R.Gi ja S.Ni kaebus Kose valla teabe väljastamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – R.G (volitatud esindaja S.N) ja S.N Vastustaja – Kose vald, volitatud esindaja Janno Perv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.G ja S.N esitasid 10.05.2024 Kose vallale taotluse (dtl 14) väljastamaks kõigi Kose valla erateede hooldamist puudutav teave (sh kaardi väljavõte ja muud andmed, millelt nähtub, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald hooldab ning millistel kaalutlustel) (dtl 15). Vald vastas 26.06.2025 (dtl 17): Kuna tegemist on mitteavalikuks kasutamiseks antud erateega, siis selle tee hooldamiseks puudub mistahes õiguslik või lepinguline alus. Avalike vahendite kasutamine eraomandi parendamiseks ilma õigusliku aluseta ei ole lubatud. Asjaolu, et kõnealust teed on vallavalitsus osaliselt hooldanud ei anna õiguspärast ootust õigusvastase praktika jätkumiseks. Kuna viitate, et vald on varasemalt eraomandis olevaid teid ilma õigusliku aluseta hooldanud, siis võtame selle teabe kontrollimiseks ning väite paikapidavuse korral selle praktika ka lõpetame. Taotlejad esitasid 01.07.2024 täiendava nõude (dtl 18): Juhul, kui kohalik omavalitsus ei jätka teehooldust senisel kujul, siis väljastada kõigi Kose valla erateede hooldamist puudutav teave (sh kaardi väljavõte ja muud andmed, millelt nähtub, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald hooldab ning millistel kaalutlustel). Vald vastas 11.07.2024 täiendavalt (dtl 26-27): - Käesoleval hetkel puudub Kose vallas vastav õigusakt mis võimaldaks avalike vahendite kasutamist eraomandi kinnisasja parendamiseks. Teisisõnu tähendab seda, et Kose vald ei ole enesekorralduslikult seda küsimust õiguslikult reguleerinud. - Teie pöördumises toodud viide eneseteadlikkusest, et vald korraldab teehöövliga teehooldust mitmetel avalikus kasutuses mitteolevatel erateedel, on meile ülimalt huvipakkuv. Tegeleme 1(7)
käesoleval hetkel viites toodud asjaolu tuvastamisega. Oleksime ühtlasi tänulikud igasugusest informatsioonist, mis võimaldab luua õigusselgust valla teehoolduses.
2.S.N ja R.G esitasid 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Kose valda väljastama kaebajatele Kose valla erateede hooldamist puudutav teave (sh kaardi väljavõte ja muud andmed, millelt nähtub, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald hooldab ning millistel kaalutlustel) 30 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kaebuse põhjendused: - Vastustaja on jätnud mulje, nagu ei teaks, kas ja milliseid teid vallas hooldatakse. Vallal endal on olemas teave, millistel kaalutlustel ta erateid hooldab. - Kaebajate õigus teabe ja selgituste saamiseks tuleb PS § 44 lg-st 2 ja §-st 46. - Teabenõudele vastamise nõue on eraldi nõue, mis ei tähenda, et see ei saaks olla kaebajate eratee hooldusega seotud nõude juures tõendiks. - Erateede hoolduse finantseerimine ja sellega seotud teenuste pakkumine elanikele (olgu selleks erateede talihooldus või muu tegevus eratee hooldamisel) kohaliku omavalitsuse eelarve toel seondub otseselt avaliku võimu volituste kasutamisega. - Vastustajal on olemas palutud teave või on seda vähemalt võimalik luua olemasolevat teavet analüüsides, sünteesides või lisateavet kogudes. Vastustaja vastuse kohaselt puuduvad andmed ja dokumendid erateede hoolduse kohta, ent ometi on vaidlusalust kaebajate kaebuses viidatud erateeks olevat teelõiku aastaid hooldatud, sh on vaidlusaluse tee hooldamine teehöövliga teostatud ka kohtumenetluse toimumise ajal. Ühtlasi hooldab vald ka mitmeid teisi avalikus kasutuses mitteolevaid erateid. Seega on vaieldamatult olemas dokumentatsioon, mis puudutab ainuüksi vaidlusaluse avalikus kasutuses mitteoleva eratee hooldust, mistõttu ei ole kaebajatele kuidagi usutav, et vastustajal puuduvad väidetud dokumendid erateede hoolduse kohta. Riigihangete registrist on leitavad hanke alusdokumendid vallateede suvise hooldamise kohta. Hanke eelduseks on kaardi või nimekirja esitamine teenuse mahu kohta ja hilisem kontroll. Vastustaja on korraldanud ka lumelükkamise avalikus kasutuses mitteolevatel erateedel. Kaebajad saavad need andmed ise tuvastada, kui vastustaja esitab kohtumenetluses nimetatud dokumendid. - Vastustaja vastustes kohtumenetluses puuduvad igasugused kaalutlused, millest tulenevalt vald hooldab avalikus kasutuses mitteolevaid erateid või alternatiivselt selgitused selle kohta, mida vald on teinud, et vastavad kaalutlused kindlaks teha. Kaebajad ei ole küsinud vallalt mittehooldamise põhjendusi, vaid just neid põhjendusi, miks siiski vald vaatamata seadusliku aluse puudumise väitele mitteavalikke erateid ikkagi hooldab (dtl 292). Vastustaja selgitused eratee erandliku teehoolduse kohta ei ole asjakohased. Kaebuse esitajad selgitavad, et soovivad kõigi mitteavalike erateede suvise hooldamise põhjendusi ja kaalutlusi eraldi.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu: - Vastusena kaebajate teabenõudele puuduvad Kose valla dokumendihaldussüsteemis andmed valla territooriumil asuvatel erateedel, mis ei ole avalikuks kasutuseks vallale üle antud, teostatavate hooldustööde kohta. Kaebuses viidatud üks tee kuulub osaliselt vallale ja osaliselt eraomanikele, tee vastab avalikuks kasutamiseks määramise tingimustele, kuna teed läbib ühistranspordi- ja õpilasliin ning antud tee ühendab omavahel riigiteid. - Vald vastab kaebajate selgitustaotlusele ja selgitab omalt poolt, et Kose vallas teostatakse erateede hooldamist ainult juhul, kui erateed on antud vallale üle avalikuks kasutamiseks. Avalikus kasutuses mitteolevate erateede mittehooldamise põhjenduseks on avaliku teenuse osutamise seadusliku aluse puudumine. Erateede üleandmine toimub vastava korra kohaselt. - Kaebajad on teadlikud vastustaja dokumendiregistrist ja on seda ka kasutanud. Ka on kaebajad kasutanud avaliku infoallikana riigihangete registrit. - Kose valla teede kaart ja teede nimekiri ei vasta reaalsele olukorrale ja vastustaja teeb pikemat aega Transpordiametiga koostööd teedevõrgu täpsustamiseks. Kaebajate toodud veebileht on era2(7)
isiku poolt hallatav kaardirakendus, mis on mõeldud lumetõrje teenuse osutajatele. Vastustaja esitab kohtumenetluse käigus riigihangete dokumendid ja hankelepingud. Lepingute täitmise kontroll ja kuidas täidetakse rahalisi kohustusi väljub kaebuse nõude piiridest.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tagastas 13.01.2025 määrusega kaebajate nõude kohustada vastustajat uuesti otsustama SaeAninõmme eratee teehöövliga hooldamise küsimus. Määrus on jõustunud. Teiseks peab kohus oluliseks kaebajate tahet nende eesmärgist nähtuvalt tõlgendada, kuna kohtuasjas on kasutatud nii väljendit „mitteavalike erateede suvine hooldus“ kui ka lihtsalt „erateede hooldus“. Kaebuse materjalidest nähtub üheselt, et kaebajad soovisid, et neile kuuluvat mitteavalikku erateed hooldataks suviti edasi. Kaebajad ei ole väitnud talvise lumetõrje puudumist. Juhul, kui kaebajate erateed suviti (teehöövliga vms) edaspidi ei hooldata, soovisid kaebajad selliste teede hooldamise kohta teavet (dtl 15). Sellisena on kaebajate eesmärki vastamisel mõistnud ka vastustaja. Kaebajad on toonud veel 11.03.2025 seisukohas, et neid huvitavad nimelt mitteavalike erateede suvise hooldamise põhjused (dtl 293). Poolte vahel ei ole erimeelsusi avalike teede või avalikult kasutatavate erateede suvise või ka aastaringse hooldamise üle. Seega käsitleb kohus, et kaebajate algne teabenõue oli suunatud mitteavalikus kasutuses olevate erateede suvise hoolduse kohta teabe saamisele, sest see tuleneb nii eelnenud kirjavahetusest kui ka kaebajate viimasest sisulisest seisukohast (11.03.2025).
5.Kohtule nähtub esmalt, et kohtu menetluses ja käesoleva otsusega lahendatav teabenõudele vastamise nõue on olemuselt pigem sekundaarne nõue kaebajate eesmärgi suhtes, et nende erateed hooldataks. Seda kinnitavad: - kaebajad on kohtumenetluses kinnitanud, et soovivad teabenõudes soovitud teavet ka selleks, et tugineda sellele eratee hooldamise küsimuse nõude tõendamisel (dtl 53); - teabenõue on esitatud tingimuslikult ehk kaebajad on soovinud vastust üksnes juhul, kui nende eratee hooldamise küsimus ei lahene kaebajale soovitud viisil. Kohus märgib esmalt, et AvTS ega ka MSVS ei näe ette tingimuslikku teabenõuet ega ka selgitustaotlust, sealjuures võib tingimusliku taotluse korral olla keerukas aru saada, millal on alanud vastamise tähtaeg. Käesolevas asjas on kaebajad vastustaja suunistele vastavalt esitanud ka taotluse (dtl 22 jj), mille lahendus on ka seotud kaebaja eratee hooldamisega, mistõttu võib olla võimalik lugeda, et vastamise tähtaeg hakkab kulgema alles selle haldusmenetluse lõpust. Kuna vastustaja on sellegipoolest vastanud, puudub vajadus hinnata, millal hakkas kulgema vastamise tähtaeg. Kohus selgitab kaebajatele ka täiendavalt, et kaebajate soovitud teave ei ole kohtupraktika kohaselt eelduslikult asjakohaseks tõendiks kaebajate eratee hooldamise küsimuse lahendamisel. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõudmaks, et vastustaja lõpetaks teiste isikute erateede hooldamise, kuna see ei puuduta kaebajate õiguseid. Juhul, kui vastustaja hooldab teistele isikutele kuuluvaid erateid õigusvastaselt, ei tulene sellest asjaolust kaebajatele subjektiivset õigus nõuda võrdse kohtlemise alusel enda teele õigusvastase praktika laiendamist.
6.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata. Vastustaja 26.06.2025 vastus (dtl 17) ja 11.07.2024 vastus (dtl 26) on küll osaliselt puudulikud, st neis ei ole väljendatud üheselt, kuidas on kaebajate taotlus lahendatud. Samas on vastused piisavalt arusaadavad, et keskmine isik mõistab, miks andmeid ei väljastata. Kohtule ei nähtu, et kohustamisnõude rahuldamisel saaks või tuleks anda kaebajatele teistsugune vastus või täiendavaid asjaolusid välja selgitada või kaaluda. Kohustamisnõude rahuldamist ei tingi ka see, et vastustaja võib olla rikkunud nt teabenõude ümbertõlgendamise ja 3(7)
sellest teavitamise nõudeid. Vastustaja on proovinud anda kaebajatele sisulise vastuse, mis on vastamisel esmatähtis.
7.Teabenõue on teabenõudja poolt AvTS sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks (AvTS 6). Teabenõudes tuleb tuua taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid (AvTS § 14 lg 1 p 4). Avalik teave (edaspidi ka teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Riigikohus selgitas 06.02.2025 otsuses nr 3-22-2476, et arvestades avaliku teabe mõiste seotust teabe jäädvustamise ja dokumenteerimisega, hõlmab teabenõudja soovitud viisil teabenõude täitmine nii teabe saamise viisi kui ka vormi, sh teabekandjat. Sellist lähenemist toetab ka AvTS eelnõu seletuskiri (462 SE, Riigikogu IX koosseis), milles on selgitatud, et eelnõu laieneb üksnes olemasolevale jäädvustatud (dokumenteeritud) teabele ning avalik teave peab teabevaldajal jäädvustatult või dokumenteeritult olemas olema (lk-d 19–20). Praktikas on ka levinuim ja enamjaolt lihtsaim viis teabenõude täitmiseks edastada teabenõudjale dokumendi koopia või väljavõte sellest (p 13). Kohtuasjas on esitatud ka riigikohtuniku täiendav arvamus, kus on leitud, et teabenõude definitsioonis on esiplaanil teabe sisu, mitte vorm ehk esikohal peaks olema teabe-, mitte dokumendipõhine lähenemine. Arvamuses viidatud Euroopa Kohtu lahendid puudutavad IKÜM rakendamist, sh õigust saada lisaks dokumentidele ka väljavõtteid andmebaasidest. Riigikohus on leidnud 02.12.2021 määruses nr 3-20-992, et teabenõudeks tuleb pidada ka isiku avaldust, kui taotletud arvandmed on kas vastustajal olemas või on need leitavad hõlpsa arvutustehte abil (nt keskmised palgad), mida ei ole põhjust pidada andmete sünteesimiseks MSVS § 2 lõike 2 punkti 1 tähenduses (p 11).
8.Eeltoodud praktikat käesolevale asjale kohaldades nähtub vastustaja vastustest, et vastustajal kaebajate küsitud teave puudub, kuna vallal puudub tema enesekorraldusõigust arvestades õigusakt, mille alusel avalikus kasutuses mitteolevaid erateid avalikest vahenditest (teehöövliga suvisel ajal – kohtu märkus) hooldataks. Kohtule on vastusest üheselt selge, et seega puudub kaebajaid huvitav dokument, sh kaardi väljavõte, millest nähtuks, milliseid erateid ja millises mahus Kose vald hooldab ning millistel kaalutlustel. Kuna puudub õiguslik alus nende teede hooldamiseks, ei saa olla tegemist ka avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 mõttes, s.o teabega, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kohtule ei nähtu samuti, et tegemist oleks vastustaja seisukoha kohaselt teabega, mis on leitav nt hõlpsa arvutustehte abil (RK lahend nr 3-20-992) või andmebaasi väljavõttena (täiendav arvamus RK lahendi nr 3-22-2476 juures). Seega ei ole kaebajate teabenõudele võimalik vastata hiljemalt 5 tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1). Kuigi teabenõude täitmisest keeldumise alused (AvTS § 23 lg-d 1 ja 2) ei käsitle olukorda, kus teabenõudele vastajal ei olegi sellist teavet avaliku ülesande täitmisel tekkinud, kuna vastustaja sellist avalikku ülesannet ei täidagi, sh puudub ka mõni muu teabe valdaja, kes täidaks seda ülesannet vastustaja asemel, tuleb analoogia korras kohaldada AvTS § 23 lg 2 p-i 2, ehk täitmisest võib keelduda, kui taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist. Sama tulemuseni jõudmist on selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 28.09.2023 otsuses nr 3-212767: Teabenõude täitmise seisukohalt ei oma tähtsust, kas kaebaja soovitud dokumendi või teabe puudumine on õiguspärane või mitte. Seadusest ei tulene lisaks kohustust teabenõude täitmisest 4(7)
keeldumise korral esitada teabenõudjale tõendid keeldumise aluse esinemise kohta. Olukorras, kus teabenõude täitmisest keeldutakse põhjusel, et taotletud teave puudub, võiks teabevaldajal olla ka väga keeruline või isegi võimatu tõendada negatiivset asjaolu, et teabenõudes taotletud teavet ei ole kunagi eksisteerinud või see ei ole säilinud. Kuna teabevaldajale tuleneb seadusest mh kohustus mitte anda teadvalt ebaõiget teavet (vt AvTS § 9 lg 2 p 8) ning kaebaja kahtlused, et haldusorgan varjab nii tema kui ka kohtu eest teavet või dokumente, olid üksnes oletuslikud (st HKMS § 63 mõttes põhistamata), ja negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud, siis ei pidanud halduskohus nõudma vastustajalt tõendeid, mis võiksid kinnitada vastustaja väidet, et kaebaja taotletud dokumendid puuduvad (vrd Riigikohtu 21.06.2023 otsus nr 2-20-9760, p 26; 03.02.2017 määrus nr 3-2-1-83-16, p 17). Isegi kui põhimõtteliselt saaks vastustajalt nõuda välja kõik vaidlusalustel aastatel koostatud ja kinnitatud valdkonnaga seotud dokumendid, veendumaks, et ükski neist ei käsitle tõepoolest kaebaja soovitud teavet, võiks jätkuvalt tõstatada kahtluse, et mõni dokument on ikkagi jäetud esitamata (p 12).
9.AvTS § 23 lg 2 p 5 näeb ette ka võimaluse, et teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse MSVS ettenähtud korras. MSVS § 2 lg 2 p 1 sätestab, et selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Vastustaja vastus haldusmenetluses ja ka kohtumenetluses on olnud läbivalt, et mitteavalikus kasutuses olevate teede suvise hooldamise kohta teave puudub, sest vastustajal ei ole õiguslikku alust selliseid teid hooldada ehk vastustaja ei tee seda.
10.Poolte vahel on seega vaidlus selle üle, kas juhul kui vastustaja leiab, et ta ei osuta avalikest vahenditest kaebajate väidetavat (võimalikku avalikku) teenust, siis kas ja mis määral peab vastustaja isikule vastamisel asuma siiski olukorda kontrollima, sh analüüsima, sünteesima ja lisateavet koguma. Kohtule nähtub, et MSVS sõnastuse grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt hõlmab haldusorgani käsutuses oleva teabe analüüs ja süntees või lisateabe kogumine väga laia tegevuste ringi. Sealjuures on seadusandja eelduslikult pidanud analüüsi, sünteesi ja teabe kogumist silmas kumulatiivsete, mitte alternatiivsetena. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määruse nr 3-22-2108 p 7 kohaselt hõlmab selgitustaotlusele vastamine mh ametnike küsitlemist. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus käsitlenud selgitustaotlusena isiku avaldust saada kõigi Eestis levivate raadiojaamade nimekirja, kuna selle teabe esitamine kaebajale nõuaks lisateabe kogumist (p 9).
11.Kohus leiab siiski, et avalduse selgitustaotlusena käsitlemise piir asub seal, kus selgitustaotlusele vastamise toimingud seisnevad olulises osas juba mõne muu (haldus)menetluse läbiviimises. Seega kuigi selgitustaotlusele vastamise käigus tuleb koguda lisateavet ning saadut koostoimes vastustaja käsutuses oleva muu teabega analüüsida ja sünteesida, ei ole seega siiski võimalik selgitustaotluse kaudu võimalik nõuda näiteks järgmiste menetluste läbiviimist MSVS korras: - selgitustaotlusega, kas haldusorgani käsutuses olev teave kinnitab, et naabermaja on ohutu, soovitakse sisuliselt ehitusjärelevalve läbiviimist; - selgitustaotlusega, kas kohaliku omavalitsuse kulud kindlas valdkonnas on ikka põhjendatud, soovitakse sisuliselt revisjonikomisjoni poolt kontrolli algatamist (KOKS § 48 lg 3); - selgitustaotlusega, kas ja kuidas on haldusorgan kontrollinud ametnike poolt tööülesannete täitmist, soovitakse sisuliselt distsiplinaarsüüteo uurimist või siseauditi läbiviimist. Kaebajate selgitustaotlus mitteavalikus kasutuses olevate teede suvise hooldamise asjaolude väljaselgitamiseks ongi ennekõike sarnane kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni läbiviidava kontrolli või Riigikontrolli läbiviidavat majandusauditiga (RKS § 6 ning § 7 lg 2), ennekõike 5(7)
küsimustes, kas majandustehingud on õiguspärased (kas neiks on õiguslik alus). Kui hinnata kaebajate teabenõuet koostoimes kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja nõutud dokumentidega, siis selgub sellest kaebajate eeldus, et vaatamata sellele, et vastustaja on selgitanud, et mitteavalikus kasutuses olevaid erateid ei hooldata, sest selleks puudub õiguslik alus, toimub õigusvastane hooldamine ikkagi. Kaebajad on täiendavaid dokumente küsides soovinud saada ka teavet, et mis ulatuses on selliseid teid hooldatud ja palju on selle eest makstud. Kaebajate nõuet küsitleda selle kohta ka valla ametnikke saab käsitleda sisuliselt soovina, et vastustaja selgitaks välja, kas, kes ja miks võib olla valla ametnikest rikkunud oma ametikohustusi. Kaebajate eesmärk on seega kohtumenetluses avaldatut arvestades, et vald viiks läbi järelevalve oma vara õiguslikul alusel ja otstarbekalt kasutamise kohta. Sellise järelevalve läbiviimiseks puudub aga kaebajatel subjektiivne õigus. Sealjuures on vastustaja ka vastanud, et võtab kaebajate esitatud teabe kontrollimiseks. Muus osas, kui järelevalve algatamisele vastuse saamiseks kaebajatel subjektiivne õigus puudub, sh kuna eelpool viidatud kontrollide kui järelevalvemenetluste aluseks olevad õigusnormid ei kaitse mh kaebajate subjektiivseid õiguseid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2024 määruse nr 3-24-2063 p 10 väljakujunenud kohtupraktika kohta). Kohus märgib, et eeltoodu ei välista selgitustaotluse esitamist konkreetse avalikus kasutuses mitteoleva eratee kohta, eeldusel, et selline taotlus ei muutu olemuselt mõnda muud menetlust algatavaks avalduseks. MSVS näeb ette ka keeldumise alused, kui taotlus on ebamõistlikult mahukas või tegemist on ilmselgelt pöördumise õiguse kuritarvitamisega (MSVS § 5 lg 9 p-d 7 ja 9).
12.Tallinna Ringkonnakohus on 27.06.2023 määruses nr 3-22-2108 selgitanud, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata (p 8). Vastustaja on vastamisel jäänud selgitustaotluse raamesse ja selgitanud õigusliku aluse puudumist, kuid teabe lisandumisel selle täiendavat kontrollimist. Lisaks kui kaebajad vastustaja vastusega sisuliselt mõne konkreetse tee osas ei nõustu (nt 11.03.2025 seisukoht, dtl 292 – mis juhtudel erandina erateid hooldatakse) – siis ei ole see enam selgitustaotlusele vastamiseks kohustamise esemeks. Selgitustaotlusele esitatud vastuse vaidlustamise kaudu ei saa isik vaidlustada vastustaja tegevust, millel puudub otsene seos kaebaja subjektiivsete õiguste tagamisega (mis on teiste, kaebajatele mittekuuluvate teede hooldamise põhjendatud juhtudeks).
13.Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajate pöördumist on võimalik käsitleda ka märgukirjana, st kuna selles sisaldub teave, et vallas võidakse hooldada avalikest vahenditest avalikus kasutuses mitteolevaid erateid (vt MSVS § 2 lg 1 p 2, samuti osaliselt p 1). Vastustaja on pöördumiste märgukirjana käsitlemise korral neile vastanud, kuna vastustaja on kinnitanud, et võtab teabe kontrollimiseks, lõpetab olemasolu korral sellise praktika (dtl 17) ning samuti avaldab, et kaebajad võivad esitada täiendavat teavet sellise praktika kohta (dtl 26).
14.Kohus leiab samuti, et algse teabenõude osana, sh selle tõlgendamisel ei saa käsitleda kaebajate poolt kohtumenetluses esitatud soovi (20.09.2024, dtl 130) saada täiendavaid dokumente. Algne teabenõue ei hõlmanud soovi saada kaarti kõigi Kose valla teede, samuti kõigi suvise teehooldusega hõlmatud teede kohta. Viimasesse kuuluvad esmajärjekorras avalikud teed ja avalikus kasutuses olevad erateed, mis ei ole vaidluse esemeks. Algne teabenõue ei puudutanud mingis osas suvise hoolduse hankemenetluste dokumente. Kohus leiab, et eelnevalt viidatud 28.09.2023 otsuses nr 3-212767 toodud seisukoht kohaldub ka selgitustaotlustele ehk kui haldusorgan on selgitanud, et ta sellist teenust ei osuta, sest selleks puudub õiguslik alus, ei pea haldusorgan hakkama eraldi tõendeid koguma, kas seda teenust ikkagi osutatakse. 6(7)
15.Kohus möönab, et vastustaja vastustes puuduvad selged viited, kas kaebajate taotluseid käsitletakse teabenõude, selgitustaotluse või muu avaldusena. Samuti puuduvad viited vastamise õiguslikele alustele. Tegemist ei ole selliste menetluslike puudustega, mille õigusvastasuse tuvastamine oleks kaebajate õiguste kaitseks kohtuotsuse resolutsioonis vajalik. Kohus leiab samuti, et vastustaja vastus on selgitustaotlusele vastamise kaalutlusõigust arvestades piisav. Arvestades, et kaebajate eesmärgile vastavad teised menetlused (majanduslike ressursside korrakohase kasutamise kontroll), puudub kaebajatel ka subjektiivne õigus sellele, et vastustaja viiks selle kontrolli läbi selgitustaotlusele vastamise käigus. Kohtule ei nähtu, et kohustamisnõude rahuldamise korral oleks vastustajal kohustus kaebajatele täiendavalt vastata või täiendavaid menetlustoiminguid läbi viia ulatuses, mis on MSVS mõtteks.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.