Mobire Eesti AS-i kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 28. mai 2026. a otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2026. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja (vaidlustaja) Mobire Eesti AS, lepingulised esindajad v.adv-d Kadri Härginen ja Mario Sõrm Vastustaja (hankija) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Evelin Adamson Kolmas isik ALD Automotive Eesti AS, esindaja Mārcis Mauriņš Mobire Eesti AS-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2026. a otsus muutmata. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Mobire Eesti AS-i kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 2700 eurot. Jõustunud otsus avaldada arvutivõrgus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. oktoobril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avaldas riigihangete dünaamilise hankesüsteemi „L-, LM-, M-, N-, O-, R- ja T-kategooria uute ja kasutatud sõidukite ning nende agregaatide ja registreerimisele mittekuuluvate pukseeritavate seadmete ostmine ning rentimine/liisimine“ (viitenumber 294204) kategooria 2 alt läbiviidud seotud hanke „Esinduslike sõidukite rent“ (viitenumber 308926).
2.Pakkumuse esitasid Mobire Eesti AS, ALD Automotive Eesti AS ning Hansarent OÜ. Mobire Eesti AS-i pakkumus oli majanduslikult kõige soodsam.
3.RKIK lükkas 28. mai 2026. a otsusega nr 623800 Mobire Eesti AS-i pakkumuse riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi. Tehnilises kirjelduses on märgitud, et sõiduki keretüüp peab olema sedaan. Škoda Superb ei vasta hanke tingimustes nõutud keretüübi klassifikatsioonile. Klassikalise sedaani üks peamisi ja ajalooliselt väljakujunenud tunnuseid seisneb selles, et pagasiruum moodustab sõitjateruumist eraldiseisva mahu. Sedaani puhul avaneb pagasiruum eraldi luugi kaudu ning tagaklaas jääb kere külge fikseerituks. Selline lahendus ei ole pelgalt disainiline detail, vaid mõjutab otseselt sõiduki funktsionaalset olemust, sh kere jäikust, heliisolatsiooni, kliimaruumi eraldatust ning pagasiruumi kasutusloogikat. Sedaani konstruktsioon põhineb sõitjateruumi ja pagasiosa põhimõttelisel eraldatusel. Funktsionaalses ja autotehnilises tähenduses tuleb Superbi käsitleda liftback-kerega sõiduautona, kuna määravaks tunnuseks on kogu tagaosa avanemine koos tagaklaasiga ning sellest tulenev sõitjateruumi ja pagasiosa ühendatud konstruktsioon. RKIK tunnistas edukaks pakkujaks ALD Automotive Eesti AS-i pakkumuse.
4.Riigihangete Vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 30. juuni 2026. a otsusega nr 12126/308926 Mobire Eesti AS-i vaidlustuse rahuldamata. VAKO esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) pakutud sõiduk ei vastanud hankedokumentides sätestatud nõudele, mille kohaselt pidi sõiduki keretüüp olema sedaan; 2) hankedokumentides ei olnud küll täpsustatud, kuidas sedaani nõude täitmist kontrollitakse, kuid pakutavate sõidukite kohta puudusid usaldusväärsed tootjaandmed, registreerimistunnistused või muud dokumendid, mis võimaldanuks konkreetsete sõidukite keretüüpi üheselt tõendada. Seetõttu võis hankija lähtuda sedaani üldtunnustatud peamistest tunnustest; 3) sedaani olemuslikeks tunnusteks on nn kolmeosaline ehitus (mootoriruum, sõitjateruum ja pagasiruum), kus sõitjateruum ja pagasiruum on eraldatud ning pagasiruum avaneb eraldi luugi kaudu. Need tunnused on autoturul tegutsevatele ettevõtjatele üldteada ega pidanud olema hankedokumentides eraldi lahti kirjutatud; 4) vaidlustaja pakutud sõiduki mudelitähis oli Škoda Superb HB, kus tähis „HB“ viitab hatchback-tüüpi kerele. Sellel mudelil avaneb tagaluuk koos tagaklaasiga, mis on iseloomulik hatchback- või liftback-keretüübile, mitte sedaanile. Vaidlustaja ei vaidlustanud asjaolu, et tema pakutud sõidukil puuduvad sedaani peamised tunnused; 5) kuna vaidlustaja edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine tugines üksnes väitele, et tema pakkumus jäeti õigusvastaselt kõrvale, puudus alus tühistada ka konkureeriva pakkuja edukaks tunnistamise otsus. 2(8)
3-26-2064
5.Mobire Eesti AS esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis VAKO 30. juuni 2026. a otsuse ja RKIK 28. mai 2026. a otsuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija lükkas kaebaja pakkumuse õigusvastaselt tagasi põhjendusega, et pakutav sõiduk ei vasta nõudele „keretüüp: sedaan“. Riigihanke alusdokumentides pole selgitatud, mida hankija mõiste „sedaan“ all silmas peab. Pakkujate kanda ei saa jätta riski, mis tuleneb hanketingimuste ebaselgusest. Škoda Superb kvalifitseerub nii rahvusvahelise standardi ISO 3833:1977 kui ka Euroopa Liidu sõidukite tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide järgi sedaaniks ning kui hankija soovis nn klassikalist sedaani või täpselt määratletud kerekuju, oleks ta pidanud selle nõude riigihanke alusdokumentides sõnaselgelt sätestama; 2) VAKO eksis, asudes seisukohale, et sedaani peamiseks tunnuseks on reisijateruumi ja pagasiruumi eraldatus. Selline käsitlus ei põhine usaldusväärsetel allikatel ning seda ei toeta ka viidatud rahvusvahelised standardid ega Euroopa Liidu õigusaktid. Kaebaja esitas hankija nõutud kinnitused sõidukite vastavuse kohta ning hankija oli ette näinud pakkumuste vastavuse kontrollimise just nende kinnituste alusel; 3) Transpordiameti andmete kohaselt on analoogsed Škoda Superbi mudelid registreeritud sedaanidena. Škoda ametliku maaletooja kinnituse kohaselt on kaebaja pakutav sõiduk keretüübilt sedaan. Need tõendid kinnitavad, et tema pakkumus vastas hankedokumentides sätestatud nõuetele.
6.RKIK taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja pakutud sõiduk Škoda Superb ei vasta hankes nõutud sedaankerega sõiduki tingimusele. Sõiduki keretüübi määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige selle konstruktsioonilistest ja funktsionaalsetest omadustest, mitte üksnes vormilisest klassifikatsioonist. Kuigi Škoda Superb jätab väliselt sedaani mulje, on tegemist liftback-tüüpi sõidukiga, mille puhul pagasiruum ja sõitjateruum moodustavad ühtse mahu ning tagaluuk avaneb koos tagaklaasiga. Seetõttu ei vasta sõiduk vastustaja hinnangul klassikalise sedaani tunnustele; 2) standard ISO 3833:1977 on eeskätt terminoloogiline ja vormiline klassifikatsioon, mis ei anna hinnangut sõiduki konstruktsioonilisele olemusele. Seetõttu ei välista asjaolu, et Škoda Superbi võib standardi kohaselt käsitada sedaanina, järeldust, et selle tegelik kerelahendus on liftback. Hankes kasutatud mõistet „keretüüp: sedaan“ tuleb tõlgendada selle tavapärases autotehnilises tähenduses, mille kohaselt on sedaan kolmeosalise konstruktsiooniga sõiduk, kus pagasiruum on sõitjateruumist eraldatud; 3) hankijal polnud kohustust mõistet „sedaan“ hankedokumentides täiendavalt defineerida, kuna tegemist on autotööstuses üldtunnustatud tehnilise terminiga. Pakkumuse vastavuse hindamisel ei olnud määrava tähtsusega sõiduki tüübikinnituse dokumentides, Transpordiameti andmetes või maaletooja kinnituses märgitud keretüüp, vaid sõiduki tegelikud konstruktsioonilised omadused. Kaebaja pakkumus ei vastanud hankedokumentides sätestatud nõuetele ning selle tagasilükkamine oli õiguspärane.
7.Kolmas isik taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) sõiduki mudelitähises kasutatud lühend „HB“ viitab hatchback-tüüpi kerelahendusele ning sõidukil puuduvad sedaanile iseloomulikud tunnused, eelkõige sõitjateruumist eraldatud pagasiruum ja eraldi avanev pagasiluuk; 2) hankija ei muutnud ega täiendanud pärast pakkumuste esitamist hanketingimusi, vaid lähtus mõiste „sedaan“ tavapärasest ja üldtunnustatud tähendusest. Sõidukite müügi, rendi ja haldamise valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt võib eeldada vastava terminoloogia tundmist; 3(8)
3-26-2064 3) kolmas isik koostas oma pakkumuse lähtudes arusaamast, et hankija soovib üksnes sedaankerega sõidukeid. Kui lubatud oleks olnud pakkuda ka liftback- või hatchback-tüüpi sõidukeid, oleks kolmas isik võinud valida teistsugused ja odavamad mudelid ning esitada soodsama pakkumuse.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 24. augusti 2026. a otsusega kaebuse ja mõistis RKIKlt kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 019 eurot kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija tunnistab, et rahvusvaheline standard ISO 3833:1977 võimaldab käsitleda kaebaja pakutavat Škoda Superbi sedaanina, kuid „seda üksnes standardi üldistatud vormilise klassifikatsiooni tähenduses“. Hankija selgituse kohaselt standardi ISO 3833:1977 eesmärk ei ole anda konstruktsioonilist ega funktsionaalset hinnangut sõidukitele, vaid luua ühtne terminoloogiline raamistik sõidukite üldiseks kirjeldamiseks ning ISO 3833:1977 on oma olemuselt pigem pinnapealne vormi- ja terminoloogiastandard, mitte tehniline konstruktsioonistandard; 2) hankija on hankes tähtsaks pidanud just sõiduki vormilist/visuaalset aspekti. Hange kannab pealkirja „Esinduslike sõidukite rent“. Puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et hankija on RHAD-i koostades tähtsaks pidanud ka funktsionaalset/konstruktsioonilist aspekti, s.t seda, kas sõiduki tagaluuk avaneb koos aknaga või iseseisvalt. See asjaolu sõiduki kvalifitseerimisel „esinduslikuks“ tähtsust ei oma. Neutraalse kõrvaltvaataja jaoks on kaebaja pakutav sõiduk käsitatav sedaanina; üksnes sügavamad teadmised konkreetse automudeli konstruktsioonist võimaldavad autot täpsemalt kvalifitseerida; 3) hankijal on õigus otsustada enda vajaduste üle ning tal ei ole kohustust soetada asja, mis tema vajadustele ei vasta. Käesoleval juhul ei ole esitatud tõendite valguses äratuntav, miks kaebaja pakutav sõiduk tema vajadustele ei vasta. Arusaadav pole hankija seisukoht, miks autotehniline tähendus peaks olema eraldiseisev asjakohaste standardite sõnastusest. Sellises olukorras pole alust ka väita, et kolmeosalisus on sedaan-keretüübi määratlemisel üldtuntud asjaoluks; 4) RHAD tingimusi kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb tõlgendada nii, nagu mõistlik inimene seda mõistma peab. Sealjuures lähtub mõistliku isiku arusaam sellest, kuidas saavad hanketingimustest aru hanke esemega seonduva valdkonna spetsialistid (RHS kommenteeritud väljaanne: M.-A. Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2025, § 77, kommentaar nr 15, lk 471‒472 ja seal viidatud praktika). Ei ole võimalik väita, et hanke esemega seonduva valdkonna spetsialistid saaksid keretüübist „sedaan“ ühtmoodi aru ning just selliselt, nagu mõistab hankija; 5) kaebaja esitas tõendid, mille kohaselt on ka tema pakutavat autot praktikas käsitletud sedaanina. Kaebaja tugines Transpordiameti praktikale ning esitas ka sõidukite maaletooja kinnituse. Need tõendid kogumis teiste tõenditega kinnitavad, et üldteada pole asjaolu, et sõiduauto keretüübi sedaan peamiseks tunnuseks on kolmeosalisus (three-box). Hankija seisukohaga nõustumine tähendaks hanketingimuste kitsendavat tõlgendamist. Mitmeti mõistetavuse korral tuleb RHAD-d tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suur konkurents, s.t võimalikult suurema arvu pakkujate osalemine riigihangetes võimalikult väheste piirangutega. Seetõttu tuleb ka kaebaja pakutav sõiduk lugeda RHAD-le vastavaks; 6) see tõlgendus ei too kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Kolmanda isiku väide on paljasõnaline. Lisaks ei saanud RHAD sisustamine viisil, nagu seda tegi kaebaja, olla tema konkurentidele RHAD sõnastust arvestades kuidagi üllatav või ettenägematu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(8)
3-26-2064
9.RKIK taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hanke tehnilises kirjelduses nõutud keretüüp „sedaan“ tähistab autotööstuses üldtunnustatud tehnilist klassifikatsiooni, mille peamisteks tunnusteks on kolmeosaline kereehitus, sõitjateruumist eraldatud pagasiruum ning eraldi avanev pagasiruumiluuk. Vastustaja pakutud Škoda Superb ei vasta neile tunnustele, kuna selle tagaluuk avaneb koos tagaklaasiga ning tegemist on tootja klassifikatsiooni järgi liftback-tüüpi sõidukiga; 2) halduskohus eksis, kui pidas määravaks sõiduki visuaalset muljet ja leidis, et neutraalne kõrvaltvaataja võiks pidada sõidukit sedaaniks. Hanke tingimustes kasutatud mõistet „keretüüp“ tuleb mõista tehnilise, mitte visuaalse tunnusena. Kuna hankes osalesid professionaalsed sõidukituru ettevõtjad, pidid nad mõistma termini „sedaan“ väljakujunenud tehnilist tähendust; 3) halduskohus tugines põhjendamatult standardile ISO 3833:1977, Transpordiameti registriandmetele ja sõiduki maaletooja kinnitusele. ISO-standard ei võimalda hinnata sõiduki tegelikku konstruktsioonilist lahendust, registriandmed teenivad üksnes halduslikke eesmärke ning maaletooja terminikasutus ei saa asendada tootja ametlikku tehnilist klassifikatsiooni; 4) hanketingimus „keretüüp: sedaan“ ei ole mitmeti mõistetav. Seda kinnitab asjaolu, et kaks ülejäänud pakkujat esitasid nõudele vastavad pakkumused. Kui vastustajal tekkis tingimuse tähenduse suhtes kahtlus, oleks tal olnud võimalus enne pakkumuse esitamist hankijalt selgitusi küsida; 5) hankija lähtus pakkumuste hindamisel sõiduki tootja ametlikest tehnilistest andmetest ning Škoda Auto käsitleb Škoda Superbi liftback- või hatchback-tüüpi sõidukina. Seetõttu oli vastustaja pakkumuse tagasilükkamine apellandi hinnangul õiguspärane ning halduskohtu otsus tuleb tühistada.
10.Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija ei määratlenud riigihanke alusdokumentides mõiste „sedaan“ sisu ega kirjeldanud, kuidas sõidukite keretüübile vastavust kontrollitakse. Hankija on vaidluse käigus alles tagantjärele sisustanud mõistet „sedaan“ erinevate tehniliste tunnuste kaudu, mida riigihanke alusdokumentides ei olnud ette nähtud. Pakkumust ei saa tagasi lükata tingimuse alusel, mida hankedokumentides ei sisaldu; 2) hankija seisukohad sedaani mõiste sisu kohta on olnud menetluse vältel vastuolulised. Kord on hankija tuginenud tootja ametlikule klassifikatsioonile, kord autotehnilisele erialakirjandusele, kord väidetavale üldlevinud tähendusele või ametlikule liigitusele. Hankija pole esitanud usaldusväärseid allikaid, millest nähtuks, et sedaani mõistele omistatud sisu oleks üldtunnustatud; 3) riigihanke tingimuste ebaselguse risk lasub hankijal ning mitmeti mõistetavaid tingimusi tuleb tõlgendada pakkujale soodsamalt ja konkurentsi soodustavalt. Seetõttu ei ole lubatav hankedokumentidest tuletada täiendavaid nõudeid, näiteks nõuet, et pagasiruum peab olema sõitjateruumist täielikult eraldatud või et tagaluuk ei või avaneda koos tagaklaasiga; 4) kaebaja pakutud Škoda Superb sõidukid vastavad sedaani nõudele. Selle tõendamiseks viitab kaebaja muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/858 (määrus 2018/858 või tüübikinnituse raamistik), rahvusvahelisele standardile ISO 3833:1977, Transpordiameti praktikale ning Škoda ametliku maaletooja kinnitusele, mille kohaselt on kõnealuste sõidukite keretüüp AA ehk sedaan. Isegi juhul, kui sõidukit käsitada luukpärana (hatchback), käsitab määrus 2018/858 sellist sõidukit samuti sedaani alaliigina; 5) hankija püüab õigustada pakkumuse tagasilükkamist kriteeriumidega, mida ei olnud hankedokumentides ette nähtud. Seetõttu oli hankija ja VAKO otsuse tühistamine õiguspärane. 5(8)
3-26-2064
Kolmas isik seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et hankija ei võinud Mobire Eesti AS-i pakkumust RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata (HKMS § 201 lg 4).
13.Vaidluse lahendamisel pole otsustav see, kas Škoda Superb HB vastab kitsas autotehnilises tähenduses nn klassikalise sedaani konstruktsioonile, vaid see, kas hankija võis RHAD-s kasutatud üldist nõuet „keretüüp: sedaan“ sisustada pakkumuse vastavuse kontrollimisel üksnes kitsamas ehk kitsendavas konstruktsioonilises tähenduses.
14.Riigihanke alusdokumendid peavad olema pakkujatele selged, kontrollitavad ja ettenähtavad. Ebatäpsete või mitmeti mõistetavate hanketingimuste eest vastutab hankija ning sellega seotud riski ei saa jätta pakkuja kanda (RKHKo 3-3-1-24-13, p 39). Samuti tuleb RHAD tingimusi kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendada objektiivselt, lähtudes sellest, kuidas mõistlik pakkuja pidi tingimusest aru saama. Tehnilises kirjelduses oli sätestatud üksnes nõue, et sõiduki keretüüp peab olema sedaan. RHAD-st ei nähtunud, et hankija peab sedaanina silmas ainult sõidukit, mille pagasiruum on sõitjateruumist konstruktsiooniliselt eraldatud ja mille tagaluuk avaneb tagaklaasist eraldi. Hankija polnud sedaani tingimust piiranud konkreetse keretüübiga (nt AA) (keretüübi kohta vt joonealune märkus 1). Samuti ei nähtunud RHAD-st, et määravaks on tootja mudelinimetus või tootja turunduslik kirjeldus, välistades registriandmete või standardklassifikatsioonist lähtumise.
15.RKIK-i väited lubavad järeldada, et mõistet „sedaan“ kasutatakse erinevates kontekstides erineva täpsusastmega. RKIK möönab, et ISO 3833:1977 üldistatud klassifikatsiooni järgi võib Škoda Superbi käsitada sedaanina, kuid leiab, et riigihankes tuleb lähtuda kitsamast konstruktsioonilisest või funktsionaalsest tähendusest (vt dtl 121). Selline eristus võib olla asjakohane juhul, kui hankija on selle RHAD-s selgelt väljendanud. Kui hankija soovib välistada sõidukid, mille tagaluuk avaneb koos tagaklaasiga, või nõuda pagasiruumi täielikku konstruktsioonilist eraldatust sõitjateruumist, tuleb selline nõue tehnilises kirjelduses eraldi ette näha. Üldise termini „sedaan“ kasutamine ei anna käesoleva vaidluse asjaoludel piisavat alust pidada neid täiendavaid konstruktsioonilisi tunnuseid pakkujale siduvaks. Hankija ei või pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuletada hankedokumentidest pakkujat kahjustavaid tingimusi, mida RHAD-s selgelt sätestatud ei ole (RKHKo 3-19-1464, p 15).
16.Ringkonnakohus ei nõustu RKIK-iga, et tema lähenemine üksnes kitsale sedaani mõistele, s.o kitsam konstruktsiooniline käsitus, oli siinses asjas üldtuntud ning et seda ei olnud vaja RHAD-s konkretiseerida. Üldtuntuks saab pidada vaidluses üksnes asjaolu, mille kohta on võimalik saada usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest ning mille üle ei ole mõistlikku vaidlust (HKMS § 60 lg 1). Käesolevas asjas viitavad ISO standard 3833:1977, EL tüübikinnituse raamistik (vt lisa 1 punkt c alap-te 2.1 ja 22) 1, Transpordiameti praktika, mille kohaselt on Škoda Superbi kere nimetuseks märgitud sedaan (dtl 125–131), ja maaletooja kinnitus sellele, et Škoda Superbi või sellega võrreldavaid sõidukeid käsitatakse ametlikes
Tüübikinnituse raamistiku punkti 2.1 kohaselt on sedaan rahvusvahelise standardi ISO 3833:1977 punktis 3.1.1.1 määratletud sõiduk, millel on vähemalt neli külgakent (keretüüp AA). Tüübikinnituse raamistiku punkti 2.2 kohaselt on luukpära tüübikinnituse raamistiku punktis 2.1. osutatud sedaan, millel on tagaluuk (keretüüp AB). Kättesaadaav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX %3A32018R0858&qid=1789624619811
6(8)
3-26-2064 klassifikatsioonides sedaanina (dtl 94). Lisaks tugineb ka hankija ise standardile, mis võimaldab sellist käsitust, kuid nimetab seda vormiliseks klassifikatsiooniks. Sellises olukorras ei saa pidada tõendatuks ega üldtuntuks, et hankija pakutud kitsas konstruktsiooniline sedaani mõiste oli ainus mõistlik ja valdkonna professionaalidele vältimatult arusaadav tähendus.
17.Asjaolu, et kaebaja tegutseb sõidukite rendi valdkonnas ja peaks tundma autotehnilist terminoloogiat, ei muuda eespool toodud järeldust. Professionaalselt pakkujalt saab eeldada hanke eseme ja valdkonna terminoloogia tundmist, kuid sellest ei tulene kohustust, et ta oleks pidanud juba pakkumuse esitamisel lähtuma üksnes hankija kitsamast tõlgendusest. Hankija kitsam tõlgendus selgus tagantjärele pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Kui ametlikud klassifikatsioonid ja standardid võimaldasid ka teistsugust mõistlikku tõlgendust, tuleb seda RHAD tõlgendamisel arvesse võtta. Hanketingimuste ebaselgust pole õige tõlgendada pakkuja kahjuks ega tuua sellega temale kaasa negatiivseid tagajärgi (RKHKo 3-3-1-24-13, p 39).
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Mobire Eesti AS esitatud tõendid – muu hulgas Transpordiameti praktika, EL tüübikinnituse raamistikule tuginev käsitus, ISO 3833:1977 standard ning maaletooja kinnitus – ei pruugi eraldivõetuna lõplikult määrata riigihanke tingimuse sisu, kuid kogumis näitavad need, et kaebaja arusaam sedaani mõistest oli objektiivselt põhjendatav. Need tõendid kinnitavad vähemalt seda, et sõidukit võidi asjaomases õiguslikus ja praktilises klassifikatsioonis käsitada sedaanina. Seetõttu ei olnud hankijal alust lugeda pakkumust mittevastavaks üksnes põhjusel, et hankija eelistas kitsamat konstruktsioonilist tähendust, mida RHAD-s ei olnud sõnaselgelt ette nähtud.
19.Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei küsinud enne pakkumuse esitamist RHAD kohta selgitusi. Selgituste küsimise võimalus ei vabasta hankijat kohustusest sõnastada tehnilised tingimused selgelt ja rakendada neid moel, mis arvestab kõigi mõistlikult võimalike tõlgendustega. Hankija võib ise määrata, kuidas ta pakkumuse vastavust kontrollib, sh tugineda pakkuja kinnitustele, kuid selline kontroll peab jääma RHAD-i sõnastuse piiridesse (vt RKHKo 3-24-3485, p 29).
20.RKIK-i viide sellele, et teised pakkujad said nõudest aru hankijaga samal viisil, ei tõenda RHAD tingimuse üheselt mõistetavust ega kinnita, et lähtuma pidi just kitsast sedaani mõiste käsitlusest. Hanke tingimuse selgus peab tulenema hankedokumentidest endist, mitte sellest, millise ärilise valiku tegid üksikud pakkujad oma pakkumust koostades. Ka võrdse kohtlemise põhimõte ei võimalda ebaselget tehnilist tingimust tõlgendada tagantjärele pakkuja kahjuks viisil, mis lisab RHAD-s sõnaselgelt sätestamata välistava tunnuse. Vastupidi, kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt just nende tingimuste alusel, mis olid pakkumuste esitamise ajal objektiivselt arusaadavad ja kontrollitavad. Seetõttu ei saa kolmanda isiku väidetavat võimalust esitada teistsuguse tõlgenduse korral odavam pakkumus pidada piisavaks aluseks, et omistada RHAD-le kitsam tähendus, kui selle sõnastusest nähtus. Kui hankija oleks soovinud lubada üksnes selliseid sõidukeid, mille pagasiruum avaneb tagaklaasist eraldi või mille pagasiruum on sõitjateruumist konstruktsiooniliselt eraldatud, oleks ta saanud ja pidanud selle tingimuse tehnilises kirjelduses üheselt sõnastama.
21.Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et hankija 28. mai 2026. a otsus, millega Mobire Eesti AS-i pakkumus tagasi lükati, oli õigusvastane ning VAKO 30. juuni 2026. a otsus tuli tühistada.
7(8)
3-26-2064
22.Ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamise osas ei ole alust halduskohtu otsust muuta. Edukaks tunnistamise otsus tugines eeldusel, et kaebaja pakkumus oli õiguspäraselt menetlusest kõrvaldatud. Kuna see eeldus ei pidanud paika ja kaebaja pakkumus oli majanduslikult kõige soodsam, mõjutas pakkumuse õigusvastane tagasilükkamine vahetult ka hankija järgnevat edukaks tunnistamise otsust. Seetõttu ei saanud edukaks tunnistamise otsus iseseisvalt püsima jääda üksnes põhjusel, et kolmas isik oli pärast kaebaja pakkumuse kõrvaldamist järgmine edukas pakkuja.
23.Kaebaja taotleb RKIK-lt apellatsiooniastme menetluskulu 2700 euro hüvitamist (ilma käibemaksuta). Teenust osutasid vandeadvokaadid 5,9 tunni ja jurist 4,9 tunni eest (tunnitasu 250 eurot (käibemaksuta)): apellatsioonkaebuse analüüs ning sellele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine. Vastustaja vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu, sest kolme esindaja kasutamine pole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul pole üldjuhul määrav mitte esindajate arv, vaid kas tehtud töö oli vajalik ja kas tööaeg oli põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindamiseks 10,8 tundi. Ühtlasi ei muuda menetluskulusid põhjendamatuks asjaolu, et osa õiguslikke ja faktilisi argumente oli esitatud juba varasemas kohtuastmes. Apellatsioonimenetluses tuleb paratamatult hinnata halduskohtu lahendit, analüüsida apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, kontrollida nende mõju vaidluse lahendamisele ning koostada vastavad menetlusdokumendid. Kokkuvõtlikult, arvestades apellatsiooniastmes panustatud mahtu ja asja raskust, sh kogukulu suurust (2700 eurot) ja ajakulu (10,8 tundi), siis pole alust väita, et tegemist oleks vähendamist vajava ülekuluga. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud RKIK-i kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.