3-26-1765 Optimus Systems AS-i kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.06.2026 otsuse ning Politsei- ja Piirivalveameti 22.04.2026 otsuse peale riigihankes viitenumbriga 295650 Kaebaja (vaidlustaja) Optimus Systems AS, esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja (hankija) Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Kolmas isik AS G4S Eesti, esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Mario Sõrm
2.Avaldada jõustunud määrus, jättes avaldamata otsuses halli taustaga märgitud osad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule kolme tööpäeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA, vastustaja või hankija) avaldas 09.07.2025 riigihangete registris piiratud hankemenetlusega riigihanke „Eesti Vabariigi ida-piiri lõikude 7 ja 8 seireseadmete ostmine, paigaldamine ja valguskaablite puhumine“ (viitenumber 295650) hanketeate ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). RHAD kohaselt pidi pakkuja paigaldama kõikidesse konteineritesse XXX mõõtmetega Y x Y (laius ja sügavus). Tähtajaks esitasid pakkumuse Optimus Systems AS (kaebaja) ja AS G4S Eesti (kolmas isik). Kaebaja pakkus XXX mõõtmetega F x F.
3-26-1765
2.PPA tunnistas 22.04.2026 otsusega nr 1.13-2.13/726-5 kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks (p-d 1 ja 3) ning lükkas kaebaja pakkumuse tagasi (p 2). PPA leidis, et kaebaja pakkumus ei vasta vastavustingimuste p-s 10 toodud tehnilisele tingimusele. Tabelis (vorm 1) esitatud XXX mõõtmed erinevad hankija tehnilises kirjelduses nõutust. Kaebaja kinnitas vastuseks hankija küsimusele, et XXX mõõtmed tõepoolest erinevad RHAD-s nimetatust ning selgitas seda sooviga pakkuda tehniliselt optimaalsemat lahendust. Kuna hankija ei ole tehnilises kirjelduses võimaldanud pakkuda teistsugust lahendust, ei ole kaebaja pakkumus vastav ja tuleb lükata tagasi.
3.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse PPA otsustele lükata kaebaja pakkumus tagasi ja tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus.
4.VAKO jättis 03.06.2026 otsusega nr 96-26/295650 vaidlustuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku õigusabikulude katteks välja 2105,95 eurot.
5.Optimus Systems AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 03.06.2026 otsuse tühistamiseks ning PPA 22.04.2026 otsuse tühistamiseks osas, millega lükati tagasi kaebaja pakkumus ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.
6.PPA esitas 22.06.2026 taotluse anda luba hankelepingu sõlmimiseks enne siinses asjas kohtulahendi jõustumist.
7.Halduskohus jättis 29.06.2026 määrusega PPA taotluse rahuldamata, leides järgmist: „Kohus nõustub vastustajaga, et hankelepingu sõlmimise suhtes esineb avalik huvi. Juhul, kui piirilõigus 7 ja 8 seireseadmete paigaldamise tööde teostamiseks hankelepingu sõlmimine käesoleva vaidluse ajaks on peatud, lükkub vastava tööde teostamine edasi. Nimetatu tähendab, et vastustajal puudub ajal, mil tööd ei ole lõpetatud ja tellijale üle antud, ülevaade riigipiiri antud lõikudes reaalajas toimuvast ning piiri valvamine nimetatud piirilõigus toimub vaid mehitatud valvega. Oluline on ka tähele panna, et Eesti Vabariigi idapiir on ühtlasi ka Schengeni ala välispiir. Pole kahtlust selles, et vastustaja peab jätkama ja lõpuni viima ning edasi arendama integreeritud maismaapiiri valvamise süsteemi kogu Venemaa Föderatsiooni piiri ulatuses. Vastustaja on välja toonud, et koalitsioonileppe kohaselt on riigipiiri ehituse ja seiresüsteemide paigaldamise tegevuste tähtaeg I kvartal 2027. RHAD lisaks 1 oleva sõlmitava hankelepingu tingimuste punkti 5.2 kohaselt on täitja kohustus anda lepingus nimetatud tööd tellijale üle 15 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest. RHAD ei sisalda konkreetset tööde alustamise tähtaega, mis tähendab, et käesoleva vaidluse tõttu ei satu ohtu lepingu täitmine iseenesest, vaid lepingu täitmine lükkub käesoleva vaidluse tõttu üksnes edasi. Samas nähtub kavandatavast 15 kuu pikkusest tööde tähtajast, et isegi kui kohus annaks vastustajale loa lepingu sõlmimiseks, ei oleks nimetatud tähtajast kinni pidamine enam võimalik. Hankija pidi hanget välja kuulutades ja tähtaegasid määrates arvestama, et lepingu sõlmimine võib vaidluste tõttu lükkuda edasi. Kohus ei nõustu vastustajaga, et lepingu sõlmimine lükkub käesoleva vaidluse tõttu teadmata kaugusesse. Kohus vaatab hanke asja läbi kiirendatud korras 45 päeva jooksul (HKMS § 275 lg 2). Ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus on hanke asjade lahendamisel prioriteet. Kohtule äratuntavalt lükkub seega lepingu sõlmimine edasi üksnes mõne kuu võrra, mis ei ole hanke kestust arvestades ülimalt aegkriitiline. Riigipiiri ehitamine on pikaajaline protsess, mida kinnitab ka vastustaja ise, tuues välja, et riigipiiri ehitamine oli ajatatud 2019. a ja 2020.a. Teoreetiliselt tähendab riigipiiri ehitamise edasilükkamine seda, et pikeneb aeg, mil piiri valvatakse lõikude 7 ja 8 vahel mehitatud valvega, nagu see on olnud kuni käesoleva ajani.
2(5)
3-26-1765 Vastustaja taotluse rahuldamise korral kaotab kaebaja võimaluse kaebuse eesmärki saavutada. Selleks eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine vastustajaga. Kui vastustaja sõlmib HKMS § 208 lg 11 antava loa alusel hankelepingu kolmanda isikuga, muutub hankelepingu sõlmimine kaebajaga võimatuks. Samamoodi nagu esialgse õiguskaitse kohaldamisel, tuleb ka HKMS § 280 lg 11 alusel hankelepingu sõlmimiseks loa andmise otsustamisel hinnata kaebuse perspektiivi ja võrrelda omavahel kahjulikku tagajärge, mis saabuks kaebajale loa andmise ja kaebuse rahuldamise korral tagajärjega, mis kaasneks avalikele huvidele loa andmisest keeldumise ja kaebuse rahuldamata jätmise korral. Kohus ei saa praeguses menetlusetapis asuda seisukohale, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Praegusel juhul on kohus seisukohal, et kaebaja huvi vaidluse õiguspärase lahendamise suhtes kaalub ülesse avaliku huvi hankelepingu kohese sõlmimise osas. Nagu kohus märkis, siis lükkub vaidluse tõttu lepingu sõlmimine vaidlusaluses piirilõigus üksnes mõne kuu võrra edasi. Erinevalt kaebajast ei mineta vastustaja lepingu sõlmimise võimalust jäädavalt. Kohus leiab, et juhul, kui julgeolekuolukorras peaks lähikuudel toimuma olulisi muutusi, on vastustajal õigus esitada täiendav taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.„
8.Tallinna Halduskohus jättis 24.07.2026 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 2081 eurot ja jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9.Optimus Systems AS esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.
10.PPA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning taotles HKMS § 280 lg 11 alusel luba anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks enne lõpliku kohtulahendi jõustumist. Riigipiiri seaduse (RiPS) § 9 4 lg 21 järgi on riigipiiri valvamine maismaal ja piiriveekogudel PPA ülesanne. RiPS § 94 lg 1 kohaselt on riigipiiri valvamine patrull- ja vaatlustegevusega maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimisega. RiPS § 95 lg 1 annab õiguse ülesande täitmiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid. Esialgset õiguskaitset kohaldamata peatuks piirilõigus 7 ja 8 seireseadmete paigaldamine ja tööde teostamine teadmata ajaks. See tähendab, et PPA-l puudub reaalajas ülevaade neis riigipiiri lõikudes toimuvast ning piiri valvamine toimub üksnes mehitatud valvega. Eesti Vabariigi idapiir on ühtlasi Schengeni ala välispiir. Võttes arvesse Läti-Valgevene piirilt lähtuva ränderünde võimalikku mõju Eesti julgeolekule ja PPA meetmeid rändesurvega toimetulekuks, on avalik huvi Eesti Vabariigi riigipiiril toimuva vastu jätkuvalt väga suur. PPA eesmärk on hoida Eesti läbirände surve alt väljas, heidutades Eestis ebaseaduslike piiriületajate liikumist ja tõkestades vedajate tegutsemist. Avalik huvi on, et Eesti Vabariigi piir oleks valvatud n-ö 24/7. Kui piiril ei ole seirevõimekust, siis puudub PPA-l terviklik ülevaade riigipiiril toimuvast. Siinsest vaidlusest tulenev kaebaja õiguste rikkumine või isegi rahaline kahju riigile on vähem kaalukas kui riigi ja Euroopa Liidu välispiiri valvamiseks vajaliku taristu ehitus ja seireseadmete paigaldamine. Seireseadmete olemasolu aitab ennetada julgeolekuriske: takistada ebaseaduslikku rännet, vähendada piiriületuste arvu, parandada piirivalvurite tööd, vähendada hübriidohte, tõrjuda võimalikud rünnakud Eesti riigi vastu. Apellatsioonkaebuse eduväljavaated on vähesed.
3(5)
3-26-1765
11.AS G4S Eesti palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik ei avaldanud arvamust PPA taotluse kohta.
12.Optimus Systems AS palus jätta PPA taotlus rahuldamata. Hankelepingu sõlmimine ei lükku edasi määramata ajaks. PPA ei ole ära näidanud olulist ja nn ajakriitilist avalikku huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Väited avaliku huvi kahjustamisest on üldsõnalised.
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.09.2026 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1479 eurot ja jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.PPA taotleb, et ringkonnakohus annaks talle HKMS § 280 lg 11 alusel loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks enne lõpliku kohtulahendi jõustumist. Samasuguse taotluse esitas PPA 22.06.2026 halduskohtule ning halduskohus jättis selle taotluse 29.06.2026 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PPA korduvas taotluses välja toonud selliseid uusi kaalukaid asjaolusid, mis annaksid aluse taotlus rahuldada.
15.RHS § 201 lg-s 31 on sätestatud üldreegel, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. HKMS § 280 lg 1 1 näeb ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Siinses asjas on vaidlustatud riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus. Seega sõltub hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine huvide kaalumisest.
16.Kaebaja huvi on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Pärast seda, kui hankija sõlmib hankelepingu kolmanda isikuga, on kaebajal võimalik nõuda üksnes hankija tekitatud kahju hüvitamist. Hankelepingu sõlmimine kohtumenetluse ajal kahjustaks seega kaebaja õigusi ning muudaks tema eesmärgi saavutamise kohtumenetluses võimatuks. Kaebaja õigustele antavat kaalu vähendab aga asjaolu, et kaebuse eduväljavaated on vähesed, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2026 otsuses toodud põhjendusi. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus selles otsuses, et kaebaja pakkumus ei vastanud RHAD-s ettenähtud nõuetele ja hankija on selle RHS § 114 lg 2 alusel õigesti tagasi lükanud.
17.RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu. HKMS § 280 lg 11 sätestatud erandi järgi tuleb hankelepingu sõlmimise loa andmiseks tuvastada, kas asjas esineb oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral. Selle, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi, peab ära näitama hankija (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 määrus nr 3-25-888, p 16; 03.10.2024 määrus nr 3-242428, p 14; 23.11.2023 määrus nr 3-23-2532, p 18; 28.10.2022 määrus nr 3-22-2012, p 16). Hankija hinnangul kahjustatakse hankelepingu sõlmimata jätmise korral intensiivselt olulist avalikku huvi kaitsta võimalikult efektiivselt Eesti riigipiiri, et hoida Eesti läbirände surve alt väljas, heidutada Eestis ebaseaduslike piiriületajate liikumist ja tõkestada vedajate tegutsemist. Kuni piirilõikudes 7 ja 8 ei ole seireseadmeid paigaldatud, saab seal piiri valvata üksnes n-ö mehitatud valvega. 4(5)
3-26-1765
18.Sisuliselt põhjendab PPA vajadust sõlmida hankeleping enne siinse kohtuvaidluse lõppemist vajadusega tagada Eesti riigi julgeolek. Pole kahtlust, et tegemist on väga kaaluka avaliku huviga. Seireseadmete paigaldamine piirilõikudes 7 ja 8 võimaldab riigipiiri kaitsta senisest tõhusamalt. Teisalt ei nähtu PPA taotlusest, et hankelepingu sõlmimine on nn ajakriitiline küsimus. Piiri ehitamine ja seireseadmetega varustamine on pikaajaline protsess. Asja materjalidest ei nähtu, et piirilõikudes 7 ja 8 seireseadmete paigaldamine ja tööde lõpetamine on seotud kindla lõpptähtajaga, mille järgimine satuks esialgset õiguskaitset kohaldamata ohtu. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole ka alust arvata, et hankelepingu sõlmimine lükkub edasi määramata ajaks. Ringkonnakohus tegi otsuse avalikult teatavaks 11.09.2026 ning kui kaebaja soovib seda vaidlustada, tuleb tal esitada kassatsioonkaebus hiljemalt 21.09.2026. Senise praktika põhjal võib prognoosida, et riigihanke asjas otsustab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelisjärjekorras. Kui Riigikohus võtab kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse, on tal üksiti võimalik otsustada uuesti hankelepingu sõlmimiseks loa andmise üle, arvestades eelduslikult asja lahendamisele kuluvat aega. Kohtumenetluse ajal ei ole Eesti riigipiir valveta, vaid riigipiiri valvamine jätkub senisel viisil.
19.Eelneva põhjal jääb PPA taotlus rahuldamata.
20.Jõustunud määrus avaldatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 5, § 179 lg 4). Määruse avaldamist ei takista asjaolu, et halduskohus kuulutas 24.07.2026 otsusega haldusasja menetluse kinniseks. Arvestades PPA 09.07.2026 menetlusdokumendis ja halduskohtu otsuse p-s 9.2 toodud põhjendusi menetluse kinniseks kuulutamiseks, jätab ringkonnakohus omal algatusel avaldamata teabe, mis puudutab vaidlusalust XXX ja selle mõõtmeid. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.