Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1282
Haldusasi
Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korralduse nr T-24-1/25/25 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.04.2025 otsuse nr 72-25/289225 tühistamiseks; Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Läänemere 36 kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korralduse nr T-24-1/25/24 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.04.2025 otsuse nr 73-25/289226 tühistamiseks; Varuosaabi OÜ ja PVParkla Paasiku 1 OÜ kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korralduse nr T-24-1/25/26 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.04.2025 otsuse nr 74-25/289201 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2025. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ, esindaja v.adv Anneli Aab Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, esindaja Kristina Brandt-Kure
Menetluse alus ringkonnakohtus
Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2025. a otsus haldusasjas nr 3-25-1282 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. septembril 2025 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lasnamäe Linnaosa Valitsus (hankija) avaldas 13.01.2025 riigihangete registris kontsessiooniteated kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena korraldatavates riigihangetes „Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289225), „Rahu tee T9 (Läänemere tee 36a) kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289226) ja „Paasiku tn 1 kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289201) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid.
2.Hankija tunnistas 11.02.2025 korraldustega nr T-24-1/25/10 ja nr T-24-1/25/13 ning 26.02.2025 korraldusega nr T-24-1/25/18 edukaks vastavalt ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Läänemere 36 pakkumuse riigihankes nr 289226, ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja PVParkla Paasiku 1 OÜ pakkumuse riigihankes nr 289201 ning ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 pakkumuse riigihankes nr 289225.
3.Lasnamäe Linnaosa Valitsus tunnistas 14.03.2025 korraldustega nr T-24-1/25/24, nr T-24-1/25/25 ja nr T-24-1/25/26 kehtetuks vastavalt riigihanked nr 289226, 289225 ja 289201 ning 11.02.2025 korraldused nr T-24-1/25/10 ja nr T-24-1/25/13 ning 26.02.2025 korralduse nr T-24-1/25/18. Korralduste põhjenduste kohaselt tuleb riigihanked tunnistada kehtetuks, sest kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on suurem kui 20% ning riigihangete seaduse (RHS) § 23 lg 5 alusel tegelikust maksumusest lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu sõlmimisel erinevaid menetlusreegleid. Korralduste õiguslikeks alusteks olid RHS § 73 lg 3 p 6 ja riigihangete alusdokumentide p 7.2.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 16.04.2025 otsustega nr 7225/289225, nr 73-25/289226 ja nr 74-25/289201 rahuldamata Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ 19.03.2025 vaidlustused hankija 14.03.2025 korralduste nr T-24-1/25/24, nr T-24-1/25/25 ja nr T-241/25/26 kehtetuks tunnistamiseks. Hankija on määranud menetluste tulemusena sõlmitava kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kõigil juhtudel 100 000 eurot, mis jääb alla teenuste kontsessiooni riigihanke piirmäära (300 000 eurot), ning korraldanud lihthankemenetlused. Hankija tunnistas 14.03.2025 korraldustega hankemenetlused kehtetuks, kuna esitatud pakkumuste maksumusest lähtuvalt (vt RHS § 23 lg 5) oleks lihthankemenetluse asemel tulnud korraldada teine menetlus. RHS § 23 lg 2 p 3 ja § 26 lg 2 kohaselt tuleb kontsessioonilepingu maksumuses arvesse võtta kogu kontsessionääri tulu, sh tulu lõpptarbijatelt. RHS ei näe ette, et kontsessioonilepingu maksumusest tuleks arvata maha teenuse osutamise kulud ja hankijale makstav tasu. Maksumuse kindlaks tegemisel tuleb 2(9)
3-25-1282 lähtuda parkla vähemalt 80%-lisest täituvusest, sest on ebatõenäoline, et vaidlustajad arvestasid 50%-lise täituvusega, mis ei võimaldaks maksta hankijale isegi pakkumuses esitatud summat. Vaidlust ei ole selles, et parkla tasu ühe koha kohta on 40 eurot kuus (s.o 480 eurot aastas) ning ilma 22% käibemaksuta 31,2 eurot kuus (s.o 374,4 eurot aastas). Paasiku tn 1 hankes esitas vaidlustaja pakkumuse maksumusega 48 kuud × 6250 eurot = 300 000 eurot. Kui Paasiku tn 1 parklas on 290 kohta ja need on kõik täidetud, siis on kontsessioonilepingu maksumuseks 434 304 eurot. Kui täituvus on 80% (232 kohta), siis on maksumuseks 347 443,20 eurot. Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) hankes esitas vaidlustaja pakkumuse maksumusega 48 kuud × 6100 eurot = 292 800 eurot. Kui Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) parklas on 263 kohta ja need on kõik täidetud, siis on kontsessioonilepingu maksumuseks 393 868,80 eurot. Kui täituvus on 80% (210 kohta), siis on maksumuseks 314 496 eurot. Mõlemal juhul ületavad kontsessioonilepingu maksumused riigihanke piirmäära (300 000 eurot) ja hankija on õigesti järeldanud, et kohaldada tulnuks teisi menetlusreegleid. Rahu tee T9 (Läänemere tee 36a) hankes esitas vaidlustaja pakkumuse maksumusega 48 kuud × 6500 eurot = 312 000 eurot. Kui Rahu tee T9 (Läänemere tee 36a) parklas on 244 kohta ja need on kõik täidetud, siis on kontsessioonilepingu maksumuseks 365 414,40 eurot. Kui täituvus on 80% (195 kohta), siis on maksumuseks 292 032 eurot. Kuigi 80%-lise täituvuse puhul võib kontsessioonilepingu maksumus jääda alla riigihanke piirmäära (300 000 eurot), on ebatõenäoline, et vaidlustaja on sellega arvestanud, sest see summa ei kata hankijale makstavat summat (300 000 eurot). Seega järeldas hankija õigesti, et kohaldada tuli teisi menetlusreegleid. Hangete alusdokumendi „Lihthankemenetluse kord“ (RHAD) p-st 6.1 tulenevalt sai hankija pidada pakkujatega läbirääkimisi ainult RHAD p-des 6.2.1 ja 6.2.2 nimetatud asjaolude üle (s.o parkla tehniline lahendus ja pakkumuse maksumus). Selleks, et hankija ei peaks lähtuma RHS § 23 lg-st 5, oleks tulnud esitatud pakkumusi alandada oluliselt. VAKO nõustub hankijaga, et pakkumuste põhjal oli ilmne, et hinna alandamine läbirääkimiste tulemusena ei kõrvaldaks üle 20% suurust erinevust eeldatava maksumuse ja pakkumuste maksumuste vahel. Seejuures ei kohusta RHAD p 6.1 hankijat läbirääkimisi pidama. RHS § 73 lg 3 p 6 ja RHAD p 7.2 järgi võis hankija põhjendatud vajaduse korral tunnistada lihthankemenetluse omal algatusel kehtetuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2024 otsus nr 3-24-2008, p 14). Tegemist oli hankija veaga kontsessiooni eeldatava maksumuse ja sellest tuleneva menetluskorra kindlaks määramisel, mida sai parandada üksnes kontsessioonimenetluse kehtetuks tunnistamisega.
5.Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 28.04.2025 kaebused hankija 14.03.2025 korralduste nr T-24-1/25/24, nr T-24-1/25/25 ja nr T-24-1/25/26 ning VAKO 16.04.2025 otsuste nr 72-25/289225, nr 73-25/289226 ja nr 74-25/289201 tühistamiseks. Nii hankija kui ka VAKO on kontsessioonilepingute maksumust arvestanud ebaõigesti, lähtudes ainuüksi kontsessionääri tulust. RHS § 26 lg-st 1 ja RHAD p-st 2.2 tulenevalt pidanuks RHS § 23 lg 5 alusel kontsessioonilepingu tegeliku maksumuse arvestamisel võtma lisaks aluseks kontsessionääri kohustuste tegeliku kulu parkimisplatsi haldamisel (sh hankijale makstav nn üüritasu, pakkuja igakuine kulu ca 1430 eurot objekti kohta). Hankija ei ole kulude suurusele vastu vaielnud, vaid jättis need lihtsalt arvestamata, mis on ebaõige (vt ka Euroopa Kohtu 10.11.2022 otsus kohtuasjas C-486/21, p 84). Hankija rikkus pakkumuste maksumuste üle läbirääkimiste pidamata jätmisega RHAD p-i 6.1. Hankija tunnistas, et läbirääkimised olid võimalikud, kuid ta loobus neist (sh ebaõigetel kaalutlustel). Vaidlustatud otsustest ei nähtu, kuidas on hankija menetluste kehtetuks tunnistamisel arvestanud pakkujate huvidega.
3(9)
3-25-1282
6.Tallinna linn palus vastuses jätta kaebused rahuldamata. Kuna pakkumused ületasid lihthankemenetluse piirmäära, siis ei olnud hankijal muud võimalust kui tunnistada riigihanked kehtetuks. RHAD ega RHS ei näe ette, et kontsessioonilepingu maksumuse arvestamisel tuleks teenuse osutamise kulud või hankijale makstav tasu kogukäibest maha arvata. Euroopa Kohtu otsusest nr C-486/21 (p-d 79, 80 ja 84) on ilmne, et kontsessionääri investeeringuid ei ole kontsessiooni maksumusest maha arvestatud. Hankijal ei olnud kohustust pidada läbirääkimisi. Hankija loobus läbirääkimistest, sest pakkumuste põhjal oli ilmne, et läbirääkimiste tulemusel hinna alandamine ei kõrvalda üle 20% suurust erinevust eeldatava maksumuse ja pakkumuse maksumuse vahel. Hankija otsused on põhjendatud ja vastustajal puudus menetluste kehtetuks tunnistamisel sisuliselt kaalutlusõigus, sest esitatud pakkumused ületasid valitud menetlusliigi piirmäära oluliselt ning eksimust ei olnud võimalik muul viisil kõrvaldada.
7.Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2025 otsusega Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ kaebused rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kontsessioonilepingu lihthanke piirmäär on 60 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 2) ja riigihanke piirmäär 300 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 3). Sellest, millise piirmäära sisse jääb hankelepingu eeldatav maksumus, sõltub see, milliseid menetlusreegleid peab hankija järgima. Hankija määras kontsessioonilepingute eeldatavaks maksumuseks 100 000 eurot ja lähtus lihthankemenetluse korrast. Vaidlusaluste korraldustega tunnistas hankija menetlused RHS § 73 lg 3 p 6 ja RHAD p 7.2 alusel kehtetuks, sest tegelikust maksumusest lähtudes pidanuks kohaldama teistsuguseid menetlusreegleid. Vaidlus on selles, kas hankija arvutas kontsessioonilepingute maksumused õigesti. Kui hankija on menetluse liigi valikul eksinud, on vaidlusalused otsused õiguspärased. RHS § 23 lg-test 1 ja 2 ning §-st 26 tuleneb, et kui üldjuhul määratakse riigihanke eeldatav maksumus selle täitmisel eeldatavalt makstava kogusumma alusel, siis kontsessioonilepingu puhul määratakse eeldatav maksumus reeglina kontsessioonilepingu alusel osutatavate tööde või teenuste kogukäibe ja nende osutamiseks vajalike asjade maksumuse järgi. Kuna riigihanke eeldatava maksumuse määramine on hankija kohustus, siis tuleb ka eeldatava maksumuse põhjendatuse sisulisel kontrollimisel hinnata eelkõige seda, millistest tegelikest asjaoludest hankija eeldatava maksumuse määramisel lähtus, mitte seda, millistest asjaoludest hankija oleks pidanud lähtuma. Hankija sätestas RHAD p-s 2.2, et kontsessioonilepingute eeldatava maksumuse määramisel võetakse arvesse nii kaebajatele parklateenuste kasutamise eest laekuvat tulu kui ka kaebajate poolt teenuse osutamisega seotud kulusid. RHAD-st tuleneb, et mõlemaid aspekte võetakse küll arvesse, kuid sellest ei tulene, et hankelepingu eeldatavaks maksumuseks on tulude ja kulude vahe. Hankija selgitas 25.03.2025 vastustes VAKO-le, et lähtus üksnes varasemalt sõlmitud kontsessioonilepingute maksumusest ja ei osanud eeldada, et uute lepingute sõlmimisel tõuseb maksumus üle 80%. Hankija võttis aluseks tegelikelt kasutajatelt laekuvate tasude summade prognoosi, arvestamata teenitavast tulust maha kulusid, mida kaebajad lepingute täitmisega seoses kannavad. Kontsessioonilepingute maksumused ei ole võrdsustatavad kaebajate tegelike kasumitega. Hankija lähtus eeldusest, et parkimistasu B-kategooria sõiduki puhul on 40 eurot kuus ja parklate täituvus ilmselt 80%. Isegi kui hankija ei teadnud teenuse tegelikelt kasutajatelt prognoositavalt kaebajatele laekuvate summade suurust, on hankija õigesti eeldanud, et esitatud pakkumuste maksumusi arvestades ületavad need ilmselgelt lihthanke piirmäära. Järelikult on ilmselge, et hankija on teinud kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel vea. RHS § 23 lg 5 kohustab hankijat enne kontsessioonilepingu sõlmimist kontrollima seda, et kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahel ei ole liiga suurt 4(9)
3-25-1282 erinevust, mis võinuks tingida riigihanke korraldamisel vale menetlusliigi valiku. Nii hankija kui ka kaebajate arvestuste kohaselt on kõigi kontsessioonilepingute puhul kaebajatele teenuse lõpptarbijate poolt makstav tasu üle 20% võrra suurem eeldatavast maksumusest, mistõttu tuli lepingute eeldatavaks maksumuseks lugeda nende tegelikud maksumused, mis ületasid kõigil juhtudel lihthanke piirmäära. Seega oleks lepingute sõlmimiseks tulnud korraldada riigihange. Kohus nõustub vastustajaga, et juba esitatud pakkumuste põhjal oli ilmne, et hinna alandamine ei oleks kõrvaldanud üle 20% ulatuvat erinevust tegeliku maksumuse ja eeldatava maksumuse vahel. Ka siis, kui kaebajad maksaksid hankijale vähem, aga lõppkasutajate tasudest teeniksid riigihanke piirmäära ületava summa, oleks ikkagi menetlusreegleid rikutud. Läbirääkimistel olnuks mõtet, kui hankija oleks samastanud eeldatava maksumuse pakkumuste maksumusega, aga selliselt ei ole hankija eeldatavat maksumust sisustanud. Sellises olukorras ei saa hankijale ette heita, et ta ei kasutanud RHAD p 6.1 kohaselt võimalust pidada pakkujatega läbirääkimisi. Kuna hankija oli teinud vea kontsessioonilepingute eeldatava maksumuse ja sellest tuleneva menetluskorra kindlaks määramisel ning RHS § 73 lg 3 p 6 ja RHAD p 7.2 alusel menetluste kehtetuks tunnistamine oli ainus võimalus seda viga parandada, siis on vaidlustatud otsused põhjendatud ja õiguspärased ning ühtlasi ei ole alust VAKO otsuste tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ paluvad 25.06.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 15.08.2025) tühistada halduskohtu otsus tervikuna ning uue otsusega rahuldada nende kaebused ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (RHS § 23 lg 5, § 26 lg 1, § 73 lg 3 p 6) ning rikkunud oluliselt menetlusnorme (HKMS § 157 lg 1; § 158 lg 1, § 165 lg 1). Kaebajate põhjendused on suures osas jäetud analüüsimata. Apellandid jäävad varem esitatud seisukohtade juurde ega korda neid kõiki. Halduskohus on määranud kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse valesti. Kohaldamisele kuuluvatest menetlusreeglitest sõltub see, kas hankemenetluste kehtetuks tunnistamiseks esines põhjendatud vajadus. Asjas ei oma tähtsust, kas kontsessioonilepingu eeldatav maksumus oli määratud õigesti, vaid oluline on see, kas kontsessioonilepingu tegelik maksumus toob kaasa teise menetlusliigi valimise vajaduse (RHS § 23 lg 5). RHS § 26 lg 1 ja § 125 lg 2 järgi ei näe RHS ette kindlat reeglit, millest tuleb kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtuda, vaid hankija saab ja peab RHAD-s ise määratlema objektiivse meetodi, mille alusel tuleb eeldatav maksumus arvestada. Hankija on seda teinud RHAD p-s 2.2. Kuna muu hulgas on viidatud teenuse osutaja kuludele, siis on ilmne, et neid tuleb kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel ka arvestada. Samadest põhimõtetest tuleks lähtuda ka RHS § 23 lg 5 alusel kontsessioonilepingu tegeliku maksumuse arvestamisel. Sellega nõustus ka halduskohus, kuid tõlgendas RHS § 26 lg-t 1 ja RHAD p-i 2.2 vääralt, pidades määravaks hankija väidetavat (vaidlustus- ja kohtumenetluses tagantjärele väljendatud) tahet, mida RHAD p 2.2 sõnastus ei toeta. Hankedokumentide tõlgendamisel ei saa lähtuda hankija tõlgendusviisist, vaid „mõistliku isiku“ (hankeesemega seonduva valdkonna spetsialisti) arusaamast (nt Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsus nr 313-2040, p 20jj). RHAD p 2.2 näeb üheselt ette, et kontsessioonilepingu maksumuse määramisel ei saa lähtuda ainuüksi võimalikust tulust, vaid arvesse tuleb võtta ka kontsessionääri kohustuste kulu. Ebaselguse korral tuleb tingimust mõista võimalikult laialt. Kuna hankija ei avaldanud menetlustes oma „tegelikku arusaama“, siis ei saanud pakkujad sellest lähtuda ning samuti ei saa sellest lähtuda VAKO ega kohus. 5(9)
3-25-1282 Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et eeldatav maksumus peab RHAD p 2.2 kohaselt olema küll määratud tulu ja kulu andmete põhjal, kuid sellest ei tulene, et lähtuda tuleks nende vahest. Pole selge, kuidas peaks kulu sellisel juhul üldse arvesse võtma. Loogiliselt tuleb arvesse võtta siiski tulu ja kulu vahe. Tegelikkuses ei ole hankija teenuse osutaja kuluga üldse arvestanud, nagu tuvastas ka halduskohus. Selle aktsepteerimisega eiratakse RHAD p-i 2.2 tegelikku sisu, mis on vastuolus RHS § 26 eesmärgiga ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kui kontsessiooni eeldatav maksumus määratakse ainult tulu põhjal, võiks tulemus olla moonutatud. Eelduslikult kõrge tulu ei tähenda automaatselt reaalset majanduslikku väärtust, kui tulu teenimiseks on vaja kanda ebamõistlikke kulusid. Kuna halduskohus on sarnaselt hankijale ja VAKO-le lähtunud pelgalt potentsiaalsest tulust, võtmata arvesse pakkujate kulusid, siis on kohus RHS § 26 lg-t 1 ja RHAD p-i 2.2 kohaldanud vääralt. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka halduskohtu järeldus, et kontsessioonilepingu tegeliku maksumuse järgi tulnuks kohaldada teisi menetlusreegleid. On selge, et kui arvesse oleks võetud ka pakkujate kulu, siis ei oleks kontsessioonilepingu tegelik maksumus ületanud riigihanke piirmäära (vt tabel kaebuse p-s 2.3.5) ning puudunuks vajadus kohaldada erinevaid menetlusreegleid ja tunnistada hankemenetlused kehtetuks. Halduskohus leidis mh ebaõigesti, et hankija ei olnud kohustatud pidama läbirääkimisi. RHAD p 6.1 kohaselt peab hankija pakkujatega esitatud pakkumuste osas läbirääkimisi ning läbi võis rääkida mh pakkumuse maksumuse üle (RHAD p 6.2.2). Hankija läbirääkimisi ei pidanud ning loobus sellest põhjendusi esitamata ja lähtudes valedest kaalutlustest. Hankija kehtestas RHAD p-s 6.1 ise kohustuse pidada pakkujatega läbirääkimisi ning sellest kohustusest ei vabastanud teda ka spekulatiivne eeldus, et hinnaläbirääkimised ei too kaasa maksumuse piisavat muutust. Millises ulatuses on pakkujad valmis oma pakkumuse maksumust muutma, oleks selgunud alles läbirääkimiste pidamise tulemusel.
9.Tallinna linn palub 07.07.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes ka varem esitatud seisukohtade juurde. Hankija nägi RHAD p-s 2.2 kooskõlas RHS § 26 lg-ga 2 ette, et kontsessioonilepingu maksumuse määramisel võetakse arvesse kogu käive. RHAD ega RHS ei sätesta, et kontsessioonilepingu maksumusest tuleks maha arvata teenuse osutamise kulud või hankijale makstav tasu. Apellantide tõlgendus on põhjendamatu. Kuivõrd riigihanke eeldatava maksumuse määramine on hankija kohustus, siis tuleb kontrollimisel hinnata eeskätt seda, millistest tegelikest asjaoludest hankija eeldatava maksumuse määramisel lähtus. RHAD p-i 2.2 laiendava tõlgendamise välistab ka RHS § 23 lg 8. Kuna RHAD-s ei ole sätestatud, et kontsessioonilepingu maksumusest tuleks arvata maha pakkuja kulud, siis tulnuks kohaldada teistsuguseid menetlusreegleid ja vea parandamiseks tunnistada menetlused RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks (vt ka RHS eelnõu seletuskiri, lk 44). Kuivõrd esitatud pakkumuste põhjal oli ilmne, et kontsessioonilepingu maksumus ületaks igal juhul riigihanke piirmäära, siis ei olnud hankijal kohustust pidada läbirääkimisi, sest see ei oleks midagi muutnud. Vea parandamiseks oli ainus võimalus tunnistada hankemenetlused § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi praegune vaidlus puudutab kolme eraldiseisva kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatud menetluse (nr 289201 – Paasiku tn 1; nr 289225 – Rahu tee T9 // Linnamäe tee 87a; nr 289226 – Rahu tee T9 // Läänemere tee 36a) kehtetuks tunnistamist (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korraldused nr T-24-1/25/24, nr T-241/25/25 ja nr T-24-1/25/26) ning kohtus on vaidlustatud kolme VAKO 16.04.2025 otsust nr 72-25/289225, nr 73-25/289226 ja nr 74-25/289201, on nii hankedokumendid, hankija otsused kui ka VAKO otsused sisu poolest identsed, erinedes üksnes hankeesemega seotud 6(9)
3-25-1282 osades. Seetõttu laienevad viited hankedokumentidele ja hankija või VAKO seisukohtadele kõigile menetlustele ning puudub vajadus neid eristada.
11.Hankija on RHAD p-s 1 määranud kõigi riigihangete eelduslikuks maksumuseks 100 000 eurot (ilma käibemaksuta) ning korraldanud lihthankemenetlused, lähtudes sellest, et RHS § 14 lg 2 p 3 kohaselt on kontsessioonilepingu puhul riigihanke piirmääraks 300 000 eurot. Kaebajad esitasid hangetes pakkumused, mille maksumused ületasid väga oluliselt (kordades rohkem kui 20% võrra) hankija määratletud eeldatavat maksumust (Paasiku tn 1 – 300 000 eurot; Rahu tee T9 // Linnamäe tee 87a – 292 800 eurot; Rahu tee T9 // Läänemere tee 36a – 312 000 eurot). Arvestades, et RHS § 23 lg 5 kohaselt tuli sellises olukorras kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks lugeda kontsessioonilepingu tegelik maksumus, asus hankija õigesti kontrollima, kas kontsessioonilepingute sõlmimiseks oli valitud kohane menetlusliik või mitte (vt M. Raude. RHS § 23 kommentaar, p-d 21–22. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 209–210).
12.RHS § 23 lg 2 p-st 3 ja selle aluseks oleva direktiivi 2014/23/EL1 art 8 lg-st 2 tuleneb, et teenuste kontsessioonilepingu eeldatav maksumus võrdub kontsessionääri osutatavate teenuste kogukäibega (ilma käibemaksuta – RHS § 23 lg 1) lepingu kestuse ajal koos teenusteks vajalike asjade maksumusega. RHS § 26 lg 1 näeb ette, et hankija arvestab kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse RHAD-s sätestatud objektiivse meetodi alusel. RHS § 26 lg 2 sisaldab avatud loetelu asjaoludest, mida hankijal tuleb kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvestamisel eelkõige arvesse võtta. RHS § 26 põhineb direktiivi 2014/23/EL art 8 lg-l 3. Nii RHS § 26 lg-s 2 kui ka direktiivi art 8 lg-s 3 toodud loeteludest järeldub üheselt, et kontsessiooni maksumus hõlmab kogu kontsessionääri poolt kontsessioonilepingu täitmisega seoses saadava tulu, soodustuste, eeliste jne väärtuse. Apellantide viidatud Euroopa Kohtu 10.11.2022 otsusest kohtuasjas C-486/21, Sharengo (vt p-d 75–84) tuleneb, et kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamisel võib täiendavalt võtta arvesse kontsessionääri panust (st investeeringuid ja lepingu täitmise ajal kantavaid kulusid). Erinevalt apellantide hinnangust ei tulene nimetatud lahendist siiski, et kontsessionääri poolt teenuste osutamiseks tehtavad investeeringud või kulud tuleks tema saadavast tulust lahutada, vaid need tuleks hoopis arvata kogukäibe hulka. Näiteks juhul, kui kontsessioonilepingu täitmiseks tuleks kontsessionääril teha sellise suurusega investeering, mida ei ole kontsessiooni kestuse ajal võimalik tasa teenida, näitaks pelgalt saadavatest tasudest lähtumine kontsessiooni maksumust tegelikust väiksemana.
13.RHAD p 2.2 nägi ette: „Kontsessioonilepingu (edaspidi ka leping) eeldatav maksumus on määratud selle alusel, mis on parkimisteenuse korraldamisest saadav võimalik tulu ning mis on teenuse osutaja lepinguliste kohustuste kulu parkimisplatsi haldamisel.“ Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et hankija ei ole sisuliselt selgitanud, kuidas kujunes RHAD p 2.2 alusel kõigis menetlustes kontsessiooni eeldatavaks maksumuseks 100 000 eurot, sh mil viisil on hankija võtnud seejuures arvesse teenuse osutaja kohustuste kulu parkimisplatsi haldamisel. VAKO-le 25.03.2025 esitatud seisukohast saab järeldada, et hankija lähtus tegelikult varasema lepingu maksumusest ja ei pidanud tõenäoliseks, et lepingu maksumus võiks ületada riigihanke piirmäära, mistõttu ei pööratud arvutuskäigule ka erilist tähelepanu. Kontsessiooni eeldatavat maksumust asuti tõsisemalt hindama alles pärast pakkumuste hindamist, kui hankijale selgus, et lihthankemenetlus ei pruugi olla kohane menetlusliik. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust, et kui võtta aluseks kontsessionääri osutatavate teenuste eeldatav kogukäive lepingu kestuse ajal ehk 48 kuu jooksul parkimisteenuse kasutajate poolt kontsessionäärile eeldatavalt tasutavad summad ilma 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
7(9)
3-25-1282 käibemaksuta, ületaksid kõigi kontsessioonilepingute eeldatavad maksumused 300 000 euro piirmäära. Arvutuste tegemisel on lähtutud järgmistest eeldustest: 1) B-kategooria sõidukite igakuine parkimistasu on 40 eurot (ilma pakkumuste esitamise ajal kehtinud 22% määras käibemaksuta ca 32,79 eurot); 2) parklate täituvus on 80%; 3) B-kategooria sõidukite parkimiskohtade arv on Paasiku tn 1 parklas 290, Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) parklas 263 ja Rahu tee T9 (Läänemere tee 36a) parklas 244. Nende andmete põhjal kujuneks kogukäibeks Paasiku tn 1 puhul 365 149,44 eurot (s.o 290 kohta × 0,8 × 32,79 eurot × 48 kuud), Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) puhul 331 152,77 eurot (s.o 263 × 0,8 × 32,79 × 48) ja Rahu tee T9 (Läänemere tee 36a) puhul 307 229,18 eurot (s.o 244 × 0,8 × 32,79 × 48). Riigihanke piirmäära ületamise tõttu ei oleks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust järelikult ühegi parkla puhul saanud korraldada lihthankemenetlusena.
14.Apellandid on seisukohal, et kontsessioonilepingute tegeliku maksumuse määramisel tuli samuti lähtuda RHS § 26 lg-st 1 ja RHAD p-st 2.2 ning viimati nimetatud sätet on loogiliselt võimalik tõlgendada üksnes viisil, et teenuse osutaja lepinguliste kohustuste kulu parkimisplatsi haldamisel (sh pakkujate poolt hankijale makstav tasu ning personali-, hooldus- jm kulud) tuleb parkimisteenuse korraldamisest saadavast võimalikust tulust maha arvata. Sellisel juhul jääksid kontsessioonilepingute maksumused selgelt alla riigihanke piirmäära (vt täpsemad arvutused kaebuse p-s 2.3.5). Ringkonnakohtu hinnangul on apellantide lähenemine ekslik. RHAD p 2.2 sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kuidas tuleks kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel võtta arvesse teenuse osutaja kohustuste kulu parkimisplatsi haldamisel. Kui sätet tõlgendada apellantide pakutud viisil, siis oleks saadav tulemus vastuolus RHS § 23 lg 2 p-st 3 ja § 26 lg-st 2 tuleneva kogukäibest lähtumise nõudega. RHS § 26 lg 1 ja § 125 lg 2 ei võimalda hankijal ka lihthankemenetluses sätestada RHAD-s kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramise meetodit, mis on küll iseenesest objektiivne, kuid mis ei võta arvesse osutatavate teenuste kogukäivet (vt RHS § 23 lg 2 p 3 ja § 26 lg 2). RHS § 23 lg 8 kohaselt ei või ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks ning kui võimalikud on mitu meetodit, siis peab hankija lähtuma sellest meetodist, mis annab suurema tulemuse (vt ka RHS kommentaarid, lk 211). Seega ei saa RHAD p-s 2.2 sätestatud eeldatava maksumuse arvutamise meetod olla määrav ning RHS § 73 lg 3 p 6 ja RHAD p 7.2.5 kohane põhjendatud vajadus hankemenetluste kehtetuks tunnistamiseks esines ka siis, kui apellantide tõlgendus RHAD p-st 2.2 oleks õige.
15.Läbirääkimiste pidamisega seonduvalt sätestasid RHAD p-d 6.1 ja 6.2 järgmist: „6.1. Vajadusel peab hankija pakkujatega esitatud pakkumuste osas läbirääkimisi.
6.2.Läbi räägitakse:
6.2.1.parkla tehniliste lahenduste üle (piirdeaed, markeerimise lahendused, valve teostamise viisid jne).
6.2.2.pakkumuse maksumuse üle.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus osutatavate teenuste prognoositava kogukäibe põhjal oli hankijale selge, et kõigi kontsessioonilepingute tegelikud maksumused ületaksid riigihanke piirmäära, ning seda asjaolu ei oleks saanud kuidagi mõjutada ka esitatud pakkumuste maksumuse alandamine (sh ei oleks apellandid ilmselgelt saanud oma pakkumuste maksumusi alandada sellisel määral, et RHS § 23 lg 5 märgitud 20%-list erinevust ei esineks, sest sellisel juhul ei oleks nende pakkumused enam olnud majanduslikult soodsaimad), puudus hankijal RHAD p 6.1 tähenduses vajadus pidada pakkujatega läbirääkimisi.
8(9)
3-25-1282
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.06.2025 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Varuosaabi OÜ, OÜ PVParkla Linnamäe 87, OÜ PVParkla Läänemere 36 ja PVParkla Paasiku 1 OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 1920 eurot (s.o 3 × 640 eurot) ning kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu kokku 1000 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 5 töötunnile hinnaga 200 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kokku 2920 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Tallinna linn ei ole ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.