PETTAN OÜ kaebus Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a otsuse ja 9. juuni 2025. a korralduse nr 397 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – PETTAN OÜ, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Vastustaja – Rakvere linn, esindajad vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Kolmas isik – OÜ RASATO
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta PETTAN OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista PETTAN OÜ-lt Rakvere linna kasuks välja menetluskulud 2966,70 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. septembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Rakvere Linnavalitsus (hankija) avaldas 17. aprillil 2025 riigihangete registris (RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Väljakute, parklate, bussipeatuste ja kõnniteede talihooldustööd ja aastaringne puhastus“ (viitenumber 293957) (edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 18-22).
3-25-2492
2.Hankija jättis 6. juuni 2025. a otsusega PETTAN OÜ kvalifitseerimata (dtl 56) ja tunnistas 9. juuni 2025. a korraldusega nr 397 edukaks OÜ RASATO pakkumuse (dtl 87-88).
3.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 17. juunil 2025 PETTAN OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustus hankija otsustele jätta vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistada edukaks OÜ RASATO (edaspidi ka kolmas isik) pakkumus (dtl 135-138).
4.VAKO jättis 17. juuli 2025. a otsusega (vaidlustusasi nr 152-25/293957) PETTAN OÜ vaidlustuse rahuldamata (dtl 225-234).
5.PETTAN OÜ esitas 28. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957 ning tühistada riigihanke viitenumbriga 293957 raames tehtud Rakvere Linnavalitsuse otsus (RHR-s koostatud 6. juunil 2025), millega jäeti kaebaja riigihankes kvalifitseerimata ja 9. juuni 2025. a korraldus nr 397, millisega tunnistati riigihankes edukaks kolmanda isiku OÜ RASATO pakkumus (dtl 2-7).
6.Tartu Halduskohus võttis 30. juuli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas Rakvere linna kaebusele vastama ning edastama kolmanda isiku pakkumus (dtl 124-126). Samuti andis kohus kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastuse esitamiseks.
7.VAKO esitas 30. juulil 2025 vaidlustusmenetluse toimiku (dtl 134-234).
8.Vastustaja esitas 5. augustil 2025 vastuse kaebusele (dtl 297-304).
9.Tartu Halduskohus otsustas 25. augusti 2025. a määrusega muuta Tartu Halduskohtu 30. juuli 2025. a määrust ja jätta tõendina kogumata kolmanda isiku pakkumus ning tagastada see dokumendi esitajale (dtl 340-342). Sama määrusega otsustas kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
10.Rakvere linn esitas 27. augustil 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 344-349), millele kaebaja esitas 4. septembril 2025 vastuväited (dtl 358-359). Rakvere linn esitas 10. septembril 2025 kohtu nõudel täiendavad selgitused ja tõendi menetluskulude kohta (dtl 363-366).
11.Kaebaja esitas 29. augustil 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 351-356).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a otsuse ja 9. juuni 2025. a korralduse nr 397 ning VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
12.1.Kaebaja on pakkumuse esitamisega kinnitanud tehnilise võimekuse olemasolu. Hanke tingimusest ei selgu, millal peab hankes osalev isik tõendid esitama. Riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg 4 sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või 2
3-25-2492 dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. RHS § 104 lg 9 sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata. Vastustaja on hankes küsinud kaebaja kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas tõendeid täiendavalt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kooskõlas RHS § 98 lg-s 4 ja § 104 lg-s 9 sätestatuga.
12.2.Kaebaja on esitanud vastustaja poolt nõutud andmed/dokumendid (sh tehnilised passid ja kasutusõiguse osas kinnituskirjad) seitsme (hankes minimaalne nõue oli viis) masina kohta, millised kõik vastavad kehtestatud nõuetele nii parameetrite kui ka omandi/kasutusõiguse osas. Nimetatud põhjendustel (s.o omandi/kasutusõiguse puudumine) ei ole ka kaebaja jäetud hankes kvalifitseerimata.
12.3.Vastustaja seisukoht kaebaja kvalifitseerimata jätmise põhjendusena (esitatud kinnituskirjad ei ole objektiivselt kontrollitavad, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg) on täielikult meelevaldne ja põhjendamatu.
12.4.Tulenevalt VAKO praktikast (nt VAKO 4. jaanuari 2023. a otsus vaidlustusasjas 15922/253354) kontrollib VAKO hankija otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Kaebaja hankes kvalifitseerimata jätmise otsus on RHR-is koostatud 6. juunil 2025. a ja selle koostamise ajaks oli igal juhul kaebaja poolt tõendatud tingimusele vastavus (sh kolmandate isikute kinnituskirjadega, milliste kohaselt oli kaebajal kolmandate isikute masinate kasutusõigus) vähemalt viie masina osas.
12.5.Samuti on kaebaja poolt esitatud kinnituskirjad (Ida-Haljastus OÜ, Silvous Puhastus OÜ ja Tukkija Investment OÜ) objektiivselt kontrollitavad ainuüksi päringutega kinnituskirjad väljastanud isikutele.
12.6.Ka kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024. a otsus nr 3-242428/17, p 11.2.) kohaselt RHS § 98 lõigete 4 ja 41 koosmõjust tuleneb, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse võtma.
12.7.Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 8.1. toodud käsitlusega ja põhjendustega. Tingimuse kirjeldusest ei selgu, millal peab hankes osalev isik esitama tõendid. Hankepassi vorm on hankes ette antud. Tingimuse alajaotuses „Ettevõtjalt oodatavad vastused“ ei olnud toodud nõuet esitada tõendid koos pakkumusega. Vastustaja on oodatavate vastuste osas soovinud andmeid tehnilise töötaja osas, millised kaebaja ka esitas.
12.8.Samuti on kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud vastavustingimustes kinnitanud, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-is esitatud tingimuste ülevõtmist ehk kinnitanud tingimustele vastavate masinate ja seadmete olemasolu või nende kasutusvõimalust.
12.9.Kaebaja jäeti hankes kvalifitseerimata mitte põhjendusel, et tõendid on esitamata vaid põhjendusel, et esitatud kinnituskirjad ei ole objektiivselt kontrollitavad, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg.
12.10.Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 8.2. toodud käsitlusega ja põhjendustega. VAKO on jätnud tähelepanuta, et selles kaasuses oli hankepassis nõutud esialgselt andmeid ning hilisemalt esitas hankija pakkujale nõude esitada tõend, kuid pakkuja ei esitanud nõutud dokumenti (kinnituskiri) hankija nõutud tähtajaks (NB! mitte pakkumuse esitamise tähtajaks).
12.11.VAKO põhjendustest ei selgu, millised andmed jättis kaebaja esitamata.
12.12.Hankepass on vastustaja poolt hankes ette antud vormil ja ainult täidetakse pakkuja poolt. Pakkuja (sh kaebaja) ei saa laiendada ega muuta ette antud vormi.
3
3-25-2492
12.13.VAKO on otsuse p-s 8.2.3. asunud seisukohale, et võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks ainuüksi see, kui mõnele pakkujale võiks jääda masinate ja seadmete kasutusõiguse hankimiseks teistega võrreldes rohkem aega. Antud vaidluses on selline VAKO põhjendus arusaamatu. Kaebajal olid kõik vajalikud tõendid (tehnilised passid, arve, kasutusõiguse kinnituskirjad) olemas, kuid neid ei esitatud koos pakkumusega (vastavat sõnaselget nõuet ei olnud ka hankes). Seega ei pidanud kaebaja midagi täiendavalt hankima.
12.14.Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 8.3. toodud käsitlusega ja põhjendustega. Hankepassis tingimuse alajaotuses „Ettevõtjalt oodatavad vastused“ ei olnudki võimalust (sh ka nõuet) esitada andmed masinate ja seadmete kohta (puudusid vastavad read) ja seega ei saanud ka kaebaja hankepassis esitada vastavaid andmeid. Kaebaja kinnitas tingimusele vastavate masinate ja seadmete olemasolu/kasutusvõimalust pakkumuse esitamisega (kinnitus vastavustingimustes). Samuti ei olnud hankepassis sätestatud tingmust, et tõendid tuleb esitada koos pakkumusega. Seega on VAKO ebaõigesti asunud seisukohale, et esineb alus kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus.
12.15.Kui esines alus kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks põhjendusel, et koos pakkumusega ei olnud tõendid esitatud, siis puuduks ka igasugune mõistlik vajadus ja põhjendus küsida pakkujalt tõendeid.
12.16.VAKO otsuse p-s 8.3. põhjendusena toodud viide Riigikohtu 11. detsembri 2020. a otsuses asjas nr 3-20-1198, p-s 26 sisalduvale on käesoleva vaidluse eseme suhtes arusaamatu ja asjakohatu. Viidatud säte puudutab sisuliselt RHAD vaidlustamist, hankemenetluse liiki.
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses kaebusele märkis hankija järgmist.
13.1.Hankemenetluses oli seatud kõigest üks kvalifitseerimise tingimus pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kõnealune tingimus oli seatud RHS § 101 lg 1 p 9 alusel, mis lubab hankijal kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõuda andmeid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastavat kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Viidatud tingimus ja selle kontrollimise viis nähtub mh ka RHR-i hankepassi vormilt.
13.2.RHR-i pidaja on RHR-i inkorporeerinud hankepassi nii, et riigihangetes, milles hankepassi kasutatakse, esitatakse kvalifitseerimise tingimused just seal ning kõik pakkujad täidavad hankepassi vastavad väljad RHR-is. Hankepassi kasutamine oli hankijale käesolevas riigihankes kohustuslik (vt RHS § 52 lg 1) ja hankepassi standardvormi on kehtestanud Euroopa Komisjon rakendusmäärusega. Pakkuja kohustub hankepassi esitama standardvormil (RHS § 104 lg 3).
13.3.RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja kinnitusi, et ta vastab pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta. Nõutavateks andmeteks olid tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluste kohta.
13.4.Vaidlust ei saa olla selle üle, et selline nõue oli hankepassis seatud. Ka ei saaks kaebaja sellise nõude üle vaielda, kuivõrd vaidlustamata RHAD on siduv. RHR-i teabevahetusest ei nähtu, et ükski pakkuja oleks esitanud küsimusi selle kohta, kuidas tuleks kvalifitseerimise tingimusele vastavust tõendada. Seega ei saanud kõnealusest tingimusest ja dokumendinõudest arusaamine olla mõistlikule pakkujale kuidagi hoomamatu või arusaamatu.
13.5.Nagu hankija märkis ka vaidlustusmenetluses esitatud vastuses ja nagu õigesti leidis ka VAKO oma otsuse p-s 8.1.1, ei olnud hankija seadnud esitatavatele tõenditele nõudeid, kuid see ei saa tähendada, et pakkujatel ei olnuks kohustust tõendeid esitada. Seega oli ka kaebajal
4
3-25-2492 igal juhul kohustus esitada tõendid sellises vormis, et hankija saaks nende alusel kontrollida, kas kaebaja vastab kvalifitseerimise tingimusele.
13.6.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja koos pakkumusega mistahes asjasse puutuvat teavet, rääkimata tõenditest, kvalifitseerimise tingimusele vastamise kohta ei esitanud. Kaebaja esitas hankepassis üksnes teabe tehnilise töötaja kohta, kuid hankija polnud tehnilistele töötajatele tingimusi seadnud. Kui kaebaja soovinuks esitada nt hankepassis andmeid nõutavate masinate või seadmete kohta, siis saanuks need andmed esitada hankepassis tehnilise üksuse kohta esitatavate andmete real (vt ka VAKO otsuse p 8.1.2.2). Ka seda kaebaja ei teinud.
13.7.Juba kaebaja vastusest hankija päringule nähtub, et kaebaja jättis enda hooletusest või mingil muul tema endaga seotud põhjusel nõutavad tõendid esitamata ja lootis, et kui esitab need tagantjärgi, siis hankija teeb tema kvalifikatsiooni kohta positiivse otsuse.
13.8.Hankija küsis 29. mail 2025 ka tõendeid tehniliste vahendite olemasolu või kasutamise võimaluse kohta (teabevahetuse päring nr 970179), millele kaebaja vastas 4. juunil 2025 ja millega esitas tehniliste passide koopiad ja kinnituskirjad. Hankija tutvus esitatud dokumentidega ning nende analüüsi tulemusena tekkis hankijal põhjendatud kahtlus mh ka selles, kas need dokumendid on koostatud alles pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist ja pärast hankijalt vastavate teabevahetuse päringute saamist.
13.9.Hankija lähtus haldus- ja kohtupraktikas juurdunud põhimõttest, et selgitustega ei saa kõrvaldada puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Lisaks arvestas hankija haldus- ja kohtupraktikas juurdunud teisestki põhimõttest, mis on asjakohane esmajoones kvalifitseerimise kontrollimisel – võimalusest erandlikult tagantjärgi aktsepteerida dokumente, mille puhul on objektiivselt kontrollitav, et need dokumendid pärinevad pakkumuse esitamisele eelsest asjast, näiteks nagu majandusaasta aruanded.
13.10.Kaebaja esitatud omakäeliselt allkirjastatud dokumentide puhul ei olnud objektiivselt kontrollitav, kas need olid kaebajal olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vastupidiselt näiteks majandusaasta aruannetele, mille olemasolu on äriregistrile esitamise kaudu objektiivselt tuvastatav. Kuna hankija selles veenduda ei saanud, siis oli see ka üks kaalutlustest, millest lähtudes tegi vastustaja otsuse jätta kaebaja hankemenetluses kvalifitseerimata.
13.11.RHAD-ist oli selge, millal tõendid tuleb esitada ja kaebaja viidatud sätted antud juhul asjasse ei puutu.
13.12.Vaadeldes hankepassi nii nagu see oli kuvatud RHR-is pakkujale, sh ka kaebajale, ei nähtu sealt muid nõudeid, kui esitada tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta. Hankija ei olnud hankepassis nõudnud, et pakkuja peaks lisaks tõenditele esitama ka kinnituse nt stiilis „kas ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik tingimuses kirjeldatud masinaid või seadmeid kasutada (ei/jah)“.
13.13.Kuna hankija ei nõudnud pakkuja kinnitust, vaid tõendite esitamist, siis ei puutu asjasse ka kaebaja viited RHS § 98 lg-le 4 ja § 104 lg-le 9, kuna need reguleerivad hankija ja pakkuja õigusi ja kohustusi teistsuguses faktilises ja õiguslikus olustikus.
13.14.Vaidlusaluses hankemenetluses on hankepassi kasutamine kohustuslik. See ei tähenda aga, et RHS §-s 104 sätestatust saaks tuletada pakkuja õigust esitada tõendeid tagantjärgi nagu kaebusest välja lugeda võiks. Nimelt RHS § 104 lg 9, millele kaebaja korduvalt viitab, ei ela iseseisvat elu, vaid on lahutamatult seotud RHS § 104 lg-dega 7 ja 8. Mõlemad viidatud normid reguleerivad hankepassis esitatud kinnitustele vastavate tõendite esitamist, kuid veidi erinevas olukorras – lg 7 siis, kui hankija kontrollib nt mistahes pakkuja kvalifikatsiooni ja lg 8 siis, kui hankija kontrollib sedasama eduka pakkuja puhul. Lg 9, millele kaebaja viitab, reguleerib üksnes tõendite esitamise minimaalset tähtaega ja nende esitamata jätmise õiguslikke tagajärgi.
5
3-25-2492
13.15.Kaebaja on siinkohal aga „unustanud“ selle, et RHS § 104 lg-d 7-9 reguleerivad olukorda, mil pakkuja peab esitama hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente. Kuna antud tingimuse puhul ei olnud hankija hankepassis kinnituse esitamist nõudnud, vaid nõudnud kohe tõendite esitamist, siis ei saanud ükski mõistlik pakkuja eeldada, et hankija saaks RHS § 104 lg-de 7 või 8 alusel tõendeid hiljem juurde küsida.
13.16.Kuna hankija oli nõudnud kohe tõendite esitamist, siis pidi mõistlik pakkuja ka aru saama, et ta peab esitama küsitud tõendid koos pakkumusega. Ükski muu tõlgendus ei oleks siinkohal usutav, kuivõrd praktikas ongi ainult kaks ajahetke, mil kvalifikatsiooni puudutavate tõendite esitamine on enamasti võimalik – kas koos pakkumusega või hankepassis esitatud kinnituste tõendamiseks pärast pakkumuste esitamist.
13.17.Kuna kõnealuse tingimuse kohta polnud hankija hankepassis kinnitusi nõudnud, siis ei kuulunud RHS § 104 lg-d 7 ja 8 selle tingimuse osas ka kohaldamisele. See tähendab omakorda, et mõistlik pakkuja ei saanud teha mistahes muud järeldust, kui selle, et tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta tuli igal juhul esitada koos pakkumusega.
13.18.Ka tõendite esitamata jätmist ei saa õigustada sellega, et on vastavustingimustes kinnitanud kõigi tingimuste täitmist.
13.19.Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-24-2428 on tehtud teistsugustel asjaoludel ja kaebaja argumente ei toeta. Esiteks leidis VAKO oma otsuse p-s 8.2 õigesti, et sellele vaidlusele aluseks olnud RHAD nägi ette pakkujate kohustuse esitada kvalifitseerimiseks vajalikke tõendeid hankija nõudmisel, mistõttu oli see lahend tehtud teistel asjaoludel kui praegu, mil kvalifitseerimiseks vajalikud tõendid tuli esitada pakkumusega.
13.20.Küll aga on viidatud ringkonnakohtu lahend asjakohane osas, mida kaebaja ei soovi oma kaebuses käsitleda. Nimelt märkis ringkonnakohus, et võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes saab teha mööndusi nende tähtaegade osas, mis on menetlusetapist tulenevalt määratud ainult ühele pakkujale. Praegu vaidluse all oleva riigihanke puhul on tegemist olukorraga, milles tähtaeg kvalifitseerimise tingimusele vastamise kohta tõendite esitamiseks oli igal juhul kõigile pakkujatele sama – hiljemalt 26. mail 2025 09:00 (st pakkumuste esitamise tähtajaks).
13.21.Viitega Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-20-1198 andis VAKO edasi mõtte, et kuivõrd hankija otsus – jätta kaebaja kvalifitseerimata – on lõppastmes igal juhul õige, siis ei saa vaidluse lõpptulemust mõjutada enam küsimus, kas kaebaja esitatud tõendid on objektiivselt kontrollitavad või mitte. Seda ei olnud VAKO-l asja lahendamiseks vajalik enam hinnata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kaebaja on esitanud kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a otsuse ja 9. juuni 2025. a korralduse nr 397 ning VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957 tühistamiseks.
15.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ja VAKO otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
16.HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib 6
3-25-2492 viidata põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses toodud põhilised vastuväited juba VAKO-le esitatud vaidlustuses ning VAKO on neile oma 17. juuli 2025. a otsuses vastanud. Kohus nõustub VAKO seisukohtadega.
17.Halduskohtus on kaebaja väideteks esmalt see, et RHAD-st ei selgu, millal peab tõendid esitama. Teiseks on kaebaja seisukohal, et ta on esitanud kõik tõendid vastavalt RHS § 98 lgle 4 ja § 104 lg-le 9. Kolmandaks leiab kaebaja, et ta on vastavustingimustes kinnitanud, et vastab kõigile tingimustele. Neljandaks pidanuks vastustaja esitatud tõenditega arvestama, lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-24-2428. Ja viiendaks leiab kaebaja, et kui vastustaja on kaebajalt juba tõendeid küsinud, siis peab ta nendega arvestama. Vastustaja kaebajaga ei nõustu.
18.RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi juhul, kui see ei vasta RHAD-is esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-is kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Asja materjalidest nähtuvalt vastasid kõikide pakkujate pakkumused RHAD nõuetele (dtl 87). Hankija jättis kaebaja kvalifitseerimata.
19.Hankija on hanke kvalifitseerimistingimusena kehtestanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse järgmiselt: „Tingimus nr 1. Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus Ettevõtja saab lepingu täitmisel kasutada järgmisi töövahendeid, seadmeid ja tehnilist varustust: Viide seadusele RHS § 101 lg 1 p 9 „andmed töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastav kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks“ Tingimuse selgitus Talihooldustööde teostamise perioodil peab Töövõtja tagama tööde teostamiseks vähemalt viie (5) lumesahaga varustatud masina samaaegse kasutusvalmiduse. Masinate võimsus peab olema piisav tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Vähemalt kaks (2) masinat peavad võimaldama ka libedusetõrje teostamist vastavalt punktile 6. Nimetatud viiest (5) masinast: – vähemalt kolm (3) peavad olema sobilikud hooldustöödeks kõnniteedel, mille laius jääb vahemikku 1,2 kuni 2 meetrit; – vähemalt üks (1) masin peab olema varustatud lumesahaga, mille töölaius on vähemalt 3 meetrit. Puhastustööd tuleb teostada masinatega, mis võimaldavad tolmuvaba puhastust ning välistavad tolmu lendumise välisõhku. Kõik masinad peavad olema varustatud GPS-seadmetega, mille andmeid tuleb säilitada vähemalt kuue (6) kalendrikuu jooksul. Töövõtja peab tagama Tellijale tasuta juurdepääsu veebipõhise jälgimissüsteemi kaudu kõigile GPS-andmetele, sealhulgas ajaloolistele andmetele. Lepingu täitmisel kasutatav masinapark peab olema kas Töövõtja omandis või peab Töövõtjal olema nende masinate kasutusõigus, mis on tõendatav taasesitamist võimaldavas vormis. Tingimuse kirjeldus Nõue Pakkuja esitab tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta“ (https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8722784/procurement-passport).
20.Hankija on otsustanud mitte kvalifitseerida kaebajat tõendite alusel (dtl 56). Põhjendusena on märgitud järgmist: „PETTAN OÜ ei esitanud oma pakkumuses tõendeid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta, Hankija esitas päringu ja küsis selgitust 7
3-25-2492 kvalifitseerimistingimustes nõutud, kuid pakkumuses puuduvate tõendite kohta. Pakkuja edastas seepeale masinate tehniliste passide koopiad ja kinnituskirjad. Esitatud kinnituskirjad ei ole objektiivselt kontrollitavad, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg.“
21.VAKO on vaidlusaluse otsuse p-s 8.1.1. märkinud, et tingimuses sisalduv dokumendinõue „Pakkuja esitab tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta“ ei sisalda informatsiooni selle kohta, millised peavad olema hankija eesmärkidele vastavad tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta, mis pakkujal tuleb esitada. Seega on hankija jätnud tingimuses vorminõuded tõenditele esitamata ja pakkuja oli vaba otsustama selle üle, millised tõendid ta masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta esitab. VAKO möönis, et õige on hankija väide, et tõendid tuli esitada vabas vormis, kuid need tuli siiski esitada. Seejuures on VAKO viidanud Riigikohtu 19. detsembri 2019. a otsuse nr 3-19-1464 p-le 13, mille kohaselt kui hankija ei kehtestanud nõutavale dokumendile sisu- ega vorminõudeid, pidi dokument kätkema endas teavet, mille esitamise kohustus pidi olema arusaadav n-ö keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale.
22.Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja oli küll vaba otsustama, millises vormis tõendid ta kvalifitseerimise tingimustes loetletud masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta esitab, kuid ta pidi aru saama, et need pidid olema tõendid (mitmuses) ja need pidid olema piisavad selleks, et hankijal oleks põhimõtteline võimalus kontrollida nende alusel tingimuses nõutud masinate ja seadmete kasutamise võimalust vaidlustaja poolt riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmiseks. Seega, jah, kaebaja võis otsustada, millises vormis esitab ta tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta, kuid need tõendid pidid hankijal võimaldada kontrollida kvalifitseerimistingimustes kehtestatud tehnilist ja kutsealast suutlikkust töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse osas. Kui hankija ei ole täpsustanud hanketeates konkreetseid tõendite liike ja seda ei tee ka RHS, siis on hankijal avar kaalutlusruum otsustamaks, milliste dokumentide põhjal lugeda pakkuja kvalifikatsioon piisavalt tõendatuks.
23.Kaebaja väidab, et ta on pakkumuse esitamisega kinnitanud tehnilise võimekuse olemasolu. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja pakkumuses info hindamiskriteeriumite, vastavustingimuste ja hankepassi kohta (dtl 24-49). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta. Samuti ei ole esitanud kaebaja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele vastavuse kinnitust. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja või taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele RHAD-is pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta. Nõutavateks andmeteks on kvalifitseerimistingimuses kehtestatud tõendid masinate ja seadmete kasutamise võimaluse kohta. Kaebaja on märkinud sinna tehnilise töötaja nime, kutseala ja aja, kui kaua on ta olnud ettevõtja juures (dtl 49), mis ei ole aga vajalik info, sest hankija polnud tehnilistele töötajatele tingimusi seadnud. Lisaks on kaebaja hankepassi lõpus „Kokkuvõtlikud kinnitused“ esitanud järgneva kinnituse: „Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada“, kuid antud juhul ei ole kaebaja esitanud hankepassis seoses tingimusega ühtegi kinnitust, millele vastavate dokumentide esitamisest oleks võimalik üldse rääkida. Olukorras, kus hankija nägi ette konkreetse nõude tõendite esitamise kohta, ei saanud kaebaja tõendeid lihtsalt esitamata jätta või esitada väga üldsõnalise kinnituse. RHR-i teabevahetusest ei nähtu, et ükski pakkuja oleks esitanud küsimusi selle kohta, kuidas tuleks kvalifitseerimise tingimusele vastavust tõendada.
8
3-25-2492
24.Asja materjalidest nähtub, et hankija, asudes kvalifikatsiooni kontrollima, tuvastas tõendite puudumise ja pöördus selle puuduse tõttu 28. mail 2025 RHR teabevahetuse kaudu kaebaja poole (teabevahetuse päring nr 969894). Kaebaja vastas sellele 29. mail 2025 järgmiselt: „Me ei leidnud hanke dokumentides tabelit, mida täita. Lugesime kirjeldusest välja, et pakkuja peab kinnitama oma tehnilist võimekust, mida me ka allkirjastamisega tegime. Lisame tehnika nimekirja failiga kaasa. Ette tänades ja mõistvale suhtumisele lootma jäädes.“ (dtl 74) Hankija küsis 29. mail 2025 ka tõendeid tehniliste vahendite olemasolu või kasutamise võimaluse kohta (teabevahetuse päring nr 970179), millele kaebaja vastas 3. juunil 2025 ja millega esitas tehniliste passide koopiad ja kinnituskirjad (dtl 74). Vastustaja on selgitanud, et küsis kaebajalt selgitusi selleks, et enne otsustamist saada tervikpilt otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta, et lähtuda kõigist asjas tähendust omavatest kaalutlustest.
25.Pakkujalt selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide küsimist (sh pakkumuses esitatud andmete kohta) reguleerib RHS § 46 lg 4. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3, mille kohaselt juhul, kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib hankija, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Järelikult ei välista direktiiv iseenesest hankija võimalust nõuda pakkujalt mh puuduolevate dokumentide esitamist, kui see ei lähe vastuollu võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega, nii nagu Euroopa Kohus on neid oma praktikas sisustanud (nt Riigikohtu 20. detsembri 2019. a otsus nr 3-19-1501, p 16). Samuti sätestab RHS § 98 lg 4, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.
26.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hankijal on õigus otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi hanketingimustele vastavuse kohta (Riigikohtu 2. septembri 2025. a otsus asjas 3-24-3485, p 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Hankija tutvus esitatud dokumentidega ning nende analüüsi tulemusena tekkis hankijal põhjendatud kahtlus, kas need dokumendid on koostatud alles pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist ja pärast hankijalt vastavate teabevahetuse päringute saamist. Nagu hankija selgitas oma vastuses vaidlustusele (p 4 ja 5 jj) ja vastuses kaebusele (p 22), ei olnud kaebaja esitatud omakäeliselt allkirjastatud dokumentide puhul objektiivselt kontrollitav, kas need olid kaebajal olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vastupidiselt näiteks majandusaasta aruannetele, mille olemasolu on äriregistrile esitamise kaudu objektiivselt tuvastatav. Kuna hankija selles veenduda ei saanud, siis oli see ka üks kaalutlustest, millest lähtudes tegi vastustaja otsuse jätta kaebaja hankemenetluses kvalifitseerimata. Vastustajal oli õigus otsustada, kas ta peab kaebaja esitatud dokumente piisavaks kvalifitseerimistingimuse täitmiseks. Kaebaja ei esitanud mingeid täpsemaid andmeid selle kohta, millal ja millisel viisil ta need tõendid sai, vaid on piirdunud etteheitega, et hankija oleks pidanud ise tegema päringud kinnituskirjad väljastanud isikutele, kuna kõikide osas päringute tegemiseks vajalikud andmed olid kinnituskirjades.
27.Kuna hankija tohib võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid, vaid üksnes selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on 9
3-25-2492 varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg (nt Riigikohtu otsus nr 3-19-1501, p 17; Euroopa Kohtu 11. mai 2017. a otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama, p 36; 10. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39).
28.Kohus nõustub vastustajaga, et isegi juhul, kui hankija küsib pakkujalt selgitusi ning pakkuja esitab sellele vastuseks uusi dokumente, ei tähenda see, et hankijal lasuks selgituste küsimise fakti kaudu kohustus pakkuja suhtes positiivne otsus teha. VAKO on vaidlusaluse otsuse p-des 8.2.3. ja 8.3. selgitanud, et RHAD-is nõutud, kuid pakkumuste esitamise tähtajaks esitamata tõendite esmakordne esitamine vastuseks hankija selgitustaotlusele, sh nendega hilisem arvestamine, ei ole lubatav isegi mitte juhul, kui hankija selliseid tõendeid vaidlustajalt ise küsis, jättes vaidlustajale ebaõige mulje, et dokumentide tagantjärele esitamine kvalifikatsiooni tõendamiseks on kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4 ja § 98 lg-ga 4. Hankija tegevus vaidlustajalt selgituste küsimisel (sh saadud tõenditega arvestamata jätmine) võis tekitada vaidlustajas arusaamatust, kuid ei viinud antud juhul hankijat lõpptulemusel ebaõige otsuse tegemiseni. Kohus nõustub ka sellega, sest selgitustega ei saa kõrvaldada puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises.
29.Kaebaja leiab, et ta on tingimusele vastavuse osas esitanud tõendid täiendavalt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kooskõlas RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 sätestatuga, mil vastustaja on neid küsinud. Kaebaja on seisukohal, et ta on esitanud kõik tõendid vastustaja määratud tähtajaks. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna hankija ei nõudnud pakkuja kinnitust, vaid tõendite esitamist, siis ei puutu asjasse kaebaja viited RHS § 98 lg-le 4 ja § 104 lg-le 9, kuna need reguleerivad hankija ja pakkuja õigusi ja kohustusi teistsuguses faktilises ja õiguslikus olustikus. RHS § 104 lg 9 on lahutamatult seotud RHS § 104 lg-ga 7 ja 8. RHS § 104 lg 7-9 reguleerivad olukorda, mil pakkuja peab esitama hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente. Kuna antud tingimuse puhul ei olnud hankija hankepassis kinnituse esitamist nõudnud, vaid nõudnud kohe tõendite esitamist, siis ei saanud ükski mõistlik pakkuja eeldada, et hankija saaks RHS § 104 lg-de 7 või 8 alusel tõendeid hiljem juurde küsida.
30.Kaebaja on leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024. a otsuse nr 3-242428/17, p 11.2 kohaselt tuleneb RHS § 98 lõigete 4 ja 41 koosmõjust, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse võtma. Esiteks leidis VAKO oma otsuse p-s 8.2 õigesti, et sellele vaidlusele aluseks olnud RHAD nägi ette pakkujate kohustuse esitada kvalifitseerimiseks vajalikke tõendeid hankija nõudmisel, mistõttu oli see lahend tehtud teistel asjaoludel kui praegu, mil kvalifitseerimiseks vajalikud tõendid tuli esitada pakkumusega. Teiseks märgib kohus, et viidatud lahendi p 11.2 puudutas menetlusosalise seisukohti ringkonnakohtus – ringkonnakohtu seisukohad algavad alles p-st 14. Tõsi, ringkonnakohus selgitas otsuse p-s 16, et RHS § 98 lg-d 4 ja RHS § 104 lg-d 9 tuleb tõlgendada nii, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel siiski olemas, sh juhul kui hankija on need pakkujalt saanud pärast nende esitamiseks antud tähtaja möödumist. Samas selgitas ringkonnakohus ka otsuse p-des 20 ja 21, et ühe pakkuja sooduskohtlemisest saab rääkida juhul, kui kõigil pakkujatel on kohustus teha teatav sooritus samaks tähtpäevaks ning hankija loeb ühe puhul neist toimingu nõuetekohaselt sooritatuks hoolimata sellest, et see on sooritatud pärast selle tähtaja lõppemist. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa sisustada nii, et see keelab vääramatult teha hankijal mööndusi selliste enda antud tähtaegade osas, mis ongi menetlusetapist tulenevalt määratud ainult ühele pakkujale. Praegu vaidluse all 10
3-25-2492 oleva riigihanke puhul on tegemist aga olukorraga, milles tähtaeg kvalifitseerimise tingimusele vastamise kohta tõendite esitamiseks oli igal juhul kõigile pakkujatele sama.
31.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kaebus Rakvere Linnavalitsuse 6. juuni 2025. a otsuse ja 9. juuni 2025. a korralduse nr 397 ning VAKO 17. juuli 2025. a otsuse nr 152-25/293957 tühistamiseks rahuldamata.
32.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
33.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
34.Kohus lahendab vastustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Vastustaja on taotlenud 27. augusti 2025. a avaldusega (dtl 344) halduskohtumenetluses kantud esindajakulude 2966,70 eurot (käibemaksuga) (8,7 tundi tunnihinnaga 275 eurot) väljamõistmist kaebajalt (käibemaksuta summa on 2392,5 eurot). Vastustaja on selgitanud, et tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ 13. augusti 2025. a arve nr 3909/25EE (dtl 346-347) ja 26. augusti 2025. a arve nr 4025/25EE (dtl 348). Vastustaja, viidates Riigikohtu 11. mai 2022. a otsusele asjas 3-20-663, p-le 23, on esitatud kinnituse, et menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, kuna vastustaja ei saa õigusabiteenuselt tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti on vastustaja esitanud Maksu- ja Tolliameti kirjaliku seisukoha, milles maksuhaldur on kinnitanud, et Rakvere linn ei saa sisendkäibemaksu maha arvata kuludelt, mis on tehtud omavalitsuse funktsioneerimise tarbeks (dtl 366).
35.Kaebaja leiab, et menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Maksu- ja Tolliameti ja Äriregistri andmetel on Rakvere Linnavalitsus käibemaksukohustuslane (nr EE100685451). Samuti ei selgu viidatud menetluskulude nimekirjast, miks ei saaks Rakvere Linnavalitsus eeltoodu põhjal sisendkäibemaksu maha arvata. Lisaks märgib kaebaja, et vastustaja esindaja tunnitasu määr (arvestades keerukust, õigusteenuse turu keskmist tunnitasu määra) on ebamõistlikult suur ning kaebaja ei peaks kandma kaebuse rahuldamata jätmisel ebamõistlikke kulusid.
36.Riigikohus on 15. jaanuari 2015. a kohtuotsuse nr 3-3-1-68-14 p-s 33 märkinud, et riigihangetest võrsunud vaidlusi ei saa pidada haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka kuuluvaks. Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus ka hilisemas 11. detsembri 2020. a otsuses asjas nr 3-20-1198. Riigihangete läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon ja seetõttu on hankija kulud välisele õigusabile vajalikud.
11
3-25-2492
37.Uuemas kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta. Kui avaldaja on kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Käesolevas asjas on vastustaja piisavalt selgitanud ja esitanud ka tõendi, et ta ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on põhjendatud vastustaja taotlus mõista kaebajalt õigusabikulud välja koos käibemaksuga.
38.Kohtu hinnangul on 2966,70 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse asja menetlemisega advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Üldjuhul ei ole määrav see, kui suur on õigusteenuse osutamise tunnihind, sest sellest ei sõltu iseenesest hinnang esindajakulu suuruse põhjendatusele tervikuna. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus arvel näidatud tunnihinda ei saa pidada tegelikuks. Õigusteenuse tasu tunnihind kujuneb turutingimustes nõudluse ja pakkumise tulemusel ning kohus ei saa kirjutada esindajale ette, kui suur peaks olema tunnitasu määr. Samuti ei ole kohtu ülesanne hinnata seda, kas esindaja poolt õigusteenuse eest kliendile esitatud arved on mõistliku suurusega (see on õigusteenuse osutaja ja tellija vaheline küsimus), vaid kohus hindab üksnes seda, millises ulatuses saab esindajakulu vastaspoolelt väljamõistmine olla konkreetset asja (s.o selle mahtu, keerukust, menetluskäiku ja asja tähendust menetlusosaliste jaoks) silmas pidades põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a otsus asjas nr 3-23-898, p 21). Kohtu hinnangul ei ole 2966,70 euro suurune esindajakulu sedalaadi vaidluse puhul tavapärasest selgelt suurem. Seetõttu mõistab kohus kaebajalt vastustaja kasuks HKMS § 108 lg 1 alusel välja 2966,70 eurot.
39.Kolmas isik oli menetlusse kaasatud vastustaja poolel. Kuna kolmas isik ei ole esitanud nõuetekohast taotlust ja kuludokumente menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise kohta, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.