, ei tähenda et ta oleks tuvastanud, et kaebaja on teenuse pakkumisega alustanud.
6.5.Vaidlustatud otsuseid ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja kontrollis tegevuse alustamisega seotud asjaolusid alles tegevusloa muutmise taotluse menetluses. Tegevusega alustamise kohta teavet küsides täitis vastustaja temal lasuvat uurimiskohustust. Tegevusloa muutmine sõltus sellest, kas kaebajal üldse oli õigus tegevusloale.
6.6.Vastustaja leidis õigesti, et tehingud, mille kaebaja tegi pärast 30.08.2022, olid näilikud. Esiteks alustas kaebaja teenuste pakkumist alles pärast vastustaja poolt esitatud tehingute tegemise tõendamise nõuet ja vahetult enne tõendite esitamise tähtaja lõppu. Teiseks on tehingute pooled omavahel seotud isikud – äriregistri kohaselt on kaebaja juhatuse liige HR üks juhatuse liikmetest ka Complium OÜ-s ja Wasp Consult OÜ-s. Samuti on HR seotud IOga Multidot OÜ kaudu ja SBga Rifinex OÜ kaudu.
6.7.Põhjendamatu on ja rahuldamata tuleb jätta kaebaja taotlus haldusmenetluse toimiku välja nõudmiseks – kaebaja soovib seal sisalduvate dokumentidega tõendada, et tal oli olemas valmidus teenuse osutamiseks, ent selle valmiduse olemasolu ei ole siinse vaidluse seisukohast oluline.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. 3(5)
3-23-973
7.1.Halduskohus leidis vääralt, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei võimaldanud vastustajale kaalutlusõigust. Kaalutlusõigus tulenes vastustajale tema enda eksitavast käitumisest, pidevalt muutuvast halduspraktikast ja 2022. aastal teostatud RahaPTS-i muudatuste eesmärgist. Kaebaja lähtus nii 2019. aastal kui ka 2023. aasta alguses RAB selgitustest, et teenuse osutamisega alustamisel ei pruugi kohe kliente ja müügikäivet tekkida, ent oluline on valmidus teenust osutada. Liiati kontrollis RAB kaebaja tegevust, sh tegevuskohta enne 16.09.2020 haldusakti andmist ega tuvastanud, et tegevusega ei ole alustatud. Tegevusega mitte alustamisele ei osutanud RAB kordagi ka haldusasja nr 3-20-1750 menetluses.
7.2.Halduskohus rikkus olulisel määral uurimiskohustust, jättes välja nõudmata haldusmenetluse toimiku. Kaebaja soovis seal sisalduvate tõenditega tõendada enda väidet 17.07.2019 ja 16.09.2020 järelevalvemenetluste käigus aset leidnu kohta ja apellandi valmidust osutada teenuseid nendel ajahetkedel.
7.3.Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja tehtud tehingud olid näilised. Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Vastustaja ei ole kaebaja teenuse osutamise fakti tõendavate tehingute näilikkuse osas täitnud enda tõendamiskoormist, piirdudes paljasõnaliste väidetega. Halduskohus on pealegi täielikult jätnud käsitlemata faktilised asjaolud, mille üle tegelikult vaidlus puudub, kuid mis kinnitavad tehingute tegelikkust – ükski tehingutest ei ole seaduse alusel keelatud ega kehtetu näiteks pankrotiseaduse mõistes, ühtki tehingut ei ole faktiliselt tagasi pööratud, mis kinnitab, et need ei olnud näilikud. Tehinguid ei ole tehtud üksnes 1 või 2 korda, vaid nende tegemine on jätkunud kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni.
8.Vastustaja esitas ringkonnakohtule seisukoha, milles palub apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et halduskohus kohaldas RahaPTS § 75 lg 1 punkti 3 õigesti ning kaebaja viited RAB halduspraktikale on mõistetamatud, kuna eelviidatud sätte rakendamisega seotud halduspraktika muutumine puudutas ettevõtjaid, kes pärast tegevusloa saamist loobusid ajutiselt tegevusest. Kaebaja ei kuulu selliste ettevõtjate hulka. Halduskohus ei rikkunud uurimiskohustust, kui jättis haldusmenetluse toimiku välja nõudmata, kuna kaebaja esitas ise halduskohtule RAB 16.09.2020. aasta otsuse, nr 3.4-9/1978-1, mille punktides 3.6.4, 3.6.2 ja 3.6.2 esitatud kirjeldustest nähtuv on piisav veendumaks, et kaebaja ei olnud pärast tegevusloa saamist majandustegevusega alustanud. Halduskohus märkis õigesti, et asja materjalidest ei nähtu, mida kaebaja üldse on teinud klientide saamiseks. Halduskohus on õigesti ja nõuetekohaselt põhjendades asunud seisukohale, et perioodil 30.08.2022 kuni 23.01.2022 (ehk kolm aastat pärast tegevusloa saamist) kaebaja tehtud tehingud olid näilised ning need ei tõenda majandustegevusega alustamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud kõiki kaebaja argumente ja õigesti hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebuse väited ei sunni asuma halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
10.Kohtupraktikas on RahaPTS § 75 lg 1 punkti 3 tõlgendamise ja kohaldamise võetud kokkuvõttes järgmised seisukohad: a) osundatud säte ei jäta RAB-le kaalutlusõigust tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel, kui ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul tegevust alustanud; b) RahaPTS § 75 lg 1 punkti 3 sõnastus ei võimalda asuda seisukohale, et selles mõistetakse tegevusalal tegutsema asumise all ka üksnes ettevalmistuste tegemist tegevusloa alusel tegutsema asumiseks; c) tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole siiski eesmärgipärane, kui 4(5)
3-23-973 ettevõtja on tegevusloaga lubatud tegevusega alustanud pärast seaduses sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumist ent enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist; viimasel juhul on tegevusloa kehtetuks tunnistamine sellegipoolest võimalik, kui RAB põhistab, et tehingud, millele viidates ettevõtja majandustegevusega alustamist tõendada soovib, on mõeldud üksnes tekitama näivust majandustegevuse olemasolu kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-9, punktid 11, 13, 14 ja 15 ning neis viidatud kohtupraktika). Neist seisukohtadest tuleb juhinduda ka siinsel juhul.
11.Halduskohus ja vastustaja on õigesti leidnud, et kogu haldusmenetluse toimiku välja nõudmine ei olnud vajalik, kuna vaidlustatud otsuste õiguspärasuse kontrollimiseks ei olnud vaja kindlaks teha, kas või millal oli kaebajal olemas teenuse osutamise valmidus, vaid kontrollida, kas kaebaja oli teenuse osutamist alustanud. Ei halduskohtus ega ka apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja osutanud mistahes tõenditele, mis võiksid sisalduda selles haldusmenetluse toimikus, saaksid tõendada teenuse osutamisega alustamist ning oleksid samas kaebajale kättesaamatud muul viisil kui sellest toimikust. Selle kohta, milliseid asjaolusid kontrollis RAB tegevuslubade andmise ajal või enne 16.09.2020. aasta otsuse tegemist, ei olnud halduskohtul siinse vaidluse lahendamiseks vaja tõendeid koguda. Tegutsema asumist RahaPTS § 75 lg 1 p 3 tähenduses ei olnud RAB-l põhimõtteliselt võimalik kontrollida tegevusloa andmise ajal. See, et RAB otsustas 16.09.2020 tunnistada kaebaja tegevusload kehtetuks muul alusel ega osutanud tegutsema asumisega seotud asjaoludele ka haldusasja nr 3-20-1750 menetluses, ei tähenda kuidagi, et RAB või kohus oleks tuvastanud, et kaebaja oli tegutsema asunud.
12.Ringkonnakohus nõustub RAB ja halduskohtu järeldusega, et ajavahemikul 30.08.2022— 23.01.2023 tehtud 15 tehingut, mis on loetletud halduskohtu otsuse punktis 11.2., ei kinnita tegutsema asumist. Halduskohus on nõuetekohaselt põhjendanud oma seisukohta, et kuivõrd kaebaja alustas tehingute tegemisega pärast seda, kui RAB oli temalt nõudnud tegutsema asumist käsitlevate tõendite esitamist ning kuivõrd valdav osa neist tehingutest tehti kaebaja juhatuse liikmega moel või teisel seotud isikutega, siis võis RAB järeldada, et need tehingud tehti üksnes selleks, et jätta mulje tegutsema asumisest. See, kas need tehingud on tsiviilõiguslikult kehtivad või mitte või kas tehingu pooled on tehingutega endile võetud kohustused teise poole ees täitnud või tagasi täitnud, ei ole määrav. RAB ja halduskohus võtsid kohaselt arvesse seda, et kaebajal ei olnud toimivat veebilehte ning ei nähtu, et kaebaja oleks midagigi teinud oma teenuse reklaamimiseks ja selle avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks. Olukorras, kus ettevõtja ei ole tegutsema asunud tegevusloa kehtivuse esimese kuue kuu jooksul, ent väidab end olevat tegutsema asunud hiljem (eelkõige kui ta tugineb asjaoludele, mis on aset leidnud pärast seda, kui RAB on alustanud tegutsema asumise kontrollimist ja nõudnud selle kohta tõendeid), peab RAB suhtuma ettevõtja väidetesse kriitiliselt ning võib tõdeda, et piiratud hulk tehinguid eelkõige ettevõtjaga seotud isikutega on tehtud pelgalt silmakirjaks ega kinnita tegelikult tegutsema asumist. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lõikest 1 koosmõjus RahaPTS § 75 lg 1 punktiga 3 tuleneb seejuures, et majandustegevus peab olema püsiv.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.