lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3000/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 15.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3000/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3000

Määruse kuupäev

15. september 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-248

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Maivo Kärt (taotleja) esitas 10. septembril 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga nr 3-25-248, et esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotleja on riigi õigusabi taotluses kirjeldanud, et riigisisesed kohtud on tahtlikult kuritarvitanud enda seadusega antud võimu ja positsiooni, rikkudes sellise tahtliku õigusvastase tegevusega tema põhiõigusi ja vabadusi. Kohus ei ole enda määrust allkirjastanud, millega on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Taotleja leiab, et kohus ei ole 9. septembri 2025. a määruse tegemisel lähtunud Eesti Vabariigi põhiseadusest ega mõnest muust seadusest.
2.Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-25-248 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 31. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses alusetult vabaduse võtmisega. M. Kärt nõudis kahju hüvitamist seoses kaitsevisolatsiooni paigutamisega kaheks tunniks ning lukustatud kambris viibimisega 29. novembrist 2024 kuni 11. detsembrini 2024. Tartu Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-25-248 M. Kärdi kaebuse 14. juuli 2025. a määrusega, kuna isik jättis tähtaegselt riigilõivu tasumata. Tartu Ringkonnakohus tagastas 15. augusti 2025. a määrusega M. Kärdi määruskaebuse samas asjas. Tartu Halduskohtu 14. juuli 2025. a määrus jõustus Riigikohtu 9. septembri 2025. a määrusega, millega ei võetud menetlusse M. Kärdi määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 15. augusti 2025. a määruse peale.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise

3-25-3000 on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

4.EIÕK artikkel 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK artikli 35 lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK artikli 35 lõike 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.
5.Taotleja on haldusasjas nr 3-25-248 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid (määruse punkt 2). Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine kaebuse esitamiseks EIK-ile ei ole põhjendatud.
6.Kohtus saab aru nii, et taotleja ei nõustu sellega, et haldusasjas nr 3-25-248 tagastati tema kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, sh et Riigikohus ei võtnud 9. septembri 2025. a määrusega menetlusse taotleja määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 15. augusti 2025. a määruse peale. Lisaks heidab taotleja ette, et kohus ei ole kohtumäärust allkirjastanud, jättes seejuures täpsustamata, milline konkreetne määrus asjas nr 3-25-248 on allkirjastamata.
7.Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-25-248 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses. Kohus osutab, et haldusasja nr 3-25-248 digitoimikust ei nähtu, et mõni haldusasjas tehtud määrus oleks digitaalselt allkirjastamata. Taotleja väited võimu ära kasutamise osas on selgelt põhjendamatud. Taotleja kaebus asjas nr 3-25-248 tagastati, kuna taotleja ei tasunud kaebuse esitamisel nõutud riigilõivu. Taotleja enda tegevus tõi kaasa olukorra, et tema kaebust sisuliselt ei menetleta. Kohus rõhutab, et kaebuse tagastamine ei võtnud taotlejalt ära õigust uuesti kohtusse pöörduda. Seega ei saanud kaebuse tagastamine tingida praegusel juhul taotleja suhtes EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist. EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid tema kaebuste lahendamisel, ei tähenda automaatselt õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, punktid 1112). EIK lähtub üldjuhul osalisriigi kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ning ei sekku ilma kaaluka põhjuseta tõendite hindamisse, seega ei oleks kaebusel ka selles osas eduväljavaateid. Taotleja kaebus oleks eeltoodu tõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK artikli 35 lõike 3 punktile a.
8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja