Nordic Shield Group AB kaebus tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29. aprilli 2026. a otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2026. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja (vaidlustaja) Nordic Shield Group AB, lepingulised esindajad v.adv Ramil Pärdi, adv Toomas Pugri Vastustaja (hankija) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Simona Šois Nordic Shield Group AB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Nordic Shield Group AB apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2026. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Jõustunud otsus avaldada arvutivõrgus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. oktoobril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avaldas 19. veebruaril 2026 riigihangete registris (RHR) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena riigihanke nr 302612 „Betoonist punkrid“.
2.Jaotises D: Kvaliteeditagamissüsteemid ja keskkonnajuhtimisstandardid kehtestas RKIK järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Taotlejal peab olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. Samaväärseks dokumendiks loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Hankija nõudmisel peab taotleja esitama tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavuse kohta. Taotleja esitab tõenduse (sertifikaat, süsteemi kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi tagamise süsteemi olemasolu kohta. Kvaliteedistandardite kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendi nõude osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav tõend peab taotlejal endal olema.“ Tingimus kehtestati osadeks jaotatud riigihanke mõlemas osas.
3.Teiste seas esitas riigihanke mõlemas osas ühise riigihankes osalemise taotluse Nordic Shield Group AB (edaspidi ka kaebaja) koos AS-ga Muuga Betoonelement.
4.RKIK jättis 14. aprilli 2026. a otsusega nr 2-1/26/131 Nordic Shield Group AB kvalifitseerimata (otsuse p 3.2).
RKIK tunnistas 23. aprilli 2026. a otsusega 14. aprilli 2026. a otsuse kehtetuks.
6.RKIK jättis 29. aprilli 2026. a otsuse nr 2-1/26/156 p-ga 3.6 Nordic Shield Group AB ja AS-i Muuga Betoonelement kvalifitseerimata. RKIK märkis kokkuvõtlikult, et kaebaja ei tõendanud kvalifitseerimistingimuse täitmist. Tõendatud pole see, et tal oleks tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.
7.Nordic Shield Group AB esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 29. aprilli otsuse p-i 3.6 kehtetuks tunnistamiseks.
VAKO jättis 9. juuni 2026. a otsusega nr 109-26/302612 vaidlustuse rahuldamata.
VAKO märkis kokkuvõtlikult, et 1) mitte ükski kaebaja esitatud dokumentidest ei ole sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, et Nordic Shield Group AB tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele; 2) riigihanke alusdokumentidele (RHAD) vastavuse tõendamiseks ei piisa vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatidest ja vastavasisulisest Nordic Shield Group AB tegevjuhi selgitusest; 3) vaidlustusmenetluses esitatud SBcert AB 20. mai 2026. a selgitus näitab RHAD tingimusele vastavust, kuid vaidlustaja ei tohtinud 20. mail 2026 oma 9. aprilli 2026. a kinnitust sellisel viisil täiendada ega alles vaidlustusmenetluses ühistaotlejate vastavust RHAD tingimusele tõendada. 2(9)
3-26-1854
9.Nordic Shield Group AB esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis VAKO 9. juuni 2026. a otsuse ja RKIK 29. aprilli 2026. a otsuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) NSG kontsernis on kasutusel ühtne juhtimissüsteem (group-wide management system). Selle süsteemi osad on juba auditeeritud ja sertifitseeritud kontserni ettevõtete tasandil (nt NEZ AB). Sama süsteemi laiendamine ja sertifitseerimine NSG tasandil toimub hetkel SBcert AB poolt. Seega ei ole tegemist üksnes teise ettevõtte sertifikaadi esitamisega, vaid sama juhtimissüsteemi auditeerimise ja sertifitseerimisega taotleja ettevõttes. Kaebaja oli valmis esitama täiendavaid materjale. Kuna kaebaja kontsernis on kasutusel ühtne juhtimissüsteem (group-wide management system) ja kuna tütarettevõtjatele on kõnealustele standarditele vastavad sertifikaadid väljastatud, on seeläbi võimalik hankijal veenduda, et ka kaebaja tootmisprotsessides on standarditele ISO 9001 ja ISO 14001 vastavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid kasutusel. Vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatidest ja vastavasisulisest selgitusest (ehk kuidas sama kontserni ettevõtetele väljastatud sertifikaate pidanuks vaidlustaja puhul kvalifitseerimistingimuse täitmise kontekstis mõistma) nähtub kaebaja enda sisuline vastavus kvalifitseerimistingimusele; 2) isegi kui toodud tõendite ja selgituste ahel on mõneti ebatavaline, ei saa see tuua kaasa hankes kvalifitseerimata jätmist. Võimalik puudus oli vormiline, mitte sisuline. Sisuliselt on kaebajal nõutud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid rakendatud. See nähtub kontserniülesest juhtimissüsteemist, kus mitmele kontserni kuuluvale ettevõttele on väljastatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid. Kui see oli kaudne tõend, oli vaidlustaja valmis viivitamatult esitama täiendavaid tõendeid rakendatavate protsesside, nende kirjelduste ja siseauditite kohta. Hankija aga selle kohta täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei küsinud; 3) sertifikaadi tulevikus väljastamise kinnitus (sertifikaadi väljastamine 2026. a sügisel) viitab ühemõtteliselt, et kaebaja kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem on de facto kasutusel ning kõikidele sertifikaadi väljastamise tingimustele vastavad nõuded on täidetud ja kasutuses. Ülaltoodut on kinnitanud ka sõltumatu akrediteeritud sertifitseerija oma 20. mai 2026. a täiendava selgitusega. Sertifitseerija kinnitab, et 9. aprillil 2026 hankijale esitatud kinnitus tähendab justnimelt seda, et kaebajal olid standarditele ISO 9001 ja ISO 14001 vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid rakendatud ja kasutusel.
10.RKIK taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja kontrollis kaebaja vastavust kvalifitseerimistingimusele sisuliselt ning küsis kahel korral täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Vastuseks esimesele teabepäringule esitas kaebaja täiendavaid dokumente, kuid nende hulgas ei olnud dokumente, mis tõendaks, et kaebaja ettevõttes on sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Seetõttu esitas vastustaja täiendava päringu, milles palus esitada konkreetsed tõendid või sõltumatu sertifitseerija kinnituse selle kohta, et esitatud sertifikaadid või auditid hõlmavad konkreetselt kaebajat või et sama süsteem on reaalselt auditeeritud ja rakendatud ka kaebaja ettevõttes. Kaebaja sellist tõendit ei esitanud; 2) kontserni ettevõtetes võib olla kasutusel ühine juhtimissüsteem. Samas ei olnud vaidluse all kontserni kui terviku, vaid konkreetse taotleja vastavus kvalifitseerimistingimusele. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtus, et kehtivad ISO sertifikaadid olid väljastatud teistele kontserni ettevõtetele. Samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatide olemasolu ei tähenda automaatselt, et kvalifitseerimistingimus on täidetud ka kaebaja puhul. Hankedokumentides oli märgitud, et vastav tõend peab olema taotlejal endal. Kaebaja selgitas, et ta ei soovinud esitatud dokumentidega tugineda teise ettevõtja vahenditele RHS § 3(9)
3-26-1854 103 tähenduses, vaid tõendada enda vastavust kontserniülese juhtimissüsteemi kaudu. Riigihanke menetluses esitatud dokumendid ei tõenda, et kaebaja ettevõttes oleks sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija poolt kinnitatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele; 3) Scandinavian Business Certification AB 9. aprilli 2026. a kinnitus ei tõenda kvalifitseerimistingimuse täitmist. Kinnitusest nähtub üksnes asjaolu, et kaebaja osaleb sertifitseerimisprotsessis ning sertifitseerimisaudit pidi toimuma tulevikus. Sertifitseerimisprotsessis olemine ei tähenda, et kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid on standarditele vastavalt rakendatud; 4) taotlejal oli võimalik tõendada kvalifitseerimistingimuse täitmist ka sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitusega. Kaebaja sellist dokumenti hankemenetluse käigus ei esitanud. Kvalifitseerimise üle otsustamisel sai lähtuda dokumentidest ja selgitustest, mis olid esitatud hankemenetluse ajal enne otsuste tegemist. Hilisemad selgitused ei muuda asjaolu, et kaebaja ei esitanud hankemenetluse jooksul sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust, mis vastanuks RHAD-s sätestatud nõudele. Ka juhul, kui käsitada hilisemaid selgitusi varasema kinnituse tõlgendusena, ei nähtu neist, et kaebaja oleks hankemenetluse jooksul esitanud RHAD-s nõutud sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnituse.
11.Tallinna Halduskohus jättis 24. juuli 2026. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja pole RHAD nõuetele vastavat dokumenti ega kinnitust esitanud; 2) RHR teabevahetuse väljavõttest (dtl 237‒241) nähtuvalt on hankija pöördunud kaebaja poole palvega, et kaebaja esitaks konkreetsed tõendid või kinnituse selle kohta, et tal on kasutusel kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem. Kaebaja esitas FEMiSEC AB töötaja SK kinnituse (dtl 242), mille kohaselt: „Nordic Shield Group viib praegu ellu struktureeritud ja kontserniülest algatust, et rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, sealhulgas keskkonnajuhtimise standardile ISO 14001, vastavat juhtimissüsteemi.“ Kinnituskirja kohaselt on töö täies hoos ja Nordic Shield Group liigub plaanipäraselt ISO 14001 sertifikaadi saavutamise suunas 2026. a-ks. Sellest kinnitusest tegi hankija põhjendatult järelduse, et kaebajal ei ole vastavaid sertifikaate ning töö nende hankimiseks alles käib; 3) hankija palus 7. aprilli 2026. a teabepäringus (dtl 239) kaebajal taaskord esitada konkreetsed tõendid või sõltumatu sertifitseerija kinnituse selle kohta, et kaebaja vastab RHAD nõuetele. Kaebaja vastas 9. aprillil 2026 (dtl 239) ning lisas SBcert AB kinnituse (dtl 111), mille kohaselt Nordic Shield Group AB on sertifitseerimisprotsessis standardite ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 osas, kontserni sertifitseerimisprotsessi viib läbi akrediteeritud sertifitseerimisasutus (SWEDAC akrediteering nr 10127) ning et järgmine sertifitseerimise astme 2 audit on planeeritud sügisesse 2026. Tõendis on välja toodud, et Cesium AB (kaebaja tütarettevõte), ettevõtte registreerimisnumber 556342-0628, kontor ja tehas Katrineholmis, on sertifitseerimisprotsessis vastavalt standarditele ISO 9001 ja ISO 14001. 2. etapp, sertifitseerimisaudit, on planeeritud 2026. aasta sügisesse ning et NEZ AB-l (kaebaja tütarettevõte), ettevõtte ID 556682-8587, kontor Visbys, on kehtiv ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 sertifikaat. Esitatud tõendid kinnitavad, et Nordic Shield Group AB suhtes on sertifitseerimisprotsess alles käimas; 4) kehtivad ISO sertifikaadid on kontserni teistel ettevõtetel, mitte taotlejal. Kuna tuginemine teise ettevõtja vahenditele on selle nõude puhul välistatud, ei saa nimetatud sertifikaate arvestada taotleja kvalifikatsiooni tõendamisel. Pakkumuse esitajaks on kaebaja, mitte tema kontserni kuuluvad tütarettevõtted, mistõttu neile antud sertifikaate ei saa automaatselt laiendada kaebajale; 4(9)
3-26-1854 5) hankija ei pea hindama, kas sertifikaadi väljastamise eeltingimused on täidetud enne lõppotsuse tegemist ning kas taotleja on nõutud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme reaalselt rakendanud juba varasemalt. Sellisena hälbiks hankija enda kehtestatud RHAD-st. Asjaolu, et ettevõte on sertifitseerimisprotsessis, ei ole samastatav olukorraga, kus sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija on hinnanud ettevõttes rakendatava kvaliteedija keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Sertifitseerimisprotsessis olemine näitab üksnes, et selline hindamine on pooleli; 6) kaebaja on SBCert AB erinevate kinnituste abil püüdnud välja pakkuda sõnastust, mis hankijale lõpuks sobiks. Muudetud sõnastuses kinnituskirjad ei tõenda, et kaebaja suhtes oleks vastavuskontroll tehtud ja seda enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kvalifitseerimise üle otsustamisel sai hankija lähtuda dokumentidest ja selgitustest, mis olid esitatud hankemenetluse ajal enne kvalifitseerimise otsuste tegemist. Hilisemad selgitused ei muuda asjaolu, et kaebaja ei esitanud hankemenetluse jooksul sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust, mis vastanuks RHAD-s sätestatud nõudele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei tuginenud teise ettevõtja vahenditele. Kaebaja soovis tõendada enda vastavust kontsernis rakendatava ühtse kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu, mitte teise ettevõtja kvalifikatsiooni abil; 2) kontserniülene juhtimissüsteem tõendab nõuetele vastavust. Kuna kogu kontsernis kasutatakse ühtset kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi ning selle süsteemi osad on kontserni ettevõtetes sõltumatult auditeeritud ja sertifitseeritud, võimaldasid esitatud tõendid järeldada, et samad süsteemid on rakendatud ka kaebaja tegevuses; 3) hankija, VAKO ja halduskohus hindasid tõendeid valesti. Nad keskendusid põhjendamatult esitatud dokumentide vormile ega hinnanud nende sisulist tõendusväärtust. Isegi kui tõendamise viis oli tavapäratu, ei näidanud see nõuetele mittevastavust; 4) sõltumatu sertifitseerimisasutuse Scandinavian Business Certification AB väljastatud dokumentatsioon koos hilisema selgitusega tõendab, et apellandil olid ISO 9001 ja ISO 14001 põhimõtetele vastavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid juba rakendatud ning käimas oli nende sertifitseerimine; 5) sertifitseerija kinnitust tõlgendati vääralt. Hankija ja kohus eksisid, kui lugesid SBCert AB kinnituse sisuks üksnes sertifitseerimisprotsessi olemasolu. Sertifitseerija hilisem selgitus näitab, et kinnituse eesmärk oli tõendada ka süsteemide tegelikku rakendamist ettevõttes; 6) hankija oleks pidanud vajadusel küsima täiendavaid selgitusi. Kaebaja oli valmis esitama täiendavaid dokumente, siseauditite materjale ja protsessikirjeldusi. Kui hankija pidas esitatud tõendeid ebapiisavaks või ebaselgeks, oleks ta pidanud enne kvalifitseerimata jätmist täiendavaid selgitusi küsima.
13.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid. Kaebaja kordab varem öeldut; 2) kaebaja pole tõendanud kvalifitseerimistingimuse täitmist; 3) hankija küsis piisavalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid; 4) kontserni teiste ettevõtjate sertifikaadid ei tõenda apellandi vastavust; 5) vaidluse lahendamisel ei ole määrav RHS § 103 küsimus. Sõltumata sellest, kas kaebaja tõendeid käsitada teise ettevõtja vahenditele tuginemisena või mitte, on määrav küsimus see, 5(9)
3-26-1854 kas esitatud dokumendid tõendasid apellandi enda vastavust kvalifitseerimistingimusele. RKIK hinnangul need seda ei tõendanud; 6) SBcert AB kinnitus näitas üksnes sertifitseerimisprotsessi olemasolu. Sellest kinnitusest ei nähtunud, et sõltumatu sertifitseerija oleks juba hinnanud apellandi juhtimissüsteemi vastavust ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele; 7) hankija ei pea ise hindama ISO-standarditele vastavust; 8) hilisemad sertifitseerija selgitused ei kõrvalda esialgse tõendi puudusi. Kvalifitseerimistingimustele vastavust tuleb hinnata hankemenetluse jooksul ja enne kvalifitseerimisotsust esitatud dokumentide põhjal. Hilisemad SBcert AB selgitused ei muuda tagasiulatuvalt 9. aprilli 2026. a kinnituse sisu ega asendada nõutud tõendit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Vaidlus puudutab seda, kas kaebaja tõendas hankemenetluses kvalifitseerimistingimuse punkti D täitmist. Selle tingimuse kohaselt pidi pakkujal olema tootmisprotsessis rakendatud vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele vastav kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem. Kvalifitseerimistingimuses oli täpsustatud, et samaväärse dokumendina käsitatakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud nimetatud standarditele vastav juhtimissüsteem. Samuti nägi tingimus ette, et sõltumatu asutuse tõend peab olema taotlejal endal ja selle nõude puhul ei ole teise ettevõtja vahenditele tuginemine lubatud.
15.Vaidluse lahendamisel tuleb hinnata: 1) kas apellandi kontserni teistele ettevõtjatele väljastatud sertifikaadid tõendasid apellandi enda vastavust; 2) kas SBcert AB kinnitus tõendas apellandi juhtimissüsteemi vastavust nõutud standarditele; 3) kas hankija oleks pidanud apellandilt küsima veel tõendeid ning 4) milline tähendus on pärast kvalifitseerimisotsust esitatud SBcert AB selgitustel.
16.Kaebaja väidab põhjendatult, et halduskohtu otsuse punkt 16 ei ole RHS § 103 kohaldamise küsimuses üheselt selge. Ühelt poolt nõustus halduskohus VAKO seisukohaga, mille järgi ei soovinud apellant tõendada kvalifikatsiooni teise isiku vahendite kaudu. Teiselt poolt viitas kohus sellele, et teisele ettevõtjale väljastatud sertifikaadile tuginemine oli kvalifitseerimistingimusega välistatud. See põhjenduste ebaselgus ei anna siiski alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
17.Vaidluse lahendamisel on määrav, kas kaebaja esitatud tõendid näitasid, et Nordic Shield Group AB enda ettevõttes oli rakendatud kvalifitseerimistingimusele vastav kvaliteedija keskkonnajuhtimissüsteem ning et selle vastavust oli kinnitanud tingimuses nimetatud sõltumatu asutus.
18.Kontserni teistele äriühingutele väljastatud sertifikaadid tõendavad üldjuhul üksnes sertifikaadil nimetatud ettevõtja juhtimissüsteemi vastavust. Kontserni kuulumisest ja kontserniülese juhtimissüsteemi olemasolust ei saa iseenesest järeldada, et iga kontserni ettevõtja tegevus, tootmisprotsessid, vastutusahelad ja sisekontroll vastavad sertifitseeritud standarditele. Sellist järeldust ei võimalda teha ka kinnitus, et kontsernis kasutatakse ühiseid juhiseid või protsesse. ISO-standarditele vastavuse hindamine on seotud konkreetse organisatsiooni tegevuse ja juhtimissüsteemiga ning sertifitseerimise ulatus määratakse sertifikaadis või sõltumatu asutuse kinnituses. Seetõttu ei saanud NEZ AB-le või kaebaja teistele kontserniühingutele väljastatud sertifikaate automaatselt laiendada Nordic Shield 6(9)
3-26-1854 Group AB-le. See ei tähenda tingimata, et teise kontserniühingu sertifikaat oleks tõendina täiesti asjakohatu. Koos muude dokumentidega võib see toetada väidet kontserniülese süsteemi olemasolu kohta. Üksnes see pole aga piisav, tõendamaks, et kaebaja enda ettevõttes rakendatud süsteem oli nõutud standarditele vastav ning et sõltumatu asutus oli seda selliseks hinnanud.
19.Kaebaja esitas SBcert AB kinnituse, mille kohaselt oli Nordic Shield Group AB ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 standardite kohases sertifitseerimisprotsessis ning sertifitseerimisauditi teine etapp oli kavandatud 2026. a sügisesse.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et sellise sõnastusega dokument ei tõendanud kvalifitseerimistingimuse täitmist. Kinnitusest nähtus, et apellandi sertifitseerimismenetlus oli pooleli, sertifitseerimisauditi teine etapp ei olnud veel toimunud ning lõplikku hinnangut apellandi juhtimissüsteemide standarditele vastavuse kohta ei olnud antud.
21.Sertifitseerimisprotsessis osalemist ei saa samastada juhtimissüsteemi nõuetele vastavuse kinnitamisega. Sertifitseerimisprotsessi alustamine võib eeldada, et ettevõtja on teatavaid meetmeid juba rakendanud. Sellest ei tulene, et akrediteeritud sertifitseerija oleks hinnanud kogu juhtimissüsteemi ja jõudnud järeldusele, et see vastab ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele.
22.Nõustuda võib kaebaja väitega , et kvalifitseerimistingimus ei nõudnud tingimata lõplikku ISO-sertifikaati. Tingimus lubas esitada ka samaväärse dokumendi. Seevastu pidi samaväärne dokument sisaldama sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust, et taotleja ettevõttes oli rakendatud nimetatud standarditele vastav süsteem. SBcert AB esialgne kinnitus sellist hinnangut ei sisaldanud. Sellest nähtus üksnes, et vajalik vastavushindamine oli alles pooleli.
23.Hankija ei saanud kaebaja enda kinnituse, kontserni teiste ettevõtjate sertifikaatide ja poolelioleva sertifitseerimismenetluse alusel asuda ise otsustama, kas kaebaja süsteem vastab ISO-standarditele. See oleks asendanud kvalifitseerimistingimuses nõutud sõltumatu asutuse hinnangu hankija enda sisulise vastavushinnanguga ning muutnud menetluse käigus tegelikult kvalifitseerimistingimuse sisu.
24.Kaebaja tugineb SBcert AB 20. mai 2026. a täiendavale selgitusele, mille järgi oli kaebaja juba rakendanud meetmeid kõigis ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimise seisukohast olulistes valdkondades ning neid meetmeid rakendati standardite nõuetele vastaval viisil. Hilisem selgitus võib põhimõtteliselt aidata mõista varem esitatud dokumendi sisu. Seetõttu ei ole alati õige järeldada kategooriliselt, et pärast kvalifitseerimisotsust antud selgitusel ei ole ühelgi juhul varasema tõendi tõlgendamisel tähendust.
25.Otsuse punktis 24 toodud järeldus aga ei muuda siinse asja lahendust. Esiteks tuli hankijal teha kvalifitseerimisotsus talle selleks ajaks esitatud dokumentide alusel. Hankija ei saanud 29. aprilli 2026. a otsuse tegemisel arvestada 20. mail 2026 koostatud dokumendiga. Teiseks ei ilmnenud 9. aprilli 2026. a kinnituse algsest sõnastusest, et SBcert AB oleks juba kinnitanud apellandi juhtimissüsteemi vastavust ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele. Viidatud dokumendis märgiti hoopis seda, et kaebaja oli sertifitseerimisprotsessis ning põhiline sertifitseerimisaudit kavandati tulevikku. Kolmandaks ei tõenda ka hilisemad selgitused üheselt, et apellandi suhtes oli hankemenetluse seisukohast asjakohaseks ajaks läbi viidud kvalifitseerimistingimuses nõutud sõltumatu vastavushindamine. Väide, et ettevõtja oli 7(9)
3-26-1854 rakendanud sertifitseerimisprotsessi seisukohast olulisi meetmeid, ei ole samaväärne kinnitusega, et tema kogu kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem oli sõltumatult kontrollitud ning tunnistatud ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele vastavaks. Eelnevast tulenevalt ei täpsustanud hilisem dokument üksnes varasema kinnituse ebaselget sõnastust, vaid lisas sellele olulisi sisulisi elemente. Sellise täienduse abil ei saa tagasiulatuvalt lugeda hankemenetluses esitatud tõendit kvalifitseerimistingimusele vastavaks.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et hankija oleks pidanud küsima täiendavaid protsessikirjeldusi, siseauditite materjale või muid dokumente.
27.Nimelt pöördus hankija kaebaja poole kvalifitseerimistingimuse täitmise tõendamiseks kahel korral (s.o 30. märtsil 2026 ja 7. aprillil 2026). Hankija palus kaebajal esitada konkreetseid tõendeid või sõltumatu sertifitseerija kinnituse selle kohta, et tema ettevõttes kasutatav süsteem vastab ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele.
28.RHS § 104 võimaldab hankijal nõuda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamist, selgitamist või täiendamist. Sellest ei tulene aga hankija kohustust jätkata uute selgituste küsimist seni, kuni pakkujal (ettevõtjal) õnnestub nõutud tõend esitada. Esmajoones on pakkuja enda kohustus esitada hankemenetluses nõuetele vastavad dokumendid ning täpsustada ja selgitada saab dokumente, mis on menetluses tähtaegselt esitatud. Lisaks ei saa dokumentide selgitamise võimalus viia selleni, et pärast taotluste esitamise tähtpäeva esitatakse sisuliselt uus kvalifikatsiooni tõendav dokument, mida ettevõtjal nõutud ajal ei olnud või mille saamiseks vajalik sõltumatu vastavushindamine oli alles pooleli. Hankija peab hankemenetluses järgima RHS §-st 3 tulenevaid võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid ning kohtlema kõiki pakkujaid ühetaoliselt. Siinses asjas anti kaebajale reaalne võimalus ebaselgused kõrvaldada. Kaebaja esitas vastuseks dokumendi, millest nähtus sertifitseerimismenetluse pooleliolek. Hankijal ei olnud pärast seda kohustust teha veel kolmandat päringut ega juhendada kaebajat, millise täpse sõnastusega tõend tuleks sertifitseerijalt hankida.
29.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et tema juhtimissüsteem vastas tegelikult ISO-standardite nõuetele ja võimalik puudus seisnes üksnes tõendite vormis. Riigihankes tuleb eristada ühelt poolt kvalifitseerimistingimusele tegelikku vastamist ning teiselt poolt selle vastavuse tõendamist hankedokumentides ette nähtud viisil. Kui kvalifitseerimistingimus nõuab teatava asjaolu kohta sõltumatu asutuse hinnangut, ei ole nõuetekohase tõendi puudumine pelgalt vormiline puudus. Sõltumatu asutuse hinnang peab tagama, et hankija ei pea ise tegema tehnilist vastavushindamist, milleks tal ei pruugi olla pädevust. Kuigi kaebaja võis enda hinnangul olla kõik vajalikud juhtimismeetmed rakendanud, siis hankemenetluses esitatud dokumentidest ei nähtunud, et sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija oleks nende meetmete vastavust kvalifitseerimistingimuses nõutud standarditele hinnanud ja kinnitanud. Seega ei seisnenud puudus üksnes sertifikaadi või kinnituse vormistuses. Puudu oli sõltumatu asutuse lõpetatud vastavushindamist väljendav kinnitus.
30.Eeltoodust tulenevalt järeldas halduskohus õigesti, et kaebaja pole tõendanud enda vastavust kvalifitseerimistingimusele. Seetõttu oli hankija otsus jätta apellant kvalifitseerimata õiguspärane ning VAKO ja halduskohus jätsid kaebaja vaidlustuse ja kaebuse õiguspäraselt rahuldamata.
8(9)
3-26-1854
31.Vastustaja pole apellatsioonimenetluses kulude hüvitamist nõudnud. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.